4-08-8316\3

Väärteoasi nr 4-08-8316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 18.12.2008.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Ave Mõistlik juuresolekul kaebuse esitaja Margus Peedimaa ja tema esindaja M Masso ning kohtuvälise menetleja Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja H Küünarpuu osavõtul läbi arutanud avalikul kohtuistungil Margus Peedimaa (isikukood 3720620028, elukoht xxx) kaebuse Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 28.07.2008.a. otsuse väärteoasjas nr: 2302,08,020505 tühistamiseks tegi kindlaks: Asjaolud ja menetluse käik Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel P Estermaa koostas 07.07.2008.a. väärteoprotokolli AB 1064631 Margus Peedimaa’le selle eest, et tema 07.07.2008.a. kell 22.25 Harjumaal, Muuga külas, Randvere teel juhtis mootorsõidukit Xxx, reg. nr. xxx olles alkoholijoobes. Nimetatud tegevusega rikkus Margus Peedimaa Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar O Lodeikin karistas Margus Peedimaa’d väärteoasjas nr. 2302,08,020505 28.07.2008.a. tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 12 000 krooni ning LS 7419 lg 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4-ks kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub Margus Peedimaa tühistada kohtuvälise menetleja 28.07.2008.a. otsus ning lõpetada väärteomenetlus. Kaebuses toetab Margus Peedimaa oma taotlust väitega, et antud väärteo toimepaneku tuvastamine ei ole toimunud õigusaktidega kooskõlas. Nii leiab kaebuse esitaja, et liiklusjärelevalve korras (nagu on märgitud väärteomaterjalides) tema sõiduki peatamiseks puudus Vabariigi Valitsuse

1. veebruari 2001.a. määruse nr 67 ,,Liiklusjärelevalve teostamise kord’’ § 15 p 2 järgi alus, kuivõrd sõiduki MB reg nr 252 MKS juhtimisstiil ei andnud alust kahtlustada selle juhti õigusrikkumises, samuti ei olnud sel ajal toimumas politseioperatsiooni. Kaebuse esitaja leiab ka, et ,,Liiklusjärelevalve teostamise korra’’ § 36 lg 1 nõuab muuhulgas õiguserikkumise tuvastamisel selle seaduses ettenähtud korras fikseerimist. Sama määruse § 22 kohaselt võidakse liiklusalase õigusrikkumise fikseerimiseks kasutada fotoaparaati, filmi- või videokaamerat kas iseseisvalt või koos teiste tehniliste vahenditega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse esitaja ei nõustu sellega nagu oleks tema poolt toimepandud väidetav õiguserikkumine nõuetekohaselt fikseeritud ja ainuüksi väärteoprotokollis fikseeritud tõdemusest, et isik juhtis autot alkoholijoobes, ei piisa talle süüks pandud rikkumise sedastamiseks. Kolmandaks leiab kaebuse esitaja, et väärteomenetluse alustamiseks puudus nii ajend kui ka alus, mis on nõutavad KrMS § 194 kohaselt (VTMS §-st 2 tulenev analoogia). Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt puudusid sõiduki peatamiseks ,,Liiklusjärelevalve teostamise korra’’ §-s 30 toodud alused ning Margus Peedimaa’d kontrolliti ajal, mil ta ei juhtinud ega viibinud sõidukis, mistõttu võis tegemist olla jalakäija kontrollimisega. Jalakäijate kontrollimisel ,,Liiklusjärelevalve teostamise korra’’ § 7 lgs 4 ettenähtud nõuete rikkumise kahtlust aga ei eksisteerinud. Neljandaks leiab kaebuse esitaja, et KrMS § 71 lg 1 p-i 5 kohaselt oleks tunnistaja E K ’ul olnud õigus keelduda oma elukaaslase Margus Peedimaa vastu ütluste andmisest, kuid seda võimalust politseiametnikud talle ei pakkunud. E K ’u vastavasisulist nõustumist