4 – 08 – 11717 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2009.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 08 – 11717 Kohtunik Anne Ennok Avaldus Fjodor Titovi avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjades 026/2007/1279 ja 026/2007/347 seoses täitmise aegumisega. Avaldaja Fjodor Titov, ik 38011250260, elukoht: xxx (viibib Vanglas) Kohtutäitur M Roodes RESOLUTSIOON TMS § 202 lg 1 alusel lõpetada Fjodor Titovi suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjades 026/2007/1279 ja 026/2007/347 seoses täitmise aegumisega. Määrus väljastada Fjodor Titovile ja kohtutäitur M Roodesele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Määruse motiivid: Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve 2314,06,027850 karist Fjodor Titovi menetluskulud summas 1020 krooni. osakonna 03.01.2007.a. otsusega nr rahatrahviga 12 000,00 krooni. Tasumata on Eelnimetatud otsuse alusel on Fjodor Titovi suhtes alustatud täitemenetlust (täiteasi 026/2007/1279). Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 28.11.2006.a. otsusega nr 2314,06,024655 karist Fjodor Titovi rahatrahviga 6000,00 krooni. Eelnimetatud otsuse alusel on Fjodor Titovi suhtes alustatud täitemenetlust (täiteasi 026/2007/347). Fjodor Titov esitas 27.11.2008.a. Harju Maakohtule taotluse milles palub kohtul otsustada tema suhtes täitemenetluse lõpetamiseks määruses nimetatud täiteasjades seoses täitmise aegumisega. Kohtutäituri poolt on kohtule esitatud täiteasjade toimikute ärakirjadest ja kohtule esitatud vastusest nähtub, et täitemenetluse läbiviimise raames on võlgnikule väljastatud täitekutsed, lisaks koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused, arestitud võlgnikule kuuluvad pangakontod (koostatud vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktid). Kohus tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Fjodor Titovi taotlus täitemenetluste lõpetamiseks seoses täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud ( enne 21.07.2005.a. jõustunud redaktsiooni 1 aasta ) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. VTMS § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. F.Titovi suhtes algatatud täitemenetlused oleks tulnud lõpule seaduses kehtestatud tähtaja jooksul. EV Riigikohtu 16.02.2004.a. otsuse 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. Täitemenetluse seadustik näeb esmalt ette võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või täitemenetluse seadustiku kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kehtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et VTMS § 203 lg 5; TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 ps 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus leiab, et F.Titov ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. EV Riigikohus on oma 30.10.2003.a. lahendis 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms.). Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalekaldumisena. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et F.Titov oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades kohtuvälise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Kohtutäituril on õigus ja kohustus tarvitusele võtta kõik seadusega lubatud meetmed täitedokumendi täitmiseks, siis kohtutäitur ei saa üksnes eeldada võlgnikul vara olemasolu ja lugeda võlgniku poolt vara kohta teabe andmata jätmist karistuse tasumisest kõrvalehoidumiseks ning seda olukorras, kus kohtutäitur ei ole reaalselt kontrollinud vallasvara omamist nt. võlgniku elukohas ja teostanud selle kindlaksmääramiseks või puudumise fikseerimiseks vajalikke täitetoiminguid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TMS § 202 lg 1 ning KarS § 82 lg 1 p 3 peab kohus võimalikuks lõpetada seoses aegumisega F.Titovi suhtes algatatud täitemenetlused. Anne Ennok täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.