4-09-390 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2009.a., Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Väärteoasja number 4-09-390 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi Raimonds Oriehovsi kaebus väärteoasjas Häädemeeste Vallavalitsuse nooreminspektor Lauri Lubergi poolt 26.12.2008.a. tehtud üldmenetluse otsusele nr 110 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi Istungil osalenud isikud: kaebuse esitaja Raimonds Oriehovs (i.k. 35410244220) kohtuvälise menetleja esindaja Häädemeeste Vallavalitsuse Meerents-Luberg vallasekretär Monika RESOLUTSIOON Juhindudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 ning Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135 kohus otsustas:
- Rahuldada Raimonds Oriehovsi kaebus.
- Tühistada Häädemeeste Vallavalitsuse nooreminspektor Lauri Lubergi poolt 26.12.2008.a. tehtud üldmenetluse otsus nr 110 täies ulatuses ja lõpetada Raimonds Oriehovsi suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o. isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 17.03.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 17.03.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 01.04.2009.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 4-09-390 Väärteo protokoll ja otsus 05.12.2008.a. on koostatud Häädemeeste Vallavalitsuse nooreminspektor Lauri Lubergi poolt väärteoprotokoll nr 110 selle kohta, et 02.12.2008.a. kella 07:40 ajal Pärnumaal Häädemeeste vallas Rannametsa-Ikla mnt Treimani ja Metsapoole vahel Raimonds Oriehovs, kui koera omanik, ei taganud, et tema koer ei ohustaks teisi inimesi; koer jooksis üksi sõiduteel sõiduautole reg. nr.-ga xxxxxx vastu esimest parempoolset nurka, millega põhjustas varalise kahju. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Häädemeeste valla koerte ja kasside pidamise eeskirja § 2 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 663 lg 2 järgi. 26.12.2008.a. üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 110 on R. Oriehovsile määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest KOKS § 663 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 91 trahviühiku ulatuses, so 5460.00 krooni. Kaebuse sisu 12.01.2009.a esitas R. Oriehovs Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses ning asjas väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et väärteoasja menetlemise käigus ei ole kohtuvälise menetleja ametnik järginud väärteomenetlusõigust. R. Oriehovs on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ametnik ei järginud VTMS § 40 lg 1 sätestatud korda, kutsudes kaebajat kui menetlusalust isikut enda juurde, jättes R. Oriehovsile teavitamata menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning isiku suhtes menetletava väärteoasja asjaolud. R. Oriehovs oli kutsutud Häädemeeste politseijaoskonda 05.12.2008.a. kell 14:
- Kaebajale seletati, et inimestelt olla laekunud kaebusi selle kohta, et kaebaja koer hulgub. Samuti selgitati R. Oriehovsile, et nüüd on tema koer kellegi auto ette jooksnud. Konkreetseid inimesi, kohti ega kuupäevi ei nimetatud. Kaebaja püüdis ennast õigustada ja asjale selgitust anda, kuid tema vastuargumente ei kuulatud. Kaebaja tunnistas, et on juhtunud, et koer on end vahel ketist lahti tõmmanud. Politseivormis isikud näitasid kaebajale Eeskirja ning ütlesid, et sellise asja eest saab trahvi kuni 12 000 krooni. R. Oriehovs ei saanud aru, milles teda süüdistatakse. Kaebaja tunnistas, et koer tõmbas ennast tõesti 02.12.2008.a. ketist lahti, aga mingisuguse varalise kahju põhjustamist R. Oriehovs omaks ei võtnud. Enne väärteoprotokolli koostamist nooreminspektor L. Lubergi poolt kaebajale tema õigusi ja kohustusi ei tutvustatud. Kaebaja leiab, et temaga käituti protokolli koostamisel menetlejate poolt ebaviisakalt ja üleolevalt. R. Oriehovs rõhutab, et kirjutas protokollile alla, aru saamata, milles teda süüdistatakse. Seega leiab kaebaja, et tema kui menetlusaluse isiku kaitseõigusi on jämedalt rikutud, kuna kohtuvälise menetleja ametnik ei tutvustanud menetlusalusele õigusi ja kohustusi ning ei selgitanud kordagi nende sisu ja tähendust. Protokolli koostaja L. Luberg ei tutvustanud ennast ja ei näidanud kohtuvälise menetleja ametniku pädevust tõendavat tunnistust, kuigi on selleks vastavalt VTMS § 10 lg 4 järgi kohustatud. Seega ei olnud kaebajal aimugi, kellega on tegemist. Samuti leiab R. Oriehovs, et kohtuvälise ja poolt on rikutud kaebaja kaitseõigusi sellega, et menetleja venitas põhjendamatult väärteotoimikuga tutvumise tähtaja kulgemist, mille käigus 2
