Obsah (7)

§ 64§ 68§ 114§ 203§ 56§ 318§ 321

Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 4. september 2008.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-04-148 (98340399) Kohtu koosseis Ee

§ 64

lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista Deniss Malkovile liitkaristus 13 (kolmteist) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel Malkovi vahistusaeg arvata Kr

MS § 217 korras karistusaja hulka alates 01.12.2003.a kuni 03.09.2008.a, s.o 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva. Karistusaega arvestada alates 01.12.2003.a. Seisuga 04.09.2008.a kuulub kandmisele 8 (kaheksa) aastat 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Malkovi tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Tunnistada Konstantin Kudrjavtsev süüdi KrK § 101 p 1 järgi ja karistada teda 13 (kolmteist) aastase vangistusega. Tunnistada Konstantin Kudrjavtsev süüdi KrK § 144 lg 1 järgi ja karistada teda 3 (kolme) aastase vangistusega. Vastavalt

§ 64

lg 1 lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja määrata Konstantin Kudrjavtsevile liitkaristus 13 (kolmteist) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kudrjavtsei vahistamine Kr

MS § 217 korras alates 10.08.1999.a kuni 12.08.1999.a, s.o 3 päeva, ja alates 03.08.2001.a kuni 03.10.2001.a, s.o 2 (kaks) kuud ja 1(üks) päev. Kandmisele kuulub 12 (kaksteist) aastat 9 (üheksa) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 04.09.2008.a. Kudrjavtsevi tõkend – elukohast lahkumise keeld – muuta vahistamiseks, võttes Konstantin Kudrjavtsevi vahi alla kohtusaalis. Mõista Deniss Malkovilt ja Konstantin Kudrjavstevilt välja solidaarselt kannatanu K.S. (sünd. XXX.a, XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 22 774 (kakskümmend kaks tuhat seitsesada seitsekümmend neli) krooni. Kannatanu I. U. tsiviilhagi summas 150 000 (sada viiskümmend tuhat) krooni ja AS SEB Ühisliising tsiviilhagi summas 88 006 (kaheksakümmend kaheksa tuhat kuus) krooni jätta läbi vaatamata. Hagid võivad olla esitatud tsiviilkohtumenetluse korras. 3 Mõista Deniss Malkovilt riigituludesse kohtukulud: 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) krooni 50 senti eeluurimisel kaitsja Vladimir Rogulski poolt osutatud õigusabi eest, 1134 (tuhat ükssada kolmkümmend neli) krooni ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eest, 339 (kolmsada kolmkümmend üheksa) krooni kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, samuti sundraha summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Mõista Konstantin Kudrjavtsevilt riigituludesse 1362 (tuhat kolmsada kuuskümmend kaks) krooni 30 senti eeluurimisel kaitsja Antonina Belõševa poolt osutatud õigusabi eest, 339 (kolmsada kolmkümmend üheksa) krooni kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest, samuti sundraha summas 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni. Mõista Deniss Malkovilt ja Konstantin Kudrjavtsevilt solidaarselt riigituludesse kohtukulud – kannatanu I. U. sõidukulud summas 260 (kakssada kuuskümmend) krooni. Kohtukulud tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole 10220034800017 SEB Pank või pangakontole 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Kohtukulud võib tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise momendist, märkides maksedokumendis, et tegu on kohtukulude maksmisega, samuti kriminaalasja number ja isiku nimi, kes maksab kohtukulusid, või selle isiku nimi, kelle eest need makstakse, kui rahalised nõuded ei ole tasutud täies mahus õigeaegselt, nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäituri poole Täitemenetluse seadustikuga ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kaebuse apellatsioonkorras 15 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kirjalikult Narva kohtumajja kaebuse esitamisest 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise momendist. Kohus tuvastas: Deniss Malkovi süüdistatakse selles, et tema 17.05.1998.a kella 01.30 paiku koos Konstantin Kudrjavtseviga tahtliku tapmise eesmärgil omakasu ajendil tungis Ida-Viru maakonna Vaivara valla prügila piirkonnas kallale taksojuhile R S , kes tõi nad Tallinnast Sillamäele ja lõi viimasele noaga keha pihta ja pähe. Seejärel S , püüdes nende eest pääseda, jooksis autost välja, Kudrjavtsev sai ta kätte ning lõi rusikate ja jalgadega keha pihta, mille tulemusena oli S tekitatud läbiv haav vasaku oimu piirkonnas, roiete murd vasakult poolt piki erinevaid anatoomilisi jooni, alumise lõualuu murd, millele järgnes surm kohapeal. Vahetult peale seda hõivas AS Ühisliisingule kuuluva sõiduauto „Hyundai Sonata“ reg.m 195 MBR, maksumusega 88 006 krooni, kuid sõitnud tapmiskoha lähedal otsa takistusele, jättis sõiduauto maha, võttis sellest sõiduauto komplekti kuuluva automagnetoola „Pioner“ ning S kuuluva mobiiltelefoni „Philips Fizz“ maksumusega 800 krooni, taksomeetri maksumusega 6000 krooni, raadiojaama maksumusega 4500 krooni, rahatasku maksumusega 100 krooni ja sularaha umbes 400 krooni. Oma tegudega pani Deniss Malkov toime tahtliku tapmise omakasu ajendil, s.o KrK § 101 p 1 järgi ettenähtud kuriteo (01.09.2002.a Seaduse redaktsioonis

§ 114p 5).

Taas tema, 17.05.1998.a kella 01.45 paiku koos Konstantin Kudrjavsteviga Ida-Viru Maakonna Vaivara valla prügila piirkonnas nende poolt toimepandud S tapmise varjamise 4 eesmärgil süütas sõiduauto „Hyundai Sonata“, reg.m 195 MBR, põlema, millega tekitas AS Ühisliisingule varalise kahju summas 88 006 krooni. Oma tegudega pani Deniss Malkov toime võõra vara tahtliku hävitamise, põhjustades olulise varalise kahju, s.o KrK § 144 lg 1 järgi ette nähtud kuriteo (

