lg 1 p 2 alusel ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Dmitri Košelev, 37704272243, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta Dmitri Košelevi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari O Lodeikini 17.02.2009 otsusele nr 2376,09,000729 Dmitri Košelevi karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
lg 1 p 2 alusel ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari O Lodeikini 17.02.2009 otsus nr 2376,09,000729 Dmitri Košelevi karistamises LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
lg 1 p 2 alusel ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, muutmata.
lg 1 p 2 alusel ja LS § 7419 lg 2 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.01.2009 kell 03.15 Keemikute 1 maja juures suunaga Ringi tänava poole Maardu linnas Harjumaal juhtis mootorsõidukit Xxx registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, millega rikkus LS § 20 lg 3 sätteid ja pani toime LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et tunnistab oma süüd täies mahus, kuid tahab protestida otsusele väärteoasjas, kuivõrd tema töökoha olemasolu sõltub otseselt juhiloast, nendest ilmajäämine ähvardab teda töökoha kaotusega, mille tagajärjel ei saa ta toita oma perekonda ega maksta trahvi ega maksta olemasolevaid krediite. On perekonna ainuke toitja ja perekonnas on töötu isa, alaealine õde ja invaliidist ema. Seetõttu palub juhiluba mitte ära võtta ja vähendada trahvi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et on väärteo toimepanemises süüdi. Kohus võiks vähemalt juhtimisõiguse alles jätta. Kaotab töö, igal pool on raske, tööd ei ole kuskilt võtta. Töökoht linnast väljas. Teadis, et järgmine päev on vaba päev, õhtul tarvitas alkoholi ja heitis magama. Öösel helistati ja kutsuti tööle. Tundis end normaalselt ja sõitis välja. Peatati ja tuvastati jääknähud, mingit eeskirja ei rikkunud, kiirust ei ületanud. Tööl olles sõidab mööda objekte, aeg-ajalt on vaja kaasa vedada instrumente, palju asju. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tehtud on õige otsus ja esitatud kaebus on alusetu. Töökohast on esitatud tõend selle kohta, et menetlusalune isik peab käima objektidel, mingite instrumentide vedamisest ei ole juttu. Kui töötaja on nii väärtuslik, siis kergekäeliselt lepingut ei lõpetata. Menetlusalusele isikule on karistus määratud õiglaselt. Lisakaristuse kohaldamise vajadust on rõhutanud ka Riigikohus. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 7419 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses, so 12 600 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on karistus määratud LS § 7419 lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana ja lisakaristus samuti vähesel määral keskmist määra ületavana. Vastavalt karistuspraktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad 2 asjaolud, siis vastavalt kas kergendatakse või raskendatakse karistust. Menetletavas väärteoasjas ei ole tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamisel ei ole käesoleval juhul tähtsust, kuivõrd isiku süü tuvastatakse mitte süü tunnistamise, vaid tehnikavahendiga, mis kas fikseerib liiklusnõude rikkumise või mitte. Käesoleval juhul on tegemist aga olukorraga, kus isik on toime pannud ohtliku liiklusalase väärteo isikuna, kellel on kustumata karistus liiklusalase väärteo toimepanemise eest, kuivõrd viimane rahatrahv on tasutud 15.07.2008 ja rahatrahv kui karistus kustub aasta möödumisel pärast tasumist. Arvestades ka muid kaebuse esitaja varasemaid karistusi väärtegude toimepanemise eest võib teha järelduse, et kaebuse esitaja ei ole kõige seaduskuulekam liikleja. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik ka nõustunud temale määratud trahvi suurusega, kuivõrd on esitanud kohtuvälisele menetlejale taotluse rahatrahvi ositi tasumiseks, mis on enne kaebuse esitamist ka rahuldatud. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, inkrimineeritud väärteo ohtlikkust, leiab kohus, et menetlusaluse isiku karistamine rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus rahatrahvi kergendamiseks puudub. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus määratud LS § 7419 lg 2 ettenähtud sanktsiooni vähesel määral ületavana. Samas asub kohus seisukohale, et ka lisakaristuse määramisel tuleb lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast ning vastavalt karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolule siis kas karistust kergendatakse või raskendatakse. Käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime ohtliku väärteo, mille toimepanemise eest on ette nähtud lisakaristuse kohaldamise võimalus. Kuivõrd senini määratud rahatrahvid ei ole menetlusalust isikut piisavalt mõjutanud, sundimaks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku mõjutamiseks ei piisa enam pelgalt rahatrahvist ja kohaldada tuleb ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, millega saab ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldada. