(5)Vangistuse algus 08.06.2006a, karistuse lõpp 08.09.2009a. Tartu Vangla on esitanud kohtule Nikolai Lilitškin kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus al 09.01.2009a. Elektroonilise järelvalve alla vabanemise võimalus avanes 08.07.2007a. Tartu Vangla seisukoht Nikolai Lilitškini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks on toetav. Vangistuses on N.Lilitškin distsiplinaarkorras karistatud viiel korral, viimati 20.02.2008 kartseriga. N.Lilitškinil on eluasemevõimalus oma heade tuttavate xxxxxxxxxxxxxxxx (Tallinnas)või xxxxxxxxxxxx (Kohtla- Järvel) juures. Tal on head hariduslikud eeldused, töökogemus mitmetel erinevatel aladel, enne vangistust töötas FIE-na. Tuli majanduslikult toime, saadav töine tulu oli piisav. Nimetatud naistuttavad kavandavad luua lähedasi suhteid Lilitškiniga, on toetanud rahaliselt. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on N.Lilitškini enesehinnang kõrge, on emotsionaalselt stabiilne. Omab vanusele ja taustale kohaseid sotsiaalseid oskusi. On vabanemisel motiveeritud koheselt tööle asuma, kuid kindlat töökohta ei ole teada. Vangla peab riski vähendamiseks vajalikuks kohest ametlikult tööle asumist. Sõnades omab N.Lilitškin motivatsiooni loobuda alkoholi tarvitamisest, alkoholisõltuvust eitab, mistõttu ei ole osalenud vanglas rehabilitatsiooniprogrammides. Riskidena näeb vangla lähivõrgustiku toetuse puudumist, vangistuse ajal loodud suhete stabiilsus küsitav. Ohuteguriteks on ka varasem agressiivne käitumine, eriti pereliikmete suhtes, endine pere ei soovi temaga enam vägivaldsuse tõttu suhelda. Lilitškin on kehva enesevalitsemisega, impulsiivne. Oma probleemide määratlemisel keskendub temast väljaspool olevale ja vähendab enda vastutust. Üleoleva suhtumisega ümbritsevatesse, aga ka riiki, ametnikesse ja õigussüsteemi. Õigustab oma kuritegelikku käitumist, kuid sõnades väljendab motivatsiooni käituda õiguskuulekalt. Vangla loodab, et ehk võib kriminaalhooldus ja ametniku kontroll mõjuda Lilitškinile preventiivselt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab N.Lilitškini vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Sellise ettepaneku aluseks on eelkõige elementaarsete tingimuste olemasolu kriminaalhoolduse läbiviimiseks ja seaduskuulekaks käitumiseks. Kriminaalhooldaja on vestelnud xxxxxxxxxxxxx, kes on lubanud anda elukoha ja vajadusel esialgu materiaalset toetust. Kriminaalhooldaja märgib, et vangla iseloomustus ei ole positiivne, kriminaalhooldaja ei ole ise N.LIlitškiniga kohtunud ja tal puudub isiklik seisukoht. Vabastamisettepaneku tegemisel ja lisakohustuste taotlemisel tugineb kriminaalhooldaja N.Lilitškini poolt toime pandud kuritegude ja vangla iseloomustuse analüüsimisele. Nii märgib kriminaalhooldaja, et N.Lilitškin omab praktilise töö oskusi, varasemat töökogemust ja erialast haridust, mistõttu töökoha leidmisega probleeme ei tohiks olla. Sotsiaalse olukorra kohta märgib kriminaalhooldaja, et endine pere ei ole huvitatud suhete taastamisest N.Lilitškiniga, kuid elamisvõimalus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juurde, varem koos elatud ei ole. xxxxxxxxxxon tutvunud N.Lilitškiniga oma poja vahendusel, kes samuti kannab karistust ja kellele N.Lilitškin oli toeks. Võimalike riskidena vabaduses märgib kriminaalhooldaja riski seoses väärtushinnangutega, emotsionaalse seisundiga, mõtlemise ja käitumisega. Kohtuistungil Nikolai Lilitškin annab seletuse, et ta on vanglas esimest korda ja karistus on mõistetud varguse eest. Tööle läheb vabanemisel Muuga sadamasse, ta on seal ka varem töötanud. Ta ei hakanud võtma tõendit töökoha kohta, kuna ei olnud kindel, kas ikka vabaneb. Varem elas koos endise abikaasaga, kuid nüüd on vara jagamine, ta tahaks, et kõik jääks 2

(5)lastele. Lähenemiskeeld on ringkonnakohtu poolt tühistatud. N.Lilitškin ei soovi kohtule hakata seletama tema distsiplinaarkaristuste kohta vanglas, ta räägib selles halduskohtus, on vaidlustanud 41 asja. Ta kuuleb esimest korda vajadusest minna psühhiaatri konsultatsioonile, iseloomustus vanglast on negatiivne, sest Lilitškin on kaebaja. xxxxxxxxxxxk on sõbranna, suhted head. Lilitškin kavatseb vabanemisel sõita tema juurde ja hakata teda abistama. Sotsiaalprogrammides on ta tahtnud vanglas osaleda, kuid Vangla keeldus, need programmid polnud tema jaoks sobivad. N.Lilitškin kinnitab valmidust võtta lisakohustusi, alkoholi ei ole ta niikuinii tarvitanud aastast 2004. Küsimusele „mis oli pereliikmete suhtes kuriteo toimepanemise põhjused“ vastab Lilitškin, et kui oled seadust rikkunud, pead karistust kandma. Ta on valmis laskma ennast psühhiaatril kontrollida, kuid vanglas pole talle seda võimalust antud. Prokurör nõustub N.Lilitškini vabastamisega tingimisi enne tähtaega ja lisakohustuste panemisega kriminaalhooldaja ettepaneku kohaselt. Kaitsja toetab N.Lilitškini vabastamist tingimisi enne tähtaega. On olemas elukoht, töökoha kohta oli ka kokkulepe pool aastat tagasi. Töökoha leidmisega ei tohiks probleeme olla, kuna oskab mitmeid ameteid. On valmis võtma lisakohustusi, vangla distsiplinaarkaristused on vaidlustanud ja esildises märgitud karistused on kõik vanemad kui 1 aasta, seega ei kehti enam. Tema vabastamisel praegu on katseaeg pikem kui kanda jääv karistus, seega on lootust kriminaalhooldaja abiga oma elu rööbastesse saada. Kohtu seisukohad Nikolai Lilitškin on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuriteo toimepanemises.

