eaduse nõuetele kehtestatud täpsusklassi ja veapiiri osas. Kohtuväline menetleja on jätnud täitmata
eaduse (
) § 5 sätestatud mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamise nõude. Väärteoprotokolli ja otsuse juurest puuduvad menetlusaluse isiku liikumiskiiruse mõõtja pädevust kinnitavad dokumendid ja kiirusemõõturi kehtiv tüübikinnitus. Kuna mõõtmiseks kasutatud seade ei vastanud
nõuetele, ei ole mõõtmistulemus usaldusväärne. 11.02.2009.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas märkis menetlusaluse isiku esindaja, et kohtuväline menetleja on kiiruse mõõtmiseks kasutanud mittelubatud mõõtevahendit, on esitanud kehtivuse kaotanud tüübikinnitustunnistuse ja on jätnud esitamata tõendid seadme taatlemise kohta ja mõõtemetoodika.
lg 4 kohaselt on keelatud kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse. Vastava nimistu on sätestatud MKM ministri 21.04.2004.a määrusega nr 112, mille lisa p 7.3. järgi kuuluvad kohustuslikule taatlemisele kiirusmõõturid liiklusjärelvalveks, kusjuures taatlemise kehtivus on 1 aasta. Kaebaja leidis, et kasutatud
eadme Stalker mõõtetäpsus ei vastanud MKM ministri määruse nr 112 lisa p 7.3 ettenähtud mõõtevea piiridesse ja seega ei tohtinud seda kasutada. Kaebaja rõhutas, et riikliku järelvalve teostamiseks on lubatud kasutada vaid tüübikinnitusega ja taadeldud mõõtevahendeid ning tõenäosusteooria jm abil teostatud aritmeetika ei vabasta politseid sellest kohustusest. Kaebaja seadis kahtluse alla kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses esitatud väite, et
eadus seob tüübikinnituse kehtivusega ainult esmataatluse võimalikkuse (
lg 2), kasutusel olevate mõõtevahendite kordustaatluse võimalikkust
eadus tüübikinnitustunnistuse kehtivusega ei seosta ega piira ka muul moel. Kaebaja esitas nimetatud seisukohale vastuväited, mille kohaselt ei ole mõõtevahendit Stalker võimalik kehtivalt kordustaadelda, kuna sellel puudub kehtiv tüübikinnitustunnistus. Mõõtevahendite Stalker tüübikinnistustunnistuse kehtivusaeg 10 aastat oli lõppenud märtsis 2006.a.
lg1 kohaselt puudub kehtiva tüübikinnitustunnistuse puudumisel standard konkreetse seadme vastavuse hindamiseks. Kaebaja rõhutas, et asja arutamisel tuleb kohaldada riigikohtu lahendeid 3-1-1-11-08 ja 3-22-58-08, kuna nimetatud lahendites antakse juhised mõõtetulemuse jälgitavuse nõude 2 rakendamiseks. Riigikohus on leidnud, et kiirusmõõturit Stalker ei ole lubatav kasutada
eadmena riikliku järelvalve teostamisel, kuna see ei vasta seaduses nõutud täpsusklassile. Kohtuvälise menetleja seisukohad Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjalikud seisukohad, mille kohaselt on väärteoasjas 2490,08,006517 antud õige kvalifikatsioon, jälgitud on menetlusõigust ja määratud karistus vastab teo raskusastmele. Kohtuväline menetleja jäi kindlaks väärteoprotokollis fikseeritud asjaolu juurde, et kiiruse ületamine mõõdeti asulasisesel teel- Põltsamaa linnas. Kohtuväline menetleja leidis, et kaebuse seisukoht, et kiirusemõõtja Stalker SP006837 ei vasta
eaduse nõuetele ja ei ole seetõttu kasutatav sõiduki kiiruse mõõtmisel, on ekslik. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kiirusemõõtja Stalker kasutamine oli lubatav, sest selle kasutamisel on täidetud õigusaktidega kehtestatud nõuded: MKM ministri 12.12.2006.a määruse nr 104 lisa 2 kehtib kasutusel olevate mõõtevahendite kohta ning sama määruse p 8.2. kohaselt sisalduvad kasutusvead mõõtja pädevustunnistusel. Pädevustunnistusel on mõõteviga ehk mõõtetulemuse laiendmääramatus väljendatud oluliselt täpsemalt ja selgemalt kui tüübikinnitustunnistusel ja see põhineb konkreetsel arvutusel. Kehtiva õiguse kohaselt ei tulene mõõtemääramatus mitte tüübikinnitustunnistuselt vaid eesti Akrediteerimiskeskuse väljastatud pädevustunnistuselt. Kohtuväline menetleja märkis ka, et 1996.a, kui kiirusmõõtja Stalker tüübikinnitustunnistus väljastati, ei olnud õiguslikku regulatsiooni tüübikinnistustunnistusele mõõtemääramatuse märkimiseks. Politsei mõõtmisalastes õigusaktides on võetud mõõtemääramatuse