) § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3 palub kaebuse esitaja tühistada tema suhtes tehtud väärteootsus nr 2670,08,013981 ja lõpetada asjas väärteomenetlus. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Anna Kristiina Tomson oma 21.10.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja R. Soomets`a kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: LS § 7419 lg 1 alusel on menetluslust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit 0,53 mg/1 (ca 1,06 promilli) alkoholijoobes, tekitades kummide vilistamisega ebamugavusi teistele inimestele ja keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasidega. Kohtuväline menetleja leiab, et isik, kes juhib mootorsõidukit alkoholijoobes on üliohtlik, nii endale, kui teistele kaasliiklejatele. Lisaks arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Selliste liiklusnõuete rikkumiste osas nagu joobeseisundis juhtimine, on politseil nulltolerants, mistõttu karistus on üks vahend nende õiguserikkumiste toimepanemise vähendamisel. Menetleja on seisukohal, et kaebaja poolt esitatud väide, et tema ei ole mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud, on ümber lükatud tunnistajate E. S`e ja M. I`i ütlustega. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes
Soomets`a kaebuse rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid R. 3
-s sätestatud nõuetele. Pärnu Maakohtu seisukoht
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et R. Soomets`a kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, kas R. Soomets viibis 30.08.2008.a kella 04:50 ajal Pärnu linnas Port Artur 1 parklas alkoholijoobes või mitte, kuivõrd kaebuse esitaja oma kaebuses tunnistab, et viibis nimetatud ajal ja kohas alkoholijoobes. Seega on kõnealuses asjas vaidlustatud R. Soomets`a poolt vaid fakt, et R. Soomets juhtis eelmainitud ajal ja kohas mootorsõidukit, olles alkoholijoobes ning tekitades kummide vilistamisega ebamugavusi teistele inimestele ja keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasidega. R. Soomets leiab, et ei ole temale inkrimineeritavat väärtegu toime pannud. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on oluliselt rikkunud menetlusõigust, so menetleja ei ole kogunud kõiki võimalikke tõendeid, sh teostanud kõigi kohal viibinud isikute ülekuulamist. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd temale süüks pandud rikkumine on puhtalt oletuslik ning ei ole käesolevas väärteoasjas millegagi tõendatud, siis on menetluses oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Asja kohtulikul arutamisel ilmnesid vastuolud ühelt poolt kaebaja ning sündmuskohal viibinud tunnistajate ütluste ning politseitöötajate seletuste vahel. Hindamaks seda, kelle ütlusi pidada tõepärasemateks, tuleb hinnata kohtus antud ütluste usutavust ja objektiivsust. Asja kohtuliku uurimise käigus kinnitas R. Soomets jätkuvalt, et tema 30.08.2008.a kella 04:50 ajal Pärnu linnas Port Artur 1 parklas mootorsõidukit ei juhtinud. Sõidukit juhtis K. Vainonen. Lisaks K. Vainonen`ile viibisid sündmuskohal kaebaja kaaslastena F. K`i, T. T`i ja T. A. Enne politsei saabumist kaebuse esitaja parklas teisi inimesi ega sõidukeid liikumas ei näinud. Tunnistajad F. K, T. T ja T. A andsid kohtuistungil sarnaseid ütlusi kaebuse esitaja seletusele, so et sõidukit ei juhtinud mitte R. Soomets vaid K. V. Ka tunnistaja K. V kinnitas, et just tema oli see, kes mootorsõidukit juhtis. Tunnistaja E. S andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: 30.08.2008.a toimunud sündmust ta täpselt ei mäleta. E. S oli koos M. S`iga tööl, kuulsid, et parklas on hirmus kummivilistamine ja suits. E. S`e arvates oli nö kummisuitsetajaks pikem poiss. Kohtuistungil tunnistaja leiab, et ta ei tunneks ära rikkumise toime pannud isikut. Väljas oli pime, tunnistaja nägi sündmust u 100 m kauguselt. Tunnistaja M. S andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: 30.08.2008.a nö vilistas kummi üks poiss ja 4
lg 1 kohaselt tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuses muude andmete kõrval obligatoorselt näidata ka väärteo toimepanemise aeg ja koht, väärteo lühikirjeldus, viide otsuse tegemise aluseks olevale väärteoprotokollile, vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus ning väärteo kvalifikatsioon. Seega alles otsuse tegemisel lahendab kohtuväline menetleja lõplikult küsimused sellest, kas isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja kas tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. Kohus asus seisukohale, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt rikutud väärteomenetlusõigust, so kohtuväline menetleja on hinnanud tõendeid valikuliselt, jättes menetluse käigus üle kuulamata kõik asjasse puutuvad isikud, so ennekõike sündmuskohal vahetult juures viibinud F. K`i, T. T`i, T. A`i ja K. V`i. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-3-08 on asunud seisukohale, et osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on olulised väärteomenetlusõiguse rikkumised
Kohtuvälise menetleja ametnikud leidsid, et kaebaja esitatud tunnistajate ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt ja neid mitte arvestada, sest tunnistajad on kaebaja sõbrad. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt esitatud tunnistajate ütlustesse suhtuda vaid seetõttu kriitiliselt ja neid mitte arvestada, et nad on kaebaja sõbrad. Kohus hindab tõendeid kogumis teiste tõenditega ja ei eelista ühtegi tõendit teisele. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust. Kohtuistungil tunnistajad K. V, F. K, T. T ja T. A andsid vastuoludeta ja usutavaid ütlusi. Kohtul ei ole alust nende ütluste tõepärasuses kahelda, sest nende ütlused ei ole ühegi teise tõendiga vastuolus. Kohtuvälise menetleja ametnikud leidsid, et on tõendatud, et R. Soomets juhtis Port Artur 1 parklas mootorsõidukit 0,53 mg/1 (ca 1,06 promilli) alkoholijoobes, tekitades kummide vilistamisega ebamugavusi teistele inimestele ja keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasidega. Kohtuvälise menetleja ametnik võttis koha peal seletuse tunnistajatelt E. S ja M. I. Tunnistajad kinnitasid, et roolis oli pikem noormees, kuid ühestki tõendist ei nähtu, kelle tunnistajad tundsid ära rikkumise toimepanijana. Tõendamist on leidnud, et sündmuskohal oli lisaks R. Soometsale veel K. V, F. K, T. T ja T. A. Kui tunnistajad tundsid ära just R. Soometsa, nagu kinnitasid kohtuvälise menetleja ametnikud, siis oleks pidanud see väärteo protokolli ja otsuse koostamise aluseks olevates tõendites olema kajastatud. Ei tunnistaja E. S ega M. S kinnitanud kohtuvälises menetluses, et R. Soomets oleks olnud auto roolis. Nad kinnitasid, et roolis oli pikem poiss. Kohtu hinnangul ei ole ka kohtuistungil üheselt tuvastamist leidnud, et 30.08.2008.a kella 04:50 ajal Pärnu linnas Port Artur 1 parklas juhtis just R. Soomets mootorsõidukit BMW 320 (r/n xxxxxx) olles alkoholijoobes. Mootorsõiduki juhtimise fakti kaebuse esitaja poolt ei näinud sündmuskohale saabunud politseiametnikud, so T. Tomson koostas R. Soomets`ale väärteoprotokolli, kuna tema sõnade kohaselt kaebajale viitasis turvamehed. Samuti ei näinud kohtuvälise menetleja ametnik V. Tugedam, et mootorsõidukit oleks juhtinud kaebuse esitaja. Tunnistajad E. S ja M. S ei suutnud kohtus ära tunda, kes roolis oli, kas kaebaja või keegi teine. Lähtudes eelnevast nõustub kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et käesoleva kaebuse menetlemise raames, ei ole tõendatud R. Soomets`a poolt mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes ning sellised kõrvaldamata kahtlused tuleb vastavalt
Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
p 3 kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson`i poolt 26.09.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,013981 R. Soomets`a karistamises LS § 7419 lg 2 järgi kuulub tühistamisele täies ulatuses ning väärteomenetlus lõpetamisele
lg 1 p 1 alusel.
kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral
lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lähtudes eelnevast lahendab kohus kaebaja poolt esitatud õigusabikulude hüvitamise põhjendatuse ja korra kohtumääruse alusel. Anu Tammeniit Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.