1-08-5970/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 02.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-5970 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Ave ARNIM Kaitsja vandeadvokaat Kaido KOOGA Asja läbivaatamise kuupäev 02.04.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid Juri HRAMOVI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Juri HRAMOV sünd. 07.09.1973, isikukood 37309072211, kodakondsuseta, keskeriharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxxx linn IdaVirumaa Karistuse kandmise algus 05.06.2008 ja lõpp 05.08.2009 Jätta Juri HRAMOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 03.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Hramovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Juri Hramov on süüdi tunnistatud Narva Linnakohtu 16.12.2005 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7, 9 ja §121 järgi ja karistatud vangistusega 5 aastat 3 kuud alates 11.04.

1. 10.04.2007 vabastati Juri Hramov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu 05.07.2008 määrusega pöörati Juri Hramovile Narva Linnakohtu 16.12.2005 otsusega mõistetud kandmata jäänud karistuse osa 1 aasta 2 kuud 1 päev vangistust täitmisele, karistuse kandmise tähtaja algusega 05.06.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval teatud tööoskused, mis on töö leidmisel kasuks. Kinnipeetav leiab, et oma kuriteoga on kandunud õigelt teelt kõrvale. Kinnipeetaval on soovituslik osaleda usulises tegevuses, mis aitab leevendada vangistuse ajal puuduvat lähivõrgustikku. Kinnipeetaval töötasu ei ole ja toetust kelleltki vastu võtta ei soovi. Lähedastega suhted head, kuid vangistuse ajal ei suhtle kellegagi. Kinnipeetav tarbis enda sõnul alkoholi mõõdukalt, sai aru, et joobes muutub ta käitumine ettearvamatuks. Sotsiaalprogrammides osalemist ei pea vajalikuks. Kriminaalse subkultuuriga end ei samasta. Vangistuse ajal suhtlemisel ametnikega viisakas ja koostöövalmis. Kriminaalhoolduse ajal rikkus nõudeid, sai aru, et käitus valesti. Kinnipeetav on vestlusel rahulik, tundeid vaoshoidev, tema enesehinnang on adekvaatne. Sõprade ja heade tuttavate puudumine osutab isiksuse sotsiaalsele isoleeritusele. Kinnipeetava poolt alkoholi tarvitamine suurendab pidurdamatu käitumise tõenäosust. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ja märgib, et kogutud andmete põhjal võib järeldada, et Juri Hramovi poolt uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge ja oma käitumisega eelmise tingimisi ennetähtaegselt vabanemise järgsel katseajal ta näitas, et ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ega suuda läbida katseaega. Kuigi kinnipeetava pere väljendab soovi teda vabanemise korral toetada, näitas eelmine katseaeg, et nad ei suuda teda positiivselt mõjutada ja osutada talle reaalselt abi töö leidmisel. Juri Hramovi käitumist vabaduses mõjutavad järgmised positiivsed asjaolud: tähtajalise elamisloa ja isikutunnistuse olemasolu, mis soodustab sotsiaalset toimetulekut vabanemise korral; tööstaaži olemasolu ja tööharjumuste säilimine ja distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuse ajal. Negatiivsed asjaolud on järgmised: varasemad probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega; kuriteod toime pandud vägivalla kasutamisega; katseaja kontrollnõuete jäme rikkumine. Isiku uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorid on järgmised: puudub ametlik töökoht; seoses raske olukorra ja rahaliste vahendite puudumisega võib raha saamise eesmärgil uuesti sooritada kuriteo; kuna varasemalt oli probleeme alkoholiga, on risk nende probleemide uueks kordumiseks; kuna talle oli juba kord antud võimalus vabaneda ennetähtaegselt, näitas ta oma käitumisega suhtumist kriminaalhoolduse teostamisse, mistõttu ei nähtu, et ta oleks teinud vajalikke järeldusi ja omab soovi muutumiseks; kuriteod on sooritatud grupis, mistõttu võib kinnipeetav sattuda kergesti oma sõprade negatiivse mõju alla. Maakohtu istung Kinnipeetav Juri Hramov taotles maakohtu istungil enda vanglast vabastamist ja selgitas, et eelmisel korral otsis ta Tallinnast tööd, mistõttu ei käinud katseajal 2 kriminaalhooldaja juures registreerimas. Nüüd kavatseb jääda Narva ja seal tööd otsida. Prokuröri abi Ave Arnim leidis maakohtu istungil, et kinnipeetavat ei ole võimalik enne tähtaega vabastada. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga leidis maakohtu istungil, et taotluse vabastamiseks võib rahuldada, kuna iseloomustused kinnipeetava osas on enamasti positiivsed, distsiplinaarrikkumised vanglas puuduvad. Kuna kinnipeetav põhjendas ära ka eelmise katseaja nõuete rikkumised ja sel korral lubas jääda Narva, siis sel korral ei ole katseaja nõuete täitmisega probleeme. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et Juri Hramov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on varem kohtulikult karistatud, viimasel korral mõisteti talle vangistus 5 aastat 3 kuud (t.l.8-19). Nimetatud karistuse kandmisest vabastati Juri Hramov tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 28.03.2007 määrusega. Vastavalt kriminaalhooldusametniku erakorralisele ettekandele pöörati aga kandmata karistuse osa uuesti Viru Maakohtu 05.06.2008 määrusega täitmisele, kuna ennetähtaegelt vabastatud Juri Hramov ei täitnud katseajal talle pandud kontrollnõudeid – ei ilmunud registreerimisele ja ei heastanud kahju (t.l.2022). Kuigi antud asjas on teatud positiivsed asjaolud kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks olemas (kehtiv isikut tõendav dokument, kindel elukoht, ema ja venna toetus, tööharjumuse ja -kogemuse olemasolu), leiab maakohus, et Juri Hramovi vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole siiski võimalik. Ühel korral oli talle juba antud võimalus tõestada, et ta suudab edaspidi seaduskuulekalt elada, kuid seda võimalust ta ei kasutanud ning kontrollnõudeid ei täitnud. Seetõttu nõustub maakohus antud juhul kriminaalhooldusametniku ja prokuröri seisukohaga, et Juri Hramovi teistkordne tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna oma käitumisega on ta näidanud, et ei suhtu kriminaalhooldusesse tõsiselt ja vastutustundlikult ega suuda läbida katseaega, mistõttu tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. Samuti nähtub asja materjalidest, et kuigi kinnipeetav ise probleeme alkoholiga ei tunnista, on kuriteod toime pandud grupis ja alkoholijoobes ning alkoholi tarvitamise järel võib kinnipeetava käitumine muutuda ettearvamatuks. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt elavad poja sõbrad samas naabruskonnas ja on oht, et nendega koos hakkab poeg uuesti alkoholi tarvitama (t.l.4p). 3 Maakohus leiab, et seega on olemas ka oht, et kinnipeetav võib vabaduses hakata alkoholi tarvitamise järel toime panema uusi kuritegusid. Kuigi kinnipeetava vangistuse lõpptähtaeg on juba 05.08.2009, s.o. 4 kuu pärast, leiab maakohus, et need 4 kuud tuleb kinnipeetaval veeta vangistuses lõpuni ning tema ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 4