§ 203

). Konstantin Kudrjavtsevit süüdistatakse selles, et tema 17.05.1998.a kella 01.30 paiku koos Deniss Malkoviga tahtliku tapmise eesmärgil omakasu ajendil, tungis Ida-Viru Maakonna Vaivara valla prügila piirkonnas kallale taksojuhile R S , kes tõi nad Tallinnast Sillamäele. Seejuures lõi Malkov S noaga keha pihta ja pähe, kui aga S , püüdes nende eest pääseda, jooksis autost välja, sai Kudrjavtsev ta kätte ning lõi rusikate ja jalgadega keha pihta, mille tulemusena oli S tekitatud läbiv haav vasaku oimu piirkonnas, roiete murd vasakult poolt piki erinevaid anatoomilisi jooni, alumise lõualuu murd, millele järgnes surm kohapeal. Vahetult peale seda hõivas AS Ühisliisingule kuuluva sõiduauto „Hyundai Sonata“, reg.m XXX, maksumusega 88006 krooni, kuid sõitnud tapmiskoha lähedal otsa takistusele, jättis sõiduauto maha, võttis sellest sõiduauto komplekti kuuluva automagnetoola „Pioner“ ning S. kuuluva mobiiltelefoni „Philips Fizz“ maksumusega 800 krooni, taksomeetri maksumusega 6000 krooni, raadiojaama maksumusega 4500 krooni, rahatasku maksumusega 100 krooni ja sularaha umbes 400 krooni. Oma tegudega pani Konstantin Kudrjavtsev toime tahtliku tapmise omakasu ajendil, s.o KrK § 101 p 1 järgi ettenähtud kuriteo. Taas tema, 17.05.1998.a kella 01.45 paiku koos Deniss Malkoviga Ida-Viru VMaakonna Vaivara valla prügila piirkonnas nende poolt toimepandud S. tapmise varjamise eesmärgil süütas sõiduauto „Hyundai Sonata“, reg.nr XXX põlema, millega tekitas AS Ühisliisingule varalise kahju summas 88 006 krooni. Oma tegudega pani Konstantin Kudrjavtsev toime võõra vara tahtliku hävitamise, põhjustades olulise varalise kahju, s.to KrK § 144 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Süüdistatavad Malkov ja Kudrjavtsev ei tunnistanud end süüdi S. tapmises ja talle kuuluva auto hävitamises, selgitades, et nad ei ole sellega mitte kuidagi seotud. Seejuures Malkov näitas, et taksojuhi tapmisest ei olnud kunagi Terentjeviga juttu, Terentjev laimab teda, püüdes niimoodi saada tingimisi vabastamise. Mõlemad süüdistatavad eitavad samuti, et müüsid midagi 1998.aastal. Süüdistatav Terentjev, kelle suhtes kohus tegi kohtumääruse kriminaalmenetluse lõpetamisest, ütles kohtuistungil, et 2001.aastal sai Deniss Malkovilt teada, et tema ja Konstantin Kudrjavstev panid toime autojuhi tapmise, kui sõitsid kahekesi Tallinnast taksoga. Seejuures Malkov selgitas, et neil ei olnud raha, et maksta. Malkov mainis rohkem end, öelnud, et lõi autojuhile noaga keha pihta. Autojuht püüdis end kaitsta. Sõiduauto põletasid, hõivanud automagnetoola, mobiiltelefoni. 1998.a augustis edastas S. talle musta värvi ovaalse vormiga mobiiltelefoni blokist vabastamiseks. S. sõnadest selle telefoni andis talle F., kes omakorda sai selle Malkovilt. S. saadud telefoni müüs S.. Taksojuhi tapmisest, mille panid toime Malkov ja Kudrjavstev, ei teatanud politseisse, kuna kartis kriminaalsete elementide poolt kättemaksu. Kohtuistungil kuulati üle: - tunnistaja J.S. ütles, et heites 16.05.98.a kella 23.00 paiku magama, ei näinud mitte mingit autot oma talu kõrval, mis asub Vaivara vallas. 17.05.98.a kella üheksa-kümne paiku hommikul leidis teelt põllu ääres 4 meetri kaugusel ja oma majast umbes 300 meetri kaugusel täielikult põlenud Jaapani või Korea marki sõiduauto. Sõiduauto 5 esiosa oli drenaažikaevu betoonäärise vastu, mida ei ole näha muru tõttu. Sõiduauto juures oli õlisond. Kui ärkas öösel, ei näinud aknast mitte mingit valgust. - tunnistaja A. L. ütles, et 1998.aastal Sillamäel ostis korterinaabrilt S. S. mustas korpuses mobiiltelefoni „Philips Fizz“ umbes 350 krooni eest. Kust S. selle mobiiltelefoni võttis, ei küsinud. Kasutas telefoni umbes kuu aega. Telefonis oli praak – see lülitus kiiresti välja. Praagi tõttu müüs telefoni A. K. 250 krooni eest. Kuhu K. telefoni pani, ei tea. Telefoni omandamise täpsemat kuupäeva tunnistaja ei mäleta. - tunnistaja K. B. ütles, et 1998.aastal ta õppis Malkovi ja Kudrjavtseviga kutsekoolis, teab, et Kudrjavstev käis tol ajal Tallinnas, mitte tihti, kuid tegeles mobiiltelefonide müügiga. Isiklikult ostis Kudrjavtsevilt mobiiltelefoni „Ericsson 628“. Vastavalt tunnistaja K. B. ütlustele 12.09.2005.a kohtuistungi protokollist ta kinnitas eeluurimisel antud ütluste õigsust sellest, et 1998.a Kudrjavstev käis Tallinnas, tema müüs koos Malkoviga mobiiltelefone. Samuti ütles, et isiklikult ostis Kudrjavstevilt mobiiltelefoni „Ericsson“. Oli nii, et koos Malkovi ja Terentjeviga sõitis Tallinna. Ükskord Kudrjavstev helistas talle Tallinnast, Kudrjavstev nähtavasti tahtis osta sealt telefoni. Terentjev, Kudrjavstev, Malkov, F., S. suhtlesid omavahel, sõbrustasid. (4.kd, tl 134-135) - tunnistaja S.S. ütles kohtus, et kunagi suvel V.F. müüs talle mustas korpuses mobiiltelefoni. Telefon ei töötanud, see ei lülitunud sisse. Tunnistaja võttis selle endale, et remontida. Viis päeva