(10)4-09-390 kaebajal kulus 7 päeva selleks, et väärteotoimik oleks kaebajale tutvumiseks kättesaadav kohtuvälise menetleja juures. Kohtuvälise menetleja viivituse tõttu jäi kaebuse esitajal vastulause esitamiseks vaid 8 päeva. Kaebajale edastatud toimikulehtede koopiatel puudus numeratsioon, mistõttu leiab R. Oriehovs, et väärteotoimik ei vastanud VTMS § 69 nõuetele. Kaebaja, olles tutvunud 05.12.2008.a. koostatud väärteoprotokolliga, toimikus esitatud tõendite ja 26.12.2008.a. koostatud otsusega nr 110, leiab, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti ja ebapädevalt kogunud tõendeid ning neid hiljem vääralt tõlgendanud (kohtutoimik, lk 3-4). R. Oriehovs leiab, et kohtuvälise menetleja ametnik L. Luberg ei olnud antud otsuste vastuvõtmisel ja juhtumi lahendamisel objektiivne, kuna oli eelnevalt soovitanud juhtumi osalistel omavahel kokkuleppele saada. Kaebaja leiab, et L. Luberg oleks pidanud menetluses osalema pigem tunnistaja rollis. Samuti kaasas L. Luberg kaebaja suhtes menetlustoimingute läbiviimisele eelnevalt, so 05.12.2008.a., tunnistajana üle kuulatud politseiametnik J. Vankeri, kellega kahekesi süüdistati R. Oriehovsit nimetatud väärteo toimepanemises. Seega leiab, kaebaja, et sellisel viisil menetlustoimingute läbiviimine ei olnud objektiivne ega erapooletu. Lisaks eelnevale on kaebuse esitaja seisukohal, et asjas M. Soopile varalise kahju tekitamine läbi kaebaja käitumise on antud juhul kohtuvälise menetleja poolt täielikult tõendamata (kohtutoimik, lk 5). Arvestades ülaltoodut, leiab R. Oriehovs, et kohtuväline menetleja ei ole tema suhtes vastuvõetud otsuse kohaldamisel järginud väärteomenetlusõigust ning kogunud väärteoasjas korrektselt tõendeid, mis on põhjustanud ebaõige otsuse tegemise. Eelnevast lähtudes palub kaebuse esitaja väärteootsuse nr 110 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Häädemeeste Vallavalitsuse vallasekretär M. Meerents-Luberg oma 27.01.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja R. Oriehovsi kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses ei ole välja toodud ühtegi asjaolu, mis annaksid aluse kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas nr 110 tehtud otsuse tühistamiseks. Kohtuväline menetleja avaldab, et vastupidiselt kaebuses väidetule, on kaebuse esitaja suhtes väärteomenetluse läbiviimisel järgitud VTMS-i sätteid. Kaebuse esitajale on selgitatud, millistel asjaoludel ja alustel tema suhtes väärteomenetlus alustati (sh millistel asjaoludel ja kelle poolt teda kohtuvälise menetleja juurde kutsuti). Väärteoprotokollist nähtuvalt on kaebuse esitaja oma süüd tunnistanud, avaldanud siirast kahetsust juhtunu suhtes ning avaldanud, et üritab kannatanuga kokkuleppele saada. Väärteoprotokolli kantud ütlused kirjutas kaebuse esitaja omakäeliselt ja omal soovil. Kaebaja suhtes väärteomenetluse alustamisel selgitati R. Oriehovsile, millised on tema kui menetlusaluse isiku õigused. Kaebuse esitajale menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamine on tõendatud kaebuse esitaja allkirjaga väärteoprotokolli pöördel. Samuti oli kaebuse esitajal piisavalt aega väärteoasjas vastulause esitamiseks, so VTMS § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus vastulause esitada 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Väärteoprotokoll koostati 05.12.2008.a., millisel kuupäeval sai kaebuse esitaja ka protokolli kätte. Seega oli vastulause esitamise viimaseks päevaks 20.12.2008.a. Nagu kaebusest nähtub, esitas kaebuse esitaja toimikuga tutvumise soovi 3
(10)4-09-390 09.12.2008.a. kell 16.