(5)Seejärel märgib kohus, et kohtuistungil N.Lilitškini küsitlemisel N.Lilitškin ise salgas maha need süüteod ja kohtu täpsustavale küsimusele vastas veiderdava küsimusega. Sellisest käitumisest ilmneb, et kuni tänaseni N.Lilitškin toimepandut ei tunnista. Seejärel nähtub N.Lilitškini kohta olemasolevast vanglatoimikust, et ta on korduvalt olnud allumatu, keeldunud täitmast vanglaametnike korraldusi, on rikkunud vangla kodukorda ja karistatud korduvalt distsiplinaarkorras. Ehkki N.Lilitškin ise väidab, et need karistused on kõik vaidlustatud, puuduvad toimikus selle kohta andmed ja kuupäevaga 18.11.2008 on õiend selle kohta, et Nikolai Lilitškinil on kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Erinevate distsiplinaarrikkumiste ja -karistuste kohta on N.Lilitškin keeldunud vangistuse jooksul seletuskirja kirjutamast ja allkirja andmast. Kohus märgib, et allkirja ja seletuskirja kirjutamisest keeldumine on küll isiku õigus ja seda ei saa talle ette heita, kuid selline käitumine iseloomustab N.Lilitškini kui isikut, kes iga võimalikku olukorda kasutab oma vastuseisu demonstreerimiseks, püüab luua muljet oma üleolekust ja tema suhtes esitatavate nõuete tühisusest. Seejuures ei ole tegemist mitte ainult mulje loomise püüdega, vaid faktilised rikkumised tõendavad tema tegelikku vastuseisu ja allumatust. Vangla iseloomustuse kokkuvõttena tuleb järeldada, et kõik karistuse eesmärkide realiseerumise aspektist oluline (oma probleemide määratlemine ja analüüs, sisemine motivatsioon muutuda, õiguskuulekas käitumine kontrollitud keskkonnas) on Nikolai Lilitškinil täitmata. Toimikust nähtub ka, et kohtuotsusega 11.10.2004 mõisteti N.Lilitškinile karistus 8 kuud vangistust tingimuslikult 1 aasta 6-kuulise katseajaga. N.Lilitškin rikkus kriminaalhoolduse nõudeid (ei ilmunud augustist 2005 kuni aprillini 2006 kriminaalhooldusametniku juurde), mistõttu kandmata vangistus pöörati 28.04.2006 täitmisele. Vahetust kogemusest pärineb ka see teave, mida kohus omandas Nikolai Lilitškini kohta kohtuistungil teda küsitledes: Lilitškin on küsimustele vastates manipuleeriv, veiderdav. Ühelegi küsimusele, mis ootuspäraselt eeldaks oma vea tunnistamist või tegeliku valmisoleku väljendamist oma käitumise muutmiseks, sellist vastust ei tule. Nikolai Lilitškini endine abikaasa esitas kohtule avalduse tulenevalt kohtu poolt kehtestatud lähenemiskeelust ja nende ohustatusest, mistõttu kohus kontrollis avalikust teaberegistrist KIS Nikolai Lilitškiniga seotud menetlusi ja esitas sellekohased küsimused kohtuistungil ka Nikolai Lilitškinile. Nikolai Lilitškin kohtule vastates eitas KIS-ist nähtuvat informatsiooni. Sellest tuleb kohtul järeldada, et Nikolai Lilitšikilt endalt pärinevat informatsiooni ega andmeid ei saa võtta tõepäraste ega õigetena (ilma kontrollimata). Sellisteks andmeteks on näiteks ka vangla iseloomustuses sisalduv N.Lilitškini hariduse, rohkete töökogemuste ja oskuste kohta. Kriminaalhooldaja arvamus põhineb N.Lilitškin*i kohta koostatud vangla iseloomustusest, kohtuotsusest, karistusregistri väljavõttest ja vestlusest xxxxxxxxxxxxxxxxxxxnähtuval. Isiklik kogemus kriminaalhooldajal Nikolai Lilitškiniga suhtlemisest puudub. Seejuures osutab ka kriminaalhooldaja oma arvamuses xxxxxxxxxxxväljenduste ilmsele ebaobjektiivsusele. Kõigi kogutud andmete põhjal tuleb järeldada, et Nikolai Lilitškini*ile mõistetud karistus ei ole seni täitnud oma

(5)tulenevaid riske maandada abistavate tegevustega. Kriminaalhooldus on võimalik olukorras, kus isik on motiveeritud koostööks oma probleemidega toimetulekuks. Seda tegelikku motiveeritust ei nähtu. Kriminaalhooldus kujutab oma olemuselt isiku allumist järelevalvele ja kontrollile. N.Lilitškini puhul on tegemist isikuga, kes igal võimalusel rõhutab nii sõnades kui faktilise käitumisega oma vastuseisu tema üle kehtestatud nõuetele. Selline isik ei ole allutatav kriminaalhoolduse nõuetele ja tema ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag Ülle Raag Kohtunik 5