KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2009.a, Tallinn Väärteoasja number 4-09-823 (2302,08,040896) Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Kertu Hanni Väärteoasi Mihhail Boiko kaebus Põhja Politseiprefektuuri 29. detsembri 2008. a otsuse peale Mihhail Boiko väärteoasjas LS § 7426 järgi, taotlusega otsus tühistada ja lõpetada menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik: Mihhail Boiko (ik 38505280442; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxx; töökoht P –E P ) Kohtuväline menetleja Esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri 29. detsembri 2008. a otsus Mihhail Boiko väärteoasjas LS § 7426 järgi muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb kohtule sellest kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest otsuse teinud kohtule (see on hiljemalt 22. aprillil 2009.a). Menetlusalune isik saab vastavalt VTMS §-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajja 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamist. Menetluse käik 1. Mihhail Boiko’d karistati Põhja Politseiprefektuuri 29. detsembri 2008. a otsusega LS § 7426 alusel 15 trahviühiku (900 krooni) suuruse rahatrahviga selle eest, et ta juhtides 2. detsembril 2008. a kell 19:15 mootorsõidukit, ületas Tondi tänaval raudteed foori keelava tule ajal. 2. M. Boiko esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2.1 Kaebuse kohaselt ei näinud M. Boiko raudtee ülesõidule sõites, et fooris oleks vilkunud punane tuli. Alles pärast raudtee ületamist märkas, et fooris vilgub punane tuli. Ka politseiametnikud olid teisel pool raudteeülesõitu. Seega on võimalik, et see foor, mis asus tema suhtes enne raudteed, ei töötanud. 2.2 Lisaks sellele leidis kaebuse esitaja, et tema väärteoasja menetleti ebakompetentselt ja menetluse raames rikuti oluliselt menetlusnorme. Kaebuses on toodud välja järgmised minetused:
- a)Väärteoprotokollis on märgitud, et M. Boiko rikkus LE § 171 lg-t 1, kuid sellist sätet ei ole. On LE § 171 p 1. Täpne viitamine sättele on oluline menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks. Vale viitega on kaebuse esitaja hinnangul rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.
- b)kohtuväline menetleja on vääralt nimetanud tõendina tunnistaja ülekuulamise protokolli. KrMS § 63 lg1 kohaselt on tõendiks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, mitte aga ülekuulamise protokoll.
- c)Väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusalune isik soovib asja arutamisest osa võtta. M. Boiko ei ole seda öelnud. Samas, kuna asjas tegi otsuse kohtuväline menetleja, jääb selle lahtri täitmine arusaamatuks.
- d)Menetleja oleks pidanud märkima väärteoprotokolli põhjuse, miks menetlusalune isik keeldus ütlusi andmast.
- e)Rikutud on VTMS § 70 lg 4-5 norme, kuna protokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav 3.01.2008, s.o enne teo toimepanemist. Kaebuse esitaja leidis, et nende vigade tõttu oleks tulnud väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll. Lisaks märkis menetlusalune isik kaebuses, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole nõuetekohaselt põhistatud. Ka ei ole otsuses kajastatud ega arvesse võetud väärteo subjektiivseid tunnuseid. Kohtuvälise menetleja otsuses oli väärteo toimepanemise kohana valesti märgitud Nõmme linnaosa. Tondi tn raudtee ülesõit asub Kristiine linnaosas. Koha ebatäpne määratlemine kujutab endast menetlusõiguse olulist rikkumist. Kohtuväline menetleja ei andnud menetlusalusele isikule võimalust tutvuda esimese menetlustoimingu, s.o tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Väärteomenetlust alustati kohe väärteoprotokolli, mitte aga tunnistaja ülekuulamise protokolli koostamisega. Sellega piirati menetlusaluse isiku õigusi. Tunnistaja ülekuulamise protokollis on märgitud ülekuulamise ajaks 19:15, mis ei ole aga võimalik, sest sama aeg on märgitud ka teo toimepanemise ajaks. Seega kuulati tunnistaja ilmselt üle alles pärast väärteoprotokolli koostamist. Kaebuse esitaja leiab, et vigade suur hulk on tervikuna käsitatav väärteomenetluse olulise rikkumisena. 3. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, mööndes küll, et võis keelavat foorituld mitte märgata, kuid rõhutades, et tema väärteoasja ei menetletud korrektselt. 