- 12.12.2008.a. sai kaebaja kohtuvälise menetleja juurest kätte kinnitatud koopiad kõigist toimikus asuvatest materjalidest. Samuti leiab, menetleja, et kaebaja viide väärteoasjas kogutud materjalide temale üleandmise ajaks mittesüstematiseerimise kohta ei ole asjakohane, kuivõrd VTMS § 81 lg 1 kohaselt süstematiseeritakse väärteoasja materjalid (sh nummerdatakse toimiku lehed) alles kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel. Ebaõige on kaebuses esitatu, mille kohaselt kaebuse esitaja ei leidnud väidetavast õnnetuse toimumise kohast ühtegi märki toimunud liiklusõnnetuse kohta. 05.12.2008.a. Häädemeeste konstaablijaoskonda tulles oli kaebajal kaasas õnnetuspaigalt leitud ja kahjustada saanud sõiduki esistange osad. Kaebuse esitaja küsis, mis ta nendega peale hakkab ning arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja soovis kannatanuga kahju hüvitamise osas kokkuleppele saada, soovitas protokolli koostaja sündmuspaigalt leitud sõiduki osad kaebuse esitajal endal kannatanule üle anda. Menetleja möönab, et väärteoprotokollis on ekslikult märgitud rikutud õigusnormiks Eeskirja § 2 p 2, mille asemel peaks olema õigeks normviiteks p
- Samuti tunnistab menetleja, et on otsuses jätnud karistust kergendava asjaoluna märkimata puhtsüdamliku kahetsuse. Samas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel nimetatud asjaolu arvestanud. Kehtivate karistuste puudumist kergendava asjaoluna lugemisel on kohtuväline menetleja lähtunud KarS § 57 lg 2 sätestatust, mille kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka sama paragrahvi lõike 1 nimetamata asjaolusid. Eeltoodut arvesse võttes asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuse esitaja suhtes väärteomenetluse läbiviimisel on järgitud VTMS-s sätestatut ning kaebuse esitajale karistuse määramisel on arvestatud teo toimepanemise asjaolusid (sh teo tagajärjel kahju tekitamist) ning kaebaja süüd kergendavaid asjaolusid. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et kaebuse esitaja suhtes kohaldatud karistus vastab kaebuse esitaja süüle (maksimaalne karistus 200 trahviühikut, kaebajale määratud karistus 91 trahviühikut). Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse ning seisukoha juurde, s.t. taotles tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist menetleja poolt väärteomenetlusnormide oluliste rikkumiste tõttu ning kaebuse esitaja teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja teos esinesid väärteo tunnused ning väärteomenetlus asjas on läbi viidud vastavalt VTMS-is sätestatud nõuetele. MAAKOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et R. Oriehovsi kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 4
(10)4-09-390 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Väärteoprotokollis nr 110 (tlk 1) on R. Oriehovs omakäeliselt kirjutanud, et on oma rikkumisega nõus, siiralt kahetseb juhtunut ja et üritab kannatanuga kokkuleppele saada. Väärteoprotokolli kohaselt on muudeks tõenditeks ettekanne ja 4 fotot sõidukist. Tlk 14 on otsus väärteoasjas nr 110. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega. Kohtuistungil R. Oriehovs andis ütlusi (kohtutoimik, lk 32-35) selle kohta, et tal oli koer ja süüdistuses toodud kuupäeval tõmbas koer ennast ketist lahti ja ta ei teadnud, kus ta koer oli. R. Oriehovsi sõnutsi leidis ta oma koera hoopis mujalt tee äärest ja mitte metsast, teadmata tema surma põhjusi. R. Oriehovs ei saanud aru, et tema koeral oleksid olnud liiklusõnnetusele viitavaid vigastusi. R. Oriehovsi sõnutsi kirjutas ta protokolli kahetsuse ja ülestunnistuse L. Lubergi dikteerimisel. R. Oriehovsi ütluste kohaselt kahetses ta üldse, et selline õnnetus oli juhtunud ja teise auto viga sai. R. Oriehovsi ütluste kohaselt talle helistati seoses selle õnnetusega ja asjaolul, et M. Soopiga kokku saada. R. Oriehovsi sõnutsi oleks ta siis saanud arutada, kas see oli tema koer või mitte, aga kokkusaamist ei toimunud. R. Oriehovs ei olnud kuulnud, et sel päeval oleks aga toimunud mõni teine liiklusõnnetus, kus tema koer viga oleks võinud saada. Tunnistaja Meelis Soopi nii kohtuvälisel menetlusel (tlk 2-3) kui kohtuistungil antud ütluste kohaselt 02.12.2008.a. umbes kella 07.40 paiku sõitis ta kodust välja Treimani ja Metsapoole vahel, s.o. Treimanist Ikla poole, kui