4-08-10234/1

4-08-10234 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Kohtla-Järve kohtumajas Väärteoasja number 4-08-10234 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungi sekretär Inna Kossinets Väärteoasi Andrei Konopljov´i kaebus Ida Politseiprefektuuri 08.10.2008.a. otsuse peale, väärteoasjas nr.2402,08,001997, millega temale Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 alusel määrati rahatrahv 2100.- krooni ja Liiklusseaduse § 74´22 lg.4 alusel mõisteti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks Kohtuvälise menetleja esindaja Tarmo Tammiste Kaebuse esitaja Andrei Konopljovi esindaja Mihhail Tuštšenko (isikukood: 36212192228) Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Andrei Konopljov (isikukood: 36803203732, elukoht: xxx Tuvastatud asjaolud: Ida Politseiprefektuuri 08.10.2008.a otsusega väärteoasjas nr.2402,08,001997 määrati Andrei Konopljovile Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 2100.- ja Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel mõisteti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Andrei Konopljov karistati Liikluseeskirja § 124 p.2 rikkumise eest, mis seisnes selles, et tema Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva tee 150-dal km, juhtis sõiduautot kiirusega 123+/-8 km/h ületas sellega mõõtekohas lubatud suurimat sõidukiirust vähemalt 25 km /h võrra. 22.10.2008 a. esitas Andrei Konopljov Viru Maakohtule kaebuse ülalmainitud Ida Politseiprefektuuri 08.10.2008.a otsuse peale. Oma kaebuses palub ta tühistada Ida Politseiprefektuuri otsus täies ulatuses või lisakaristuse määramise osas. Oma kaebust põhjendab kaebuse esitaja sellega, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS menetlusnorme menetlusaluse isiku õiguste tagamise osas. Esimese menetlustoimingu teostamisel rikkus politseiametnik VTMS §19 ettenähtud menetlusaluse isiku õiguseid. Väärteoprotokolli osa „Kaitsja osalemist menetluses" on menetleja poolt täitmata. Antud asjaolu tunnistab sellest, et kohtuväline menetleja pole täitnud VTMS §5 nõudeid, millele vastavalt Kohtuväline menetleja ja kohus on kohustatud: selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi (VTMS §5 lg.l); võimaldama Käesoleva seadustiku § 19 lõigetes 2 ja 3 ning § 22 lõigetes 1 ja 2 ettenähtud alustel ja korras Menetluses osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal (VTMS §5 p.3). Väärteoprotokolli pöördel on toodud, et menetlusalust isikut on tutvustatud väärteomenetluse seadustiku §19 ettenähtud õiguste ja kohustustega. Väärteomenetluse seadustiku §69 lg.1 p.8 on Ühetähenduslikult tuvastatud, et väärteoprotokolli sissejuhatuses märgitakse teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud käesoleva seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Väärteomenetluse seadustiku nõuete rikkumine osutab sellele, et menetlusalusele isikule ei selgitatud õigusi ja kohustusi kehtestatud korras. Samuti kaebuse esitaja leiab, et väärteo toimepanemine on tõendamatu. Menetlusaluse isiku kinnipidamisel esitati talle tutvumiseks seadme monitor ja teatati, et selle seadme abil on politseiametnike poolt fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületamine sõiduauto poolt, mida juhtis menetlusalune isik. Lubatud sõidukiiruse ületamine oli politseiametniku kinnitusel üle 25 km/h. Menetlusalune isik ei nõustu väärteoga kiiruse ületamise osas, kuna täpselt järgis liigkiusmärkidega määratud sõidurežiimi. Esitatud seadme näidud ei sisaldanud andmeid selle kohta, et nimelt see auto: xxx registreerimismärk xxx, mida juhtis kaebuse esitaja, ületas kiirust üle 25 km/h. Protokollis nimetatud ajal: 15.30 Kohtla piirkonnas, Tallinn-Narva maanteel oli elavdatud liiklus, mis on iseloomulik sellele ajale. Transpordivahendid sõitsid üksteise järel ligikaudu sarnase kiirusega ilma möödasõitudeta. Seepärast seadme näidud, mis mõõdab kiirust, kuid ei sisalda andmeid, mille põhjal võib identifitseerida objekti, mille kiirust mõõdeti, ei saa olla väärteo - kiiruse ületamise - toimepanemise tõendiks. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §31 lg.l tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas peatukis sätestatud erisusi arvestades. Vastavalt KrMS §60 lg.l kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Nagu on toodud KrMS §63 lg.l tõend - on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Väärteoprotokolli sisust võib oletuslikult teha järelduse sellest, et kohtuvälise menetleja veendumus selles, et on toime pandud liiklusseaduse §74 lg.2 ettenähtud väärtegu, põhineb liikumiskiirust mõõtva seadme näitudel. Muudele tõenditele kohtuväline menetleja ei osuta. Sealjuures on selgusetu, milliste tõendite liikide hulka, mille loetelu on toodud KrMS §60 lg.l, kuuluvad kiiruse mõõtmise tehnilise seadme näidud. Seoses ülaltooduga, kaebuse esitaja arvab, et kiiruse mõõtmise tehnilise seadme näidud, millel põhistab oma veendumuse kohtuväline menetleja, ei ole väärteo toimepanemise tõenditeks, kuna ei kuulu mitte ühegi tõendite liigi hulka, mis on loetletud KrMS §60 lg.l, samuti on kogutud väärteomenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku nõuete rikkumisega. Peale seda kaebuse esitaja on arvamusel, et edasikaevatava otsusega määratud põhikaristus ja lisakaristuse - juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks - kohaldamine ei vasta menetlusalusele isikule inkrimineeritava süüteo raskusele, mis on vastuolus karistuse kohaldamise printsiibile. Kaebuse esitaja arvates, oluliseks asjaoluks, mida tuleb võtta tähelepanuks lisakaristuse määramisel, on samuti see, et menetlusalune isik on OÜ Analan Auto - juriidilise isiku, mille põhitegevusalaks on sõiduautode müük ja hooldus - juhatuse liige. Juhatuse liikme kohustuste täitmine, arvestades majandustegevuse spetsiifikat on lahutamatult seotud sõiduauto katkematu kasutamisega juhatuse liikme tegevuse teostamiseks, mis tagab juriidilise isiku normaalse funktsioneerimise. Seega, kaebuse esitaja leiab, et on alust edasikaevatava otsuse tühistamiseks täies mahus või tühistamiseks lisakaristuse kohaldamise osas juhul kui kaebuse taotlus otsuse tühistamisest täies ulatuses jäetakse rahuldamata. Kohtuistungist A.Konopljov osa ei võtnud ning teda esindas volitatud kaitsja Mihhail Tuštšenko, kes jäi kaebuses esitatu juurde. Kohtuistungil Ida Politseiprefektuuri esindaja palus jätta kaebus osaliselt rahuldamata ja muuta otsus lisakaristuse määra osas vähendades seda 1 kuu võtta. Politseiprefektuuri esindaja leiab, et väärteoprotokolli lahtri „kaitsja osalemist menetluses“ täitmine ei oma kohtuvälises menetluses praktilist tähendust, sest kohtuvälises menetluses sõltub kaitsja kaasamine ainuüksi menetlusalusest isikust endast. Kohtuväline menetleja ei tohi teha menetlusalusele isikule takistusi õigusabi kasutamisele, kuid kohtuvälisel menetlejal puuduvad õigused ja kohustused kaitsja kaasamiseks. Samas juhib kohtuväline menetleja tähelepanu asjaolule, et väärteoprotokolli nr.AB 1056064 pöördel on menetlusalust isikut tutvustatud tema õiguste ja kohustustega vene keeles, kus õigusest kaitsja abile on selgesõnalised. Lisaks on Riigikohus oma otsuses nr.3-1-1-6-07 märkinud: „... et, üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta." A.Konopljovi poolt väärteo toimepanemise tõendatuse osas tugineb kohtuvälise menetleja esindaja VTMS § 31 lg 1, mis sätestab, et tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid vastavas peatükis sätestatud erisusi arvestades. Sama seaduse § 47 järgi on menetlusdokumendi üheks liigiks menetlustoiminguprotokoll, mis vormistatakse väärteomenetluses tõendeid kogudes ning väärteomenetluse seadustikuga reguleerimata juhtudel kriminaalmenetluse nõuete kohaselt, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on kajastatud vajalikud menetlustoiminguprotokolli