4-08-13064/1

(08019378)Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Evelin Mätliku kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 09.12.2008 otsusele nr 08019378 Evelin Mätliku karistamises Ühistranspordiseaduse § 54 lg 7 p 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni. Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitanud isik: Evelin Mätlik, IK: 49311260213, elukoht: xxx RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Evelin Mätliku kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 09.12.2008 otsusele nr 08019378 Evelin Mätliku karistamises Ühistranspordiseaduse § 54 lg 7 p 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni.
2. Tühistada Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektori S Raadiku 09.12.2008 otsus nr 08019378 Evelin Mätliku karistamises Ühistranspordiseaduse § 54 lg 7 p 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni täies ulatuses.
3. Lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 21.01.
4. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitseiameti inspektori S Raadiku 09.12.2008 otsusega nr 08019378 karistati Evelin Mätlikut Ühistranspordiseaduse § 54 lg 7 p 1 järgi rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, so 180 krooni selles, et menetlusalune isik 05.11.2008 kell 15.19 Põhja pst 21A juures Tallinnas, sõitis Tallinna ühistranspordi trammiliinil nr 2/125 ja kontrollihetkel puudus kehtiv sõidusoodustust tõendav dokument. Kohtuväline menetleja asus oma otsuses seisukohale, et menetlusalune isik rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 45, 13.12.2007 „Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korda ja sõidupiletite hinnad“ § 10 lg 3 sätestatud nõudeid ja otsuse koostaja leidis, et menetlusalune isik pani toime Ühistranspordiseaduse § 54 lg 7 p 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Evelin Mätlik kaebuse, milles märkis, et sõitis ühissõidukis 05.11.2008 kehtiva ID-piltiga, enda teadmata oli õpilaspileti koju jätnud. Ametnik tegi talle väärteoprotokolli, sest ei uskunud, et ta on kooliõpilane. Ametnikule ei lugenud ka see, et IDpileti peal on tema sünniaasta 1993, see tähendab, et on kohustuslik koolis käija. Kaebuse esitanud isik ei nõustu temale määratud rahatrahviga. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus arvamuses asunud seisukohale, et Tallinna Linnavolikogu 13.12.2007 määrusega nr 45 kehtestatud „Tallinna ühisptranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad“ § 6 p 1 kohaselt on sõidusoodustuse õigus õpilasel, sama määruse § 7 lg 3 p 1 sätestab soodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendina õpilastel – õpilaspileti või sellega võrdsustatud ISIC Scolar kaardi ja üliõpilaspileti või sellega võrdsustatud ISIC Student kaardi või Hansapanga Student Cardi ning sama määruse § 10 lg 3 sätestab, et sõidudokumentide kontrollimisel on sõitja sõidusoodustuse kasutamisel kohustatud kontrollimiseks esitama ka sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendava dokumendi. Arvestades, et E.Mätliku käitumine ühistranspordis ei olnud kooskõlas ülalnimetatud määrusega, sest E.Mätlikul ei olnud sõidusoodustuse kasutamise õigust tõendavat dokumenti kontrollimise ajal, siis sellega on tuvastatud antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Samuti puuduvad ka teo õigusvastasust välistavad asjaolud. Karistusseadustiku § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 18 lg-le 3 paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuna E.Mätlik ei sattunud ühistransporti juhuslikult, vaid sisenes sinna teadlikult sooviga kasutada teenust, omamata ühissõiduki kasutamiseks sõidusoodustuse õigust tõendavat dokumenti, pani E.Mätlik toime ÜTS § 547 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 10 trahviühikut (600 krooni). Kuna sõidupileti kontrollimise hetkel E.Mätlikul ei olnud esitada sõidusoodustuse õigust lubavat dokumenti, sest oli õpilaspileti koju unustanud, siis pani E.Mätlik süüteo toime ettevaatamatusega hooletuse vormis, kuivõrd ta ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust selles, et oleks kontrollinud, kas tal on vajalikud dokumendid kaasas. Seega arvestades, et E.Mätlik oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et ühissõidukis sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendita sõitmine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu, siis sellega on tuvastatud süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta E.Mätliku Harju Maakohtule esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kontrolliosakonna inspektor S Raadiku 09.12.2008 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 08019378 tühistamata. Kohus, tutvunud kaebuses esitatud motiivide, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ja väärteoasja materjalidega, asub alljäärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasjas 05.11.