enne kooli jooksis must koer tema auto ette, ta ei märganud koera, ta ei paistnud välja. Ta jättis auto seisma, kuulis, et koer ulub ja siis koer kadus ära. Ütluste kohaselt koer jooksis auto esimesse parempoolsesse nurka. Tunnistaja ütluste järgi ta sõitis koerale otsa ja mõtles, et kus ta koera omaniku leiab. Tunnistaja sõnutsi küsis ta Toivo Seljakult, sest tema teab koera omanikke. Ta uuris välja, kelle koer on, siis tahtsid nad rahulikult koera omanikuga läbi rääkida. Tunnistaja sõnutsi helistas ta Raimondsile, siis ta läks koera vaatama ja pidi ise ühendust võtma. Ta ei võtnud ühendust. Tunnistaja ütluste järgi seejärel läks ta politseisse ja andis oma tunnistuse ära. Pärast politseis käimist võttis Oriehovs süü omaks ja ütles, et see oli tema koer ja et koer on surnud. Tunnistaja Toivo Seljaku nii kohtuvälisel menetlusel (tlk 8-9) kui kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli tema naise õepoeg M. Soop tema juurde, sest koer oli talle tee peale ette jooksnud Rannametsa-Ikla maanteel Treimani ja Metsapoole vahel ning ta ei osanud midagi teha ega teadnud, kelle koer see oli. Koer jäi metsa niutsuma ja oli ära jooksnud. Tunnistaja ütluste kohaselt ta aimas, et see võis olla R. Oriehovsi koer ja helistaski viimasele. Järgmisel hommikul R. Oriehovs helistas, et see oli tema koer. Kohtuistungil andis tunnistaja T. Seljak ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta, kas R. Oriehovsile dikteeriti ette tema ülestunnistust või mitte. Tunnistaja Jaanus Vankeri nii kohtuvälisel menetlusel (tlk 4-5) kui kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli M. Soop Häädemeeste konstaablijaoskonda, kus oli koos abipolitseinik L. Lubergiga, kes on ka Häädemeeste valla heakorra nooreminspektor. Tunnistaja J. Vankeri ütluste kohaselt M. Soop rääkis, et oli juhtunud õnnetus, kui ta Treimanni poole sõitis ja musta värvi koer jooksis vastu Opeli nurka ja stange purunes. Koer jooksis metsa ja ta ei hakanud ootama ning sõitis ära. Tunnistaja J. Vankeri ütluste kohaselt arvas M. Soopi tädimees, et see on Oriehovsi koer. Tunnistaja J. Vankeri ütluste kohaselt pärast M. Soopi seletuse ära kuulamist leidsid nad, et kannatu võiks Oriehovsiga kokku leppida. Kuna nad kokkuleppele ei jõudnud, siis nad alustasid väärteomenetlust. Tunnistaja J. Vankeri sõnutsi oli tuli Oriehovs jaoskonda, 5
(10)4-09-390 tal oli käes Opeli auto tükk ja ta ütles, et see oli tema koer, kuid ei olnud nõus maksma, sest kannatanu ei jäänud sündmuspaika. Tunnistaja J. Vankeri ütluste kohaselt kirjutas R. Oriehovs protokolli omakäeliselt ja keegi ei dikteerinud talle ette, mida tuleb kirjutada. Tunnistaja J. Vankeri sõnutsi väärteoprotokolli koostades tutvustati R. Oriehovsile õigusi ja kohustusi ning ta kirjutas protokolli, mida ise arvas. Häädemeeste vallavalitsuse nooreminspektor L. Lubergi koostas ettekande (tlk 10) Häädemeeste vallavanemale. Selle kohaselt 03.12.2008.a. oli L. Luberg tööl koos vanemkonstaabel J. Vankeriga ja nende juurde tuli M. Soop, kes väitis, et oli 02.12.2008.a. kella 07.40 paiku sõitnud oma autoga Rannametsa-Ikla teel Treimanist-Metsapoole poole, kui peale Treimani jooksis sõidukile ette must keskmist kasvu koer. Koer oli jooksnud sõidukile parempoolsesse esimesse nurka ja tagasi metsa. Ettekande kohaselt M. Soop oli kindlaks teinud, et koera omani oli R. Oriehovs. Ettekande järgi 03.12.2008.a. helistas L. Luberg R. Oriehovsile ja viimane väitis, et koer oli tema oma. L. Luberg soovitas kannatanuga kokkuleppele saada. 05.12.2008.a. tuli M. Soop häädemeeste Konstaablijaoskonda ja ütles, et ei ole R. Oriehovsiga kokkuleppele saanud ja tegi avalduse. Ettekande kohaselt tegi L. Luberg sõiduautost kahju saanud kohast pildid. Ettekande järgi oli politseile ennegi tulnud teateid, et R. Oriehovsi koer on olnud lahti ja on sõidukile ette jooksnud. Tlk 11-12 on L. Lubergi poolt 05.12.2008.a. koostatud fotod sõidukist reg. nr.