ülekuulamise protokollist ei nähtu ning KrMS § 14 lg 1 p 2 järgi ei kantud ülekuulamise protokolli ka seda, mis laadi suhted on ülekuulataval kahtlustatava või kannatanuga. ,,Liiklusjärelevalve teostamise korra’’ § 35 lg-st 3 tuleneva nõudega peab kaebuse esitaja vastuolus olevaks asjaolu, et tunnistaja ülekuulamine toimus väidetavalt õigusrikkuja valduses olevas sõidukis. Niisamuti leiab kaebuse esitaja, et E K ’u tunnistajana ülekuulamise protokolli näol on tegemist lubamatu ja kohtukõlbmatu tõendiga, kuna E K ’ut kuulati üle Margus Peedimaa kasutuses olevas sõidukis mitte tunnistaja ülekuulamise protokolli märgitud vanemkonstaabel P Estermaa, vaid konstaabel M Moor’i poolt, kes on aga väärteoasjas märgitud tunnistajaks, sellele viitavat ka ülekuulamise protokolli tehtud parandused. Kaebuse esitaja sõnul ei ole lisaks E K ’u tunnistajana ülekuulamise protokollile muid tõendeid, mis Margus Peedimaa poolt antud väärteo toimepanemist tõendaks, puuduvad ka tunnistaja M Moor’i ütlused selle kohta, nagu oleks sõidukit Randvere, Krati või Vaablase teel juhtinud just Margus Peedimaa. Kaebuse esitaja väitel ei saanud P Estermaa Margus Peedimaa’d sõiduki juhtimiselt kõrvaldada, võttes asjaolu, et kuivõrd Margus Peedimaa ei juhtinud sõidukit ning seda ei tõenda lubatavad ja usaldusväärsed tõendid. Kokkuvõtvalt asub kaebuse esitaja eeltoodu põhjal seisukohale, et Margus Peedimaa ei ole 07.07.2008.a. toime pannud LE ja LS rikkumisi, mistõttu puudub tema käitumises väärteokoosseis. 06.11.2008.a. toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, kaebuse esitaja esindaja kinnitas sama ning taotles ka tõendite uurimist. Tema sõnul sõitis Margus Peedimaa koos E K sõiduautoga Xxx Randvere teel. Nad möödusid politseipatrullist, neid ei peatatud, sest nad ei ületanud kiirust. Kaubik sõitis rahulikult Vaablase teele. Kui Peedimaa avas väravaid, saabus politseiauto. Kontrollimise käigus selgus, et Peedimaal on alkoholijoove (0,46 mg/l). Politseiauto sõitis järgi seetõttu, et xxx andis politseipatrullist möödumise järel märguannet politsei asumisest teel. Kaebuse esitaja sõnul on see, et sõideti järgi niisama, tuvastatud materjalidega. Sõiduki sõidustiil oli normaalne ja kiirust ei ületatud. Väärteokahtlust politseil olla ei saanud. Sõidukit on võimalik kontrollida politseioperatsiooni või väärteokahtluse puhul. Politseioperatsiooni aadressil Vaablase 1 ei toimunud ja õigusrikkumise kahtlust enne autost väljumist ka ei olnud. Konfliktsituatsioon sai tema sõnul alguse sellest, et vilgutati tulesid. Kaebuse esitaja esindaja leidis, et kohtuväline menetlus on toimunud menetlusõigusi rikkudes. Esimese rikkumisena nimetab ta seda, et väärteomenetluse alustamiseks puudus alus. Ta lisas, et menetlusdokumentide vormistamist vaadates ilmneb, et tunnistaja ülekuulamise puhul selgub, et tal oli õigus ütlusi mitte anda. K on andnud alusetult süüstavaid ütlusi oma elukaaslase vastu. Ülekuulamisel P Estermaa ei osalenud, tunnistajat kuulas üle M Moor. Kõiki neid rikkumisi nimetab kaebuse esitaja esindaja olulisteks rikkumisteks ning lisab, et väärtegu ei oleks tõendatud ilma tunnistaja ütlusteta. Tema sõnul olevat K avaldanud, et politseiametnikuga tekkis konflikt ja et teda ähvardati 48-ks tunniks arestimajja viia. Kaebuse esindaja leidis, et tõenditega ei ole näidatud, et Peedimaa poolt ei ole mingit väärtegu toime pandud ning, et esitatud tõendid on saadud menetlusõiguse norme rikkudes ja seetõttu tuleks menetlus antud asjas lõpetada. Kaebuse esitaja sõnul tekkis konflikt tekkis sellest, et K vilgutas tulesid, seda nimetas ta aga heaks tavaks. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis istungil, et kaebus on alusetu. Vastusena kohtuvälise menetleja esindaja küsimustele, vastas kaebuse esitaja, et tema teada ei ole taoline tulede vilgutamine keelatud. Kaebuse esitaja lisab, et tunnistajal oleks olnud õigus keelduda oma ütlustest, kui talle oleks selgitatud, et ei pea seda lähedase isiku vastu tegema. Kaebuse esitaja esindaja lisas täiendavalt, et menetlustoimingute alguses tuleb selgitada nende eesmärke. Tunnistaja E K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt on kaebaja tema elukaaslane.
2. juuli õhtul oli ta temaga koos tuttavate juures, kust hakati koju tulema, autorooli istus tema. Ta sõitis mööda Randvere teed, kui nägi tee ääres politseiautot, mispeale vilgutas vastutulevatele sõidukitele tulesid. Kodu juurde jõudes tuli auto aeda ajada, kuid selleks oli liiga vähe ruumi. Nad vahetasid Margus Peedimaaga kohad, tunnistaja istus kõrvalistmele, Margus Peedimaa läks väravat avama. Mõne aja pärast tuli nende juurde politseinik, kes uuris, kes sõidukit juhtis, mispeale tunnistaja vastas, et seda tegi tema. Politseinik uuris ka seda, kui kiiresti ta sõitis, tunnistaja vastas, et 50-60 km/h vahel. Politseiametnikule vastas tunnistaja, et ei vilgutanud tuledega. Politseinik lahkus seepeale ning tuli tunnistaja sõnul varsti tagasi ning ütles talle, et ta peab andma tunnistusi selle kohta, et ta ei olnud roolis. Tunnistaja sõnul ei nõustunud ta tunnistusi andma ning seepeale ähvardas politseinik teda 48-ks tunniks arestimajja viia. Tunnistaja sõnul leidis aset vaidlus, kuna ta ei näinud põhjust, miks ta peaks tunnistusi andma. Tunnistaja lisas, et politseinik olevat võtnud välja protokollilehe, käskinud tal täita isikuandmed ning kirjutada tema ütluste järgi tunnistus. Tunnistaja kartis enda sõnul arestimajja sattumist kuna tal polnud kaasas dokumente, sealhulgas juhiluba. Protokolli koostamisele kulunud aega hindab ta suuremaks kui pool tundi. Menetlustoimingut läbiviinud politseiametnikku tunnistaja nimetada ei osanud, kuid kirjeldas teda. Enda sõnul ei näinud ta, mitu politseiametnikku seal oli, värava ega politseiauto juures ta ei käinud. Tunnistaja sõnul ei selgitatud ülekuulamise alguses seda, et elukaaslase vastu ütluste andmisest on tal õigus keelduda ning ei uuritud, milline on tema suhe Margus Peedimaaga. Arestimajja sattumist kartis enda sõnul seetõttu, et ei soovinud sellist ebameeldivat kogemust. Juhiloa puudumine selgus tõenäoliselt siis, kui politseiametnik temalt dokumenti küsis, sõitma hakates oli tunnistaja selle olemasolus veendunud. Tunnistaja lisas, ajast kui ta jõudis Vaablase 1 juurde, kulus politsei saabumiseks minut või paar, nende saabumist ta aga ei näinud, kuna oli bussis. Politseiauto järgnemist ta tähele ei pannud, nimetas vaid, et teeääres olnud politseiauto oli eravärvides, tähelepanu juhtis sellele Margus Peedimaa. Politseiametnike tegevust tunnistaja ei näinud, kuid oletas, et nad tegelevad kiirusemõõtmisega ning tulede vilgutamisega soovis sellest teisi informeerida. Tuledevilgutamine oli ta enda idee, vastutuleva auto kiirus tundus talle lubatust suurem. Tunnistaja lisas ka seda, et tema teada on tulede vilgutamine lubatud hoiatamiseks ja tema teada ei ole