Väärteoasi nr.4-08-11280 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 27.veebruaril 2009.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Sekretär Ave Mõistlik Vaidlustatud lahend Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel H Kommussar 21.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2230,08,003036 Paul Krumm karistamises LS § 7435 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik Paul Krumm, isikukood 35111070302, elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Paul Krumm ja tema esindaja I Naur kohtuvälise menetleja – Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja J Paju LÕPPOSA Tühistada Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 21.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr: 2230,08,003036 Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.1 alusel ja lõpetada väärteomenetlus. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 16.03.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik: Paul Krumm’i karistati Liiklusseaduse (LS) § 7435 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 900.00 krooni selle eest, et tema 01.10.2008.a. kell 17.10 juhtis mootorsõidukit, sooritas tagasipöörde eraldus juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Sellega rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja § 68 p.5 nõuded ning pani toime Liiklusseaduse § 7435 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja esindaja põhjendab oma taotlust asjaoluga, kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestanud kõiki asjaolusid ja nimelt jättis politsei otsuse tegemisel arvestamata, et manööver tehti eriloaga suuremõõtmelise veise hooldussõidukiga. Hooldussõiduk on LS§ 71 järgi eritalituse sõiduk. Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, tohib teel töötades kõrvale kalduda Liikluseeskirja
- peatüki „Sõiduki asukoht sõites” ja
- peatüki „Peatumine ja parkimine” nõuetest, Liikluseeskirja lisa 2 „Liiklusmärgid” nõuetest (väljaarvatud osa 2 „Eesõigusmärgid” ja osa 3 „Keelu-ja mõjuala märgid” märgi 351 „Suurim kiirus” ning märgi 382 „Kiiruse piirangu ala” nõuded) ja lisa 3 „Teemärgised” nõuetest. Tallinn-Pärnu-Ikla tee 26 kilomeetril, kus vaadeldav väärtegu toime pandi, oli eraldusriba katkenud ja menetlusalune isik ületas selle asfalteeritud teeosalt, mis oli maanteega eraldatud ühekordse pidevjoonega. Teised hooldussõidukid (eelkõige lumesõidukid) kasutavad nimetatud teelõiku manöövriks. Kuna eraldusriba oli katkenud ja hooldussõiduk ületas teel ühekordse pidevjoone, samuti oli hooldussõidukil sisse lülitatud kollane vilkur, siis oli hooldussõidukil õigus nimetatud kohas tagasi pöörata ning seetõttu on väärteos tehtud otsus ebaseaduslik. 19.02.2009.a toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja ning tema esindaja eeltoodud asjaoludel kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil oli jätta kaebuse rahuldamata, põhjendades oma taotlust asjaoluga, et käesoleval juhul rikkus kaebaja Liikluseeskirja
- peatükis „Manöövrid” tulenevaid nõudeid, s.o. LE§ 101 nõudeid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik on rikkumise toime pannud, karistus on õige. Maanteeameti seisukohta oli küsitud 10.02.2009.a seisuga, rikkumine oli 01.10.2008.a. Maanteeameti seisukoht ei muuda rikkumist. Tol hetkel ei olnud dokumenti, mis viitaks, et pööre on seal lubatud. Kohtuistungil andis ütlusi menetluse läbiviimise kohta kohtuväline menetleja M Kikkas. Tema selgituste kohaselt pidi konvoi liikuma üle Kanama silla, kuid muutis marsruuti, kuna sild oli väidetavalt kitsas. Nad oleksid pidanud teevaldajat teavitama asjast, teevaldaja oleks andnud märke, et seal võib tagasi