2 Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta Põhja Politseiprefektuuri otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanek on tõendatud, see on õigesti kvalifitseeritud ja määratud karistuse suurus on põhjendatud. Kohtu seisukoht 4. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Seejuures tugineb kaebuse esitaja peamiselt menetlusalastele puudustele. Kohus märgib, et väärteomenetluse seadustik ei nimeta menetlusõiguse rikkumist, s.h olulist menetlusõiguse rikkumist väärteomenetluse lõpetamise alusena. Ka ei tähenda kuitahes oluline menetlusõiguse rikkumine automaatselt, et menetlus tuleks lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Menetlusõiguse rikkumised võivad tingida väärteomenetluse lõpetamise VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ainult järgmistel juhtudel: 1) (Väärteoprotokollis kajastatav) süüdistus puudub üldse (s.o puudub väärteoprotokoll, analoogset olukorda on käsitlenud Riigikohus näiteks oma 9. oktoobri 2003. a otsuses väärteoasjas 3-1-1-109-03) või on sellel niivõrd suured puudused, et ei ole võimalik aru saada, milles isikut süüdistatakse (teokirjeldus on ebaselge, täielikult on määratlemata teo toimepanemise aeg või koht jms), ja seetõttu pole väärteoasja menetlemine võimalik. 2) Menetlusõiguse rikkumised puudutavad tõendeid, tuues kaasa nende lubamatuse. 4.1 Kaebuse esitaja on leidnud, et väärteoprotokolli koostamisel on tehtud mitmeid vigu, mis on olnud sellised, et nende parandamiseks oleks tulnud koostada uus väärteoprotokoll. Kohus leiab, et osundatud vead ei ole sellised, mis annaks alust väita, et selle väärteoprotokolli alusel ei ole võimalik väärteoasja menetleda. Õige on kaebuse esitaja väide, et LE §-l 171 ei ole lõikeid, vaid see jaguneb punktideks. Samas ei takista kohtu hinnangul see, et väärteoprotokolli on märgitud LE § 171 lg 1, aru saamast, millise sätte rikkumist isikule ette heidetakse. Lähtudes väärteoprotokolli teokirjeldusest, on kerge aru saada, et mõeldud on LE § 171 punkti 1 ning kuna LE paragrahvile on viidatud õigesti, ei ole õige sätte leidmine menetlusaluse isiku jaoks raske ning tema õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, rikutud ei ole. Samuti ei takista menetlusalusel isikul selle mõistmist, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, asjaolu, et linnaosa tasandil oli teo toimepanemise koht määratletud kui Nõmme linnaosa. Väärteoprotokollis oli teo toimepanemise koht määratletud selgelt: „Harju Maakond, Tallinn, Tondi raudteeülesõit.“ Kohtuvälise menetleja otsuses on teo toimepanemise kohana märgitud: „Nõmme linnaosa, Tallinna linn, Harju maakond, Tondi tn.“ Seega on nii väärteoprotokollist kui kohtuvälise menetleja otsusest võimalik üheselt aru saada, et teo toimepanemise kohaks on Tallinnas Tondi tänaval olev raudteeülesõit. Ülejäänud vead ei saa kohtu arvates olla üldse sellised, mis mõjutaks süüdistust kui sellist. Ühtlasi leiab kohus, et neist mitmeid ei saa üldse pidada menetlusõiguse rikkumiseks. Kuna tunnistaja ütlused fikseeritakse ülekuulamisprotokollis, ei pea kohus põhimõtteliselt valeks väärteoprotokollis olevat viidet tunnistaja ülekuulamise protokollile. Asjaolu, et väärteoprotokollis on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav 3.01.2008, on ilmselgelt politseiametniku eksimus, mis on tingitud sellest, et väärteoprotokoll koostati veel aastal 2008, kuid otsus pidi tehtama järgmise aasta jaanuaris. Selline eksimus ei ole käsitatav menetlusõiguse rikkumisena ning kuna otsust ei saanud teha enne teo toimepanemist, on lihtne mõista, et mõeldud on 3. jaanuari 2009. a. Kaebuses on märgitud, et kohtuväline menetleja pidi väärteoprotokolli märkima, miks menetlusalune isik keeldus ütlusi andmast. Sellist kohustust väärteomenetluse seadustik ette ei 3 näe. VTMS § 69 lg 7 sätestab üksnes, et kui menetlusalune isik keeldub ütlusi andmast, märgitakse keeldumine väärteoprotokollile. Süüteomenetlustes ei ole isikul kohustus enda vastu ütlusi anda, mistõttu puudub ka vajadus märkida väärteoprotokolli ütluste andmisest keeldumise põhjust. Kuna kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Aime-Maie Perksoni sõnul ei mäleta ta enam väärteoasja menetlemise üksikasju, ei ole kohtul võimalik välja selgitada, kas M. Boikolt küsiti väärteoprotokolli koostamisel, kas ta soovib kohtumenetlusest osa võtta. Samas – isegi kui vastav kanne tehti ilma menetlusaluselt isikult küsimata – on taoline omavoliline märgete tegemine taunitav, kuid ei mõjuta, nagu ka kaebuses märgitud, asja menetlust sisuliselt. Seega ei ole väärteoasja kohtuvälises menetluses tehtud selliseid vigu, mis mõjutaks süüdistust sellisel moel, et selle alusel ei ole võimalik väärteoasja arutada ja tõendamiseseme asjaolusid välja selgitada. 4.2 Mis puutub tõendeid mõjutavatesse menetlusõiguse rikkumistesse, siis on kaebuse esitaja ühtlasi leidnud, et tunnistaja ülekuulamise protokoll on koostatud pärast väärteoprotokolli ja seega ei võimaldatud menetlusalusel isikul sellega tutvuda. Kohus sellist rikkumist ei tuvastanud. Nimelt on vääreoprotokollis märgitud tõendina tunnistaja ülekuulamise protokoll. See kanne on olemas nii kohtuvälise menetleja poolt kohtule edastatud väärteoprotokollis, kui kaebusele lisatud väärteoprotokolli koopias. Seega oli vastav kanne tehtud enne väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule andmist ja menetlusalune isik oleks saanud taotleda protokolliga tutvumise võimaldamist. Seetõttu leiab kohus, et tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused on lubatav tõend. Kohus leiab, et nii tunnistaja kohtus antud ütluste kui menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud see, et sellel poolel, kus seisis politseiauto, põles raudtee ülesõidul olnud fooris keelav tuli. Samuti kohtuistungil uuritud Eesti Raudtee vastusest kohtu järelepärimisele ilmneb, et Eesti Raudteele teadaolevalt väärteo väidetava toimepanemise ajal Tondi ülesõidul fooririket tuvastatud ei ole. Seega on alust arvata, et keelav tuli põles ka teisel pool ülesõitu olnud fooris. Sellest tulenevalt leiab kohus, et väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemine M. Boiko poolt on tõendatud. 4.3 Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et tuvastada tuleb ka väärteo subjektiivne koosseis. Väärteona on KarS § 15 lg 3 alusel karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik on ise andnud ütlusi selle kohta, et kiirustas ja ei märganud fooris keelavat tuld. Ühtlasi märkis ta, et tõkkepuu oli sel ajal, kui ta raudtee ületas, ülal. Tõendeid, mis lükkaks ümber kaebuse esitaja väite, et ta tuld ei märganud, asjas kogutud ei ole. Kohus leiab, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis – kuna isik keelavat foorituld ei märganud, ei teadnud ta, et ületab raudtee keelava tulega, kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks ta aga pidanud seda märkama. Nimelt eeldab raudtee ületamine juhilt erilist tähelepanu ja ta peab eelnevalt veenduma, et raudtee ületamine on ohutu. 4.4 Kohus leiab, et eelnev ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kohtuväline menetleja on karistanud M. Boiko’t 15 trahviühiku suuruse rahatrahviga. LS § 7426 näeb ette kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi. Seega jääb M. Boikole määratud rahatrahv oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra ning on sellisena kohane ettevaatamatusest toime pandud teo eest. 4.5 Seoses kaebuses märgituga, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusõigust sellega, et otsust ei ole põhistatud, leiab kohus järgmist. VTMS § 74 lg 1, mis sätestab kohtuvälise menetleja otsuse sisu nõuded, ei nõua otsesõnu otsuse põhjendamist. 4 Sama lõike p 8 näeb ette üksnes vastulausega mittearvestamise põhjenduse. Käesolevas asjas on esitatud vastulause, mida aga kohtuvälise menetleja otsuses ei ole põhjalikult analüüsitud. Seda aga põhjusel, et otsuse teinud politseiametniku hinnangul esitatud vastulause „selgitab juhtunu asjaolusid“. Otsuse tegija on leidnud ühtlasi, et väärteoasjas kogutud tõenditega on väärteo toimepanemine tõendatud. Seega vastab kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 74 lg 1 nõuetele. 4.6 Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 132 punktist 1 ning §-dest 133 ja 134 jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Sten Lind Kohtunik 5