see ka muul juhul seadusega keelatud. Tunnistaja sõnul pidi Margus Peedimaa bussi aeda ajama kuna värav oli kitsas, ta istus kõrvalistmele, et Margus Peedimaale ruumi teha, tavaliselt ootab ta tema ära ja seetõttu ei läinud ka ees majja. Politsei saabumisel oli Margus Peedimaa väljas, võttis sõidukist autodokumendid. Tunnistaja sõnade kohaselt tuli politseinik kõrvalistuja ukse juurde, käskis selle avada ja esitas küsimuse, pärast seda lahkus ja tuli mõne aja pärast tagasi. Protokoll koostati temale bussis. Tunnistaja uuris politseiametnikult, mis põhjusel ta ütlusi soovib, sest see jäi talle arusaamatuks. Vastuseks tunnistaja küsimusele, mis valesti on, olevat politseiametnik vastanud, et tuledega vilgutamine. Tunnistaja kirjutas dikteeritud ütlused omakäeliselt. Dokumente ei saanud ta toast tuua, kuna need olid ta teises elukohas, sest ta ei olnud sel õhtul oma autoga. Tunnistaja kirjeldas Vaablase 1 sissepääsu, mis asub krundi otsas, kitsaste ristteede juures. Selle sissepääsu kaudu pargitakse buss tavaliselt hoovi, väravast majani on 50-60 meetrit. Tunnistaja sõnul juhtis ta terve tee sõidukit ning ülekuulamise protokolli märgitud ütlused on seetõttu valed. 10.12.2008.a. toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle politseiametnik M Moor. Tunnistaja sõnul kontrollis ta 07.07.2008.a. õhtul sõidukit Xxx registreerimismärgiga xxx. Ta märkas sõidukit esmakordselt patrullist möödumisel, sõiduk vilgutas vastusõitjaile tulesid. Tunnistaja järgnes sõidukile, juhi kõrval istus heledas jopes tütarlaps. Tunnistaja paarimees hakkas seejärel tegelema protokolli vormistamisega. Tunnistaja sõnade kohaselt oli sõiduk peatunud politseiauto saabumiseni umbes sekundi. Antud korral teostas tunnistaja koos paarilisega liiklusjärelevalvet. Auto sõidustiili juures pani ta tähele väikest kiiruseületamist. Kuna kiiruseületamine oli väike siis protokolli selle kohta ei koostatud, kuid kuna sõiduk vilgutas tuledega leidis ta põhjust sõiduk kinni pidada. Tunnistaja kirjeldas ka kohta, kus buss seisma jäi, see oli eramaja juures. Tunnistaja nägi, et juhi kohalt väljus meessoost isik, kelle juurde läks tema paarimees, ta ise läks kõrvalistuja juurde. Ta märkas, et kõrvalistujal oli turvavöö üle keha. Järgnevalt hakkas paarimees autojuhiga tegelema, tema ise aga pidi tütarlapse ütlused kirja panema. Tunnistaja lisab, et istus sõidukisse, jälgimaks, et kaasreisija sealt ei lahkuks. Tunnistaja sõnul selgitas paarimees tütarlapsele, et blanketile tuleb kirja panna see, mida ta nägi ja kus ta viibis, tunnistaja valvas, et tütarlaps jooksu ei paneks. Paarimees tegeles tema sõnade kohaselt meesterahvaga, kes ei nõustunud politseiametnike väidetega. Tütarlaps olevat omakäeliselt kirjutanud tunnistaja ülekuulamise protokolli, tunnistaja viibis selle juures, see toimus MB kaubikbussis. Protokolli kirjutamise ajalist kestust tunnistaja öelda ei osanud. Tunnistaja sõnul selgitas tütarlapsest tunnistajale õigusi paarimees, kes tegi seda siis, kui väljus politseisõidukist. Õiguste seletamise osas lisas tunnistaja, et tütarlapsele seletati, millised on tema õigused ning millest saab ja võib keelduda. Tunnistaja ei mäleta, mida tütarlaps protokolli kirjutas ning protokoll jäi paarimehe koostatud materjalide vahele. Tunnistaja selgitas, et meesterahvas ja paarimees rääkisid auto taganurga juures, mitte värava juures. P Estermaa andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et