pöörata. Tagasipööre on asulavälisel teel lubatud siis, kui on sellekohane märk. Teevaldajal on õigus anda erilubasid. Kohtuistungil esitatud Maanteeameti seisukoht käib konkreetse tagasipöörde kohta. Kohtuväline menetleja ei teadnud, et see oli lubatud, tema jaoks oli see tol hetkel LE§ 101 rikkumine. Veoloa väljaandja ütleb, et nendes kohtades võivad sõita tagasi, vastassuunas. Antud momendil luba ei olnud. Menetleja selgitas ka kaebajale, kui kaebaja esitab Maanetameti poolt vastava loa, siis menetlus tema suhteks lõpetatakse. Kohus kontrollis väärteoasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:
- Otsust väärteoasjas nr 2230,08,003036 21.10.2008.a (tl 4) selle kohta, et koostatud Põhja PP korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel H Kommussare poolt Paul Krumm suhtes LS § 7435 lg 1 alusel LE § 101 rikkumise eest. Karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut, s.o 900 krooni selle eest, et P. Krumm 01.10.2008.a kell 17:10 2
- • • • Saue vallas, Harjumaal Tallinn-Pärnu-Ikla tee
- km-l juhtis mootorsõidukit, sooritas tagasipöörde eraldusribaga teel väljaspool liiklusmärgiga „Tagasipöördekoht“ tähistatud kohta. Vastulauses esitatu jäetakse arvestamata, kuivõrd antud juhul rikkus menetlusalune isik LE
- ptk-st (manöövrid) tulenevaid nõudeid, s.o § 101 nõudeid. Isik pani seega toime LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Lähtutud on ülaltoodust ja KarS § 56 lg 1; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli 01.10.2008.a (tl 14-15) selle kohta, et 01.10.2008.a saatis soolasid Ikla piirile. Marsruut oli märgitud üle silla, kuid kuna sillal toimusid remonttööd, kartis silda ületada sinna paigaldatud märkide tõttu, kuna laius on 5 m. Selles kohas oli võimalik ohutult tagasi pöörata. Esimene lubatud tagasipööre on Maksimarketi juures, aga nende gabariitidega ei ole võimalik tagasipööret sooritada; P. Krummi 14.10.2008.a vastulauset (tl 17) selle kohta, et hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, tohib teel töötades kõrvale kalduda LE
- peatüki (Sõiduki asukoht sõites) ja
- peatüki ( Peatumine ja parkimine) nõuetest. M Kikkase 16.10.2008.a ettekannet (tl 18) selle kohta, et 01.10.2008 teostas liiklusjärelevalvet Tallinn-Pärnu-Ikla teel. Kella 17:10 ajal teostas sõiduk reg. märgiga xxxeraldusribaga teel väljaspool asulat,
- km-l, tagasipööret. Koostas sõiduki juhile Paul Krumm väärteoprotokolli AB952906, tuginedes LE §
- P. Krumm väitis, et tema sõiduk on „hooldussõiduk“ , varustatud kollaste vilkuritega ning tulenevalt õigusaktidest, kui töötavad kollased vilkurid, võib ta teostada tagasipööret kohas, kus see pole lubatud. M. Kikkas leiab, et hooldussõidukil ei ole lubatud LE
- peatükis kehtestatud nõuetest kõrvale kalduda; Paul Krumm karistusõiendit (tl 19) selle kohta, et kehtivaid karistusi ei ole; Paul Krumm karistusregistri väljavõtet (tl 20) selle kohta, et isik ei ole registrisse kantud; Maanteeameti 16.02.2009.a vastust päringule (tl 38) selle kohta, et põhimaanteede, s.h Tallinn-Pärnu-Ikla eraldusribaga teelõikudel (I klassi teelõikudel) on suuremad ristmikud välja ehitatud eritasandiliste ristmikena, s.h põhimaanteede Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinna ringtee ristmik (nn. Kanama liiklussõlm). Eraldusribasse on rajatud katkestuskohti kahel erineval eesmärgil: katkestuskohad eritasandiliste ristmike vahelistel teelõikudel vasak- ja tagasipöörete sooritamiseks kõikidele sõidukitele, et vähendada vahemaad sihtpunkti jõudmiseks. Need kohad on tähistatud liiklusmärgiga 532 „Sõidurajad ja –suunad“ või 551 „Tagasipöördekoht“. Katkestuskohad eritasandiliste ristmike vahetus läheduses on rajatud