1-07-1778\11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2008.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-1778 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa Kriminaalasi Andrus Vaal’i süüdistus KarS §-de 423 lg 1 ja 424 järgi Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Andrus Vaal, isikukood 37810070246, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, varem kriminaalkorras karistamata vandeadvokaat Alar Neiland Kaitsja kannatanu esindajana osales v. adv. Leino Biin Resolutsioon Süüdi tunnistada Andrus Vaal KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada Andrus Vaal KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta Andrus Vaalilt mootorsõiduki juhtimisõigus 2 (kaheks) aastaks. KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Andrus Vaal ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama oma elukohas xxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata süüdimõistetu kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tallinna kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Vangla Harju Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696) Andrus Vaalilt 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni sundraha katteks ja 406 (nelisada kuus) krooni postikulude katteks ning 5575 (viis tuhat viissada seitsekümmend viis) krooni ekspertiisikulude katteks. Anda aega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisel tuleb märkida veel Paide kohtumaja, otsuse number ja mille eest tasutakse (sundraha või postikulu või ekspertiiside kulu). Juhul kui ei kasutata vabatahtliku hüvitamiseks antud aega, siis tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud kohtutäituri juures. Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamise päevast, s.o 10.06.2008.a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamise päevast on kohtuotsus kättesaadav kohtukantseleist 15 päeva jooksul. Apellatsiooni saab esitada Pärnu Maakohtule Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil on otsus kättesaadav kohtukantseleis. Määruskaebuse menetluskulude peale saab esitada 10 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. Tuvastatud asjaolud Andrus Vaali kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuriteo asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuse kohta. Teda süüdistatakse selles, et tema 05.03.2006 kella 03:41 paiku Järva maakonnas Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 70,
2. kilomeetril rikkus liikluseeskirja § 107 sellega, et sõitis tema kasutuses oleva mootorsõidukiga Opel Vectra registreerimismärgiga xxxxx teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel sõiduraja piiridest välja pärisuunavööndist vastassuunavööndisse, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga Opel Vectra registreerimismärgiga xxxxxx, mida juhtis R. M, kes sai kokkupõrke tagajärjel raske tervisekahjustuse eluohtlike vigastustega - peaaju põrutuse traumaatilise pehmekelmealuse verevalumiga, vasaku sarnaluu murru, vasaku silmakoopa seina murru, alalõualuu murru, vaagnaluude murru, parema reieluu murru, vasakpoolse V-VI roide murru, parempoolse I roide murru, põrna rebendi, maksa rebendi, ristikäärsoole serooskesta rebendid ja kusepõie vigastuse ning kaassõitja O. Tsai kokkupõrke tagajärjel peapõrutuse ning peahaava. Mootorsõiduki juhina liikluseeskirja § 107 rikkumisega ettevaatamatusest, millega tekitati R. M raske tervisekahjustus, pani Andrus Vaal toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse teda selles, et tema olles 1.08.2005.a karistatud liiklusseaduse 74-19 alusel 2 rahatrahviga 10200 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 10.07.2005 ning omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti 10.05.2007 kella 2.45 paiku joobeseisundis Tallinnas Endla tänava – Tulika tänava ristmiku juures liikudes kesklinna suunas ning kella 4.10 paiku Lasnamäe linnaosas Mahtra tänava maja nr 18 juures mootorsõidukit Opel Omega registrimärgiga xxxxx. Samuti juhtis joobeseisundis 27.05.2007.a kella 21.48 paiku Tallinnas Tartu mnt 95 maja juures liikudes Järvevana tee suunas mootorsõidukit Opel Omega registrimärgiga xxxxxx Andrus Vaal on sellega toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Menetlus kohtus Süüdistatav tunnistab, et on olnud alkoholijoobes autoroolis. Kahetseb toimepandud tegu. Liiklusõnnetuse toimumise eest tunneb eeskätt kahetsusega moraalset süüd, ilmselt oli tegemist halbade asjaolude kokkulangemisega. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused süüdistuste põhjendatuse kohta ning kaitsja kaitsekõne, tutvunud kogutud kirjalike ja kohtuistungi käigus saadud tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteod KarS § 423 lg 1 ja § 424 järgi ja on süüdi. Tegevus on olnud õigusvastane. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Kohtu põhjendused, mis on lisatud peale apellatsiooni esitamise soovi teatamist. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid süüdistuse KarS § 423 lg 1 järgi nagu liiklusõnnetuse akt (1.kd tl 3), sündmuskoha vaatlusprotokoll (1.kd tl 4-9), protokoll liiklusvahendi ülevaatuse kohta (1.kd tl 10-6), isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24 (2.kd tl 410), kiri teeolude kohta (2.kd tl 40-47) ja ekspertiisiakt (2.kd tl 50-53). Süü, mis on inkrimineeritud KarS § 423 lg 1 järgi, on leidnud tõendamist kannatanu R. M ütlustega, et tema juhitava sõidukiga oli liiklusõnnetus Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee 73-l kilomeetril. Temaga oli kaasas O. T. Avarii asjaolusid ei mäleta. On olnud 3 kuud haiglaravil, senini kestab taastusravi. Tunnistaja E. E on tõendanud, et nägi kahe auto kokkupõrget teel, kui oli bussijuhina Tallinnast Põlvasse sõitmas. Tee – ja ilmastikuolud olid öö kohta head, s.t oli 20 kraadi külma, tee oli lumest puhas, kuiv. Ees nägi autotulede vilkumist. Esiteks arvas selle loomast põhjustatud olevat, kuid tema ees sõitnud auto osutus seisvaks vastassuunavööndis. Tunnistaja A. K on tõendanud, et istudes bussi eesistmel nägi mööduvat autot, mis mõne aja pärast oli nende poole esiosaga ja vastassuunavööndis seismas. On selles kindel, kuna keegi teine neist mööda ei sõitnud. Nende auto oli esimesi, mis sinna jõudis. Teine auto oli kraavis. Jälgi oli näha lumekirmel. Juht istus autos. Jälgedele juhtis tema tähelepanu bussijuht. Toimunud on eksperdi küsitlemine kohtuistungil. Ekspert jääb oma arvamuse juurde ning samuti selle juurde, kus kokkupõrge juhtus. Ekspertiisiakti arvamuse järgi on sõiduautode kokkupõrge toimunud sõiduauto Opel Vectra suunavööndis. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga on tõendatud kannatanu eluohtlikud tervisekahjustused. Vaidluse all ei ole olnud see, et sõidukid kokku põrkasid. Vaidlus on tekkinud selle üle kumba sõiduki sõiduvööndis toimus kokkupõrge. Ekspert on kohtueelses menetluses andnud arvamuse. Selleks kohaks on sõiduauto Opel Vectra suunavöönd. Kohtuistungil on ekspert andnud 3 täiendavaid selgitusi, mida oli temal võimalik kindlaks teha ja mida mitte. Ekspert jäi oma aktis antud arvamuse juurde. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdi arvamuses. Kaitsja kahtlused ei ole ka selleks piisavad. Kohtu arvamust toetab liiklusõnnetuse akt ja tema skeem, kust on näha, millisel teepoolel asuvad kokkupõrke tagajärjel tekkinud sõiduautode purunenud osade detailid. Purunenud osad paiknevad ühel suunavööndil, mis on olnud Opel Vectra (kannatanu auto) sõidurajaks. Liikluseeskirja (LE)
3. peatükk reguleerib, kus on sõiduki asukoht sõites. LE § 107 järgi tuleb sõita sõiduraja piires sõiduradadeks jaotatud sõiduteel. Sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendab, et sellel kohal maanteel on telgjoon ja see oli nähtav sellel ajal (1.kd tl 4 pöördel). Liiklusõnnetuse skeemilt (1.kd tl 3 pöördel) on näha sõidukite ja nende osade paiknemist. Tunnistajad on tõendanud, et sama auto oli vastassuunavööndis. Sama kinnitab ekspertiisiakt. Asjas puudub igasugune õigustus sõita vastassuunavööndisse. Tegemist on ettevaatamatusega hooletuse vormis. Puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kergendava asjaoluna on arvestatav kahetsus. Süü, mis on esitatud süüdistusega KarS § 424 järgi, on leidnud tõendamist tunnistaja A. R ütlustega, et sõiduk Opel Omega oli tagant avariiline ja ei peatunud märguande peale möödunud aasta maikuus. Kinni peeti ta Lasnamäel. Politsei on tuvastanud joobeseisundi ning tunnistaja P. T ütlustega (tl 51-53), et sõidukil Opel Omega oli tehniliselt mittekorras ja sõiduki liikumine oli ebakindel; peatumise järel oli juhilt ja autost tunda alkoholilõhna; tal oligi alkoholijoove, millega juht nõustus. Lisaks veel on süüdistusasjaolud leidnud tõendamist väärteoasjade otsustega varasema joobes sõiduki juhtimise kohta (tl 3, 6), väärteoprotokollid mais 2007 (tl 8, 18) ja joobe tuvastamise protokollid (tl 9, 19) mais
4. Süüdistatav on süüdi kuriteo KarS § 424 järgi toimepanemises. Täidetud on süüteokoosseis. Tegu on õigusvastane. Tegemist on otsese tahtlusega. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ta on süüvõimeline. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel lähtub kohus esiteks sellest, et süüdistatav on puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud, mis on kergendavaks asjaoluks. See võimaldab nõustuda riikliku süüdistaja taotletava karistusega, et see ei pea olema vabaduskaotuslik. Teiseks seda, et teda pole varem kriminaalkorras karistatud. Ta on mõistnud oma õigusvastast käitumist. Raske tagajärje tõttu ei pea kohus võimalikuks karistada rahalise karistusega. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuulub KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 krooni. Postikulu nõutakse sisse KrMS § 175 lg 1 p 10 järgi. Menetluskulu on veel ekspertiiside eest makstav tasu KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi. Nii on kriminaalasja menetluse ajal läbi viidud liiklusekspertiis maksumusega 2700 krooni 15.09.2006.a akti nr LL-198-06/4083 järgi ja isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 2875 krooni 12.05.2006.a akti nr 24 järgi. Kohus juhindus süüdimõistava otsuse tegemisel KarS §-dest 64 lg 1, 50 lg 1 p 1, 423 lg 1, 424 ning KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 10; 179 lg 1, 2, 180, 189 lg 3, 190, 306 ja
5. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4