ta mõõtis Randvere teel kiirust. Tagantpoolt tuli buss, umbes 67 km/h. Kõrval oli naisterahvas, roolis oli meesisik. Tee oli tühi, kiirus väike, ning seetõttu ei hakanud ta sõidukit peatama. Kui sõiduk oli temast möödunud, vilgutas vastusõitvatele sõidukitele tuledega, mispeale sõideti sellele järele. Juhi poolt tuli välja meesterahvas, kes hakkas värava juurde minema, seepeale alustati protokolli koostamist alkoholijoobes juhtimise alusel. Tema sõnul oli järgnemise põhjuseks see, et sõiduk vilgutas tuledega. Autos viibis lisaks ka naisterahvas, kellele ta andis ülekuulamise blanketi, olles selgitanud tegevuse eesmärki, võttis temalt ka allkirjad. Täpsemalt selgitas ta naisterahvale, et viimane kirjutaks, kes juhtis sõidukit ning informeeris teda valeütlustega kaasnevast vastutusest. Estermaa sõnul ütles naisterahvas, et ta polnud roolis ning ta ei oskavat bussi juhtida, samuti puudunud tal siis juhiluba. Estermaa kinnitas, et on täiesti kindel, et nägi Margus Peedimaad sõidukit juhtimas. Vastuses kaebuse esitaja küsimustele, vastas P Estermaa, et on kindel, et roolis oli meesterahvas, seda nägi ta kuna suvel on sel ajal valge. Kellaaega, mil sõiduk temast möödus ta öelda ei oska. Samuti kinnitas ta, et politseiametnik Moor istus tütarlapsega ning ta ise vormistas meesterahvaga protokolli. Protokolli vormistamist rikkumiste kohta, mille tõttu sõidukile järgneti ei pidanud ta vajalikuks, kuna tegemist oli väikese rikkumisega. Ta nägi, et meesterahvas tuli juhipoolse bussi tagumise nurga juurde, kust hakkas aeda liikuma. Seda, kes oli roolis, polnud tema sõnul vaja selgitada, kuna ta nägi ja seega teadis, kes sõidukit juhtis. Kaassõitjale selgitas ta seda, mis kaasneb valeütluste andmisega. Estermaa mäletamist mööda ütles kaassõitja, et tal polevat juhiluba, ei oskavat bussiga sõita ning seda, et ta istus kõrval. Kogu selle aja istus naisterahvas tema sõnul kõrvalistmel. Estermaa lisas, et algselt olevat naine öelnud, et juhtis sõidukit, kuid seejärel selgitas ta temale valeütlustega andmisega kaasnevat. Kartsa panemisega hirmutamist Estermaa ei kinnitanud, enda sõnul seletas naisterahvale tema õigusi ja kohustusi ning selgitas, et teda on võimalik karistada. Estermaa sõnul võis naisterahvas öelda, et ta ei ole meesterahvaga väga hea sõber. Kohapeal isikutevahelisi suhteid ta ei selgitanud ning ei mäleta, kas selgitas naisele, et ta ei pea elukaaslase vastu ütlusi andma. Estermaa sõnul kuulati tunnistaja üle sõidukis, sest ta tegeles meesterahva ülekuulamisega, tunnistaja poolt ütluste andmise juures ta ise ei viibinud. Seda, miks oli alust arvata, et naisterahvas võib jooksu panna, ta öelda ei oska. Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koostamise põhjusena nimetab ta asjaolu, et see oli vajalik selleks, et isik ei istuks uuesti autorooli. Margus Peedimaal esinenud joobe suurust Estermaa ei mäleta, nagu ka seda, kas ka naisterahvas oli joobes. Ta ei mäleta samuti seda, kas naisterahval oli isikutuvastamiseks dokument esitada või mitte. Kaebuse esitaja lisas kohtuistungil, et sõideti koju sõprade juurest, kui mööduti politseiautost, mis oli nendega samas sõidusuunas. Tema sõnul olid nad 2-3 minutit parkinud, kui kohale jõudis politsei. Auto ei olnud tee peal, auto oli tee ääres. Teda kuulas üle hr Estermaa. E K uga tegeles M Moor samal ajal. Kui Estermaa teda üle kuulas, oli Moor neiuga pikalt autos. Ta oli juba autost väljas