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on protokoll koostatud selles, et Evelin Mätlik samal päeval kella 15.19 ajal sõitis ühistranspordis trammis liinil nr 2 2 Põhja pst 21A juures Põhja-Tallinnas sõiduõigust tõendava dokumendita, millega pani toime Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo. 09.12.2008 koostatud üldmenetluse otsusest nähtuvalt on kohtuväline menetleja väärteoasjas asunud väärteoklduse osas samale seisukohale nagu on märgitud väärteoprotokollis, väljumata väärteoprotokolli piiridest väärteo lühiklduse osas, kuid on menetlusaluse isiku E.Mätliku käitumist erinevalt väärteoprotokollis antud õiguslikust hinnangust hinnanud Ühistranspordiseaduse § 54 lg 7 p 1 ettenähtud väärteona ja karistuse määranud samuti Ühistranspordiseaduse § 54 lg 7 p 1 alusel. Kohus põhimõtteliselt nõustuks kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ja peaks kirjalikku seisukohta ka põhjendatuks kui väärteoprotokolli ja väärteootsuse koostajad oleksid teost ühtemoodi aru saanud, kuid asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja kirjalikus arvamuses on antud seisukoht väärteoprotokollis menetlusaluse isiku käitumisele antud õigusliku hinnangu kohta, mis aga ei riimu väärteootsuses antud seisukohaga. Väärteootsuses on asutud seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumine on hinnantav Ühistranspordiseaduse § 54 lg 7 p 1 järgi, kuid väärteo toimepanemise ajal kehtinud Ühistranspordiseaduse § 54 ei sisaldanud lõikelist alajaotust ning alates 10.01.2009 sisaldab Ühistranspordiseaduse § 54 vaid kahte lõiget. Nii väärteo toimepanemise ajal kui ka kaebuse läbivaatamise ajal sätestas Ühistranspordiseaduse § 54 vedude kohta informatsiooni esitamist. Taolise teokldusega väärtegu ei ole aga kaebuse esitanud isikule ei väärteoprotokollis ega väärteootsuses inkrimineeritud ning pealegi puudub Ühistranspordiseaduse §s 54 lg 7 p 1, millise sätte järgi on kaebuse esitanud isiku käitumine väärteootsuses kvalifitseeritud. Sellest teeb kohus järelduse, et menetlusaluse isiku suhtes on kohaldatud materiaalõiguse sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama ja kohaldamata on jäetud säte, mida tulnuks kohaldada. Vastavalt VTMS § 148 p 2 sätetele on kohtuotsuse vältimatu tühistamise aluseks materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastavalt VTMS § 149 sätetele. Kohus asub seisukohale, et taoline säte on kohaldatav ka kaebemenetluses kui vaadatakse läbi kaebust kohtuvälise menetleja otsusele. Vastavalt VTMS § 133 sätetele peab kohus kaebuse lahendamisel lahendama rea küsimusi ning nende hulgas ka VTMS § 133 p 4 küsimuse: kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud ning p 7 küsimuse: kas menetlusalusele isikule on karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Vaidlusaluses kohtuvälise menetleja otsuses on menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu kvalifitseeritud sätte järgi, millist Ühistranspordiseaduses ei leidu, mistõttu saab väita, et menetlusaluse isiku käitumine ei ole õigesti kvalifitseeritud ja seetõttu ei ole ka karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd ÜTS § 54 lg 7 p 1 järgi karistuse kohaldamise alus puudub. Seetõttu leiab kohus, et tegemist on materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega VTMS § 149 p 1, 2 mõttes, kuivõrd ei ole kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama ja on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele ja vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistamisele ning väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Märt Toming kohtunik 3