← Eesti

1-08-16259/3

1 – 08 – 16259 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 08 – 16259 Kohtunik Alari Möldre Taotluse sisu Andrei Jelinkini taotlus temale Harju Maakohtu 26.02.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmiseks. ANDREI JELINKIN, isikukood 38202166043, kannab karistust Vanglas. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON KrMS § 431 jätta rahuldamata Andrei Jelinkini 06.11.2008.a taotlus Harju Maakohtu 26.02.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmiseks. Määrus väljastada Andrei Jelinkinile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Harju Maakohtu 26.02.2009.a. otsusega tunnistati Andrei Jelinkin süüdi KarS § 331 järgi ja teda karistati vangistusega 4 kuud ja 15 päeva. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Andrei Jelinkinile Harju Maakohtu 07.09.2004.a. otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse, 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 26.02.2009.a. Andrei Jelinkin esitas 27.03.2009.a. kohtule taotluse, milles palub lugeda tema karistuse aja alguseks 03.02.2004.a, mitte aga 26.02.2009.a, kuna ta kannab alates 03.02.2004.a. karistust kinnipidamisasutuses. Ta soovib, et temale Harju Maakohtu 26.02.2009.a. otsusega mõistetud karistus liidetaks varasemale karistusele ja loetaks karistuse alguseks 03.02.2004.a, kuna antud juhul lõpeb tema karistusaeg 16.06.2011.a. Kohus, tutvunud Andrei Jelinkini taotlusega ja kriminaalasja toimikuga asub seisukohale, et Andrei Jelinkini taotlus tuleb jätta rahuldamata. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lg 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Seega kuulub pärast kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus liitmisele täies ulatuses, sest karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimalust karistusseadustik sellisel juhul ette ei näe. KarS § 65 lg 2 näeb ette liitkaristuse mõistmise ainult üksikkaristuste täieliku liitmise teel. Andrei Jelinkin ei ole isik, kelle poolt kahe kohtuotsusega tuvastatud kuriteod oleksid saanud olla arutusel ühel kohtuistungil ja karistus mõistetud ühe kohtuotsusega. Andrei Jelinkin pani kuriteod, mille toimepanemise eest ta Harju Maakohtu 26.02.2009.a. otsusega süüdi tunnistati, toime ajavahemikul 15.
  2. – 22.05.2008.a. Seadusandja on ette näinud nende isikute, kes peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täieliku ärakandmist panevad toime uue kuriteo erineva kohtlemise liitkaristuse mõistmisel võrreldes nendega, kelle poolt toimepandud kuriteod on küll tuvastatud kahe erineva otsusega, kuid on kõik toime pandud enne esimese kohtuotsuse kuulutamist. Kuna KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmisel on üheks liidetavaks eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus (mitte mõistetud karistus) ja see arvutatakse liitkaristuse kandmise aja alguse seisuga, siis ei saa ärakandmata karistuse kuupäev ja seega ka liitkaristuse kuupäev olla võrdne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise aja algusega. Seetõttu ei ole põhjendatud Andrei Jelinkini taotlus lugeda temale Harju Maakohtu 26.02.2009.a. ja varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuse kandmise aja alguseks 03.02.2004.a. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 431 peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise Andrei Jelinkini 27.03.2009.a. taotluse, temale Harju Maakohtu 26.02.2009.a kohtuotsusega mõistetud karistuse alguskuupäeva muutmiseks, rahuldamata jätmiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.