-ga 879 ASH. Kohtuotsuse põhjendused I. Oma väärteokaebuses on R. Oriehovs on vaidlustanud nii väärteomenetluse normide mitmeid rikkumisi ja kokkuvõtvalt on leidnud, et ei ole ka tõendatud tema poolt väärteo toimepanemine. Kohtuvälise menetleja väärteomenetluse normide rikkumist omaks ei võta (kohtutoimik, lk 2829). R. Oriehovs oma kaebuses on leidnud, et tema suhtes rikuti kohtuvälise menetleja juurde kutsumise korda, sest ta kutsuti sinna abikaasa kaudu ja telefoni teel. Kohus märgib, et kutse nõuetele mittevastamine võib olla käsitletav väärteomenetluse olulise rikkumisena ja võib kaasa tuua ka lahendi tühistamise. Kohus ei pea antud juhul kutse sellisel viisil edastamist oluliseks rikkumiseks, sest väärteoprotokollis nr 110 (tlk 1 pöördel) kohaselt selgitati R. Oriehovsile tema õigusi ja viimane on seda ka oma allkirjaga kinnitanud. Tunnistaja J. Vankeri sõnutsi väärteoprotokolli koostades tutvustati R. Oriehovsile õigusi ja kohustusi ning ta kirjutas protokolli, mida ise arvas. Kohus ei leia, et sääraselt viisil edastatud kutsega antud juhtumil said R. Oriehovsi väärteomenetluse õigused oluliselt kahjustatud. R. Oriehovsi kaebuse kohaselt dikteeriti talle ette ütlused, mida ta väärteoprotokolli kirjutas. Kohus antud asjaolu ei tuvastanud. Tunnistaja J. Vankeri ütluste kohaselt kirjutas R. Oriehovs protokolli omakäeliselt ja keegi ei dikteerinud talle ette, mida tuleb kirjutada. Kohus ei tuvasta ka J. Vankeri ütluste alusel, et R. Oriehovsit oleks kuidagi tahtevastaselt-ebaseaduslikult sunnitud menetluses osalema ja ütlusi andma. Kohus ei pea ka oluliseks rikkumiseks asjaolu, et väärteosüüdistuses on märgitud Häädemeeste valla koerte ja kasside pidamise eeskiri „§ 2 p 2“ asemel „p 2.2.“. Tegemist on ilmselge eksimusega, mida tuleb pidada ebaoluliseks, sest täiesti ilmselt on silmas peetud „p 2.2.“. Kohus ei nõustu R. Oriehovsiga selles, et talle väärteomaterjalide üleandmisel oleks pidanud olema need nummerdatult süstematiseeritud, sest VTMS § 81 lg 1 kohaselt süstematiseeritakse väärteoasja materjalid alles kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel. 6
(10)4-09-390 R. Oriehovs samuti on leidnud, et tema suhtes rikuti kaitseõigust, talle ei tutvustatud menetlustoimingut läbiviinud isiku pädevuse tunnistust ja ta ei saanud nõuetekohaselt väärteotoimikuga tutvuda. Eelpool kirjeldatud kõigi menetlusnormide rikkumise osas, mille rikkumist kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale ette heidab, märgib kohus, et juhul, mil menetlusalune isik otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev menetlusalune isik jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Nimetatud menetlusõiguse tõlgendamise seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium mitmetes oma lahendites nagu nt 3-1-1-85-07, nr 3-1-1-112-99 ja nr 3-1-1-104-
- Kokkuvõtvalt kohus ei tuvastanud eelpool kirjeldatud ja R. Oriehovsi poolt kaebuses viidatud menetlusnormide olulisi rikkumisi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt põhineb otsuse tõendatus ka muuhulgas R. Oriehovsi ütlustel. Kohus nõustub R. Oriehovsiga selles, et väärteootsuses ei olnud kajastatud kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel seda, et R. Oriehovsi süüd üles tunnistas ja kahetses, mis nähtus tema ütlustest. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohtuväline menetleja jättis selle küll märkimata, kuid arvestas seda ikkagi kergendava asjaoluna (kohtutoimik, lk 29), et see justkui vabandaks puudust otsuses. Kohus on seisukohal, kui seda kergendavat asjaolu ei ole otsuse motivatsioonist nähtuvalt arvestatud, siis see jäigi arvestamata. Väärteo tõendatuse korral kuulub seega reeglina karistus kergendamisele, kui KarS § 57 lg-1 toodud obligatoorseid kergendavaid asjaolusid otsuse tegemisel selles ei kajastatud. Eraldi annab kohus aga hinnangu allpool V. punktis nimetud R. Oriehovsi väärteoprotokollis antud ülestunnistuse tõenduslikule väärtusele, hinnates kõiki tõendeid kogumis. R. Oriehovs on leidnud, et karistust kergendav asjaolu ei saa olla kehtivate karistuste puudumine nagu tema suhtes tehtud otsuses on märgitud, siiski KarS § 57 lg 2 kohaselt võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid. Kohus annab eraldi hinnangu IV. punktis R. Oriehovsi poolt kaebuses viidatud tõenduslikele puudustele, mis puudutab väärteootsuse aluseks olnud ettekannet (tlk 10) ja fototabeleid (tlk 1112). Allpool asub kohus aga analüüsima antud väärteo toimepanemise tõendatuse küsimust R. Oriehovsi poolt, andes hinnangu kõikidele tõenditele. II. Väärteosüüdistus on kvalifitseeritud KOKS § 663 lg 2 järgi ja viitega Häädemeeste valla koerte ja kasside pidamise eeskirja punkti 2.
