elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx
järgi karistati teda vangistusega 6 kuud,
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 6 kuud,
lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 3 aastat,
järgi vangistusega 3 kuud,
lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 kuud,
p 1, 4 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta ning
järgi vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel mõisteti raskeima karistuse suurendamise teel liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. Harju Maakohtu 17.01.2008.a määrusega vabastati Armand Meriniit vangistusest ennetähtaegselt tingimisi katseajaga mitte vähem kui 1 aasta ning elektroonilise valve kohaldamisega 4 kuuks. Pärnu Maakohtu 28.02.2008.a määrusega pöörati täitmisele Armand Meriniidule Pärnu Maakohtu 16.04.2007.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuud 18 päeva vangistust. Armand Meriniidu karistusaja algus on 28.02.2008.a ja lõpp 15.12.2009.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Armand Meriniidu ennetähtaegseks vabastamiseks. 2 Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud Armand Meriniidu vabastamist. Armand Meriniit ja tema kaitsja taotlesid Armand Meriniidu ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Armand Meriniit tuleb vabastada karistuse kandmiselt ennetähtaegselt.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Armand Meriniit on karistust kandnud 3 aastat 1 kuu 11 päeva. Kriminaalhooldaja on toetanud Armand Meriniit ennetähtaegset vabastamist, kuna Armand Meriniidul on vabanemisel olemas püsiv elukoht ja toetavad lähedased. Oluline on, et Armand Meriniit võtaks ennast arvele tööturuametis ja saaks sealtkaudu ümberõpet. Armand Meriniit on motiveeritud seaduskuulekale elulaadile, kuna soovib käia korralikult tööl ja abistada talus remonditöödel. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval oma vanuse kohta võrdlemisi vähesed sotsiaalsed oskused, kinnipeetaval on raskusi oma plaanidest kinnipidamisega, kaldub tegutsema hetkeimpulsi ajel. Head kavatsused kipuvad takerduma impulsiivsete tegude taha, vähese analüüsivõime tõttu ei suuda teha adekvaatseid järeldusi ja kipub vigu kordama. Vabanemiseks on seatud realistlikud positiivsed eesmärgid, on motiveeritud eesmärkide nimel pingutama. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem materiaalsete vajaduste tekkides, riski tõstab madal haridustase, kutse puudumine ja kesised sotsiaalsed oskused. Armand Meriniit on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, peamiselt varavastaste kuritegude eest, vangistust kannab ta kolmandat korda. Armand Meriniit on varem sama karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud. Katseaega ei suutnud ta läbida, sest asus alkoholi tarbima. Armand Meriniidul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vanglas on Armand Meriniit tegelenud oma alkoholiprobleemiga - läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“, töötas karistuse kandmise ajal Murru Vanglas, ka Tartu Vanglas on soovinud tööle asuda, kuid tööd pole võimaldatud, loeb vanglas viibides raamatuid. Hoolimata Armand Meriniidu varasematest karistustest, on võimalik ta praegusel ajal ennetähtaegselt vabastada. Soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks antud juhul on, et vabanemisel on Armand Meriniidul olemas kindel elukoht ning suur tahe tööle asuda, tal on olemas toetav lähivõrgustik (ema ja isa, vennad, laps), on töökogemus vabaduses ehitustöödel. Kohtu hinnangul on Armand Meriniidu puhul oluline, et tema käitumist saab ennetähtaegselt vabastamisel tõhusalt kontrollida ja teda mõjutada ning seda eelkõige lisakohustuste määramisega. Armand Meriniit on temale mõistetud karistust 3 aastat 10 kuud vangistust 3 küllaltki pikalt kandnud - 3 aastat 1 kuu ja 11 päeva. Kohtu arvates Armand Meriniidu positiivset mõjutamist ja ühiskonda taassulandumist on käesoleval ajal otstarbekas jätkata vabaduses, kuna vangistust on ta juba pikalt kandnud.
Armand Meriniidule tuleb uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamiseks eelkõige alkoholist hoidumiseks määrata lisakohustuseks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tulenevalt eelnevast alkoholiprobleemidest tuleb Armand Meriniitu kohustada pöörduma psühhiaatri või narkoloogi poole ning vajadusel alluma arsti poolt määratud ravile, Armand Meriniit andis ka vastava nõusoleku. Armand Meriniidul tuleb pöörduda nõustamiseks psühholoogi poole, et analüüsida korduvalt kuritegude toimepanemise põhjuseid. Kuna Armand Meriniit käitumisriskideks on olnud ka suhtlemine teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, siis tuleb talle käitumiskontrolli kohustusteks määrata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Riskide vähendamiseks on oluline ka kohustus tööle asuda. Armand Meriniidul tuleb asuda hüvitama temalt väljamõistetud kahjusid. Vähese haridusega ja pikalt vangistust kandnud isikuna tuleb Armand Meriniidul osaleda toimetulekuoskusi tõstvas sotsiaalprogrammis. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 74, 75 ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.