← Eesti

4-09-921/2

4-09-921 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2009. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja, avalikul kohtuistungil Kohtuasja nr 4-09-921 Kohtunik Tatjana Bogdanova Sekretär Gali

§ 209

lg 1 alusel aresti täitmisele pööramine edasi lükata kuni Eduard Hirve vanglast vabanemiseni. Kohustada Eduard Hirve peale vanglast vabanemist ilmuma karistust kandma. Vabatahtlikult aresti kandmisele mitteilmumisel tuua E. Hirv Põhja Politseiprefektuuril Tallinna Arestimajja karistust kandma. Aresti kandmise aja algust arvata Eduard Hirvel alates tema ilmumisest või sundtoomisest arestimajja. 3. Jätta rahuldamata kohtutäitur M. Roodese avaldus Eduard Hirvele täiteasjades: nr 026/2002/9832, nr 026/2002/10280, nr 026/2002/10955, nr 026/2002/10956, nr 026/2004/8115, nr 026/2005/3839, nr 026/2005/3840, nr 026/2005/4741, nr 026/2007/6722 asenduskaristuste määramiseks seoses täitmiste aegumisega. 2 Määrus saata Tallinna kohtutäitur M. Roodesele, Põhja Politseiprefektuurile, Tallinna Vanglale ja Eduard Hirvele. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Kohtutäitur M. Roodes esitas 21.01.2009.a Harju Maakohtule avalduse asenduskaristuste määramiseks võlgnik Eduar Hirvele. Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes alustatud täitemenetlused: 1) Tallinna Politseiprefektuuri 10.10.2002.a väärteoasja otsuse nr 2310,02,069534 alusel; 2) Tallinna Politseiprefektuuri Liikluspolitsei 26.10.2002.a otsuse nr 110350501 alusel; 3) Tallinna Politseiprefektuuri 06.11.2002.a väärteoasja otsuse nr 2310,02,079831 alusel; 4) Tallinna Politseiprefektuuri 08.11.2002.a väärteoasja otsuse nr 2310,02,071115 alusel; 5) Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 02.07.2004.a väärteoasja otsuse nr 2316,04,004186 alusel; 6) Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 19.04.2005.a väärteoasja otsuse nr 112899125 alusel; 7) Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 04.05.2005.a väärteoasja otsuse nr 2316,05,002527 alusel; 8) Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 12.05.2005.a väärteoasja otsuse nr 2316,05,002942 alusel; 9) Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 01.07.2007.a väärteoasja otsuse nr 2316,07,003824 alusel; 10) Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 17.10.2007.a väärteoasja otsuse nr 2316,04,006678 alusel; 11) Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna 20.09.2007.a väärteoasja otsuse nr 114271576 alusel. Võlgnik ei ole asunud rahatrahve tasuma. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning arestinud võlgnikule kuuluvad pangaarved SEB Pangas, Hansapangas ja Sampo Pangas, kuid neil puuduvad rahalised vahendid. Kohtutäitur on teinud päringuid Maksu- ja Tolliametisse, kuid võlgnikul puudub töökoht, seega puudub ka sissetulek, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Eduard Hirv teatab kohtuistungil, et tal ei ole raha, ta viibib vanglas, mistõttu ei saa ta rahatrahvisid tasuda. TMS § 202 lg 1 sätestab, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 1 p 3 alusel ei asuta otsust täitma, kui väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud.

§ 203lg 5 sätestab, et lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Kar

S § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg. EV Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.10.2008.a. lahendi 3-1-1-51-08 punktis 8.1 märkinud, et

§ 203lg 5; TMS § 202 lg 1 ja Kar

S § 82 lg 1 p-st 3 nähtub üheselt, et 3 väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb

§ 203lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud Kar

S § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud.

§ 211

lg 1 alusel teeb maakohus karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt KarS § 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. KarS § 72 lg 1 alusel kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga. KarS § 72 lg 2 alusel rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Kohus, tutvunud kohtutäitur M. Roodese avaldusega Eduard Hirvele asenduskaristuste määramiseks, leiab, et kohtutäituri avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kuna Tallinna Politseiprefektuuri 10.10.2002.a väärteoasja otsuse nr 2310,02,069534, Tallinna Politseiprefektuuri Liikluspolitsei 26.10.2002.a otsuse nr 110350501, Tallinna Politseiprefektuuri 06.11.2002.a väärteoasja otsuse nr 2310,02,079831, Tallinna Politseiprefektuuri 08.11.2002.a väärteoasja otsuse nr 2310,02,071115, Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 02.07.2004.a väärteoasja otsuse nr 2316,04,004186, Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 19.04.2005.a väärteoasja otsuse nr 112899125, Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 04.05.2005.a väärteoasja otsuse nr 2316,05,002527, Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 12.05.2005.a väärteoasja otsuse nr 2316,05,002942, Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 01.07.2007.a väärteoasja otsuse 2316,07,003824 jõustumisest on möödunud rohkem kui 18 kuud, on põhjendatud jätta rahuldamata kohtutäituri avaldus Eduard Hirve suhtes asenduskaristuste määramiseks nende aegumise tõttu. E. Hirv on karistatud Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna 17.10.2007.a väärteoasja otsusega nr 2316,04,006678 ja Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna 20.09.2007.a väärteoasja otsusega nr 114271576 ning temale on määratud rahatrahvid 3000 krooni ja 960 krooni. Võlgnik ei ole rahatrahve tasunud. Seega kuulub Eduard Hirvele määratud rahatrahv summas 3960 krooni asendamisele 6-päevase arestiga. Täitmiskohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.