- rikkumisele. KOKS §-s 663 on fikseeritud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise väärteokoosseisu objektiivsed tunnused ja sanktsioonid. Antud paragrahvi
- lõike kohaselt koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Antud paragrahvi
- lõike kohaselt sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Viitelised objektiivsed tunnused on aga fikseeritud Häädemeeste valla koerte ja kasside 7
(10)4-09-390 pidamise eeskirja punktis 2.
- , mille kohaselt omanik peab tagama, et koer või kass ei häiriks ega ohustaks teisi inimesi. Omanik kannab täielikku vastutust kõigi tagajärgede eest, välja arvatud juhul, kui koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest üksnes siis, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mingil astmel ilmneb, et kõik selle tunnused ei ole täidetud, ei ole alust siirduda edasi deliktistruktuuri järgmise astme juurde. Nimetatud kolmeastmelises deliktistruktuuris tuleb esmalt tuvastada kõikide objektiivsete tunnuste olemasolu. III. Kohus leiab, et tunnistaja M. Soopi ütlustega on tuvastatud väärteo süüdistuse järgi asjaolud, et 02.12.2008.a. kella 08.00 paiku Treimani ja Metsapoole vahel jooksis M. Soopi auto parempoolsesse nurka must koer. Nimetatud asjaolud rääkis edasi tunnistaja M. Soop ka tunnistaja T. Seljakule ja J. Vankrile, kes ka kohtus andsid ütlusi selle kohta, et neile nimetatud sündmus just nõnda edasi räägiti. Tunnistaja J. Vankeri ütluste kohaselt pöördus M. Soop Häädemeeste konstaablijaoskonda rääkides, et oli juhtunud õnnetus, kui ta Treimanni poole sõitis ja musta värvi koer jooksis vastu tema Opeli nurka ning stange purunes. Kohus leiab, et vaidlus puudub selles, et M. Soopi autole oli antud liiklusõnnetuse läbi tekitatud kahjustused ja talle varaline kahju. Seevastu ekslik on aga nooreminspektor L. Lubergi poolt koostatud väärteoprotokollis (tlk 1) vastavas lahtris fikseeritu, et väärteoga kahju ei põhjustatudki, ehkki kahju tekkimine on isegi eelpool väärteosüüdistuses ära märgitud. Vaidlus puudub ka selles, et auto stange osa jäi liiklusõnnetuse tõttu maha (kohtutoimik, lk 29 ja 35) ning antud asjaolu järgi on samuti tuvastatav, et kahjustus M. Soopi autole liiklusõnnetuse tõttu tekkis. IV. Seega väärteosündmuse asetleidmine KOKS § 663 lg 2 järgi on tõendatud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tuvastatud on väärteosüüdistuses asjaolud, et M. Soopi auto ette jooksis süüdistuses toodud ajal ja kohas must koer ning seeläbi tekkis M. Soopil varaline kahju. Nimetatud väärteosündmus on tõepoolest kvalifitseeritud õigesti KOKS § 663 lg 2 järgi ja süüdistuses on ka korrektselt blanketse normi tõttu tehtud viide Häädemeeste valla koerte ja kasside pidamise eeskirja punktile 2.
