4-09-2081/1

4-09-2081 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2009.a Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Kohtuistungi toimumise aeg 13.aprill 2009.a Kohtuistungi sekretär Silvi Väikmeri Väärteoasi Urmas Veinimäe kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 22.01.2009.a. otsusele väärteoasjas nr. 2317,08,012741; Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Urmas Veinimäe (ik. 37305054923), elukoht: xxx; Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna esindaja Jaak Paju; Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132135 otsustas: 1. Jätta rahuldamata Urmas Veinimäe kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 22.01.2009.a otsusele väärteoasjas nr 2317,08,012741 otsuse tühistamiseks ning jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin´i poolt 22.01.2009.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Urmas Veinimäe LE § 76 p 1 ja 124 p 1 nõudeid, pannes toime LS §-de 7419 lg 1 ja 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Nimelt Urmas Veinimäe 28.12.2008.a. kell 02:32 Tallinna linnas, Harju maakonnas, Tammsaare 2 tee 71 juures suunaga Sõpruse pst tee poole juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ning sõitis asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 39 km/h võrra, sõites kiirusega 92+-3 km/h. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin on Urmas Veinimäe suhtes koostatud väärteotsuses karistuse määramisel arvestanud asjaoludega, et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud tegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise (seda eriti veel nii suures ulatusest lubatud sõidukiirust ületades). Menetlusalust isikut iseloomustab ka asjaolu, et 2006.a on teda karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, määratud karistus ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb Urmas Veinimäe suhtes kohaldada lisakaristust. KarS § 63 lg 1 kohaldamisel on kohtuväline menetleja LS § 7419 lg 1; 7422 lg 2 alusel on LS § 7419 lg 1 alusel Urmas Veinimäe’le määratud karistuseks rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o 13 500 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel on Urmas Veinimäe’lt lisakaristusena äravõetud juhtimisõigus 6 kuuks. 06.02.2009.a esitas Urmas Veinimäe Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsusele taotledes tema suhtes koostatud väärteootsuse tühistamist. Kiiruse ületamine ei olnud tingitud üleolevast suhtumisest kehtivatesse liiklusdistsipliini nõuetesse, vaid sellest, et tema sellal 3-kuune laps vajas apteegist rohtu ning muretses koju tagasisõidul tema pärast. See juhtis kõrvale tema tähelepanu teeolude jälgimisest ning ta ei suutnud vajaliku operatiivsusega jälgida sõidukiirust ning hoida seda lubatud piires. Rahatrahvi suurust ta ei vaidlusta. Kuid ei ole nõus joobeseisundi tuvastamisega, sest ta ei olnud enne rooli istumist alkoholi tarvitanud, vaid oli manustanud stressi alandavaid tablette. Joobeseisundi tuvastamine on küsitav, korduv puhumine näitas jääknähte/kerget joovet, vereproovist keeldus, kuna oli paar päeva varem doonorina verd andnud ja enesetunne ei olnud hea. Meditsiinilises testis läbis keha koordinatsiooni kontrolliva testi. Juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on ebaproportsionaalne. Palub kohtul kaaluda võimalust piirduda karistuse määramisel rahatrahviga, kuna tema töö iseloom on pidevalt seotud transpordivahendi kasutamisega, ilma juhtimisõiguseta muutuks töö koordineerimine võimatuks. Samuti palub arvestada, et kasvatab kolme alaealist last, kellega tuleb teha hädavajalikke sõite, sest laste emal ei ole juhilube. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 13.04.2009.