Obsah (4)

§ 207§ 210§ 198§ 206

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusena aegumise avalduse lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Avaldaja Avalduse ese Määruse tegija Süüdimõistetu

§ 207

lg 2); 3.2 kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Gunnar Mölder on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
2. märtsi 2006 otsusega ja karistatud karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi. Kohtuotsus on jõustunud ja täitmisele pööratud. Kriminaalmenetluse kuludes on otsus kohtutäituril täitemenetluses. Gunnar Mölder on esitanud
3. veebruaril 2009 kohtule avalduse tasumata rahalises karistuses 20 000 krooni. Taotleja väitel on võlgnevus aegunud. Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükilt nähtub, et avaldus täitemenetluse läbiviimiseks kriminaalasjas nr 1-06-2186 on tehtud
4. mail
5. Rahalise karistuse, sundraha, kohtukulude ja kaitsjatasu osas on nõue täielikult rahuldamata, nõude jääk 27 000.75 krooni. Kohtutäitur oma
6. märtsil 2009 kohtule esitatud vastuses on avaldanud, et täiteasja nr 187/2006/1293 menetlemisel on võlgniku arveldusarved arestitud, laekumised puuduvad. Registervara puudub. Gunnar Mölderil on tasumata rahaline karistus 20 000 krooni, sundraha 4 500 krooni, kaitsjatasu 1 035,45 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 465,30 krooni.
7. Kohtu põhjendused 2.
8. Seaduslikud alused menetlemisel KrMS § 431 kohaselt kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. KrMS § 432 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Täitemenetluse seadustiku (

) § 204 lg 1 kohaselt täitemenetlus kriminaalasjas mõistetud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudmiseks toimub kohtutäiturile täitmiseks saadetud jõustunud kohtuotsuse alusel. Täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku (KarS) §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (

§ 207lg 1) 2.2.

Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb esitatud avaldusest lähtuvalt otsustada täitemenetluses oleva sissenõude täitmise aegumine. Karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas on selle jõustumisest möödunud kolm aastat.

§ 210

kohaselt kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse rahalise karistuse täitmisele sätestatut. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohtutäitur on loendanud täitetoimingud, millised ta on kohtuotsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel on

§ 198

lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Kohtutäitur on sissenõude täitmisele pööramiseks teinud täitetoiminguid, millised ei ole tulemusi andnud. Täitur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtul ei ole alust kahelda täituri esitatud asjaoludes. Kohus eeldab, et kohtutäitur on teinud kõik vajalikud täitetoimingud võlgnevuse sissenõudmiseks. See nähtub kohtutäituri avaldatust kohtule. Kohtutäitur ei ole esitanud ning ka kohus ei ole tuvastanud asjaolusid täitemenetluse peatumise kohta.

§ 206

lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Nähtuvalt kohtutäituri esitatust ei ole asenduskaristuse regulatsioon täitemenetluses toiminud. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. Kuna jõustunud otsusest on möödunud 3 aastat, otsuse peatumist kohus ei tuvastanud ning asenduskaristuse regulatsioon ei ole täitemenetluses toiminud, tuleb aegumise avaldus rahuldada ja tunnistada otsuse täitmine tasumata rahalises karistuses 20 000 krooni ja menetluskuludes 7 000,75 (4 500+1 035,45+1 465,30) krooni KarS § 82 alusel aegunuks. 2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul. Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab. Toomas Lillsaar Kohtunik