- Nimetatud sündmus on täiendavalt ka kajastatud Häädemeeste vallavalitsuse nooreminspektor L. Lubergi ettekandes, mis on koostatud Häädemeeste vallavanemale. Ehkki nimetatud ettekandes toodud asjaoludes käesolevas asjas vaidlus puudub - v.a. koera tegeliku omaniku osas - peab siiski kohus märkima, et antud ettekanne ei kuulu KrMS §-s 63 fikseeritud menetluses lubatud tõendite hulka, mistõttu kohus seda tõendina ka ei arvesta. Kohus avaldas ka L. Lubergi poolt 05.12.2008.a. koostatud fototabelid nelja fotoga sõidukist reg. nr.-ga 897 ASH (tlk 11 – 12). Fototabelitel on märgitud, et need on mõeldud väärteoprotokolli juurde. Tunnistaja M. Soopi ütluste kohaselt on tegemist tema sõidukiga, millele jooksis süüdistuses toodud ajal ja kohas ette must koer. Siinkohal peab kohus märkima, et ehkki vaidlus puudub asjaoludes, et M. Soopi autole süüdistuses toodud ajal ja kohas kahjustused auto stangele tekkisid, ei ole nimetatud fototabelid lubatud tõenditeks KrMS § 63 järgi. KrMS §148 lg 1 kohaselt vajaduse korral võib tõendusteabe peale uurimis – või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli – või videosalvestises või joonisel või muul näitlikustaval viisil. Nimetatud uurimistoiminguprotokolliks on antud juhul vaatlusprotokoll, mitte süüdistusfunktsiooni kandev väärteoprotokoll, mis ei ole uurimisprotokoll, v.a. menetlusaluse isiku ütluste osas. 8
(10)4-09-390 Antud juhul auto kui KrMS § 83 lg 2 p-s 3 märgitud nn muu objekti vaatluse korral on esmalt obligatoorne vaatlusprotokollis kooskõlas KrMS §-ga 87 kasutataval kirjeldaval uurimismeetodil esitada üksikasjalikud kirjeldused objektist, muud vaatlusandmed jne. Foto saab olla KrMS § 148 lg 1 kohaselt pelgalt uurimisprotokolli lisaks, kuid ei ole eraldivõetuna tõendiks ilma vaatlusprotokollita. Samaselt on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-65-08
- punktis andnud ka tõlgenduse vaatlusprotokolli esmase vajalikkuse kohta: „[…] Sündmuskoha või sõiduki vaatlusprotokoll saanuks olla väärteomenetluses kasutatavaks tõendiks, et hinnata sõidukile tekitatud kahjustuste asukohta ja ulatust. Vastavalt KrMS § 148 lg-le 1 ja VTMS § 31 lg-le 1 saavad fotod aga sündmuskoha või asitõendiga seotud asjaolude tuvastamisel lisaks vaatlusprotokollile olla üksnes täiendavaks olustiku või asitõendi talletamise mooduseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2007.a. otsus väärteoasjas nr 3-1-1-407 - RT III 2007, 16, 126, p 9.1).„ V. Kuivõrd väärteosündmuse asetleidmise objektiivsed tunnused KOKS § 663 lg 2 järgi on tuvastatud, peab kohus tuvastama, kas R. Oriehovs pani toime süüdistuses talle etteheidetud väärteo. Nimetatud objektiivse tunnusena peab kohus tuvastama ka Häädemeeste valla koerte ja kasside pidamise eeskirja järgi, kas R. Oriehovs oli antud väärteosündmuses liiklusõnnetuse põhjustanud koera omanik, kes rikkus nimetatud eeskirja. Tunnistaja T. Seljaku ütluste kohaselt helistas talle R. Oriehovs ja ütles, et antud liiklusõnnetuse põhjustas tema koer. Samuti tunnistaja J. Vankeri ütluste kohaselt, tuli konstaablijaoskonda R. Oriehovs ja ütles seal, et antud liiklusõnnetuse põhjustas tema koer. Väärteoprotokolli andis R. Oriehovs ütlusi selle kohta, et ta on nõus oma rikkumisega, siiralt kahetseb juhtunut ja üritab kannatanuga kokku leppida. R. Oriehovs on siiski vaidlustanud nimetatud väärteo tema poolt toimepanemise tõendatuse oma esitatud kaebuses ja ka kohtuvaidluses jäi ta oma esitatud kaebuse juurde, märkides, et ta ei tea, kas see oli liiklusõnnetuse põhjustas tema koer või mitte, sest sündmuspaigale õnnetuse juhtumisel ei jäädud ja et tema leidis oma koera hoopis mujalt tee äärest. Kohus leiab, et kui pärast väärteosüüdistusega tutvumist menetlusalune isik R. Oriehovs on märkinut, et ta on süüdi, kahetseb ja üritab kannatanuga kokkuleppida, on lühike ja üldsõnaline vastus süüdistusele. Kuid, kui menetlusalune isik oma