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja Urmas Veinimäe jäi esitatud kaebuse juurde, taotledes temale määratud lisakaristuse tühistamist. Nimetatud õhtul oli oma kodus, Viitnal, oli võtnud unerohtu, heitnud magama, kui tuli kõne naisterahvalt, lapse emalt, et tema alla aastane poeg vajas eritoitu, mis oli Viitnal, laps emaga aga linnakorteris. Seepärast istus rooli, et lapsele toidupulbrit viia. Alkoholi tarvitanud ei olnud. Kiiruseületamist möönab, kuna muretses lapse pärast, kiirus oli mõõdetud mäest allasõidul, võis olla nii, et kiirus kasvas. Puhus politseinike palvel korduvalt, kuni lõpuks näitas alkomeeter kerget joovet, sõitsid ekspertiisi, seal käitus lõbusalt kuna need kükid ja muu ajasid naerma. Vere andmisest keeldus, kuna oli paar päeva tagasi verd andnud doonorina. Arsti arvamust ei lugenud, kuna oli endast väljas. Meditsiiniasutuses mõõdeti ka alkomeetriga, ka seal näitas joovet, kuid arusaamatuks jääb, miks politseinikud lubasid tal siis pärast rooli istuda. Töö on seotud sõiduki juhtimisega, samuti vajavad lapsed pidevat sõidutamist. Kohtuvälise menetleja esindaja asus kohtuistungil seisukohale, et menetlusalusele isikule mõistetud karistus on õigesti määratud, karistuse määramisel arvestavad nemad õiguse kaitsmise huvisid, 3 samuti seda, et Urmas Veinimäel on mitmed kehtivad varasemad karistused. Eeltoodule tuginedes taotles kohtuväline menetleja kohtus kaebuse rahuldamata jätmist. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku Urmas Veinimäe ütlused, kohtuvälise menetleja ametniku selgitused ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid leiab, et väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Menetlusalune isik Urmas Veinimäe vaidlustab seda, et ta oli alkoholijoobes, kinnitades, et enne rooli istumist ta alkoholi tarvitanud ei olnud. Samas on väärteoasjas kogutud materjalidest näha, et 28.12.2008.a kella 02.35 ajal on Urmas Veinimäel tuvastatud alkoholijoove indikaatorvahendiga Lion 500 (väärteotoimik lk 3), mõõteriista reaktsioon on olnud 0,33 mg/l kohta. Selle tuvastamise tulemusega Urmas Veinimäe ei nõustunud ning ei loobunud joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest. 28.12.2008.a kell 02.45 on Urmas Veinimäe toimetatud Wismari haiglasse eesmärgiga teha joobe tuvastamine (tl.7). Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5603/286 (tl.4) nähtub, et Urmas Veinimäe on keeldunud vere analüüsist. Samuti nähtub nimetatud aktist, et Urmas Veinimäel esineb alkoholilõhn suust, indikaator-alkomeetri näit on fikseeritud 0,83 ‰. Samuti on arst tuvastanud, et Urmas Veinimäe pupillid on laienenud, ei reageeri hästi valgusele, esineb horisontaalne nüstagm, sõrme-nina katse veidi häiritud, Rombergi asendis ei püsi kaua, kand-varvas kõnd sirgjoonel veidi pingul. Kõige eeltoodu alusel on arst otsustanud, et Urmas Veinimäe´l esineb kerge alkoholijoove, sõiduki juhtimine ei ole lubatud. Hinnates nimetatud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et mootorsõiduki juhtimine joobes Urmas Veinimäe poolt on piisava põhjalikkusega tõendatud ning tema väited selles, et ta ei olnud enne rooli istumist alkoholi tarvitanud, on paljasõnalised ja ennastõigustavad. Samuti on paljasõnaline Urmas Veinimäe väide selle kohta, et tema joovet hindas politsei nii väikeseks, et lubas tal pärast ekspertiisi rooli istuda. Nimelt on väärteoasjas koostatud menetleja poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl.5), millest nähtub, et Urmas Veinimäe on alates 28.12.2008 kell 02.32 kuni täieliku kainenemiseni kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 2 alusel. Kiiruse ületamise ja rahatrahvi suuruse osas vaidlus puudub, samas on vaidlustatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus leiab, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine Urmas Veinimäe suhtes on põhjendatud ja proportsionaalne rikkuja isikut arvestades. Urmas Veinimäe on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, tema suhtes on varem ka kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist minimaalmääras, sellest hoolimata ei ole Urmas Veinimäe varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, vaid jätkas liikluseeskirjade rikkumiste toimepanemist. Enne käesolevas asjas arutatavat väärtegu on ta toime pannud kolm liiklusalast väärtegu, nende hulgas ka ühel korral sõidukiiruse ületamise. Hinnates kogumis kogutud tõendeid leiab kohus, et Urmas Veinimäe näol on tegemist isikuga, keda varasemad karistused pole suutnud vajalikul määral mõjutada hoidumaks uute väärtegude toimepanemisest ning lisakaristuse kohaldamine on vajalik ja põhjendatud. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik