TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Väärteoasi nr 4-08-8603 (kohtueelses menetluses nr 2602,08,016979) Serg

§ 7417

lg 1 rikkumine RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 - 135, tegi kohus alljärgnevad otsustused. Otsustused süüs ja karistamises Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus Sergei Žuravljovi karistamises LS § 7417 lg 1 järgi muutmata. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras Selgitada, et kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolt esindaval advokaadil õigus edasi kaevata Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Riigikohtule kirjaliku kassatsiooni esitamisega 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav so. 11.novembrist 2008; kassatsiooniõiguse soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest; kassatsiooniõigusest loobumisel piirdub kohus käesoleva lõpposaga. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Väärteoprotokollis esitatud asjaolud ja kohtuvälise menetleja otsus Väärteoprotokollist nähtuvalt 22. juunil 2008 kell 01.16 Imavere – Karksi-Nuia maantee 18,5 kilomeetril, liikudes Imavere suunas, juhtis Sergei Žuravljov mootorsõidukit, rikkus teemärgise 913 „kahekordne pidevjoon“ nõudeid, sooritas möödasõitu keelatud kohas sõitis otsa vasakpööret sooritavale sõiduautole. Põhjustas liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju. Kohtuvälise menetleja otsusega on Sergei Žuravljovi karistatud, lähtudes karistusseadustiku (KarS) §-st 56 ja 63 lg-st 1, LS §

§ 7417lg 1 järgi, määrates karistuse LS § 7417 lg 1 järgi.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on menetlusalust isikut karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut so. 3000 krooni.

1. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Sergei Žuravljov on esitanud kohtule
2. septembril 2008 kaebuse. Sergei Žuravljov on taotlenud tühistada Lõuna PP korrakaitseosakonna nr 2602,08,016979 13.08.2008.a. Sergei Žuravljov suhtes ja teha uus otsus, mille mõista S. Žuravljov õigeks. Kohus rahuldas menetlusaluse isiku taotluse ja kuulas tunnistajatena üle Jevgeni Bublikovi, Maksim Mere ja Inga Jeršova. Menetlusaluse isiku väitel ei ole tema nõus politsei järeldusega tema süüdioleku kohta käesolevas liiklusõnnetuses. Menetlusalune isik leiab, et politsei poolt materiaalõiguse vale kohaldamise tõttu ei vasta otsuse järeldused tegelikele asjaoludele. Kaebuse kohaselt
3. juunil 2006 täitis Sergei Žuravljov oma töökohustusi Viljandi linnas. Sergei Žuravljov lõpetas töö umbes 21 00- 22 00 ajal ja kavatses sõita oma elukohta Tallinnasse. Sergei Žuravljovi poolt juhitud sõiduauto Mercedes-Benz 230 TD, registrinumber 532 AYV, kuulus Jevgeni Bublikovile. Sõidutee oli Sergei Žuravljovile hästi tuttav. Sergei Žuravljov liikus mööda Viljandi-Imavere maanteed liiklusmärkidega ettenähtud kiirusrežiimis. Umbes kella 01 15 ajal märkas Sergei Žuravljov Võhma küla rajoonis Viljandi-Imavere maantee 18 kilomeetril sõiduautot Škoda Oktavia registrimärgiga 462 AVK, mis Võhma küla poolelt tegi pööret üle kahe vastassuuna vööndi ja üle ühe pärisuunavööndi, millel Sergei Žuravljov liikus, pärisuuna äärmisesse parempoolsesse ritta (jätkas liikumist mööda kiirenduseks ettenähtud vööndit). Iga sõiduk liikus mööda oma pärisuunavööndit. Kui Sergei Žuravljov liikus mööda vasakut vööndit, siis sõiduauto Škoda liikus mööda paremat vööndit ja sõidukite vaheline maa kriitiliselt väikseks ning Škoda sõiduauto juht hakkas järsult tegema vasak pööret äärmisest parempoolsest vööndist üle vasaku vööndi, mille liikus Sergei Žuravljovi poolt juhitud sõiduauto ja liikus kahekordse pidevjoone kaudu teeääres asuva baari suunas. Sergei Žuravljov sai aru, et mõte pöörde sooritamiseks baari suunas tuli viimasel hetkel enne kokkupõrke toimumist. Sergei Žuravljovile tundus, et sõiduauto Škoda sõites mööda paremat tee äärt ei kavatsenudki teha vasakpööret, kuid ootamatult muutis oma otsuse ning hakkas pööret tegema vasakule. Kuivõrd mõlemad Sergei Žuravljovi suuna vööndid olid hõivatud (faktiliselt sõiduauto Škoda Oktavia pani Sergei Žuravljovile sõidutee kinni, sest liikus 80-90 nurgakraadi eraldusjoone suhtes) püüdis Sergei Žuravljov pidurdamise teel vältida kokkupõrget. Kuid Sergei Žuravljovi poolt juhitud sõiduauto ja sõiduautot Škoda Oktavia liiga väikese vahemaa tõttu ei olnud Sergei Žuravljovil teist võimalust, kui pöörata järsult vasakule ja sõita vastassuunavööndisse, paremale ei saanud sõita, kuna seal oli kraav ning seega ei õnnestunud vältida kokkupõrget. Sergei Žuravljov leiab, et liiklusõnnetus toimus sõiduautot Škoda Oktavia juhi süül, kes oma vale tegevusega tekitas sõiduteel ohtlikku situatsiooni, pannes kinni Sergei Žuravljovi liikumise vööndi ja osaliselt parema pärisuunavööndi. Peale selle ei andnud sõiduautot Škoda higised klaasid nii autojuhil kui ka reisijatel õigesti tajuda liikluse olukorda. Pärast kokkupõrget väljusid sõiduautost noormehed reisijad, kellel olid avatud alkoholiga purgid ning kes jätkasid alkoholi pruukimist enne politsei saabumist ja politsei saabumise hetkel. Kokku oli autos 6 inimest. Enne kokkupõrget ja kokkupõrke hetkel ei olnud teel teisi sõidukeid. Juhul kui sõiduautot Škoda juht oleks teinud kõike õigesti ja nimelt vasakpööret tee vasakpoolse ääre lähedalt pärisuuna vööndi üle, oleks Sergei Žuravljovil olnud võimalus sõita teisest autost mööda, mööda vaba paremat vööndit. Sergei Žuravljov kutsus politsei välja Bublikovi telefoniga. Vastaspool oli politsei väljakutsumise vastu. Politseid oodati umbes 3 tundi. Selle aja jooksul liikus sõiduauto Škoda ühest kohast teise. Sergei Žuravljovi poolt juhitud sõiduauto jäi seisma sinna kuhu nihkus pärast kokkupõrget. Sõiduauto Škoda reisijad olid üle kuulatud olles alkoholijoobes, Sergei Žuravljovi ja tema reisijaid keelduti üle kuulamast seoses tõlgi puudumisega ja kuulati üle alles kuu aja pärast. Sergei Žuravljov leiab, et politsei ei pööranud piisavalt tähelepanu liiklusõnnetuse toimumise kohale, situatsioonile, mis tekkis enne liiklusõnnetuse toimumist. Skeem, mis toimiku 2 materjalide juures, kajastab situatsiooni valesti, mis tekkis pärast liiklusõnnetuse toimumist ja nimelt sõiduauto Škoda vale asukoht pärast liiklusõnnetuse toimumist, mida kinnitatakse Inga Jeršova ütlustega, kes ei eita, et vahetas auto asukohta. Peale selle on skeemil valesti fikseeritud sõiduautode esimese kontakti koht (teel olid klaasikillud). Skeemi peal ja fotodel ei ole kajastatud Sergei Žuravljovi poolt juhitud sõiduauto pidurdusjälgi, kuigi sõiduteel olid need jäljed hästi nähtavad ja võisid selgitada situatsiooni. Ei olnud uuritud osapoolte tegevust avarii vältimiseks. Samuti ei ole politsei uurinud transpordivahendite vigastuste iseloomu. Politsei võttis aluseks Inga Jeršova ja tema reisijate ütlused, mis tegelikkuses ei vastanud tegelikele asjaoludele. Samuti ei olnud arvesse võetud Maksim Mere ja Jevgeni Bublikovi ütluseid. Politsei alguses keeldus materjalide koopiate esitamisest, hiljem esitas need 27.augustil
5. Kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 3.1 Kohtu seisukoht asjaoludes Väärteoprotokollis esitatud asjaolud Sergei Žuravljovi kohta leidsid kohtuistungil usaldusväärselt tõendamist. Kohtuvälise menetleja otsus Sergei Žuravljovi karistamises LS §

§ 7417lg 1 järgi on põhjendatud.

3.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Tunnistajate Ardi Traksi (tl 41), Mart Valgi (tl 42) ja Kadi Kägu (tl 42) ütluste kohaselt liikus Inga Jeršova poolt juhitud sõiduk maanteel kuni vasakpöörde alustamiseni ainult pärisuunavööndi vasakpoolsel sõidurajal, kahe pidevjoone kõrval. Nimetatud tunnistajate ütlustes puudub kohtul alus kahtlemiseks. Ka tunnistajana ülekuulatud Inga Jeršova kinnitas asjaolu, et tema poolt juhitud sõiduk ei väljunud nimetatud sõidurajalt parempoolsele sõidurajale kordagi. Nimetatud tunnistajate ütlused on olnud menetlust läbivalt määravas osas samasisulised ja vastastikku igati seostatavad, seega usaldusväärsed. Kuivõrd Inga Jeršova ja temaga koos sõidukis viibinud isikud soovisid sõita vasakul tee ääres oleva hooneni, siis puudus ka igasugune ratsionaalne põhjus parempoolsele sõidurajale välja sõita. Fototabelitest ja menetlusaluse isiku poolt kohtuistungil esitatud fotodest nähtuvalt on sõiduautol Škoda kahjustatud vasakpoolne esimene nurk ja sõiduautol Mercedes-Benz parem külg. Seega toimus kokkupõrge kahe sõiduki vahel vastassuunavööndis, sõidurajal kahe pidevjoone kõrval. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, mille kohaselt liiklusõnnetuse akti pöördel olevalt skeemilt nähtub, et Inga Jeršova poolt juhitud sõiduki esitule tükid asusid pärast liiklusõnnetust vastassuunavööndis, sõidurajal kahe pidevjoone kõrval. Menetlusaluse isiku ja tunnistajate Maksim Mere ning Jevgeni Bublikovi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et Inga Jeršova poolt juhitud sõiduk liikus pärisuunavööndi parempoolsel sõidurajal, pöörates sealt ootamatult ja järsult vasakule. Jevgeni Bublikov ei andnud kohtueelsel uurimisel ütlusi, millest saaks järeldada, et Inga Jeršova poolt juhitud sõiduk sõitis pärisuunavööndi parempoolsel sõidurajal, millelt pööras ootamatult ja järsult vasakule. Jevgeni Bublikovi väited tõlkimise madala kvaliteedi suhtes ei ole tõsiseltvõetavad, sest Maksim Mere ja menetlusaluse isiku sama tõlgi vahendusel läbiviidud ülekuulamine ei ole etteheidete osaliseks saanud. Jevgeni Bublikovi kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt sõiduauto Škoda sõitis väga aeglaselt…/. Nimetud osas kattuvad tunnistaja Jevgeni Bublikovi ütlused tunnistajate Ardi Traksi ja Mart Valgi ütlustega. 3 Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et menetlusaluse isiku ja tunnistajate Maksim Mere ning Jevgeni Bublikovi kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt Inga Jeršova poolt juhitud sõiduk liikus pärisuunavööndi parempoolsel sõidurajal, pöörates sealt ootamatult ja järsult vasakule, on ebausaldusväärsed, sest need on vastuolus asjas uuritud usaldusväärsete tõenditega. Seega saab tuvastatuks lugeda, et liiklusõnnetuses toimunud kokkupõrge kahe sõiduki vahel toimus olukorras, kus Inga Jeršova poolt juhitud sõiduki esiosa oli ületanud kahekordse pidevjoone selle märgistuse katkemise kohas. Kuivõrd kokkupõrge kahe sõiduki vahel toimus vastassuunavööndis, sõidurajal kahe pidevjoone kõrval ja Inga Jeršova poolt juhitud sõiduk oli vahetult enne vasakul pöörama asunud, siis oli menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk vastassuunavööndisse pööranud möödasõidu sooritamiseks. Kuivõrd mõlema juhi käitumine oli liiklusseadust rikkuv ja tõi kaasa liiklusõnnetuse tekkimise, mille käigus tekkis varaline kahju, siis on väärteoprotokollis menetlusaluse isiku käitumisele antud õige hinnang ja seega on kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku käitumise kvalifitseerimise osas puudusteta. Hoolimata asjaolust, et Inga Jeršova muutis pärast liiklusõnnetust sõiduki asendit, on asja tehiolud asja lahendamiseks piisavalt tõendatud. Kohus leidis, et karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille kohaselt väärteomenetlus kuuluks lõpetamisele VTMS §-s 29 või 30 lg-s 1 sätestatud alustel. Kohus leidis, et väärteoprotokollis kirjeldatu, mille kohaselt juhtis Sergei Žuravljov mootorsõidukit, rikkus teemärgise 913 „kahekordne pidevjoon“ nõudeid, sooritas möödasõitu keelatud kohas sõitis otsa vasakpööret sooritavale sõiduautole. Põhjustas liiklusõnnetuse, millega kaasnes varaline kahju, vastab asjas tuvastatud asjaoludele. Kohus ei tuvastanud, et tegelikkusele vastaksid kaebuses nimetatud väited, mille kohaselt vastaspool oli politsei väljakutsumise vastu, sõiduauto Škoda reisijad olid üle kuulatud olles alkoholijoobes; politsei ei ole uurinud transpordivahendite vigastuste iseloomu; politsei ei pööranud piisavalt tähelepanu liiklusõnnetuse toimumise kohale, situatsioonile, mis tekkis enne liiklusõnnetuse toimumist; politsei võttis aluseks ütlused, mis tegelikkuses ei vastanud tegelikele asjaoludele. Kohus leiab, et oletuslik on kaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt juhul kui sõiduautot Škoda juht oleks teinud kõike õigesti ja nimelt vasakpööret tee vasakpoolse ääre lähedalt pärisuuna vööndi üle, oleks Sergei Žuravljovil olnud võimalus sõita teisest autost mööda, mööda vaba paremat vööndit. LS § 7435 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub LS §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. LS § 7417 lg 1 kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et Sergei Žuravljovi toimepandud tegu vastab LS §

§ 7417lg 1 ettenähtud väärteokoosseisudele.

Kohus tuvastas Sergei Žuravljovi õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Sergei Žuravljovi süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsus on õiguspärane ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks. 4 Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Sergei Žuravljovi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja on Sergei Žuravljovi karistamisel lähtunud KarS § 56 lg-st 1. Sergei Žuravljovile karistuse kohaldamisel on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning karistus vastab Sergei Žuravljovi süü suurusele. Kalev Kuningas Kohtunik 5