täpsustavas ülekuulamises - kasvõi antud juhul oma kaebuses ja kohtuistungil - esitab siiski kahtlused ja küsimused, et tal tegelikult puudub teadmine, kas ta on süüdi või mitte, on kokkuvõttes tegemist siiski süü eitamisega. Neid kahtlusi saab kõrvaldada üksnes konkreetsete tõendiga selle olemasolul või vastasel juhul tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kohtuvälisel uurimisel R. Oriehovs ei andnud täpsustavaid ütlusi ega protokollist ka ei nähtu, et temalt oleks küsitud midagi täpsemalt – kasvõi tema koera vigastuste ja surma asjaolude kohta. Asjaolu, et R. Oriehovs istungil vastusena kohtuvälise menetleja ametniku küsimusele märkis, et ei teadnud, et sel päeval oleks ka mujal olnud mingeid liiklusõnnetusi, mille tõttu võinuks tema koer surma saada, ei tõenda seda, et tema koer sai surma väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetuses või üldse mingis liiklusõnnetuses. Süütusepresumptsioonist lähtudes ei pea keegi tõendama oma süütust ja R. Oriehovsi süü tuvastamiseni ei saa seega jõuda antud juhul ka mingil välistaval meetodil – et puudus muu sel ajal R. Oriehovsi enda poolt kindlaks tehtud võimalus koera hukkumiseks. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb siinkohal tõlgendada kaebuse esitanud isiku kasuks. Antud juhul on oluline see, et kuna R. Oriehovs ise ei viibinud sündmuspaigas liiklusõnnetuse ajal, ei saa ka temal olla teadmist, mis peegeldaks toimunut. Seega tema süüditunnistamiseks ei piisaks ka tema arvamustest ja järeldustest. Seega R. Oriehovsi poolt tunnistajatele räägitu ei tõenda midagi küllaldaselt ja otseselt tema vastu. Tal puudus võimalus M. Soopiga juhtunud liiklusõnnetust kuidagigi tajuda – näha või kuulda. Nähes samal päeval aga oma koera andis R. 9
(10)4-09-390 Oriehovs kohtus ütlusi selle kohta, et ta ei tea oma koera täpseid surmapõhjusi, ta leiab, et koeral puudusid liiklusõnnetusele iseloomulikud vigastused ja koer sai surma hoopis mujal. Kohtuvälisel menetlusel väärteoprotokollist lähtuvalt ei esitatud aga R. Oriehovsile üldse ülekuulamisel täpsustavaid küsimusi. Kohus leiab, et käesoleval juhul võiks olla ainukeseks kaudseks seostavaks tõendiks R. Oriehovsi vastu see, et ka tema koer oli musta värvi nagu liiklusõnnetuse põhjustanud koer. R. Oriehovs ka ise samuti ei eita, et tema koer oli musta värvi. Nimetatud kaudset tõendit ei kinnita aga ükski otsene tõend, seega on sellest faktist ilmselt vähe R. Oriehovsi süüditunnistamiseks. Kohus leiab, et R. Oriehovsile inkrimineeritud väärteo toimepanek ei ole tõendatud, sest tõendamata on objektiivsete tunnustena see, et tema oli antud süüdistuses kirjeldatud väärteosündmuses koera omanikuks, kes rikkus Häädemeeste koerte ja kasside pidamise eeskirja. KarS § 2 lg 2 näeb ette, et kõigepealt tuleb tuvastada teo koosseisupärasus, seejärel õigusvastasus ning lõpuks isiku süü. Kui mingil astmel ilmneb, et kõik selle tunnused ei ole täidetud, ei ole alust siirduda deliktistruktuuri järgmise astme juurde. Kohtul puudub võimalus väljuda väärteo süüdistuses kirjeldatud raamidest, et asuda antud juhul analüüsima võimalust kvalifitseerida R. Oriehovsi tegu KOKS § 663 lg 1 järgi, kuivõrd R. Oriehovs tunnistas, et tema koer oli süüdistuses nimetatud ajal ketist lahti (kohtutoimik, lk 33), sest kohus ei tuvastanud, et süüdistuses fikseeritud väärteosündmuses oleks koera omanikuks olnud R. Oriehovs. Kohus on seotud esitatud väärteosüüdistuse sõnastuse ja väärteosündmusega, mille piiridest väljumine asja arutamisel on välistatud. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 3 kohus leiab, et Häädemeeste Vallavalitsuse nooreminspektor L. Lubergi poolt 26.12.2008.a. tehtud üldmenetluse otsus nr 110 R. Oriehovsi karistamises KOKS § 663 lg 2 järgi kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus asjas lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Indrek Nummert Kohtunik 10
(10)