Väärteoasi nr 4-09-2033 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.aprillil 2009 Kohtal-Järve kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Olga Štšeglova, tõlk Inga Kaljus Väärteoasja number 4-09-2033 Väärteoasi Kohtutäitur Natalja Malahhova avaldus Štšukinile asenduskaristuse määramiseks Kohtuistungil osalenud isikud Võlgnik Ilja Štšukin, isikukood 37906042226 elukoht: xxx RESOLUTSIOON KarS § 72, VTMS § 211 Ilja MÄÄRAS Asendada Põhja Politseiprefektuuri 19.11.2007 otsusega (väärteoasjas nr 2314,07,033355) Ilja Štšukinile mõistetud karistus – rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 9000 krooni – arestiga 15 (viisteist) päeva. Kohustada Ilja Štšukinit vabatahtlikult ilmuma 20.aprillil 2009 kell 09.00 Ida Politseiprefektuuri arestimajja (aadressil Ülesõidu 1 Jõhvi) asenduskaristuse kandmisele. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel kohaldada Ilja Štšukini suhtes sundtoomist ja toimetada Ilja Štšukin arestimajja aresti kandmiseks. Aresti kandmise aja algust arvata Ilja Štšukinil alates tema saabumisest arestimajja. Menetluskulud 330.40 krooni kaitsjatasu jätta riigi kanda. Määruse koopia saata kohtutäiturile ja Ida Politseiprefektuuri arestimajale. Edasikaebamise kord 1
(3)Määruse peale võib esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Viru Maakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viru tööpiirkonna kohtutäitur Natalja Malahhova esitas 06.02.2009 kohtule avalduse Ilja Štšukinile kohtuvälise menetleja - Põhja Politseiprefektuuri 19.11.2007 otsusega väärteoasjas nr 2314,07,033355 mõistetud rahatrahvi 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni asendamiseks arestiga. Kohtuväline menetleja on taotlenud trahvi asendamist arestiga ja Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 alusel palub kohtutäitur otsustada rahatrahvi asendamise. Võlgnikul puudub vara, millele saaks sissenõude pöörata. Võlgnik ei tööta. Registritesse kantud vara puudub või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Arestitud on pangakontod. Kohtuistungil selgitas Ilja Štšukin, et ta oleks nõus maksma trahvi ositi teatud tähtaja jooksul. Töökohta tal praegu ei ole. Kaks trahvi tal on tasutud. Kui raha on, siis ta maksab trahve korralikult. Kohtu seisukoht Kohus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamisel arestiga lähtub Väärteomenetluse seadustiku §-st 211, mille lg 1 sätestab: Kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab: Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Käesoleval juhtumil ei ole süüdlane asunud täitma tema suhtes tehtud karistusotsust, ehkki täitmisteade on talle kätte toimetatud posti teel ja kätte antud allkirja vastu ( lk 5). Süüdlasel puudub rahatrahvi tasumiseks rahalised vahendid, puudub ka vara ja igasugune sissetulek. Kohtutäituri andmetel 2008 aasta algul oli Ilja Štšukin arvel tööturuametis. Kohus on seisukohal, et mõistetud karistus rahatrahv tuleb asendada arestiga, sest isik rahatrahvi tasunud ei ole ning tal puudub vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Kohtutäituri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
(3)Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Võlgniku taotlus trahvi maksmiseks ositi tuleb jätta rahuldamata. Karistusregistrist lk 14-15 nähtub, et isikul on 16 vääretoe eest määratud rahatrahvi, nendest on tasutud kaks. Isikul ei ole töökohta ja sissetulekut. Antud täitemenetluses sai isik täitekutse kätte 17.01.2008, kuid senini ei ole võlgnik kroonigi tasunud. Seega ei ole põhjendatud tema väide, et nüüd hakkab ta trahvi ositi maksma. Määratud rahatrahv 150 trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga. Ilja Štšukinil tuleb kanda aresti 15 päeva ( 1 päeva aresti võrdub 10 trahviühikuga). Inna Kirsipuu Kohtunik 3
(3)