asus telefon tunnistaja käes. Pärast andis telefoni Pavel Terentjevile, kuna Terentjev palus anda telefoni talle. Telefoni edasisest saatusest tunnistaja ei tea midagi. Kohus avaldas S. ütlused eeluurimisel, sellest, et nimelt 1998.a augustis sai V.F. blokeeritud mobiiltelefoni „Philips Fizz“, seejärel andis selle Terentjevile (1.kd, tl 165; 2.kd, tl 152). Antud ütlusi ta kinnitas kohtus, täpsustas, et ta ei teadnud talle F. poolt antud mobiiltelefoni marki. Uurija ise nimetas telefoni margi. Tunnistaja nõustus telefoni margiga, mille ütles uurija. Ei teadnud, et telefon on seotud kriminaalasjaga. - tunnistaja A. K. näitas, et L. oli vaja müüa mobiiltelefon „Philips“, tunnistajal aga oli inimene, kes tahtis osta telefoni, s.o oli vahendajaks selles asjas. Telefoni ise ei kasutanud. Telefoni saatust ei tea. Telefoni andis edasi ostjale ühiselamus, ise ei saanud raha selle eest. Tunnistaja K. kinnitas täielikult oma ütlusi eeluurimisel ja sealhulgas, et 1998.a sügisel ostis A. L. nimelt tumedas korpuses mobiiltelefoni „Philips Fizz“ ja müüs selle edasi ühiselamus tundmatule noormehele (2.kd, tl 44) - tunnistaja V. F. ütles, et 1998.aastal tema ei müünud ega andnud S. edasi mitte midagi, sealhulgas ka mobiiltelefoni. - kannatanu I U. ütles, et tapetud R.S. on tema elukaaslane, tema laste isa: K. S. – sündinud XXX.a ja R. S. – sündinud XXX.a. R.S. töötas taksojuhina. Temal ei olnud täpset kindlat töögraafikut. Tavaliselt töötas õhtupoolikul ja öösel. S. töötas tavaliselt hommikuni, koju tuli kell 9-10 hommikul. Tol hommikul S. ei tulnud koju. Kannatanuga ei võtnud ühendust telefoni teel. Järgmisel päeval kella 14.00 paiku, tuli tema õemees T. E, kes töötas ka taksojuhina ja ütles, et S. auto leiti prügilas Sillamäe lähedal. Kui R. S. läks tööle, tal olid rahatasku, mobiiltelefon. Riides oli tavaliselt. Autos oli tal igaks juhuks jope, magamiskott ja padi. S. mobiiltelefoni mäletab hästi. 6 Telefoni mark on „Philips Fizz“, ümmarguse vormiga, üsna suur, must-halli värvi. Kannatanu autos oli ka automagnetoola. Palub mõista süüdistatavatelt välja: raadiojaama eest - 4500 krooni, taksomeetri eest - 6000 krooni, mobiiltelefoni eest – 800 krooni, padja eest – 100 krooni, magamiskoti eest – 300 krooni ja 15000 krooni pangalaenu eest, mille oli sunnitud võtma korteri ostmiseks mehe surma tõttu, kuna ei olnud kuskil elada. - anonüümne tunnistaja S. S. ütles, et tema, olles etapil, kuulis juttu Malkovi ja Pavel Terentjevi vahel. Jutt oli sellest, et Malkov istub taksojuhi tapmise pärast, et tapmise kohalt võeti taksojuhi raadiojaam, mobiiltelefon. Malkov rääkis, et mobiiltelefoni andis inimesele, kelle perekonnanimi algab „S“ tähega. Terentjev soovitas Malkovile, et see inimene võtaks telefoni enda peale. - tunnistaja I. M. ütles, et teostas jälitustoiminguid S. tapmise asjas. Tapmise avastamise käigus politsei vaatevälja sattusid Malkov, Kudrjavstev ja Terentjev, kes tihti sõitsid Tallinna, kus tegelesid röövimisega. Seoses sellega kohtu sanktsiooni järgi oli paigutatud pealtkuulamisaparatuur Terentjevi korteris, mille tulemuseks sai Malkovi ja Terentjevi vahelise vestluse salvestis, mis on lisatud käesoleva asja materjalidele. Vestluses osalejad olid selgelt identifitseeritud, kuna neid jälgiti. M. selgitas, et rääkides Terentjev kogeleb. Kohtuistungil avaldati kriminaalasja materjalid: - tunnistaja S. S. ülekuulamisprotokoll, kes ütles, et 1998.a suvel Pavel Terentjev müüs talle 300 krooni eest tumesinist värvi mobiiltelefoni „Philips Fizz“. Telefon oli blokeeritud. Samal suvel S. müüs antud telefoni A. L. 400 krooni eest. A. L. müüs selle telefoni A. K. Kui Terentjev müüs mobiiltelefoni S, ei rääkinud, kust temal see telefon on (1.kd, tl 242) - tunnistaja A. B. ülekuulamisprotokoll, kes ütles, et 1998.a mais bussipeatuses Narvas kohtas Deniss Malkovi ja Konstantin Kudrjavtsevi. Nendega koos oli tunnistajale tundmatu noormees. Malkov näitas tunnistajale automagnetoolat ja küsis, kus võiks selle müüa. Tunnistaja vaatas automagnetoolat, see oli üsna vana ja määrata selle marki oli võimatu. Mida tunnistaja Malkovile soovitas, ei mäleta. Tuli buss ja tunnistaja sõitis ära. Kust neil on magnetoola, ei küsinud. Umbes samal ajal, 1998.a mai öösel raudteejaamas Narvas kohtas V. F.. F. pakkus tunnistajale osta temalt mobiiltelefoni „Philips Fizz“, tol ajal vana margi telefon mustas korpuses, SIMkaardita, 1400 krooni eest. Telefoni tunnistaja ei ostnud. Samuti F. oli automagnetoola, eeldatavasti „Pioner“, eemaldatava paneeliga. F. tahtis selle eest 4000 krooni. Automagnetoolat tunnistaja ei ostnud. Kust F. olid need asjad, tunnistaja ei tea, F. ei rääkinud nende päritolust midagi. (2.kd, tl 248-250) - tunnistaja T. L. ülekuulamisprotokoll (tema on ka G. S, kuna L.oli kuulatud üle anonüümse tunnistajana tingliku nimega G. S), kes ütles, et 1998.a mais töötas taksojuhina linnataksos.