sihtotstarbeliselt eritalituse sõidukitele, s.h hooldussõidukitele. Need katkestuskohad ei ole liiklusmärkidega tähistatud ja ei ole kõikidele sõidukitele avalikult kasutatavad, välja arvatud eritalituse sõidukitele. Samal ajal, sõltuvalt tee-, ilmastiku- ja liiklusoludest ning suuremõõtmelise ja/või raskekaaluliste veose parameetritest võib kujuneda olukordi, kus on ohutum pööreteks kasutada eraldusriba katkestuskohti, kui pöördeid teostada eritasapinnalises liiklussõlmes. Sellistel juhtudel otsuse teekonna valikuks liiklussõlme piirkonnas võtavad vastu saateautojuhid (reguleerijad), sest nende ülesanne on veol tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks; OÜ Järelpinge Inseneribüroo 18.02.2009.a vastust päringule (tl 39) selle kohta, et T-11 asuv Kanama viadukt on remondis ja ei ole ette nähtud raskete veoste läbilaskmiseks. Kõik rasked ja suuregabariitsed veosed on suunatud möödasõidule T-4 kaudu. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, samuti menetleja ning uurinud antud asjas olevaid materjale leidis, et Paul Krumm kaebus kuulub rahuldamisele ning seda alljärgnevatel asjaoludel. Väärteomenetluses lasub tõendmaiskoormis süüdistusfunktsioonil kandjal, s.o. kohtuvälisel menetlejal, mille täitmisel tuleb juhinduda VTMS
- ptk –s sätestatust. Kohtuväline menetleja peab koguma kõik vajalikud tõendid, seda nii menetlusalust isikut süüdistavate kui ka õigustavate tõendite osas. 3 Antud juhul kohtuväline menetleja seda teinud ei olnud ning mõneti ta seda kohtuistungil ka möönis. M Kikkas kinnitas, et kaebaja vaidlustas temale inkrimineeritud rikkumise koheselt. Kuna kohtuväline menetleja ei olnud Maanteeameti seisukohast teadlik, soovitaski ta kaebajal, et kui viimane soovib menetluse lõpetamist, nimetatud seisukoht esitada. Antud juhul oli kohtu hinnangul sellise informatsiooni kogumise kohustus siiski kohtuvälisel menetlejal. Käesoleval juhul kaebaja ise ei olnud teadlik, et paneb rikkumise toime, kuna ta teadlikult juhindus sellest, et tema puhul on tegemist hooldussõiduki juhiga, kellele on liiklemiseks kehtestatud omaette kord. Ka väärteootsuses ei ole motiveeritud, miks jäetakse kaebaja vastulause tähelepanuta, kuigi kohtuväline menetleja ise on möönnud, et ta ei olnud päris veendunud ka ise, kas kaebajal oli tagasipööre lubatud või mitte. Kohtu taotlusel esitas kaebuses esitaja Maanteeameti kirjaliku seisukoha, mis selgesõnaliselt kinnitab, et katkestuskohad eritasandiliste ristmike vahetus läheduses on rajatud sihtotstarbeliselt eritalituse sõidukitele, s.h hooldussõidukitele. Asjaolu, et Paul Krumm juhtis eritalituse sõidukit, on tuvastamist leidnud ja selles osas vaidlus puudub. Maanteeameti seisukoht on kohtule esitatud 16.02.2009.a. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul ei saa sellise kuupäevaga esitatud seisukohta käsitleda tõendina 01.10.2008.a. toimepandud rikkumise osas, kuivõrd rikkumise toimepanemise ajal nimetatud seisukoht puudus. Kohtu hinnangul on selline tõlgendus väär ning kohus nõustub kaebaja esindaja seisukohaga, et kindlasti laieneb nimetatud seisukoht nii tagasiulatuvalt kui ka edaspidi. Ja veelkord rõhutab kohus –kohtuvälisel menetlejal oli endal kohustus tõendite kogumuse osas. Kui menetlejale sai teatavaks kaebaja poolne seisukoht ja vastuväited, tulnuks tal neid kontrollida, mitte jätta kaebaja vastuväited tähelepanuta. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaebaja ei ole tahtlikult toime pannud Liikluseeskirja
- peatükis „Manöövrid” tulenevaid nõudeid, s.o. LE§ 101 nõudeid ning esitatud kaebus otsuse tühistamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku §132 p.3; § 133-
- Piret Liivo Kohtunik 4