elemendid ning sisaldab tõendamiseseme asjaolusid. Lisaks on Riigikohus oma otsuses nr.3-1-142-07 märkinud: "... et, kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, milles sisalduvad andmed nii sõiduki registreerimisnumbri, kiiruse mõõtmise aja, koha ja seadme näidu kohta on vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on väärteoasjas samuti tõendiks." Politseiametniku tunnistusi tõendina kasutamise osas tugineb kohtuvälise menetleja esindaja KrMS §66 lg 1, mille kohaselt on tunnistaja isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Kohtupraktikast tulenevalt loetakse tunnistajaks ka menetleja ametnikku, kes teab menetlustoimingu asjaolusid ja saab vastavalt anda ütlusi menetlustoimingu asjaolude kohta Sellistel juhtudel on tunnistaja ütluste esemeks minevikulised asjaolud, mida ta on tajunud (reeglina näinud või kuulnud), mitte aga arvamused, järeldused, väärtushinnangud või juriidilised seisukohad. Nimetatud seisukohta on Riigikohus märkinud mitmes otsuses - 3-1-1142-05, 3-1-1-4-07 jne. Karistuse liigi ja määra valides arvestas kohtuväline menetleja seda, et menetlusalust isikut on 15 korral karistatud erinevate liiklusalaste rikkumiste eest, neist 9 korral on tegemist lubatud piirkiiruse ületamistega. Senini oli A.Konopljovit karistatud erinevate liiklusalaste õiguserikkumiste eest ainult rahatrahvidega. Paraku seni kohaldatud karistused ei ole mõjutanud viimast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetel oli otsuse vastuvõtmise momendil (s.o 08.10.2008.a) menetlusalusel isikul 6 kehtivat karistust, 4 neist piirkiiruse ületamiste eest. Arvestades eeltoodut jõudis kohtuväline menetleja veendumusele, et A.Konopljovi poolt toimepandud rikkumise eest oli proportsionaalne, eesmärgipärane ja vajalik määrata rahatrahv 35 trahviühikut (s.o 2100.-) ning lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja esindaja ja kohtuvälise menetleja esindaja ütlused ning uurinud kohtule esitatud väärteoasja materjalid leiab, et Andrei Konopljovi kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, lisakaristuse määra osas. Andrei Konopljovi süü toimepandud väärteos on tõendatud toimiku materjalidega: Ida Politseiprefektuuri 12.09.2008 a. väärteoprotokolliga AB1056064 (t lk 12), millest nähtub, et 12.09.2008 a. kell 15.30 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva mnt 150-l km-l juhtis Andrei Konopljov mootorsõidukit kiirusega 123 +/- 8 km/h ületades lubatud kiirust (90 km/h) mitte vähem kui 25 km/h. Ülalnimetatud protokoll on koostatud nõuete kohaselt, menetlusalune isik on nii protokolliga kui ka menetlusaluse isiku õigustega tutvustatud, mille kohta olemas tema allkiri. Väärteoprotokollis lahtri „kaitsja osalemist menetluses“ täitmata jätmine iseenesest ei riiva menetlusaluse isiku õigust kaitsele sest andes allkirja väärteoprotokolli pöördel menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste loetelu all kinnitas menetlusalune isik seda, et on oma õigustest (sh ka õigusest kaitsjale) teadlik. Peale seda Andrei Konopljovi süü on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (t lk 14), millest nähtub, et 12.septembril 2008 a. kell 15.30 Ida-Virumaal Kohtla vallas TallinnNarva 150- l km-l on mõõdetud Narva suunas sõitnud mootorsõiduki xxx xxx (mida juhtis Andrei Konopljov) sõidukiirust. Kiirusemõõtmist teostas selleks pädev ametnik Andres Hints, kes kasutas kiirusemõõteseadet Stalker Dual nr.DC095745 antennid KA065588 ja KA065601, tabloo 95745/DU. Kasutatud on mõõtevahend, mis on taadeldud (taatlustunnistus nr.TTRSS-07/00179), seadmele tehtud test 12.09.2008 a. kell 14.00, tulemus: töökorras. Mõõtmist teostati asulavälisel kattega kuival teel, valgel ajal ja nähtavus oli hea. Ilm oli sademeta. Tee oli kahesuunaline 2 sõidureaga. Mõõtmist teostati patrullautost, mis liikus 1- sõidureal. (patrullauto kiirus oli 85 km/h) Kiirusemõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Mõõtja on erialaselt pädevaks tunnistatud EAK tunnistusega nr.E133 kehtivusega kuni 15.12.2009 a. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast. Konopljovi mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunas jõudes järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile. Teelõigul liikus mitu sõidukit. Sõiduki kiirust mõõdeti sirgel teelõigul ca 5-5 sek. jooksul. Kiiruse mõõtmist segavaid faktoreid ei esinenud. Kiirusemõõteseadme lugem on 123 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul : 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääratlus: +/- 8 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Menetlusalune isik on protokolliga tutvunud, mille kohta andis allkirja. Kohus tutvus ka 23.10.2008 a. õiendiga, millest nähtub, et Andrei Konopljov on korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste rikkumiste eest, neist 4 kehtivat karistust piirkiiruse ületamiste eest. Ida Politseiprefektuuri 08.10.2008.a otsusega on Andrei Konopljovile Liiklusseaduse § 7422 lg.2 alusel määratud rahatrahv 35 trahviühikut, s.o 2100.- ja Liiklusseaduse § 7422 lg.4 alusel mõisteti lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 sanktsiooni ülemmäär moodustab 50 trahviühikut ja Liiklusseaduse §7422 lg.4 sanktsiooni ülemmäär moodustab 3 kuud. Seega Andrei Konopljovile mõistetud karistus on keskmise karistusemäära lähedane. Kohus on seisukohal, et karistuse liigi ja määra valides, vastavate paragrahvide sanktsioonide keskmisest määras lähtudes, on kohtuväline menetleja toiminud õiguspärasel. Karistuse liigi ja määra valides arvestas kohtuväline menetleja nii süüteo raskusastet kui karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude olemasolu/puudumist, õiguserikkuja isikut, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Andrei Konopljov on korduvalt karistatud rahaliste karistustega kiiruse ületamise eest ning need ei avaldanud talle mõju ja ta pani taas toime samalaadse rikkumise, mis oli varasematest raskem. Seega lisakaristuse määramine on antud juhul põhjendatud. Asjaolu, et menetlusalune isik vajab sõidukit tööülesannete täitmiseks ei vähenda menetlusaluse isiku süüd ning leebema karistusemäära valides oleks ebavõrdses seisundis teised isikud, kes panid toime samalaadse süüteo ja olid karistatud vastavalt Eestis kujunenud karistuspraktikale. Samas, ei saa kohus jätta arvestamata kohtuvälise menetleja esindaja ettepaneku – vähendada lisakaristuse määra ühe kuu võrra. Vaadanud läbi kaebuse ning väärteoasja materjalid, kohus ei tuvastanud materiaalsete ega protsessuaalsete õigusnormide rikkumist ning leiab, et Andrei Konopljovi kaebus tuleb rahuldada osaliselt, muutes Ida Politseiprefektuuri otsust lisakaristuse määra osas ja vähendades lisakaristust vastavalt kohtuvälise menetleja ettepanekule. Juhindudes VTMS §132 lg.2, 134, 135 , kohus Otsustas: Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 08.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2402,08,001997 põhikaristuse osas s.o. Andrei Konopljov´ile Liiklusseaduse § 74´22 lg 2 alusel 2100.kroonise rahatrahvi määramise kohta. Tühistada Ida Politseiprefektuuri 08.10.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2402,08,001997, Andrei Konopljov´ilt Liiklusseaduse § 74´22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse 2-ks kuuks äravõtmise osas. Määrata Andrei Konopljov´ile Liiklusseaduse § 74´22 lg.4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1-ks (üheks) kuuks. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 SEB Pangas või arvedusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber
3. Viru Maakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, esitades kaebuse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesadav, ja teatades oma soovist esitada kassatsioonikaebust kirjalikult Viru Maakohtule 7 päeva jooksul. Jüri Sakkart Kohtunik