1. mail 1998.a ajavahemikul kella 23.00 kuni 01.00 tema takso seisis peatuses Draamateatri juures Tallinnas. Tema auto juurde tuli noormees, teine seisis natukene eemal. Tulnud noormees oli umbes 18-20 aastat vana, helepruunid juuksed, kasv on umbes 170-175 sm. Kasvus tunnistaja võib eksida. Mis oli noormehel seljas, tunnistaja ei mäleta. Teine noormees oli natukene pikem, tumedad lühikesed juuksed. Kui noormees tuli tunnistaja auto juurde, siis tunnistaja seisis järjekorras teine. R. S. auto seisis tunnistaja auto taga. Noormees palus tunnistajalt, et tema viiks neid Sillamäele. Tunnistaja loobus kohe. Siis noormees tuli teise noormehe juurde, kes seisis natukene eemal ja nad rääkisid omavahel. Pärast 7 seda noormees, kes tuli tunnistaja auto juurde, tuli R. S. auto juurde. Peegli kaudu salongis tunnistaja nägi, et noormees leppis S. kokku. Nähtavasti kokku leppinud, noormehed istusid S. autosse ja sõitsid ära. Raadiojaama kaudu tunnistaja kuulis, kuidas S. ütles dispetšerile, et tema sõidab Sillamäele. Enam tunnistaja ei näinud S. (2.kd,tl 75-76; 3.kd, tl 68) - 31.07.1998.a sündmuskoha vaatlusprotokoll fototabeliga ja plaan-skeemiga – tundmatu mehe laiba leidmiskoht Narva karjääri posti number üks piirkonnas, Vaivara vald, Ida-Viru maakond. (1.kd, tl 5-11) - 17.05.1998.a sõiduauto „Hyundai Sonata“, reg. märk XXX, vaatlusprotokoll fototabeliga ja plaan-skeemiga. Auto leiti 17.05.1998.a Vaivara vallas Sillamäe olmejääkide polügooni territooriumil. Auto on täielikult põlenud (1.kd, tl 23-28). - 03.08.1998.a kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 334, vastavalt millele skelettlaiba uurimisel olid leitud: roiete luumurd vasakult poolt piki erinevaid anatoomilisi jooni, alumise lõualuu murd, mis tekkisid kõva nüri eseme mõjust ja kasutades elavate isikute vastu kuuluvad sellised vigastused raske kategooria hulka pikaajalise tervisehäire tunnuse järgi üle kolme nädala. Samuti vasaku oimu piirkonnas leiti läbiv haav, mis tekkis torke-lõikerelva mõjul, milleks võis olla nuga. Sissetungiv koljuhaav kasutatuna elavale inimesel, on eriti raske eluohtlikkuse tunnusel tekitamise momendil. Rõivaste vigastused tekksiid torke-lõikerelva mõjul, milleks võib olla nuga. Surma aega ja põhjust tuvastada ei õnnestunud seoses laiba teravalt väljendunud mädanemismuutuste tõttu (osaliselt skeletistunud) (1.kd, tl 16-18). - 20.05.1998.a sündmuskoha vaatlusprotokoll – Vaivara valla metsamassiiv, kust leiti põlenud sõiduauto „Hyundai Sonata“, reg. märk XXX. Külavahetee vastas, mis viib põlenud auto juurde, vasakul metsamassiivis, 15 meetrit teest, mis viib prügilasse, on maast leitud pruuni värvi nahast rahakott, milles olid dokumendid R. S. nimele: visiitkaardid, volikirjad, Haigekassa kaart. Samuti oli leitud pakend tablette „Spazgan“ ja paar tosse „Panther“. (1.kd, tl 33-37). - 10.08.1999.a määrus kriminaalasja taastamisest ja oma menetlusse võtmisest (1.kd, tl 100). - kriminaalpolitsei inspektori I. M. 10.08.1999.a raport, vastavalt millele 09.08.1999.a saabsu usaldusisikult teade, et taksojuht R. S. tapmisega on seotud Sillamäe elanikud Deniss Malkov ja Konstantin Kudrjavtsev (1.kd, tl 102). - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 9 Deniss Juri pg Malkovi suhtes. Vastavalt nimetatud aktile komisjon jõudis arvamusele, et Deniss Malkov vaimuhaiguse ja nõrgamõistuslikkuse all ei kannata. Saab aru oma tegudest ja suudab neid juhtida. talle süükspandava teo toimepanemise momendil psühhoosi või patoloogilise joobe tunnuseid ei avaldanud, teod olid sihikindlad ja järjekindlad. Sai aru oma tegudest ja juhtis neid. Süüdiv. Saab osaleda eeluurimisel ja kanda kriminaalvastutust. Meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendeid ei vaja (3.kd, tl 4950). - kannatanu K.S. ütlused, et tapetu R. S. oli tema poeg. Ta töötas taksojuhina. Teab taksojuhtide sõnadest, et R. S. võttis reisijad, et viia need Tallinnast Sillamäele. Pärast seda poeg jäi kadunuks. Poja auto leiti põletatuna Sillamäe lähedal. Pojal oli mobiiltelefon. Mobiiltelefoni R. ostis ajal, kui hakkas töötama taksojuhina, kusagil 1997.a. Poja säilmete äratundmisel näidati riideid, riided kuulusid pojale. R. oldi jalas 8 kingad, millised kannatanu kinkis pojale. Üks kingapael läks katki ja kannatanu sidus kingapaela isiklikult sõlme. Selle tunnuse järgi tundis ära poja kingad. R. elas vabaabielus I. U . Neil oli ühine majapidamine ja elasid koos 4-5 aastat. Neil on 2 last. Kannatanu esitas hagi summas 22 774 krooni – varastatud asjade maksumus ja kulutused poja matustele 84.kd, tl 60,70-72,131). - asjade äratundmiseks esitamise protokoll, kus kannatanu K.S. tundis 06.08.1998.a talle esitatud asjades laibalt ära poeg R.S. kuulunud asjad (1.kd, tl 55-56). Kohtu poolt on avaldatud kõik kohtuistungite protokollid antud asjas kui terviklikud dokumendid: - - - antud kriminaalasja 28.04.2005.a kohtuistungi protokolli (4.kd, tl 60-73); antud kriminaalasja 12.09.2005.a kohtuistungi protokolli (4.kd, tl 131-153); antud kriminaalasja 29.05.2006.a kohtuistungi protokolli (4.kd, tl 232-238, 242-244); antud kriminaalasja 18.10.2006.a kohtuistungi protokolli (4.kd, tl 256); antud kriminaalasja 18.10.2006.a kohtuistungi protokolli (4.kd, tl 259); 02.01.2006.a kohtuistungi protokolli (4.kd, tl 181); Viru Maakohtu 18.10.2006.a määrus A.Lavrovski enesetaandusest (4.kd, tl 262); Tallinna Halduskohtu 19.04.2001.a otsuse, vastavalt millele on antud luba varjatud pealtkuulamiseks ja salvestuseks Pavel Terentjevi elukohas ning sinna vajalike tehniliste vahendite paigutamiseks 81.kd, tl 144); Ida-Viru Maakohtu 20.09.2000.a otsus kriminaalasjas 1-180/00 Konstantin Kudrjavtsevi ja Kirill Beljakovi süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1,2,3 ja KrK § 197 lg 2 p-de 1,2 järgi 81.kd, tl 218-223); R.S. sünnitunnistuse koopia, väljastatud 03.05.1960.a (2.kd, tl 23); Deniss Malkovi ja Pavel Terentjevi jutuajamise audiosalvestuse kuulamine 11.05.2001.a operatiivse tegevuse raamides Terentjevi korteris XXX avaldatud jutuajamise salvestus – lisa jälitustegevuse protokollile (1.kd, tl 154-160); jälitustegevuse protokolli, kus M. annab edasi jutuajamise olemuse Deniss Malkovi ja Pavel Terentjevi vahel, mida ta isiklikult kuulis (1.kd, tl 152). Kohtu arvamus Kuulanud ära süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad, uurinud kriminaalasja materjale, kohus jõuab arvamusele, et Deniss Malkovi ja Konstantin Kudrjavtsevi süü neile esitatud süüdistuses on tõendatud kohtuistungil uuritud kõikide tõendite kogumiga, Malkovi ja Kudrjavtsev süü leidis kinnitust kriminaalasja materjalides ja nende ütlused lükatakse ümber allpooltoodud tõendite kogumiga: Kohtuliku uurimisega on tõendatud, et süüdistatavad Malkov ja Kudrjavtsev on Sillamäe elanikud, 1998.a kevadel lävisid üksteisega tihedalt, nende lävimisringi kuulusid ka süüdistatav Terentjev, V. F. ja S. S.. Nagu nähtub Ida-Viru Maakohtu 20.09.2000.a otsusest, oli Kudrjavtsev karistatud isikute grupis varguste ja sõidukite ärandamise eest, toime pandud 1998.a. Tunnistaja B. õppis 1998.a koos Malkoviga ja Kudrjavtseviga Kutsekoolis ning teadis, et Kudrjavtsev käis Tallinnas, Kudrjavtsev ja Malkov müüsid mobiiltelefone. Isiklikult ostis Kudrjavtsevilt mobiiltelefoni Ericsson. Kohtus avaldatud tunnistaja B. ütlustest nähtub, et 1998.a mais kohtas Narvas Deniss Malkovi koos Konstantin Kudrjavtseviga ja veel üht noormeest. Malkov näitas talle automagnetoolat ja 9 küsis, kus seda saaks müüa. Umbes samal ajal V. F. pakkus talle Narvas osta vana mudelit mobiiltelefon „Philips Fizz“, tumeda korpusega ja ilma SIM-kaardita, samuti pakkus automagnetoolat „Pioner“. Tunnistaja S , kelle ütlused on kohtus avaldatud, L. ja K. ütlesid, et 1998.a suvel-sügisel omasid tumedat värvi mobiiltelefoni „Philips Fizz“. S. ostis selle Terentjevilt, L., S, K. aga L.. S. ütlustest nähtub, et see telefon oli blokeeritud. Tunnistaja S. selgitas, et andis tõesti süüdistatavale Terentjevile tumedat värvi mobiiltelefoni „Philips “, mis ei töötanud (ei lülitunud sisse), mudel oli Fizz, sai selle F. 1998.a augustis. Kohtul ei ole aluseid mitte uskuda eelpoolnimetatud tunnistajaid, kuna nende ütlused on järjekindlad ja ühtivad omavahel ja süüdistatava Terentjevi ütlustega (6.kd, tl 69). Seega on uurimise poolt tõendatud, et: - Malkov ja Kudrjavtsev käisid 1998.a mais Tallinnas; - tegelesid mobiiltelefonide müümisega; - pakkusid osta automagnetoolat; - Malkovile ja Kudrjavtsevile lähedased isikud pakkusid osta automagnetoolat „Pioner“, samuti vana mudel musta korpusega ilma SIM-kaardita mobiiltelefoni „Philips Fizz“; - Malkov andis 1998.a suve-sügiseperioodil V. F. vana mudeli musta korpusega ilma SIMkaardita mobiiltelefoni „Philips Fizz“; too andis edasi S , S.Terentjevile, Terentjev S , S. L , L. K . Samal ajal on tuvastatud, et kannatanu S. läks kaduma pärast seda, kui 16.05.1998.a kella 23 paiku istusid Tallinnas tema autosse „Hyundai Sonata, kaks vene keelt kõnelevat noormeest, kes soovisid sõita Sillamäele, hiljem oli kannatanu laip leitud Sillamäe lähedal ja autost oli varastatud ovaalne vana mudeli mobiiltelefoni „Philips Fizz“ ja automagnetoola (L. ja U. ütlused). Peale selle Malkov räägib Terentjevile otse taksojuhi tapmisest, temalt mobiiltelefoni ja automagnetoola vargusest, auto põletamisest, mis on kinnitatud mitte ainult Terentjevi ütlustega, vaid ka audiosalvestusega ja M. ütlustega. Lõpuks anonüümne tunnistaja „S,“, kes olles etapil, kuulis Makovi ja Pavel Terentjevi jutuajamist. Jutt oli sellest, et Malkov istub taksojuhi tapmise eest, et tapmiskohalt võtsid taksojuhi raadiojaama ja mobiiltelefoni. Malkov rääkis, et mobiiltelefoni andis isikule, kelle perekonnanimi algab „S“ tähega. Terentjev soovitas Malkovile, et see isik võtaks telefoni enda peale. Kohtu arvamusel, et anonüümse tunnistaja tingimusliku nimega „S “ ülekuulamine ei ole vastukäiv KrMS § 68 lg
2. Vastavalt sellele seaduse normile Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. KrMS § 68 lg 5 mõttes „teine isik“ all mõeldakse tunnistajaid, mitte kahtlustatavaid või süüdistatavaid. Malkov ega Terentjev anonüümsele tunnistajale, kes oli juhuslikult nende jutuajamise pealtkuulaja, midagi ei teatanud. Tunnistaja M. teostas jälitustegevust S. tapmise asjas. Tapmise avastamise käigus sattusid politsei vaatevälja Malkov, Kudrjavtsev ja Terentjev, kes käisid tihti Tallinnas, kus tegelesid röövimisega. Seoses sellega oli kohtu sanktsiooniga paigaldatud Terentjevi korterisse pealtkuulamisseade, mille tagajärjeks oli Malkovi ja Terentjevi jutuajamise salvestus. Jutuajamise osalised olid täpselt kindlaks tehtud, kuna neid jälgiti. M. selgitas, et kõneledes Terentjev kogeleb. Oma tegevuse tõttu ta teadis kõiki koolme süüdistatavat, rääkis nendega, 10 seetõttu identifitseeris nad hääle järgi. Enne kui jutuajamist salvestada, oli läbi viidud välisjälgimine, vastavalt millele Malkov ja Terentjev suundusid Terentjevi juurde koju. Aparatuur oli kohe lülitatud salvestusrežiimile. Milovidov kuulis isiklikult jutuajamist Malkovi ja Terentjevi vahel ja on kindel, et jutuajamises osalesid nimelt Malkov ja Terentjev (4.kd, tl 147-154). Selle jutuajamise tuum oli Milovidovi poolt lisatud jutuajamise dešifreeringule – jälitustegevuse protokollile (1.kd, tl 152). Kohus leiab, et M. ülekuulamine tunnistajana ei ole vastukäiv kriminaalmenetluse seadustikule. Vastavalt KrMS § 66 lg 2 kriminaalasjas ei saa osaleda tunnistajana uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses antud kriminaalasi on. Nagu nähtuv menetlusdokumentidest –S. tapmise kriminaalasja menetlusse võtmise määrusest, oli see politseiinspektor M. menetluses kaua enne, kui asjas ilmusid reaalsed kahtlustatavad ja talle said teatavaks faktid, mis omavad kriminaalasjas tähtsust. Kuna 11.05.2001.a kriminaalasi S. tapmises M. menetluses ei olnud, oli ta kohtu poolt asjaolude suhtes üle kuulatud. Alates 10.08.1999.a oli asi uurija M. menetluses (1.kd, tl 100). Kohtuistungil salvestuse kuulamisel vestlejad nimetavad üksteist nimedega P. ja D.. Üks jutuajamises osaleja kogeleb. Salvestus lindil vastav paberikandjale, s.o lisatud jälitustegevuse protokollile. Vaatamata sellele, et jutul on katkendlik iseloom, siiski sisaldab see võtmesõnu, mis kinnitavad süüdistatava Terentjevi ütlusi selle kohta, et jutt tema ja Malkovi vahel oli S. tapmisest, nimelt: „taksojuht“, „Kostja“, „tapsime“, „raha pärast..