Kohustada Jano AKKURATOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukoha xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Jano AKKURATOVIT katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või registreerida end Tööturuametis töötuna ühe kuu jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis, mida pakub ja võimaldab kriminaalhooldusametnik. Määrata Jano AKKURATOV kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada süüdimõistetu Jano AKKURATOV karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 08.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jano Akkuratovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Jano Akkuratov on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 01.07.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 8 ja §214 lg.2 p.1, 4 järgi ja karistatud liitkaristusena vangistusega 5 aastat alates 03.11.2004. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav osales 2007 Murru Vanglas sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening ja xxx Osales ka sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid seoses Viru Vanglasse ületoomisega jäi kursus pooleli. Viru Vanglas osaleb kinnipeetav tööturuprojektis. Vangistuse ajal on osalenud arheoloogia ja piibli kirjakursustel. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde xxxxxx. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, 2 venda ja õde. Isa ja abikaasaga on suhted katkenud. Kinnipeetaval puudub eriala ja varasem töökogemus. Kinnipeetav ei tunnista end toimepandud kuritegudes süüdi ja leiab, et teda on karistatud ülekohtuselt. Ta on teistega manipuleeriv, on ennast korduvalt tahtlikult vigastanud ja teinud ka suitsiidikatse. Kinnipeetav tunnistab, et enesevigastamised on tehtud erinevate eesmärkide saavutamiseks ja siiani toiminud. Kinnipeetava sõnul tarvitas 2 vabaduses iga päev alkoholi, narkootikume tarvitas peamiselt vangistuses. Kinnipeetav on umbusklik ja ettevaatlik inimene, kelle enesehinnang on madal ja kellel on kalduvus meeleoluhäireteks. Kinnipeetav võib olla ohtlik nii enesele kui teistele. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ka vangistuse ajal ei ole käitunud õiguskuulekalt. Vanglaametnikega suheldes on kinnipeetav agressiivne, ebaviisakas, ennastõigustav. Säilinud on suur risk uute kuritegude toimepanemiseks, riskiteguriks on alkoholi ja narkootikumide jätkuv tarvitamine. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna leiab, et antud kinnipeetava puhul esineb suur tõenäosus uute rikkumiste toimepanemiseks, mistõttu vajab ta vabanedes kriminaalhooldaja järelevalvet ja toetust elustiili muutmiseks. Kinnipeetava uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on järgmised: kuna kinnipeetava sõnul on ta kuriteod toime pannud teisi aidates, näitab see isiku suhtlusringkonna mõtteviisi ja kuritegude mittetunnistamist; kinnipeetav asub vabanemise korral elama ühte korterisse vennaga, kellega puuduvad toetavad suhted, mistõttu on suur tõenäosus konfliktide tekkimiseks; kinnipeetav tarvitas palju alkoholi ning on tunnistanud ka narkootikumide tarvitamist; kinnipeetav kasutab enesevigastamist erinevate eesmärkide saavutamiseks; kinnipeetaval on ebaadekvaatne enesehinnang ja kalduvus meeleoluhäireteks. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata kinnipeetavale vabanemise korral järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; soovitav on konsulteerida psühholoogiga. Maakohtu istung Kinnipeetav Jano Akkuratov taotles maakohtu istungil enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, kuna leidis, et vabanemise korral on tal kriminaalhooldaja toetust vaja. Kinnipeetava seletuste kohaselt on ta venna ja abikaasaga leppinud, võtnud vastu usu ja edaspidi hakkab elama seaduskuulekalt. Kuna vend on nõus tema elamaasumisega ema korterisse, on ka elukohaküsimus lahendatud ning koheselt hakkab ta ka tööd otsima. Suvel on võimalik minna tööle karjakuks. Sügisel kavatseb kinnipeetav minna edasi õppima õhtukooli 9-ndasse klassi. Prokuröri abi Kristiina Erte kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei toetanud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Jano Akkuratov tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Jano Akkuratov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimasel korral on ta süüdi mõistetud Lääne-Viru Maakohtu 01.07.2005 otsusega muuhulgas ka I astme kuriteo eest. Käesolev karistusaeg algas Jano Akkuratovil vastavalt Viru Vangla andmetele 03.11.2004 ja lõpeb 02.11.2009, seega 6,5 kuu pärast. Maakohus nõustub prokuröri abi seisukohaga selles, et korduvkaristatus ja distsipliini korduv rikkumine vangistuses on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise. Samas tuleb arvestada ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 6,5 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Siinkohal arvestab maakohus kahte asjaolu. Esiteks on kinnipeetava puhul tegemist noore inimesega. Teiseks nähtub asja materjalidest, et kinnipeetav on alates 1998.aastast kuni käesoleva ajani olnud vabaduses vangistuste vahepeal ainult kahel korral kokku 8 kuud. Vabanemise korral asub käesolevas asjas kinnipeetav elama emale kuuluvasse 3toalisesse korterisse, kus hetkel elab kinnipeetava vend oma perega. Kuigi kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vend ei ole üles näidanud soovi elada kinnipeetavaga ühes korteris, nähtub Jano Akkuratovi seletustest maakohtu istungil, et tegelikult on ta käesolevaks ajaks vennaga ära leppinud ning nendevahelised suhted on normaalsed. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks rõhutada, et tegemist on kinnipeetava emale kuuluva korteriga, kus kinnipeetav elas juba oma esimese kinnipidamise ajal ja muud elukohta ei ole tal olnudki. Seega ei ole põhjendatud prokuröri abi seisukoht, et tegelikkuses ei ole kinnipeetaval elukohta, kuhu vabaneda. Ka nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, et käesolevaks ajaks on ta ära leppinud oma abikaasaga, kes on nõus jätkama kooselu 4 ning vajadusel ka abikaasale kuuluval elamispinnal. Kinnipeetava puhul on tegemist Eesti Vabariigi kodanikuga, kellel on kehtiva isikut tõendava dokumendi olemasolul võimalik asuda legaalselt tööle või võtta end töötuna arvele Tööhõiveametis. Kinnipeetava seletuste kohaselt on tal plaanis koheselt otsida endale töö ja septembris asuda õppima õhtukooli 9-ndasse klassi. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav on orienteeritud elustiili muutusele ja omab reaalseid tulevikuplaane. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ennast korduvalt tahtlikult vigastanud ning et tal on kalduvus meeleoluhäireteks. Maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et viimane enesevigastamise kord on jäänud 2 aasta taha, kui ta viibis pikka aega üksikkambris ja läks tülli abikaasaga. Viimase kahe aasta jooksul ei ole suitsiidikatsetega enam probleeme olnud, samuti on ta 2007 lõpetanud piiblikooli ja 2008 võtnud vastu usu. Maakohus leiab, et ära leppimine abikaasaga käesolevaks ajaks ning jumalasse uskuma hakkamine, samuti toetava sotsiaalse lähivõrgustiku olemasolu on ühtlasi ka lisatagatisteks sellele, et kinnipeetav ei hakka vabanemise korral toime panema uusi kuritegusid ning on asunud õiguskuulekale teele. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud Jano Akkuratovi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega eelkõige sellepärast, et karistuse tähtaja lõpuni on jäänud vaid 6,5 kuud ja vabastades ta enne seda tähtaega, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust veel terve aasta. Maakohus leiab, et selliste korduvalt karistatud isikute puhul, nagu seda on Jano Akkuratov, on selline järelevalve äärmiselt vajalik ja tõhus, samuti on ühiskond vähem ohustatud. Ka on põhjendatud Jano Akkuratovi enda väide selle kohta, et peale nii pikaajalist vangistuses viibimist on tal vabanemise korral kindlasti väga vajalik toetus ja abi, mida maakohtu arvates saab kõige efektiivsemalt ja õigesti pakkuda ennekõike kriminaalhooldus. Maakohus arvestab siinkohal ka kriminaalhooldusametniku arvamuses väljatoodut, et viimane nõustub Jano Akkuratovi vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Seega leiab kriminaalhooldusametnik, et vaatamata oma vanusele kogunenud karistustele sobib Jano Akkuratov kriminaalhoolduse alla ja teda on sellega võimalik suunata seaduskuulekale elule ja käitumisele. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista Jano Akkuratovile ühe aasta pikkune katseaeg. Sellel ajal allutatakse Jano Akkuratov KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks 5 - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 1 kuu jooksul peale vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata - osaleda sotsiaalabiprogrammides, mida võimaldab ja pakub kriminaalhooldusametnik. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tarvitas kinnipeetav enne vangistust alkoholi peaaegu iga päev ning teda on väärteo korras karistatud ka narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Tööl käimine või töötuna registreerimisel abiraha saamine aitavad süüdimõistetul majanduslikult toime tulla, mis vähendab uute kuritegude, eelkõige varavastaste, toimepanemise ohtu. Kuna asja materjalide kohaselt on Jano Akkuratov viimase kuriteo pannud toime grupis, aitab kriminaalkorras karistatud isikutega mittesuhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Sotsiaalabiprogrammide läbimine oli soovitusena nimetatud ka kriminaalhooldusametniku arvamuses. Maakohus peab siinkohal silmas eelkõige programme, mis on suunatud resotsialiseerumisele vabaduses, toimetulekule tööjõuturul, peresuhete säilitamisele ning alko-narko võõrutusele. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §75, §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.