Obsah (5)

§ 200§ 199§ 64§ 68§ 76

1-08-6118 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.märtsil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja nr 1-08-6118 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Olga Štšeglova,

§ 200

lg 2 p 4,7,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4,7,8 järgi 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades mõistetud raskemat üksikkaristust, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. 1

§ 64

lg 1, 65 lg 1 alusel loeti käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega kaetuks Tartu Maakohtu 16.03.2006 kohtuotsusega nr 1-06-3477 mõistetud vangistus 1 aasta, 1 kuu ja 28 päeva, mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 16.03.2006 kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud vangistus 1 aasta, 1 kuu ja 28 päeva, on ärakandmata vangistus 2 aastat 10 kuud 2 päeva.

§ 68

lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka eelvangistuse 25.11.2006-15.05.2007 kokku 5 kuud 21 päeva, jääb ära kanda vangistus 2 aastat 4 kuud 11 päeva. Karistuse kandmise algus 25.11.2006 ja lõpp 27.09.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.12.
2. Oleg Kapov-Kagani kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse ajal 1 korral karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel soovib elama asuda vanemate juurde. Kinnipidamise ajal omandas keevitaja I mooduli kutse, tunnistus olemas. Osales sotsiaalprogrammis joovastisõltlastele ja eesti keele kursustel. Kinnipidamise ajal töötas AS xxxx abitöölisena puidu- ja metallitööstuses. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav narkootikume. Osales narkovõõrutusravil ja sai õigeaegset abi spetsialistidelt. Kinnipeetavat tõukab vargusele rahapuudus, mis on vajalik narkootiliste ainete muretsemiseks. On vähese keskendumisvõimega ja ei hinda reaalset olukorda- on arvamusel, et järgmine kord jääb karistuseta. Kinnipeetavat on kriminaalkorras seitsmel korral karistatud. Teist korda reaalse vangistusega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Oleg Kapov-Kagani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametnik leiab, et Oleg Kapov-Kagani puhul on oht uue kuriteo sooritamiseks reaalne. Isik on kriminaalkorras karistatud 7 korral, enamuses sooritatud kuritegudest on varavastased ning vaatamata korduvatele karistustele ei ole Oleg Kapov-Kagan vastavaid järeldusi teinud. Samuti näitavad korduvad korrarikkumised, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Samuri isiku eelnev kriminaalhooldusele määramine ei ole olnud tulemuslik, kuna ta sooritas katseajal uue varavastase kuriteo. Lisaks omab O. Kapov-Kagan kehtivat distsiplinaarkaristust (avavangla reeglite rikkumine), mis kriminaalhooladja hinnangul näitab selgelt tema kergekäelist suhtumist kehtestatud reeglitesse. Seega puudub alus eeldada, bet ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab Oleg Kapov-Kagan käituda õigusekuulekalt. Oleg Kapov-Kagan taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Tal on kindel töö- ja elukoht. Kaitsja leidis, et tema kaitsealuse kuriteod on kõik minevikus. Süüdimõistetu käitumine on muutunud ja ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Tal on korralik pere ja töökoht. Prokurör ei toeta isiku vabanemist enne tähtaega. Isikul on kindel elukoht. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. See on posotiivne. Kuid arvesse tuleb võtta kõigepealt isiku kuriteo asjaolusid. Ta on süüdi tunnistatud nii varguse kui ka röövimise ehk esimese astme kuriteo toimepanemises. Samuti vargused olid toime pandud katseaja jooksul. Kokku on ta 7 korral kohtulikult karistatud ja 6 korral oli talle mõistetuyd reaalne vangistus, millest süüdimõistetu õppetundi ei võtnud. Ühel korral oli ta karistatud ka tingimisi, ka see ei aodanud isikut hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Korralik pere ( vanemad) olid isikul ka varem, kuid see ei takistanud kuritegeliku tegevuse jätkamist. Kohtu põhjendused 2 Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Oleg Kapov-Kagan tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjandatud.