“, „noaga“, „võtsime kõik, mis…“, „telefon“, „mets“. M. ütlused Malkovi ja Terentjevi jutuajamise kohta on selged ja konkreetsed, vastavad asjaoludele ja ei kutsu esile kahtlusi õigsuse suhtes. S. ütlused kohtus selle kohta, et telefoni „Philips Fizz“ mudeli, mille ta sai F.1998.a augustis, ütles talle uurija, on tühisõnalised. Kohus tuvastas, et S. kuulasid üle vaheajaga enam kui aasta kaks uurijat. Mõlemas S. ülekuulamise protokollis on täiesti selgelt nimetatud telefoni nimetus, selle suhtes ei ole avaldatud mingeid kahtluse ilminguid. Peale selle lükatakse Sokolovi ütlused selles osas ümber S., L. ja K. ütlustega. Seetõttu nendesse S. ütlustesse, mis puudutavad telefoni mudelit, kohus suhtub kriitiliselt. F. ütlustesse, et 1998.a ta midagi S. ei müünud ega andnud, s.h mobiiltelefoni, lükatakse ümber tunnistajate B, S. ja süüdistatava Terentjevi ütlustega, seoses sellega F. ütlused, kes oli vaadeldavate sündmuste ajal süüdistatavate ringi liige, omavad nii või teisiti kokkupuudet kuriteoga, milles Malkovi ja Kudrjavtsevit süüdistatakse, järelikult on huvitatud asja lõpplahendusest ja neid ei saa tõlgendada kui tõendit süüdistatavate kasuks. Kohus ei usalda F. ütlusi. Seoses tuvastatud faktiliste asjaolude mittevastavusega asjas ei saa olla tõendiks ka süüdistatavate Malkovi ja Kudrjavtsevi ütlused, ainult tema kiire lahkumine Eestist 2001.a kohe pärast ülekuulamist politseis annab tunnistust tema osalusest kuriteos ja soovist varjuda uurimise eest. selgitades oma lahkumise põhjust Eestist, Malkov esitas eeluurimisel ja kohtulikul uurimisel erinevaid motiive. Nii kinnitas süüdistatav eeluurimisel, et oli sunnitud lahkuma tundmatute isikute ähvarduste tõttu (3.kd, tl 25), kohtus nimetas ainukeseks põhjuseks tööle asumise 86.kd, tl 67). Süüdistatav Kudrjavtsev ütles kohtus, et üldse kunagi midagi ei müünud, kuigi tunnistaja B. lükkas selle asjaolu ümber. Selline kooskõlastamatus ütlustes koos mobiiltelefoni müümise fakti eitamisega (kui tunnistaja ütleb sellest otse) ja alibi puudumisega, paneb süüdistatavate ütluste õigsuse põhjendatud kahtluse alla, seetõttu kohus ei usalda Malkovi ja Kudrjavtsevi ütlusi. 11 Malkovi süülisest käitumisest räägib ka fakt, et pidamata end S. tapmises osaliseks, Malkov siiski tuli Eestisse tagasi illegaalselt. Kaitse kinnitused, et asjas puuduvad tõendid, et kuritegu toimus 17.05.1998.a kell 01.30, lükatakse ümber L. ütlustega, et S. auto sõitis Tallinnast välja 16.05.1998.a kella 23 paiku ja S. ütlustega, kes heitis 16.05.1998.a magama kella 23 paiku ja võõrast autot tema talu juures ei olnud, aga 17.05.1998.a hommikul kella 9.00 ajal nägi oma talu juures täielikult põlenud autot. Võttes arvesse, et auto sõidab Tallinnast Sillamäele umbes 2,5 tundi, siis kuritegu, nimelt taksojuhile kallaleminemine algas sel ajal, mis on märgitud süüdistusaktis. Süüdistatavate järgnevad teod, s.h ka auto põletamine, toimusid muidugi hiljem, seetõttu kohus ei näe vasturääkivusi süüdistusakti sisu ja kuriteo toimepanemise aja osas ning S. ütluste vahel, kes tõusis öösel üles, kuid ei näinud, et midagi oleks akna taga põlenud. S. aega, millal ta öösel ülal käis, täpsustada ei suutnud, kuid ütles kindlalt, et hommikul kella 9.00 olid autost järele jäänud söed. Järelikult on süüdistusaktis taksojuhile kallaletungimise aeg märgitud õigesti. Kaitse viited, et tunnistaja L.(tema samuti S.) ei tundnud eeluurimise käigus ära süüdistatavat Kudrjavtsevit, vaid tundis ära teise inimese, ei saa vaadata kui tõendit, et Kudrjavtsev ei osalenud kuriteos, kuna tunnistaja L. alguses ei suutnud kirjeldada näo järgi noori mehi, kes istusid 16.05.1998.a kannatanu S. taksosse, märkides, et asi toimus õhtusel ajal, s.o pimedal ajal, erilisi tundemärke meelde ei jätnud ja võis eksida noorte meeste kasvu suhtes, kuna istus autos (2.kd, tl 75-76; 3.kd, tl 68). Kohtul puuduvad alused mitte uskuda süüdistatavat Terentjevit, kes teadis taksojuhi tapmisest Malkovi ja Kudrjavtsevi poolt, nende poolt automagnetoola ja mobiiltelefoni vargusest, kuna need ütlused on järjekindlad ja ühtivad nii kannatanu U , tunnistajate L , S , B , B , S ; S , L , K ja M ning anonüümse tunnistaja tingimusliku nimega „S “ ütlustega kui ka jälitustegevuse protokolli andmetega, nimelt: Malkovi ja Terentjevi vahelise pealtkuulatud jutuajamise salvestusega, samuti laiba kohtuarstliku ekspertiisi arvamusega kannatanu tapmises kasutatud kuriteorelva osas. Kohus peab Terentjevi ütlusi peamiseks tõendiks asjas, kuna need on saadud algallikast. See, et eeluurimisel Terentjev andis üksikasjalisemad ütlused jutuajamisest Malkoviga tapmisest, selgitatakse sellega, et mingeid detaile ta enam ei mäleta seoses toimunud sündmuste ammususega, mida Terentjev isa kohtus ka ütles. Vastavalt 17.05.1998.a ja 20.05.1998.a sündmuskoha vaatlusprotokollidele oli põlemisjälgedega sõiduauto „Hyundai Sonata, r.m. XXX, avastatud 17.05.1998.a hommikul Sillamäe lähedal Vaivara prügila piirkonnas. Natule eemal olid visiitkaardid, dokumendid R. S. nimele. Hiljem, 31.07.1998.a, oli metsamassiivis umbes 500 m kaugusel Narva karjääri pääslast avastatud osaliselt skeletistunud laip. Kannatanu K.S. tundis talle laibalt äratundmiseks esitatud võetud asjade hulgas 06.08.1998.a ära tema pojale R. S. kuuluvad asjad. Kohtuistungil 12.09.2005.a ta kinnitas, et asjad, mis olid äratundmiseks esitatud, kuulusid tõesti tema pojale, tundis need ära tunnuste järgi, näidates konkreetselt, milliste järgi (4.kd, tl 131). Süüdistatava Kudrjavtsevi kaitse kinnitused, et S. olev vasakpoolne roietemurd mööda erinevaid anatoomilisi jooni on liiklusõnnetuse tagajärg, nimelt löögist vastu rooli, kui auto sõitis otsa takistusele, on alusetud, kuna on vastukäivad laiba avastamise koha vaatlusprotokollile ja kohtuarstliku ekspertiisi arvamusele. 