lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta vangistust 18 kuulise katseajaga. Sama otsusega mõisteti Mati Seppern`ilt välja kriminaalmenetluse kulud, s.o. sundraha 4500 krooni, õigusabikulud 3059.15 krooni ja ekspertiisitasu 2920 krooni. Kohtuotsus jõustus 02.02.2006.a. 2 Mati Seppern esitas 25.02.2009.a. Viru Maakohtule asukohaga Jõhvi avalduse täitemenetluse nr 163/2006/435 lõpetamiseks seoses aegumisega. 03.03.2009.a. Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja määruse alusel saadeti Mati Seppern`i avaldus kohtualluvuse järgi menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale TMS § 11 alusel. Avaldusest nähtub, et kohtutäitur Kersti Vilbo alustas 31.03.2006.a. täitemenetlust nr 163/2006/435 jõustunud kohtuotsuse alusel. Avalduse esitaja taotleb
Lisaks on avaldaja avalduse tagamise eesmärgil taotlenud kohese kohtumääruse tegemist täitemenetluse peatamiseks ning kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist. Kohus edastas Mati Seppern`i avalduse kohtutäitur Kersti Vilbo`le kirjaliku seisukoha esitamiseks. Kohtutäituri kirjaliku vastuse kohaselt on Mati Seppern`i suhtes algatatud täitemenetlus 31.03.2006.a. Harju Maakohtu 25.01.2006.a. kohtuotsuse nr 1-03-66 alusel sundraha 4500 krooni, õigusabi kulude summas 3059.15 krooni ja ekspertiisitasu summas 2920 krooni nõudes. 04.04.2006.a. on saadetud võlgnikule väljastusteatega täitmisteade, mis on võlgnikule allkirja vastu kätte antud 05.04.2006.a. 06.10.2006.a. on saadetud sissetuleku arestimise akt OÜ-le Brevanor võlgniku töötasust kinnipidamiste teostamiseks. Akt tagastati täiturile 17.10.2006.a. märkega, et Mati Seppern`iga on tööleping lõpetatud 01.05.2006.a. 24.10.2006.a. on seatud arest võlgniku kontole AS`s Hansapank, laekumisi ei ole ja 20.12.2006.a. on saadetud arestimise akt AS SEB Pank, kuid selles pangas võlgnikul konto puudub. 30.08.2007.a. on saadetud nõude arestimise akt kinnipeetava sissetulekust Tartu Vanglasse, vangla poolt ei ole kinnipidamisi teostatud ning akt tagastati kohtutäiturile peale Mati Seppern`i vabanemist. 07.04.2008.a. pöördus võlgnik täituri poole avaldusega, milles taotles vabastada tema pangakonto ühe miinimumpalga ulatuses seoses alaealise ülalpeetavaga. Mati Seppern on olnud teadlik temale määratud menetluskuludest, kuid ta ei ole neid tasunud. Erinevate täiturite juures on isikul kokku 21 täitemenetlust, milliste kogusumma ulatub peaaegu 150 000 kroonini. Kohtutäitur leiab, et Mati Seppern`i poolt kohtule esitatud avalduse abil püüab ta pääseda suurest võlakoormast, mis on tekkinud tema enda käitumise tulemusena juba alates aastast 2003. Kohtutäitur leiab, et Mati Seppern`i avaldus ei kuulu rahuldamisele. Vastusele on lisatud täitemenetluse aluseks oleva kohtuotsuse koopia. Kohtumääruse põhjendused. Kohus tutvunud esitatud avaldusega, kohtutäituri vastusega ning täitemenetluse aluseks oleva kohtuotsusega ning Täitemenetluseregistri ja Kohtuinfosüsteemi elektrooniliste andmebaasidega Mati Seppern`i kohta, asub seisukohale, et Mati Seppern`i avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 1. jaanuaril 2006.a. jõustunud täitemenetluse seadustik (TMS) § 210 sätestab, et kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalikõiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2, § 205 lõikes 1 ning §-des 207 ja 208 sätestatut. TMS § 207 lg 1 kohaselt täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 3
lg 1 p 2 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 3 aastat teise astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest. Harju Maakohtu 25.01.2006.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-03-66 tunnistati Mati Seppern süüdi
teise astme kuriteo toimepanemise eest. Sama otsusega mõisteti Mati Seppern`ilt välja kriminaalmenetluse kulud - sundraha 4500 krooni, õigusabikulud 3059.15 krooni ja ekspertiisitasu 2920 krooni. Kohtuotsus jõustus 02.02.2006.a. Seega oli kohtuotsust võimalik täita vastavalt
lg 1 p-le 2 kolme aasta jooksul, s.o kuni 02.02.2009.a., kui ei esine
Vastavalt
-i §-le 82 lg 2 peatub otsuse täitmise aegumine: 1) ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest; 2)
§-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks; 3) ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud ning 4) ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Nimetatud alustest tuleks käesoleval juhul kõne alla: 1)
lg 2 p 1, mistõttu järgmiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas Mati Seppern on alates otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani hoidunud kriminaalmenetluse kulude tasumisest kõrvale või mitte. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et Mati Seppern oleks varjanud oma sissetulekuid või teinud muid toiminguid, et takistada kohtutäituril kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist. Kohtutäitur enda vastuses on esitanud andmed täitetoimingute ajalise järjestuse kohta, kuid ei ole millegagi tõendanud, et võlgnik on tasumisest kõrvale hoidunud. Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 2)
lg 2 p 2, millest tulenevalt selgitab kohus nimetatud sätte kohaldamisala.
ja 74 käsitlevad karistusest tingimuslikku vabastamist, see tähendab, et isikule mõistetakse karistusseadustikus ettenähtud karistus, aga teatud tingimustel ta ei asu seda reaalselt täitma. Siinjuures ei ole välistatud, et tulevikus tuleb süüdimõistetul ikkagi karistust minna kandma. Kui aga aegumine ei oleks
lg 2 p 2 alusel peatunud, kaotaksid
Seega saab
§-s 82 lg 2 p 2 sätestatud aegumise peatumise alust kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, aga mitte menetluskulude sissenõuetele. 3)
Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolevas asjas ei olnud kriminaalmenetluse kulusid TMS §-de 210 ja 207 lg 1 ning
lg 1 p-s 2 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul sisse nõutud, siis 4 on Harju Maakohtu 25.01.2006.a. otsus osas, millega Mati Seppern`ilt mõisteti kriminaalmenetluse kuludena välja sundraha, õigusabikulud ja ekspertiisitasu, täitmine aegunud. Seega tuleb kohtutäituril täitemenetlus TMS §-de 210 ja 207 lg 2 alusel lõpetada. Kuivõrd avalduse esitaja on avalduses taotlenud avalduse tagamise eesmärgil kohese kohtumääruse tegemist täitemenetluse peatamiseks ning kohtutäituri tegevuse ebaseaduslikuks tunnistamist, siis selgitab kohus ka antud määrusega seda, et selliseid taotlusi ei ole võimalik esitada käesoleva menetluse raames, s.t.
Avaldaja õigused kohtutäituri otsuste, tegevuse või tegevusetuse vaidlustamisel on tagatud täitemenetluse seadustikuga ja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS). Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (RKL 3-2-1-157-04). Täitemenetluse peatamine TMS §-s 45 sätestatud alustel kuulub vastavalt TsMS § 475 läbivaatamisele hagita menetluses. Täitemenetluse nr 163/2006/435 alustamisel ja läbiviimisel ei ole täitur rikkunud seadust ning täitmine kuni käeoleva lahendi jõustumiseni on olnud seaduslik. Kohtunik /allkiri/ H.Väinaste Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 21. aprillil 2009.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.