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Oleg Kapov- Kagani isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistusregistri teatisest (kohtu toimik lk 50-52) on näha, et Oleg Kapov-Kagani on seitsmel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, kuuel korral oli ta karistatud reaalse vangistusega ja ühel korral tingimisi.Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod, viimati pani ta toime juba esimese astme kuriteo Süüdistatav on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ning katseajal pani toime uue kuriteo(vargused). Karistusregistri teatisest (lk 50-52) on näha, et Oleg Kapov-Kagani on katseaja jooksul karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse rikkumise eest rahatrahviga 300 krooni. Viimase kuriteo puhul mõisteti ta süüdi mitmes röövimise ja varguse episoodis. Seega süüdimõistetu kuriteod on järjest suureneva raskusastmega, varavastastest kuritegudest, vargustest, on välja kasvanud röövimised. See kõik näitab, et käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Vangla esitatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul on üks kehtiv distsilpinaarkaristus. Nimetatud distsiplinaarkaristuse kohta igasugused andmed puuduvad. Vangla õiendist 24.09.2007 ja 06.12.2007 (isiklik toimik lk 77, 84) on näha, et kinnipeetav Oleg Kapov-Kagan ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Isiklikust toimikust on näha, et alates 13.12.2007 on kinnipeetavat 2 korral lubatud lühiajalisele väljasõidule. Samuti tuleb positiivseks tunnistada seda, et Oleg Kapov-Kagan töötab alates 21.07.2008 väljaspool vangla territooriumit OÜ xxxx tehases. Vangistuse jooksul on kinnipeetav omandanud keevitaja I mooduli kutse, tunnistus olemas (isiklik toimik lk 161). Osales sotsiaalprogrammis joovastisõltlastele ja eesti keele kursustel. Praegi tal on läbimisel Conviktus programm. Kinnipeetaval on isiksusttõendav dokument Vene Föderatsiooni kodaniku pass kehtivusega kuni 05.09.2015. Oleg Kapov-Kaganile vabanedes garanteeritakse OÜ xxxxx poolt töökoht omistatud erialal (keevitaja) katseajaga 4 kuud (lk 44). Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht oma vanemate juures aadressil xxxxx Kohtla-Järve. Kodukülastuse lehest (lk 46) on näha, et nimetatud korter on 2-toaline ja normaalses seisus. O.Kapov-Kaganile eraldatakse elamiseks omaette tuba. Oleg Kapov-Kaganile on tagatud ka vanemate moraalne ja materiaalne tugi. Arvestades Oleg Kapov-Kagani poolt toimepandud kuritegu, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine ei ole siiski õigustatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabaduses, elukoht töökoht, pere, ei kaalu üle tema poolt toime pandud kuritegusid ja tema eelnevat elukäiku. Sest töökoht, elukoht ja korralik pere oli isikul ka varem, kuid see ei takistanud tal uute kuritegude toimepanemist, ja selles osas nõustub kohus prokuröriga täielikult. 3 Kohus rõhutab

§ 76

lg 3 sätestatut, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kõigepealt võetakse arvesse kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku. Tema elutingimusi ja tagajärjed on viimasel kohal. Kohus ei saa mööda ka asjaolust, et kriminaahooldusametniku arvamuse lõplik ettepanek ja selle põhjendused on omavahel ilmses vastuolus. Ühelt poolt ametnik osutab põhjendatult riskidele ja reaalsele ohule, et süüdimõistetu võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, teiselt poolt teeb ettepaneku vabastada isik vangistusest tingimisi enne tähtaega. Sellest tulenevat suhtub kohus kriminaalhooldaja arvamusse eriti kriitiliselt. Aastatel 2001 ja 2003 süüdimõistetu oli 3 korral reaalse vangistusega karistatud. Peale seda pani toime kolm väärtegu ning aastal 2004 karistati ta teise astme kuriteo eest vangistusega tingimisi. Seega anti isikule võimalus näidata, et ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Peale seda jätkas süüdimõistetu kuritegeliku tegevust ja pani uued kuriteod toime ka kehtiva katseaja jooksul, mille eest aastatel 2005, 2006 ja 2007 oli kokku kolmel korral süüdi tunnistatud ja karistatud reaalse vangistusega. Viimati isik on karistatud mitmeepisoodilise röövimise eest. See näitab, et ei vangistus ega vangistusest vabastamine ei saavutanud kordagi oma eesmärki, et isik hoiduks edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Ja kohtul ei ole mõistlikku põhjust arvata, miks nüüd tuleks isiku enne tähtaega tingimisi vabastada ja allutada käitumiskontrollile. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Oleg Kapov-Kagani temale Viru Maakohtu 16.05.2007 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Inna Kirsipuu Kohtunik 4