12 Kohtuarstliku ekspertiisi arvamusel S. vasakul oleva roietemurd mööda erinevaid anatoomilisi jooni, alumise lõualuu kildmurd on tekkinud kõva esemega mõjutamisest, koljusse tungiv haav vasakul oimul on torke-lõikeriistast, milleks võis olla ka nuga tera laiusega sissetungimise kohal mitte rohkem kui 1,5 sm. Sissetungiv koljuhaav on eriti raske kategooria haav eluohtlikkuse tõttu tekitamise momendil. Vigastused riietel (särgil) moodustusid torkelõikeriista mõjul, milleks võis olla nuga. Kannatanu U. ütluste kohaselt oli mehel kadumise momendil kaasas mobiiltelefon „Philips Fizz“, tumedat värvi, ovaalse kujuga. 1998.a mais Malkov andis tumedat värvi vana mudeli mobiiltelefoni „Philips Fizz“ tuttavale V. F , kes 1998.a augustis andis selle blokeeringu eemaldamiseks S. S , too vanem röövimise eest karistatud Pavel Terentjevile, kes oli sõbralikes suhetes Malkoviga. Seega nimetatud mobiiltelefoni mark, vorm ja värv ühtivad täielikult telefoniga, mis oli varastatud Sarnetilt, aga telefoni ebaseaduslikust päritolust annab tunnistust tema seisund (blokeeritud). Sõiduauto „Hyundai Sonata“, r.m. XXX , vaatlusprotokollist nähtub, et mehhaanilised vigastused puuduvad. Seetõttu kaitse versioon, et auto süttis ise, on samuti tühisõnaline. Peale selle, kui auto oleks põlenud teel, siis võiks arvata, et toimus isesüttimine, kuid kuna auto oli aetud põllule, siis tekib järeldus, et ta oli põletatud tahtlikult. Malkov kinnitas 2 korda oma osalemist taksojuhi tapmises: jutuajamises Terentjeviga, mille käigus Malkov rääkis taksojuhi tapmisest, mille nad pandi toime koos Kudrjavtseviga. Hiljem, kui Malkov oli juba vahistatud, ta kinnitas uuesti oma osalemist jutuajamises Terentjevi, mille tunnistajaks oli teine vahi all olev isik. Seega objektiivne ja subjektiivne kuritegude pool, toime pandud süüdistatavate poolt, on tuvastatud kohtuliku uurimise käigus uuritud kõikide kriminaalasja materjalidega kogumis. Kohus tuvastas, et nimelt süüdistatavad Malkov ja Kudrjavtsev, kes elavad Sillamäel ja omasid 1998.a probleeme kriminaalseadusega, istusid 16.05.1998.a kella 23 paiku Tallinnas kannatanu R.S. taksosse. Omamata küllaldaselt raha Sillamäele sõitmiseks, samuti soovides omastada auto ja kannatanu asjad, läksid süüdistatavad 17.05.1998.a kella 01.30 paiku IdaViru maakonna Vaivara prügila piirkonnas S. kallale. Seejuures Malkov lõi noaga kannatanut ülakehasse (vastavalt kohtuarstlikule ekspertiisiaktile olid S. särgil, sh esiosal, hulgalised vigastused, mis moodustusid torke-lõikeriista mõjul, milleks võis olla nuga) ja pähe, Kudrjavtsev aga lõi rusikatega ja jalgadega vastu keha (roiete ja lõualuu murrud moodustusid kannatanul tugeva tömbi eseme mõjul), mille tagajärjel S. suri saadud vigastustesse. Pärast seda, jätnud S. laiba metsa, süüdistatavad omastasid kannatanu auto „Hyundai Sonata“, r.m. XXX. Kuid sõitnud varsti tapmiskohast mitte kaugel otsa drenaažikaevule, jätsid auto maha, varastanud sellest kannatanu asjad, mille hulgas oli mobiiltelefon „Philips Fizz“. Seejärel soovides varjata kuriteojälgi, Malkov ja Kudrjavtsev panid kannatanu auto põlema. Järelikult, lähtudes asjas kogutud tõenditest, millest igaüks ühtib teisega ja täiendab seda, võttes arvesse Makovil ja Kudrjavtsevil alibi puudumist, kohus leiab, et süüdistatavate süü on tõendatud, aga Malkovi ja Kudrjavtsevi poolt oma süü mittetunnistamist kohus hindab kui püüdu hoiduda vastutusest toimepandu eest. Kohus leiab, et kohtualuste Deniss Malkovi ja Konstantin Kudrjavtsevi teod on KrK § 101 p 1 ja KrK § 144 lg 1 järgi kvalifitseeritud õigesti. 13 Kannatanu löömine ja haavamine eluliselt tähtsatesse organitesse, see jõud, millega need olid tekitatud ja kuriteoriist, millega on objektiivselt võimalik tekitada surma – kõik see tunnistab, et süüdistatavad tegutsesid otsese tahtega tappa kannatanu. Süüdistatavate teod olid seejuures suunatud võõra vara saamisele. Kohe pärast tapmist süüdistatavad omastasid kannatanu vara, samuti sõiduauto, mille hiljem olid sunnitud maha jätma. Sellega on tõendatud, et Malkov ja Kudrjavtsev panid toime tahtliku tapmise omakasu ajendil. Eesmärgil varjata kuriteojälgi, süüdistatavad Malkov ja Kudrjavtsev panid põlema kannatanu auto maksumusega 88 006 krooni, s.o hävitasid tahtlikult võõra vara, tekitasid sellega olulise kahju, milleks 1998.a oli 11 000 krooni ületav summa. Kriminaalasja materjalidega iseloomustatakse süüdistatavaid järgmiselt: Malkov varem kohtulikult karistatud ei ole, ei töötanud, kodakondsuseta, antud kriminaalasjas oli tagaotsitav, ületas Venemaa ja Eesti piiri illegaalselt, 01.12.2003.a pani toime väärteo, oli pärast seda võetud vahi alla (käesoleval ajal on karistus Karistusregistrist kustutatud). Kudrjavtsev on kohtulikult karistatud kuriteo eest võõra vara vastu (karistus on Karistusregistrist kustutatud), kodakondsuseta, oma sõnul omab tööd, last, 2007.a on võetud vastutusele Alkoholiseaduse rikkumise eest. Deniss Malkovi ja Konstantin Kudrjavtsevi vastutust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Deniss Malkovi ja Konstantin Kudrjavtsevi vastutust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine isikute grupis. Kannatanu K.S. poolt esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada varastatud asjade maksumuse ulatuses summas 13 350 krooni, samuti täiendavalt, vastavalt esitatud dokumentidele, mis kinnitavad poja matusekulusid, summas 9424 krooni, s.o kogusummas 22 774 krooni. Hagi on tõendatud. Kannatanu U. hagi summas 150 000 krooni kohus jätab läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. U. hagi välja mõista raadiojaama eest 4500 krooni, taksomeetri eest 6000 krooni, mobiiltelefoni eest 800 krooni, padja eest 100 krooni, magamiskoti eest 300 krooni – rahuldamisele ei kuulu, kuna nimetatud asjade maksumus on lülitatud K.S. hagi maksumusse. AS Ühisliising hagi summas 88 006 krooni jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras. Karistuse määramisel kohus, juhindudes

