lg 2 p 1, 2 järgi karistati teda vangistusega 2 aastat ning
lg 2 p 1, 3 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.03.2008.a otsusega mõistetud karistuse 2 aastat 6 kuud vangistust arvelt ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Märt Kiilaspä karistusaja algus on 07.09.2007.a ja lõpp 06.09.2010.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Märt Kiilaspä ennetähtaegseks vabastamiseks. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud Märt Kiilaspä vabastamist. Märt Kiilaspä ja tema kaitsja taotlesid vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Märt Kiilaspäd ei ole võimalik vabastada ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Märt Kiilaspä on süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva. Kriminaalhooldaja on toetanud Märt Kiilaspä ennetähtaegset vabastamist, kuna isik töötab vangistuse ajal, tal on olemas raha alustuseks vabastamisfondis, ta on väljendanud soovi leida kindel töökoht, tasuda hagid ja elada seaduskuulekalt; isik vajaks järelevalvet, kindlaid raame ja kohustusi. Tartu Vangla on iseloomustanud Märt Kiilaspäd alljärgnevalt: tundub olevat neutraalse mõtteviisiga, on teinud vangistuse ajal kuritegudest järeldused ja soovib ennast muuta, näib olevat madala eneseteadlikkusega ja sisemiselt ebakindel. Märt Kiilaspä on vanglas töötanud, osalenud vabanemiseelses sotsiaalprogrammis. Distsiplinaarrikkumisi Märt Kiilaspä toime ei ole pannud. Tema käitumine vanglas on kokkuvõtlikult olnud pigem hea. Märt Kiilaspäl puudub vabanedes toetav tugivõrgustik, elama asuks Märt Kiilaspä Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskusesse Tallinnas Männikul. Märt Kiilaspä soovib tööle mina, tal on olemas töökogemus vabaduses, enda väitel oskab ehitustööd, puidutööd ning autoremonti. Märt Kiilaspäd on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, peamiselt varavastaste kuritegude eest. Kolmel viimasel korral on teda karistatud jätkuvate rohkearvuliste kelmuste toimepanemise eest. Kahe viimase otsusega on Märt Kiilaspä süüdi mõistetud kokku 122 kuriteoepisoodi toimepanemises. Märt Kiilaspä seletas, et kuritegude läbi saadud raha kasutas elamiseks ja hasartmängudeks. Märt Kiilaspä pani viimased kelmused toime juunis 2007.a, seega 1 aasta ja 9 kuud tagasi. Märt Kiilaspä vahistati 07.09.2007.a, kohus koostas tema vahistamismääruse 05.06.2007.a ja juba eelnevalt oli Märt Kiilaspä tagaotsitavaks kuulutatud. Vahistamine katkestas Märt Kiilaspä kuritegude toimepanemise. Kohtu hinnangul viimasest kuriteost möödunud aeg – 1 aasta ja 9 kuud – on liiga lühike selleks, et otsustada Märt Kiilaspä paranemise üle hinnates Märt Kiilaspä eelnevate kuriteoepisoodide rohkust. Märt Kiilaspäl tuleb jätkuvalt vanglas hästi käituda ja näidata, et positiivsed muutused temas on püsivad. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.