täitmiskohtunik m ä ä r a b : 1.Rahuldada Juri Burśini avaldus täitmise aegumise kohaldamiseks teha suhtes alustatud täiteasjas 169/2004/2351. 2.Määrus väljastada: 2.1.Juri Burśinile, xxx 2.2.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapisele, aadress: Puśkini 20-46, 20307 Narva Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud maakohtule määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK 1.Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna 26.märtsi 2004.a politseiametniku otsusega väärteoasjas 233004000919008 karistati Juri Burśinit rahatrahviga 900 (üheksasada) krooni. 1.1.Nimetatud otsus väärteoasjas on esitatud sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Viktoria Źabassile. Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis saanud 01.veebruaril 2007.aastal täitetoimikud kohtutäiturilt Viktoris Śabass jätkas trahvide menetlemist. MENETLUS MAAKOHTUS 2.Avaldaja Juri Burśin esitas (lk 1) 24.märtsil 2009.aastal Viru Maakohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 169/2004/2351.Avaldaja põhjendab avaldust sellega, et väärteoasjas 233004000919008 tehtud otsuse täitmine toimub käesoleval ajal ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuse täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. 3.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis poolt on maakohtule edastatud täiteasja nr 169/2004/2351 toimiku koopiast nähtub, et Juri Burśini suhtes Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna 26.märtsi 2004.a otsus väärteoasjas 233004000919008 esitati 17.augustil 2004aastal 4-09-4481 sundtäitmise läbiviimiseks Narva kohtutäitur Viktoria Śabassile , kelle poolt alustati 31.augustil 2004.aastal täitemenetlust täiteasjas nr 169/2004/2351 ning Juri Burśinile saadeti 15.juunil 2005.aastal täitekutse koos kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsusega otsuses märgitud aadressile. 3.1.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis saanud 01.veebruaril 2007.aastal täitetoimikud kohtutäiturilt Viktoria Śabass jätkas trahvide menetlemist. 29.augustil 2008.aastal koostati kohtutäituri asendaja poolt vara hoiusel või arvelduskontol arestimise aktid millised edastati AS Eesti Krediidipangale, AS Tallinna Äripangale, Norde Panka Eesti Filiaalile, Parex Pank Eesti filiaalile. Täitetoimingust teavitati ka võlgnikule. Täitetoimiku materjalidest nähtub, et Narva kohtutäituri asendaja ametialasele arveldusarvele mingeid summasid ei laekunud. TÄITMISKOHTUNIKU SEISUKOHT 4.Kohtunik tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, asub seisukohale, et Juri Burśini avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas169/2004/2351 seoses täitmise aegumisega kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. 4.1.
lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4.2.Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 (kaheksateist) kuud (enne 21.07.2005. jõustunud redaktsioon 1 (üks) aasta) väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. 4.3.Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. 4.4.Asja materjalidest nähtub, et Juri Burśini suhtes tehtud väärteootsus on aegumistähtaja jooksul täitmisele pööratud, s.o saadetus otsus täitvale asutusele. Võlgnikule on arutatavas täiteasjas saadetud täitemenetluse kohustusliku osana täitekutse, mida saab käsitleda reaalse täitmise algusena. Menetluse käigus on Narva kohtutäituri asendaja kontrollinud võlgnikul pangakontode ja nendel rahaliste vahendite. Kinnisvara olemasolu ja võlgnikule kuuluvat mootorsõidukit kontrollitud ei ole. Kuna Juri Burśini suhtes oli täitemenetlus algatatud 2004.aastal, siis oleks täitemenetlus tulnud lõpule viia 1 (ühe) aasta jooksul, s.o hiljemalt 11.aprilliks 2005.aastaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsuse nr 3-3-1-5-04 kohaselt teenib karistusotsuse täitmise regulatsioon eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus kohtutäitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. 4.5.Vastavalt Karistusseadustiku §-le 82 lg 2 p 1 peatud otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest. „
näeb esmalt ette või võlgniku poolt rahatrahvi vabatahtliku tasumise võimaluse. Rahatrahvi tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada selles seadustikus sätestatud meetmeid, s.t pöörata sissenõue võlgniku varale või
kehtinud redaktsiooni § 803 ning ka kahtiva redaktsiooni § 201 kohaselt ka taotleda rahatrahvi asendamist arestiga. Kohtutäituril on oma eesmärgi-nõude sundtäitmise-saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril
s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu-või kohtuvälise menetleja otsust“. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.veebruari 2004.a otsus nr 3-3-1-5-04). 4.6.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.oktoobri 2008.a otsuse nr 3-1-1-51-08 2
lg 1 ja Karistusseadustiku 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tulev Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5,
lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumusel veel lõpuni täidetud (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30oktoobri 2003.a otsus nr 3-1-1-127-03). Seoses sellega täitmiskohtunik leiab, et avaldaja Juri Burśin ei ole temale mõistetud rahatrahvi tasumisest kõrvale hoidunud. Vastupidi Narva kohtutäituri asendaja ja endine kohtutäitur Viktoria Śabass olid teadlik, et Juri Burśin kannab karistust Murru Vanglas. 4.7.Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 30.oktoobri 2003.a otsuses nr 3-1-1-127-03 asunud seisukohale, et kõrvalehoidumisega on tegemist juhul, kui süüdlane mitte ainult ei tasu vabatahtlikult karistuse summat, vaid takistab aktiivselt karistuse sundtäitmist (peidab vara, võõrandab selle fiktiivselt jms) Selline tegevus võib toimuda ka enne sundtäitemenetluse alustamist. Loobumine otsuse vabatahtlikust täitmisest ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. 4.8.Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis ei ole suutnud tõendada, et Juri Burśin oleks oma aktiivse tegevusega teinud kohtutäituril võimatuks
s sätestatud meetmeid kasutades kohtuvölise menetleja otsuse täitmise. Asjaolu, et isik oli teadlik temale määratud rahatrahvist, kuid seda vabatahtlikult ei täitnud ei ole käsitletav kõrvalehoidumisena. Samuti ei ole isik kohustatud hoiustama raha pangas või omama arvelduskontot. Samuti jääb maakohtule arusaamatuks, miks ei ole Narva kohtutäituri asendaja Terje Tśapis teinud maakohtule ettepanekut rahatrahvide asendamise kohta (Vt Täitemenetluse seadustik § 201 lg 1). Kohtutäitur peab suutma tõendada võlgniku aktiivset tegevust, mis on käsitletav kõrvalehoidumisena, kuna ka täitemenetluses kehtib in dubio pro reo põhimõte. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §-st 432 lg 1,
§-st 202 lg 1 rahuldab täitmiskohtunik Juri Burśini avalduse täitmise aegumise kohaldamiseks tema suhtes kohtutäituri poolt alustatud täiteasjas 169/2004/2351. Mihhail Komtśatnikov täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.