§ 56järgi, võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust – 1.aste, ja laadi.

kergendavate asjaolude puudumist ja raskendavaid asjaolusid, kohtualuste isikuid. Lähtudes eeltoodust kohus jõuab arvamusele otstarbekusest mõista süüdistatavatele Malkovile ja Kudrjavtsevile reaalne karistus. Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-de 309-315 järgi. Galina Jasnjuk Eesistuja kohtunik Aime Semjonova Tiiu Karelaid Rahvakohtunikud Tõlk on hoiatatud vastutusest

§ 318

ja

§ 321järgi 14 Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2009 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes Kr

MS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 ringkonnakohus otsustas : tühistada Viru Maakohtu 4. septembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-04-148 osaliselt, so - Deniss Malkovi karistamises KrK §-de 101 p 1, § 144 lg 1, karistuste liitmises

§ 64lg 1 ja lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse ja selle aja arvestamise osas. - Konstantin Kudrjavtsevi karistamises Kr

K §-de 101 p 1, § 144 lg 1, karistuste liitmises

§ 64lg 1 ja lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Mõista Deniss Malkovile süüdistuses Kr

K § 101 p 1 järgi karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Mõista Deniss Malkovile süüdistuses KrK § 144 lg 1 järgi karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista Deniss Malkovile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Deniss Malkovi eelvangistuses viibitud aeg 01.12.2003 kuni 03.09.2008, so 4 (neli) aastat 9 (üheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, millist arvata alates 04.09.2008, so Viru Maakohtu otsuse tegemise päevast. Mõista Konstantin Kudrjavtsevile süüdistuses KrK § 101 p 1 järgi karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust. Mõista Konstantin Kudrjavtsevile süüdistuses KrK § 144 lg 1 järgi karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõista Konstantin Kudrjavtsevile liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Konstantin Kudrjavtsevi eelvangistuses viibitud aeg 10.08.1999 kuni 12.08.1999, so 3 päeva ja 03.08.2001 kuni 03.10.2001, so 2 kuud ja 1 päev, kokku 2 kuud ja 4 päeva. Konstantin Kudrjavtsevi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb seega 7 (seitse) aastat 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, mille algust arvestada tema vahistamisest Viru Maakohtus 04.09.2008. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata