← Eesti

1-09-4160/5

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-09-4160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2009.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-09-4160 (0825

§ 121

kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Agnes Ollema Süüdistatav Alaealine R.P., Kaitsja Vandeadvokaat RESOLUTSIOON Vahur Tänav järgi avalikul 2 Süüdi tunnistada R.P. kuus

(6)kuud. kuriteos

§ 121

järgi ja mõista karistuseks vangistus

§-de 74 ja 75 sätete alusel vabastada R.P. tähtajalise vangistuse kandmisest tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga , allutades R.P.’i katseajal käitumiskontrollile.

§ 75

lg 1 alusel kohustada R.P.’ it katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg2 p2 alusel kohustada R.P.’ it katseajal mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi,

§ 75

lg2 p4 alusel kohustada süüdistatavat põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Kuressaare Gümnaasiumi XX klassis ja täitma koolikohustust ning lõpetama X klassi hiljemalt 31.08.2009.a.

§ 75lg2 p7 alusel on R.

Puhhalov käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte viibima ilma vanemateta väljaspool kodu alates kella 23.00-ist kuni kella 06.00 –ni. Kohus määrab, et R.P.’ ile mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. R.P. anda katseajaks temale Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituses määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so.

  1. aprillist 2009.a. Kohtuotsuse jõustumisel keeld - ära jätta. R.P.’ i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise Välja mõista R.P.ilt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3000 ( kolm tuhat) krooni. Alaealiselt (X aastane) R.P.ilt väljamõistetud menetluskulu-sundraha hüvitamise kohustus panna tema emale N.H.e’ le ( ). Vabastada R.P. kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni tasumisest riigituludesse jättes arvestatud kaitsjatasu riigi kanda. Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 AS SEB Pangas, või 221023778606 Swedbank AS, viite nr mõlemal juhul 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-09-4160, isik kelle eest tasutakse – R.P., nõude liik – sundraha. Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3 Edasikaebamise kord Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete) rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  4. peatüki sätete kohaselt. Asjaolud ja menetluse käik Alaealist R.P.it süüdistatakse selles, et tema ning isikute grupis koos alaealise K.M.`ega viibides 02.novembril 2008.a kella 19.30 -20.00 ajal alkoholijoobes olles Kuressaare linnas Pihtla tee 20 asuval nn endise autobaasi territooriumil, kus isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus tungis kõigepealt kallale M.H.`ule, keda lõi ühe korra peaga näkku, ühe korra rusikas käega näkku ja korduvalt põlvega näkku ning kohe seejärel tungis kallale samas kõrval viibinud A.T.`ile, keda kätega rinnust kinni haarates tiris riietest ning lõi kõigepealt ühe korra peaga vastu pead, ühe korra rusikas käega vastu pead ning ühe korra põlvega vastu kannatanu poolt näo ette kaitseks tõstetud käsi, kusjuures samal ajal kui R.P. kasutas füüsilist vägivalda A.T.`i suhtes, tungis K.M. omakorda kallale M.H.`ule, keda lõi kaks korda peaga vastu pead, vasaku oimu piirkonda ja ühe korra rusikaga vastu nägu, põhjustades oma ühise tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu M.H.`ule füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused – verevalumi ja turse vasema kõrva kõrvataguses piirkonnas, turse ja valulikkuse vasema alalõualiigese piirkonnas ning pehmete kudede turse vasemal sarna piirkonnas ning kannatanu A.T.`ile tekitas R.P. oma käitumisega füüsilist valu. Sellise tegevusega R.P., kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud peksmise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku R.P.’ i süüdistuses kuriteos

§ 121

järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. R.P. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav R.P. ja tema kaitsja vandeadvokaat Vahur Tänav nõustusid R.P.ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus R.P.’ile nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

74 ja § 75 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et R.P. kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lõikest 1 punktidest 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2 määrata, et süüdistatav on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 4

§ 75

lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Kuressaare Gümnaasiumi XX klassis ja täitma koolikohustust ning lõpetama X klassi hiljemalt 31.08.2009.a.

§ 75

lg 2 p 7 alusel määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte viibima ilma vanemateta väljaspool kodu alates kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni. R.P. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. R.P. on nõus temale esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkuleppes taotletud karistusega. Kokkuleppe on ta sõlminud vabatahtlikult. Kannatanule ja Haigekassale on ema nõutud summad hüvitanud. Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav R.P. , prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kannatanu on kokkuleppemenetluse kohaldamiseks andnud nõusoleku. Kannatanu A. R. nõue seoses tema alaealisele pojale tekitatud tervisekahjustuste ravimisega kokku oli 600 krooni /tl 88/, milline summa on süüdistatava ema sõnadel enne kohtuistungit pangaülekandega hüvitatud. R.P.i ema poolt on hüvitatud ka 92 Eesti Haigekassale. Kohus leiab, et R.P. tuleb süüdi tunnistada

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56loetletud karistuse kohaldamise aluseid. Kr

MS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks alaealiselt R.P.’ ilt väljamõistmisele sundraha, mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav R.P. on X-ne aastane üldhariduskoolis õppiv alaealine, kellel iseseisev sissetulek puudub. R. P.it kasvatab ema üksinda. Ema töötasu ei ole kuigi suur. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 3000.00 kroonile. KrMS § 188 alusel, kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale. Kohus paneb alaealise R. P.ile arvestatud menetluskulu-sundraha hüvitamise kohustuse tema ema N.H.ele. Kriminaalasjas on menetluskuluks veel kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 420 krooni, mille tasumises kohustusest kohus R. P.i vabastab jättes arvestatud summa riigi kanda. . Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318 Kristel Pedassaar kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.