4-08-10993/3

4-08-10993 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-08-10993 Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungisekretär Liisi Kisler Kohtuistungi toimumise aeg 23.02.2009.a Väärteoasi Martin Kiis’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse 21.10.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2314,07,040391 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja Martin Kiis (isikukood 37404050225; elukoht: xxx; töökoht S E OÜ) Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalitus (asukoht: Tallinn, Rahumäe tee 6) Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Martin Kiis kaitsja Tiina Pill kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Martin Kiisi kaebus osaliselt.
3. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse 21.10.2008.a. otsus M. Kiisile mõistetud karistuse osas LS § 74-17 lg 1 järgi ( rahatrahv 9000 krooni).
4. Mõista M. Kiisile LS § 74-17 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o. 4800 (neli tuhat kaheksasada) krooni. 2
5. KarS § 66 lg 2 alusel võimaldada M. Kiisil tasuda mõistetud rahatrahv 4 800 krooni osade kaupa, s.o. 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades (800 krooni kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisest 15-ndal päeval päevast kättesaadav kohtu kantseleis. koostatakse otsus tervikuna ning on samast Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
6. 21.10.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2314,07,040391 määras Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna avariitalituse komissar Martin Kiis’ile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 7417 lg 1 alusel rahatrahvi 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni. VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel mõisteti M. Kiisilt välja ka menetluskulud 2 400 krooni. Otsuse kohaselt juhtis M. Kiis 22.11.2007.a kell 17:49 Harju maakonnas, Harku vallas, Laagri-Harku tee 6.2 km, Instituudi tee 2 mootorsõidukit, sooritas ritsmikevahelisel teel vasakpööret, ei veendunud manöövrit alustades selle ohutuses ja ei andnud teed vastu liikuvale sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju KLja OÜ-le R A ning tervisekahjustusi TJ. Oma tegevusega rikkus LE § 91 ja § 100 nõudeid.
7. Nimetatud otsusele esitas M. Kiis kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada asja menetlus või alternatiivnõudena kas vähendada määratud karistuse suurust või võimaldada rahatrahv tasuda osade kaupa. Märgib, et tema esimest korda esitatud vastulausest tingituna kuulati üle tunnistaja I. L ja teostati liiklustehniline ekspertiis. Peale ekspertiisi anti talle väärteoprotokoll, mis oli sisuliselt sama, mis esialgne talle esitatud protokoll. Kuna ta ei olnud nõus menetluse käiguga, esitas uue vastulause, kuid sellega ei ole väärteootsuses arvestatud. Erinevad teise õnnetuses osalenud juhi B. B ja tunnistajate T. J , J. I ja I. L ütlused. Ekspertiisikat on aga oletuslik, millele viitab ka ekspert ise. On selge, et õnnetus toimus seetõttu, et ta keeras oma sõidukiga vasakule, kuid ainuüksi vasakmanöövri sooritamine ei ole väärtegu. On jäetud välja selgitamata, kas ta veendus manöövri ohutuses või mitte ja kas B. B juhitud sõiduk liikus selliselt vastassuunavööndis, mis tekitas talle kohustuse B. B teed anda. Kaebaja arvates B. B juhitud sõiduk eiras ilmselt ise liikluseeskirja nõudeid, mis tingis selle, et antud sõidukit ei olnud tema jaoks manöövri tegemisel näha ja tema kiirest sõidukiirusest tulenevalt jõudis ta õnnetuse toimumise kohale kiiresti ja momendil, mil tema oli manöövri lõpetamisel ja ei saanud teda märgata. Väärteootsuses ei ole arvestatud ka karistust kergendavate asjaoludega. Kaebuse esitaja on oma vastulauses avaldanud siirast kahetsust toimunu üle, millega menetleja ei ole arvestanud, kahetseb juhtunut ka hetkel ning palub sellega arvestada. Juhul, kui kohus leiab, et ta on õnnetuse toimumises süüdi, siis palub kohtul vähendada talle mõistetud karistuse suurust. Leiab, et karistuse eesmärgi tema puhul täidab ka oluliselt väiksem summa, 9000 krooni tasumine on talle liig ning tema majsnduslikku olukorda arvestades ebamõistlikult suur. See on peaaegu võrdne tema ühe kuu palgaga. Igakuiselt peab 3 tasuma oma korteri pangalaenu ja kommunaalmakseid ning üleval pidama oma alaealist last. Lisaks sellele peab arvestama enda tööle ja kojumineku transpordikuluga. Palub vähendada määratud rahatrahvi suurust 4000 kroonile. Juhul, kui kohus ei rahulda tema taotlust rahatrahvi vähendamiseks, palub võimalust tasuda määratud rahatrahv osade kaupa 9 kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 1000 krooni kuus. Kohtuistungil jäid M. Kiis ja tema kaitsja kaebuses toodu juurde. Esmaseks nõudeks jättis kaitsja otsus tühistamise, kuna pole piisavalt tõendatud M. Kiisi süü LE nõuete rikkumises. Kaitsja leidis, et juhul, kui kohus peab tõendatuks M. Kiisi süüd selle liiklusõnnetuse põhjustamises, siis tuleks oluliselt vähendada mõistetavat karistust. Mõistetud karistus on ebaproportsionaalselt suur võrreldes M. Kiisi süü suurusega. Osaliselt on M. Kiis oma karistuse kätte saanud ka sellega, et auto mida ta juhtuis, tuli ära parandada. Karistuse eesmärgi täidaks M. Kiisi puhul ka poole väiksem karistus ning menetleja pole arvestanud tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Arvestades M. Kiisi majanduslikku olukorda on põhjendatud rahatarhvi tasumine osade kaupa.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et liiklusõnnetuse põhjustas M. Kiisi poolt sooritatud manööver, sest vasakpööret tehes tulnuks tal veenduda selle ohutuses. LE nõuete rikkumise tingis asjaolu, et tema tähelepanu oli suunatud vasakul parkals oeva sõiduki või isiku otsimisele. Varasema kokkuleppe kohaselt seal seisnud isikult pida ta saama vajalikud dokumendid, millega Tallinna sõita. Hoolsuskohustuse rikkumine seisnes selles, et ta ei jälginud vajaliku tähelepanuga vastassuunavööndit. Toimunud liiklusõnnetusega on põhjustatud nii varaline kahju kui ka tervisekahjustused T.J ele. Kaebaja väited, et vastutuleva sõiduki juht B. B võis ületada lubatud kiirust ning põhjustas sellega liiklusõnnetuse, on oletuslikud ega ole tõendamist leidnud. Õige on kaebaja käitumisele antud väärteo kvalifikatsioon ning talle mõistetud karistus on sanktsiooni keskmises määras. Samuti ei ole antud asjas kohaldatud lisakristust. Mõistetud karistus on õige, tuleneb isiku süü suurusest ja vastab õiguskorra kaitsmise huvidele. Tegemist ei ole M. Kiisi näol täiesti seaduskuuleka isikuga, sest enne arutatavat tegu on tal neli kehtivat karistust. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu taotlusele võimaldada trahvi tasumist osade kaupa. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 2, §134, § 135 Kohtunik