ja rääkis juttu, kui Moor veel kaubikus neiuga rääkis. Selle juures, kui Moor K uga rääkis, ta ei olnud, viibis sel ajal politseiautos. Ta rääkis Estermaaga, sest menetlustoimingud olid ammu tehtud. Kui ta värava juures oli ja politseinikud tema juurde tulid, küsiti temalt, kes tulesid vilgutas ning seda, kes roolis oli. Ta vastas, et tema ei olnud roolis, seepeale tuli tema juurde Estermaa, Moor läks kaubikusse. Vahepeal käis ta kaubikust dokumente toomas. Esmalt küsiti, kes tulesid vilgutas ja miks seda tehti, seejärel küsiti, kes roolis oli, vaieldi pikalt. Ta oli öelnud, et roolis oli E , hinnang sellele, kes roolis oli, tuli pärast seda, kui ta oli alkomeetrisse puhunud. Kiiruseületamisest tal politseiametnikega juttu ei olnud. Kaebuse esitaja esindaja esitas kohtuistungil oma seisukohad, mille kohaselt tuleb kriminaal- ja väärteoasjade menetlemisel jälgida menetlusõiguse norme. Ääretult täpne jälgimine on vajalik selleks, et süütuid ei mõistetaks süüdi jne., menetlusnormid on ette nähtud isiku kaitseks. Antud juhul leiab kaebuse esitaja esindaja, et teatud menetlustoimingud ei ole nii tehtud nagu menetlustoiming ette näeb. Menetluseks on alus, kui kuskil võib olla tegu õigusrikkumisega. Sõiduki stiil oli kindel. Kiiruse ületamisest juttu ei ole. Tegelikult ainsaks põhjuseks, miks järgi sõideti, oli tema hinnangul see, et sõiduk andis teistele sõidukitele märku, et antud kohas on politsei. Selle teadmisega sõitis politsei järele ning selle teadmisega alustati ka menetleja poolt vestlust Peedimaaga. Esimene kahtlustus oli selles, miks tulesid vilgutati jne., menetlust viis läbi P Estermaa. Menetluse käigus ei kuulanud tunnistajat üle menetleja vaid M Moor, kes täna on tunnistajana kohal. Igal juhul on kaebuse esitaja esindaja sõnul tegu menetlusõiguse olulise rikkumisega. Oluline rikkumine on kaasa toonud ebaõige lahendi. Kohtuvälise menetleja trumbiks on kahtlemata tunnistaja ülekuulamise protokoll, mida kaebuse esindaja peab kohtukõlbmatuks tõendiks. K ’ut ei ole üle kuulanud Estermaa vaid Moor. Menetlustoimingut alustades on rikutud VTMS § 5, kus räägitakse menetlusosaliste õiguste tagamisest. Kaebuse esitaja esindaja sõnul tuleb osalistele selgitada menetlustoimingu eesmärki, õigusi ja kohustusi menetlustoimingu ajal. K ’u kirjalikust ülekuulamise protokollist ei nähtu, et oleks selgitatud, et ütlustest oleks võinud keelduda, kui tegu on elukaaslasega. K on kohtus üle kuulatud. Ta kinnitas, et elukaaslase vastu selliseid ütlusi ei oleks andnud. K on kinnitanud, et üks politseinikest tegeles Peedimaaga, üks temaga. Tunnistajat ei kuulanud üle menetleja. Kohtuistungil on selgunud, et vastab tegelikkusele väide, et tunnistaja algul ütles, et tema oli roolis, kuigi tegevuse käigus on tunnistaja on teistsuguseid ütlusi andnud. Kaebuse esitaja esindaja sõnul on ilmselt aset leidnud mingisugune mõjutamine. Eelmisel istungil tunnistaja selgitas, miks selline protokoll asja materjali juurde sai. Tunnistaja ülekuulamise protokoll on kohtukõlbmatu tõend. Kui kohtul tekivad kahtlused, kas joobes juhtimise on Peedimaa toime pannud, siis kõik kahtlused tuleks kaebuse esitaja esindaja sõnul tõlgendada kahtlustatava kasuks. Antud juhul ei nähtu väärteoasja materjali juures ja ei tulnud ka täna juurde tõendeid, et Peedimaa on joobes sõidukit juhtinud. Lähtudes eeltoodud menetlusõiguste rikkumistest, jäi kaebuse esitaja esindaja seisukohale, et menetlus tuleb