lg 1 kohaselt kohustada Aleksandr Trošinit katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 5.
lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 kohaselt määrata Aleksandr Trošinile järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; - otsima endale töökoha hiljemalt
lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 11.03.2009 määrusega jäeti Aleksandr Trošin temale Harju Maakohtu 25.03.2008 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Harju Maakohtu 25.03.2008 otsusega mõisteti A. Trošin süüdi
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 29.04.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud 23 päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 25.03.2008 ja lõpp 16.06.
lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus, erinevalt maakohtust, leiab, et esineb alus A. Trošini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tõsi on see, et süüdimõistetu on varem katseaja kestel toime pannud kuriteo, mistõttu liitkaristus mõisteti
See aga ei saa olla ainsaks põhjuseks tema mittevabastamiseks. Oluline on A. Trošini puhul arvestada seda, et vangistuses on ta käitunud õiguskuulekalt ja vanglast väljastatud iseloomustusest nähtub, et ta ei ole agressiivne ning tal on püsiv soov muuta oma elu. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on süüdimõistetul olemas vabaduses kõik tingimused kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmiseks. Kuna A. Trošinil oli vabaduses probleeme narkootikumidega, siis eelistab kriminaalhooldusametnik pigem A. Trošini allutamist kriminaalhooldusele, kui et ta vabaneks hooldust määramata. Ringkonnakohus jagab seda arvamust. Seda enam, et A. Trošini karistusaja lõpp on 16.06.2009. Allutades ta kriminaalhooldusele on, tulenevalt
§-st 76 lg 4, võimalik tema suhtes distsipliinitunnet kasvatada ja järelevalvet teostada ka pärast karistusaja lõppu. Asja materjalide kohaselt on karistusaja lõpp 16.06.2009. Seega seisuga 23.04.2009 on kandmata karistust 1 kuu ja 23 päeva.
Kriminaalhooldusametniku ettepanekutest lähtudes leiab Ringkonnakohus, et lisaks
§-s 75 lg 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb
Trošinile katseajaks järgmised kohustused: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha, alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks nõusoleku andnud, mitte viibima paikades, kus kaubeldakse alkoholiga ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, kriminaalhooldusametniku juhendamisel osalema sotsiaalprogrammides. Mati Kartau Maarika Kuusk -3- Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.