lg1 avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav järgi Alaealine T.P., varem kriminaalkorras karistamata, väärteomenetluse korras karistamata; väärteomenetluse korras karistatud 6 korda /II kd tl 31-32/: 28.02.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt Tubakaseaduse § 47 alusel rahatrahviga 240.-krooni, mis on tasutud 08.07.2008.a; 11.06.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 300.- krooni, mis on tasutud 25.06.2007.a; 12.06.2007.a Lõuna Politseiprefektuuri poolt
alusel rahatrahviga 300.-krooni, mis on tasutud 09.07.2007.a; 25.10.2007.a Lääne Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 71 alusel rahatrahviga 600.-krooni, mis on tasutud 25.12.2007.a; 2 14.03.2008.a Lääne Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 900.-krooni, mis on tasutud 27.03.2008.a; 16.10.2008.a Tartu Linnavalitsuse poolt Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 180.- krooni, mis on tasutud 22.12.2008.a; tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Tänav RESOLUTSIOON Tunnistada T.P. süüdi kuriteos
§-de 74 ja 75 sätete alusel vabastada T.P. tähtajalise vangistuse kandmisest tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga, allutades T.P.’ i katseajal käitumiskontrollile.
lg 1 alusel kohustada T.P.’ i katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg2 p2 alusel kohustada T.P.’i katseajal mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi,
lg2 p4 alusel kohustada süüdistatavat kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuse ehitusviimistluse erialal ja täitma koolikohustust. Kohus määrab, et T.P.’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. T.P. anda katseajaks temale Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu Linna talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.
Peale selle T. P. andmetöötlusprotsessi lubamatu käivitamise teel varalise kasu saamise eesmärgil 25.jaanuaril 2008.a Tartu linnas X tänav X-X enda elukohas arvutis viibides ning kodus asuva arvuti Messengeri aadressi X kasutades pettis H. L.`lt välja raha järgmiselt: lubades veebikaamera vahendusel H. L.`le tasulist striptiisišõud, mille vaatamiseks H. L. kandis R. A. SWEDBANK arvelduskontole nr X 25.01.2009.a üle 250.-krooni raha, kuid lubatud šõud T.P. ei näidanud, vaid tõi valetades põhjuseks, et raha ei ole kontole laekunud ning küsis rahasumma ülekandmise kontrollimise ettekäändel I. L.`lt viimase internetipanga paroolid, millised I. L. T.P.`ile ka edastas, misjärel väljapetetud internetipanga paroole kasutades sisenes arvuti vahendusel kontoomaniku nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka, s.o SWEDBANK internetipanga kaudu I. L. arvelduskontole nr X ning andis kontoomaniku nõusolekuta virtuaalses maksekeskkonnas korralduse raha ülekandmiseks enda SWEDBANK arvelduskontole nr X, kandes sel viisil I. L. arvelduskontolt 25.01.2009.a enda arvelduskontole 1700.-krooni võõrast raha, saades sel viisil ebaseaduslikult arvutisüsteemi andmeid sisestades I. L. arvelduskontolt kontoomaniku nõusolekuta 1700.-krooni varalist kasu ning esitamata jättes ka lubatud erootikašõu tekitas kuriteoga kannatanu I. L.`le kokku varalise kahju summas 1950.-krooni. Sellise tegevusega T.P., saades varalist kasu arvelduskonto omaniku nõusolekuta virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka – sisenemise ning arvelduskontol oleva varaga toimingute tegemist võimaldavate andmete ebaseadusliku sisestamise teel, pani toime arvutikelmuse, s.o
Prokurör on saatnud toimiku T.P.’ i süüdistuses kuriteos
lg1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. T.P. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav T.P. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid T.P.le esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus T.P.’ile nõutava karistuse liigis ja määras.
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et T.P. kannab karistust Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu Linna talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.
lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud kutsehariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Tartu X ehitusviimistluse erialal ja täitma koolikohustust. T.P. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. T.P. on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkuleppes taotletud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kannatanutele on tekitatud materiaalsed kahjud hüvitatud vabatahtlikult. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. 5 Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav T.P. , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanud on kokkuleppemenetluse kohaldamiseks andnud nõusoleku. Kuna kahjud on hüvitatud, siis tsiviilhagisid esitatud ei ole. Kohus leiab, et T.P. tuleb süüdi tunnistada
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
MS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks alaealiselt T.P.’ ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav T.P. on X-ne aastane kutseharidust omandav noormees, kellel iseseisev sissetulek puudub. T. perekonnas on ema ainukene, kes töötab, perekonnas on veel noorem laps. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale ja tema perele üle jõu. T.P. on oma süüd tunnistanud, tema ema poolt on tekitatud kahjud hüvitatud, mis annab alust hinnata süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid heaks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 3000.00 kroonile. T.P.`i osas esineb kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu advokaat Aivar Hint`ile summas 495,60 krooni /I kd tl 41-42/ ja riigi õigusabi tasu vandeadvokaadi vanemabi Tiia Tafenau`le summas 495,60 krooni /II kd tl 16-17/, seega kokku 991.20 krooni krooni ja kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasu 1095.00 krooni. Arvestades eeltoodut ning seda, et alaealisel süüdistataval peab kaitsja olema ja T.P.lt on juba menetluskuluna väljamõistetud sundraha, peab kohus põhjendatuks vabastada alaealise T.P. arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes need summad riigi kanda. Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.