aluseks tõenäosustase 95%, sest see on rahvusvaheliselt aktsepteeritud usaldusväärse mõõtmise tõenäosuse määr. Sellist tõenäosusmäära on aktsepteerinud ka Eesti Akrediteerimiskeskus ja on väljastanud vastava pädevustunnistuse. Kaebaja leidis, et tüübikinnituse andmisel esitatud mõõtemääramatuse miinimumväärtus (tõenäosustase 99%) ei erine pädevustunnistuses esitatud miinimumväärtusest (tõenäosustase 95%) ja tegemist on erinevatel alustel arvutatud mõõtemääramatusega, kuid erinevatel alustel arvutamine ei mõjuta kiirusmõõturi täpsust ning parim mõõtevõime on mõlema arvutusviisi tulemusel tegelikult sama. Kohtuväline menetleja oli ka seisukohal, et kohus ei saa väärteoasja lõpetada üksnes seetõttu, et riigikohus on analoogse asja kohta väljendanud oma seisukohta. Riigikohus ei olnud otsustes 3-1-1-11-08 ja 3-1-1-58-08 oma seisukohti väljendades teadlik eelpool kirjeldatud asjaoludest. Kohtuistung Kaebuse esitaja esindaja jäi istungil kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, kuid leidis, et asjas on kõige olulisem kiirusemõõtja lubatavuse küsimus. Kaebaja märkis, et taatlemata mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatav, s.o puudub kindlus, et mõõtetulemus on õige. Seega ei ole usaldusväärsed ka
eadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Kaebaja märkis, et
lg 2 kohaselt on küll võimalik
eadme kasutamine pärast selle tüübikinnituse tähtaja lõppemist, kuid seejuures peab kasutatav
eade läbima nõuetekohase taatluse ja selle veapiir reaalses kasutuses peab mahtuma kehtestatud veapiiri raamidesse. Kaebaja leidis, et kiirusemõõtjaga Stalker saadud andmed on kogutud menetluskorda rikkudes ja seega on tõend lubamatu. Kohtuväline menetleja ei ole esitanud tõendeid kiirusemõõtja taatlemise kohta. Politseidirektori 18.11.2005.a käskkirjaga nr 189 lisas 1 kinnitatud metoodika MM 01-2005 (sõiduki kiiruse mõõtmine) p 6.2.
eadmel jõudis menetlev isik xxxxxxxxxxxxkiirustada teele, anda peatumismärguande ja auto jäi seisma politseiametnike asukoha juures (s.o 30-40m linna piirist väljas). Sarnast kiirusemõõtmise ja auto peatumise käiku kinnitas istungil ka xxxxxxxxxxx. Kiiruse mõõtmise kohta illustreerivad kohtuvälise menetleja poolt koostatud sündmuskoha skeem (tlk 27) ja sündmuskoha kaardi väljatrükk (t lk 68). Kohus leiab, et menetlusaluse isiku väited, et kiirus mõõdeti asulavälisel teel on palajasõnalised ja tunnistaja ütlustega ümber lükatud. Kohus loeb tõendatuks, et tegu, mille suhtes on koostatud väärteoprotokoll, leidis aset asulas- Põltsamaa linnas, kus lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h. Väärteoprotokollis on märgitud, et menetlusalune isik sõitis kiirusel 102+/- 4km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 48km/h. Kiiruseületamise on kohtuväline menetleja fikseerinud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, mis on koostatud 25.10.2008.a. Protokolli kohaselt kasutati kiiruse mõõtmiseks
eadet Stalker SP 006837, mida oli testitud 25.10.2008.a kell 8.00. Seadme lugem oli 102km/h ja kiiruse mõõtmise laiendmääratlus oli +/-4 km/h. Kiiruse mõõtmise protokollis on samuti fikseeritud, et lubatud liikumiskiirus teelõigul oli 50 km/h. Protokolli kohaselt toimus mõõtmine seisvast sõidukist ja mõõdetav sõiduk lähenes üksinda. Mõõdetavat sõidukit Mercedes Benz 639, reg märgiga xxxxxx juhtis Alo Jodsche. 4 Kiiruse ületamist protokollis märgitud suuruses kinnitas tunnistaja xxxxxxxxxxxx nii kohtuistungil antud ütlustes kui kohtueelses menetluses. Kaebaja leidis, et kiirusmõõtmine ei ole teostatud seadusega kooskõlas ja seetõttu ei ole tõend lubatav. Kohus möönab, et kuigi kiirusemõõtmise tulemused on fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis ja nimetatud protokolli kantud arvandmete vastavust kiirusmõõtja näidule kinnitab ka tunnistaja, on kiirusmõõtja näit saadud viisil, mis ei ole kooskõlas Eesti Vabariigis kehtiva seadusandlusega. Kiiruse ületamise kui faktilise asjaolu tõendamine on võimalik fikseerida lähtudes
eadusest ja selle alusel välja antud seadusandlikest aktidest.
eaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Kohtuväline menetleja on esitanud tõendi, et mõõtmise on teostanud pädev mõõtja – Eesti Akrediteerimiskekuse poolt on Lõuna Politseiprefektuurile väljastatud erialase pädevuse tunnistus E132 (t lk 53-54). Kohtuväline menetleja esitas tõendina Politseiameti 18.11.2005.a käskkirjaga nr 189 kinnitatud kiiruse mõõtmise metoodika (t lk 55- 66). Tunnistajad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohtuistungil selgitasid, et politseis on läbi viidud koolitused, et tutvustada mõõtemetoodikat. Kiirust mõõtnud menetleja xxxxxxxxxxxxxx on väljastatud tunnistuse selle kohta, et ta on 10.12.2005.a läbinud pädeva mõõtja koolituse (t lk 13). Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja ametnik on läbinud vastava koolituse enne Politseiameti poolt metoodika kinnitamist 18.11.2005.a. Seega ei ole tõendatud, et kohtuvälise menetleja ametnikule, kes konkreetsel juhul kiirusemõõtmist teostas, on mõõtemetoodikat tutvustatud ja ta seda ka rakendas. Süüteoõiguse põhimõtete kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Vastavalt
lg 1 on vajalik välja selgitada, kas mõõtmisel on kasutatud kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid.
lg 1 sätestab, et mõõtevahendi taatlemisel hinnatakse, kas metroloogilisele kontrollile kuuluv mõõtevahend vastab asjakohases õigusaktis esitatud ja EÜ tüübihindamistunnistuses või tüübikinnitustunnistuses kindlaksmääratud nõuetele. Käesoleval juhul ei ole kohtuväline menetleja esitanud menetluse käigus kohtule tõendit kiirusemõõtja Stalker SP 006837 taatlemise kohta, kuigi nimetatud tõendi puudumisele viitas menetlusaluse isiku esindaja korduvalt. Kohtule on esitatud kiirusmõõturi Stalker mõõtevahendi tüübikinnitus, mis on väljastatud 08.03.1996.a ja see kehtis 10 aastat (t lk 14). Seega puudus mõõtevahendil, millega mõõdeti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust 25.10.2008.a tüübikinnitus. Alates 23.12.2006.a kehtiva Majandus ja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määruse nr 104 Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad § 5 lg 1 ja lisa 2 p 8.2. kohaselt on liiklusjärelvalveks kasutatavate kiirusmõõturite taatlustähtajaks 1 aasta. Seega ei ole tõendatud kiirusmõõtja Stalker taatlemine. Kohus märgib, et menetlusaluse isiku esinda viitas menetluse kestel korduvalt MKM 21.04.2004.a määrusele 112, mis on aga eelpool nimetatud MKM 12.12.2006.a määrusega nr 104 kehtetuks tunnistatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on väärteo tõendamisel kasutanud mõõtevahendit, mis ei vastanud seaduses (
) sätestatud nõuetele ja kahtluse all on ka asjaolu, kas mõõtja järgis asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et sellisel viisil kasutatud 5 tõendid on ebausaldusväärsed, sest puudub kindlus, et mõõtetulemus on õige ja kohus ei saa nendele otsuse tegemisel tugineda. Kuna § 7422 lg 3 sätestatud väärtegu- mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h- ei ole tõendatud, tuleb menetlus lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus jätab andmata hinnangu kohtuvälise menetleja poolt esitatud erinevate ametkondade seisukohtadele seoses kiirusmõõturite tüübikinnitustunnistuse ja mõõtemääramatusega lähtudes enne
eaduse kehtivust väljastatud tunnistustest (t lk 23-25, 32-38). Menetluskulude jaotus VtMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Menetlusalune isik esitas taotluse hüvitada õigusabi eest esindajal tasutud 10 000 krooni (t lk 72-73). Arvestades asja mahtu ja sisu, on taotlus mõistlik ja kuulub rahuldamisele. Esindaja tasu kuulub välja maksmisele riigieelarve vahenditest. Maimu Laumets Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.