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid, temal tuvastatud joobe astet, on kohtu arvates lisakaristus kohaldatud määras, mis vastab isiku süüle ja isikule. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks töö jätkamise, sellest tulenevalt on võimatu maksta trahvi ja laenusid, kuivõrd kaebuse esitanud isik on perekonna ainus toitja. Kaebusele lisati ka tööandja teatis selle kohta, et menetlusalusel isikul on tööülesannete täitmiseks vajalik ka juhtimisõiguse olemasolu ning töötaja kasutab tööle tulekuks isiklikku transporti. Kohtu arvates on selline nõue, et tööd saab teha vaid isiklikku transporti kasutades töötaja õigusi kitsendav, kuivõrd seab töösuhte võimalikkuse sõltuvusse töötaja enda vara olemasolust ja eeldab tööülesannete täitmisel lisakulutusi. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, töö liikuv iseloom ja rahalised kohustused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusel isikul on laen ilmselgelt võetud enne väärteoasjas otsuse koostamist ja töö liikuvast iseloomust oli ta teadlik alates töötamise algusest. Samuti oli ta inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et tal on töötu isa, alaealine õde ja invaliidist ema ja et tema panusest sõltub tema lähedaste majanduslik olukord. Menetlusalust isikut on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, mistõttu on kaebuse esitanud isikul juba ka piisav kogemus karistuste osas. Isikuna, kellele on välja antud mootorsõiduki juhtimise õigus, on ta ka teadlik nii liikluseeskirja nõuetest kui ka liiklusseaduse nõuetest ning liiklusseaduses märgitud sanktsioonidest. Seega ei saa talle olla ka üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse rikkujat karistada peale rahatrahvi ka aresti ja lisakaristusega. Arvestades taolisi andmeid menetlusaluse isiku kohta leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine oli vältimatu ning põhjendatud ja alus selle tühistamiseks või kergendamiseks puudub. Kohus asub seisukohale, et suhteliselt suurte ja võimalik, et ka ülejõu käivate rahalise kohustuse võtmine on iga isiku risk ning isik peab igapäevaelus valima sellise käitumisviisi, mis tagaks tema soodsa majandusliku olukorra 3 säilimise, töökoha säilimise ja rahaliste kohustuste täitmise võimalikkuse, samuti tema olulise sissetulekuta lähedaste heaolu. Kuivõrd kaebuse kohaselt on menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes peab end peaaegu et kutseliseks juhiks, kes osaleb aktiivselt liikluses mootorsõiduki juhina seoses tööle mineku ja töölt tuleku ning igapäevaste tööülesannete tõttu, millest sõltub ka tema ja tema pereliikmete sissetulek, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liiklunõuetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab väärteo toimepanija ja tema perekonna majanduslikku olukorda. Seda nii määratava rahatrahvi tasumise kohustusena kui ka juhtimisõiguse võimaliku äravõtmise tulemusena. Olles taolisest riskist teadlik peab isik ise käituma selliselt, et tema majanduslik olukord ei halveneks ei määratava rahatrahvi ega juhtimisõiguse äravõtmise tõttu. Menetlusalune isik pidanuks seda aga väga hästi teadma, kuivõrd tal on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest määratud karistuste osas juba piisav kogemus olemas. Selline teadmine ei ole aga menetlusalusele isikule soovitud mõju avaldanud ega ole sundinud teda hoiduma uue väärteo toimepanemisest. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et pelgalt rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ja menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada ka teisi seaduses ettenähtud vahendeid, tekitamaks menetlusalusel isikul soovi järgida liikluseeskirja nõudeid ja sundimaks teda edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et menetlusalune isik on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii menetlusalusele isikule kui ka kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale. Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so järjekordsesse rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel liiklusalase väärteo toimepanemine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist tööd jätkata või võetud rahalisi kohustusi tasuda. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.