lõpetada ja Peedimaale hüvitada õigusabikulud nii kohtueelses kui kohtumenetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht kohtuistungil oli, et isik on väärteo toime pannud. See on tõendatud istungil ülekuulatud Moori ütlustega, kelle ütluste kohaselt auto peatus ja sealt väljus juhi kohalt Peedimaa. Kõrvalistmel oli naisterahvas, kel oli turvavöö kinnitatud. Ajavahemik oli lühike ning eelnevalt nägi ta autot möödumas politseisõidukist. Kohtuvälise menetleja arvates ei puudunud alus menetluse alustamiseks. Tulede vilgutamine on liiklusseaduse rikkumine, tegu on väärteoga. Sel juhul on politseil õigus sõidukit kontrollida. Tema sõnul heideti ette menetluskorra mittejärgimist, tunnistaja ülekuulamise protokoll olevat kõlbmatu tõend. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul kinnitas Moor, et Estermaa tegeles tunnistajaga. Estermaa ise selgitas isikule õigusi ja kohustusi ja andis võimaluse ütlused kirja panna. Isik on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on õigused teada. Tal oli õigus ütluste andmisest keelduda, kui see on tema lähedase vastu. Kui isik allkirjaga kinnitab ütlusi, siis ta on neist teadlik. Isikule anti vaba võimalus vabakäeliselt kirja panna ütlused. Et Moor oli kõrval, ei tähenda kohtuvälise menetleja arvates, et tema viis läbi menetlustoimingu. Seetõttu leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et tegu on kohtukõlbuliku tõendiga. Kohtuvälise menetleja esindaja lisas, et K on oma ütlusi hiljem muutnud. Võib arvata, et seda tegi ta kaebaja survel. Kord selgitas ta kohtule, et ta parkis sõiduki, siis ütles, et „parkisime“. Kohtuvälise menetleja esindajale jääb arusaamatuks mõte „parkisime“. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et antud asjas on piisavalt tõendeid ja Peedimaa on rikkumise toime pannud ning seega palus jätta kaebus rahuldamata. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, samuti kohtuistungil antud tunnistajate ütlustega ning kohtuvälise menetleja poolt esitatud seiskohtadega, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteoasja tühistamiseks kaebuse esitaja ja tema esindaja seisukohtade põhjal puudub alus. Kaebuse esitaja esindaja väide, et antud väärteoasjas tõendiks olev E K ’u tunnistaja antud ülekuulamise protokoll ei saa olla kohtukõlbulikuks tõendiks, ei ole põhjendatud, sest nimetatud protokollis on tunnistaja kinnitanud oma allkirjaga seda, et on teadlik oma õigustest ja kohustustest. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja ametnike antud ütluste põhjal on tõendamist leidnud see, et politseiametnik P Estermaa viitas E K ’u tunnistajana ülekuulamisel protokolli alguses sisalduvatele tunnistaja õigustele ja kohustustele. Tunnistaja M Moor’i kohtuistungil antud ütluste kohaselt selgitas tema paarimees E K ’ule tema õigusi ja kohustusi, sama kinnitas ka politseiametnik P Estermaa ise kohtuistungil ütlusi andes. E K on andnud vastuolulisi ütlusi. Kohtuvälises menetluses ta selgitas, et sõitis koos Margus Peedimaaga ning tema istus kaasreisija kohal. Sõidukit juhtis Peedimaa ning tunnistaja ei olnud üldse teadlik, et Peedimaa oli alkoholi tarvitanud. Kohtuistungil ta kardinaalselt muutis oma ütlusi. Kohtu hinnangul üritas tunnistaja oma ütluste muutmisega kohut eksitusse ajada. Tunnistaja ülekuulamise protokollist nähtub, et E K u’le on tema õigused ja kohustused selgitatud, kaasaarvatud õigusest keelduda ütluste andmisest, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või tema lähedasi isikuid. Kohtule jääb arusaamatuks, miks E K , kes kohtuistungil väitis ennast roolis istuvat, sündmuskohal vastupidiselt hakkas selgitusi andma hoopis selle kohta, et sõidukit juhtis tema elukaaslane. Kohus ei saa selliseid ütlusi pidada usaldusväärseks ja asub seisukohale, et tunnistaja püüdis kohtus oma ütluste muutmisega aidata kaasa asjas tehtud otsuse tühistamisele. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 20.02.2001.a. määruse ,,Liiklusjärelevalve teostamise kord’’ § 15 p-st 4 on liiklusjärelevalve teostajal õigus kõrvaldada sõiduki juhtimiselt isik, keda kahtlustatakse joobeseisundis sõiduki juhtimises. Antud juhul on Margus Peedimaa alkoholijoove tuvastatud protokolliga ning sõiduki juhtimine tema poolt politseiametnike M Moor’i ja P Estermaa kohtuistungil antud ütlustega. Seetõttu ei ole asjakohane kaebuse esitaja esindaja väide selle kohta, et politseiametnik ei saanud teda juhtimiselt kõrvaldada, sest Margus Peedimaa ei juhtinud sõidukit ning puuduvad usaldusväärsed ja lubatavad tõendid, mis tõestaks vastupidist. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, mille kohaselt ei saa tulede vilgutamine olla asjaoluks, mis annaks ,,Liiklusjärelevalve teostamise korra’’ §-is 30 toodud alustel sõiduki peatamiseks õiguse. Kommenteeritud liikluseeskirjas (2003, Tallinn) §85 toodud kommentaaride kohaselt võib tulede vilgutamisel olla mitu tähendust, muuhulgas vastusõitva juhi informeerimine sellest, et teel kontrollitakse liiklust. ,,Liiklusjärelevalve teostamise korra’’ § 36 lg 2 kohaselt võib liiklusjärelevalve teostaja väheohtliku liiklusalase õigusrikkumise korral piirduda kohapeal sellele tähelepanu juhtimisega või suulise hoiatusega. Antud juhul oli selliseks väheohtlikuks liiklusalaseks õigusrikkumiseks Margus Peedimaa poolt lubatud sõidukiiruse ületamine, mis äratas politseiametnike tähelepanu ning oli ka põhjuseks, miks otsustati antud sõidukit kontrollida. ,,Liiklusjärelevalve teostamise korra’’ § 7 lg 2 p 1 kohaselt kontrollitakse juhi seisundi kontrollimisel ka joobeseisundi esinemist ja alkoholisisaldust väljahingatavas õhus. Kuivõrd Margus Peedimaal esines joove, siis keskenduti LE § 76 p 1 rikkumise kohta väärteoprotokolli koostamisele. Kõiki eelpoolloetletud tõendeid hinnates, tekkis kohtul siseveendumus, et nimetatud väärteo pani toime Margus Peedimaa. Samas peab kohus võimalikuks Margus Peedimaa’le määratud karistust kergendada. Kohus, võttes arvesse Margus Peedimaa’le määratud rahatrahvi suurust, peab võimalikuks määrata KarS § 66 lg 2 rahatrahv tasumisele ositi. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 2; § 133-135 kohus otsustas: Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 28.07.2008.a. otsus väärteoasjas nr: 2302,08,020505 lisakaristuse määramise osas. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr: 2302,08,020505 mõistetud karistuse osas summas 12 000.00 krooni. Teha uus otsus, millega tunnistada Margus Peedimaa süüdi Liiklusseaduse § 7419 lg.1 alusel ning määrata karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku suuruses summas, s.o. 9000.00 (üheksa tuhat) krooni. KarS§ 66 lg.2,3 alusel kuulub rahatrahv tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 750.00 krooni. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus 14.01.2009.a. Piret Liivo Kohtunik menetlusosalistele kättesaadav