, § 121, § 212 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaitsja Vyacheslav Lvov - elukoht *, isikukood 34308070294, *, *, emakeel * keel, *, karistusregistri andmetel karistatud: 1) 14.07.2003 Harju PP poolt liiklusseaduse § 7419, § 741 lg 1, § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 12600 krooni, mis on tasutud 17.11.2003, 2) 21.01.2004 Harju Maakohtu poolt
järgi rahatrahviga 13 500 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuueks kuuks, trahv tasutud 05.07.2004, 3) 28.11.2007 Põhja PP poolt liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 180 krooni, mis on tasutud 04.12.2007, 4) 03.06.2008 Põhja PP poolt alkoholiseaduse § 70 alusel rahatrahviga 240 krooni, mis on tasutud 31.07.2008. Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Jevgeni Broi RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Vyacheslav Lvov
Süüdi mõista Vyacheslav Lvov
Süüdi mõista Vyacheslav Lvov
2.
lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõista 2 Vyacheslav Lvov`ile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. 3. Vastavalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus V.Lvov suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ära kandmata 1 aasta 2 kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui V.Lvov 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Määrata V.Lvov katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma
elama oma alalises elukohas *; 4.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 4.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 05.02.2009. a. 6.Kui V.Lvov katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 7.Vyacheslav Lvov suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.
Peale selle süüdistatakse Vyacheslav Lvov`i selles, et tema lõi 27.mail 2007.a õhtusel ajal, Lääne maakonnas Nõva vallas asuva Lepajõe järve ääres * N A rusikaga otsaette, millest tekkis verejooks ning knnatanu kukkus pikali ning surus noa tera abikaasa vasaku silma alla, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – *. Sellise tegevusega pani Vyacheslav Lvov toime teise inimese löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav
Peale selle süüdistatakse Vyacheslav Lvov`i selles, et tema surus alkoholijoobes olles ööl vastu 28.maid 2007.a Lääne maakonnas Nõva vallas asuva Lepajõe järve ääres noa tera vastu N A kõri, ähvardades kannatanul kõri läbi torgata, millise ähvarduse täideviimist oli N A alus karta, arvestades Vyacheslav Lvovi poolt noa kasutamist ja eelnevat korduvat vägivalla kasutamist tema suhtes. Sellise tegevusega pani Vyacheslav Lvov toime tapmisega ähvardamise, s.o
Peale selle süüdistatakse Vyacheslav Lvov`i selles, et tema, juhtides alkoholijoobes olles 28.mail 2007.a kella 02.00 ajal Lääne maakonnas Nõva vallas, Nõva-Vichterpalu teel sõiduautot Citroen Berlingo registreerimismärgiga 827MDD, ähvardas sõidukis viibinud * N A tappa, öeldes, et ma tapan su praegu, lisas gaasi ning keeras käänulisel kruusakattega teel auto tahtlikult teelt välja auto kraavist läbi vastu puud, millise ähvarduse täideviimist oli N A alus karta, arvestades Vyacheslav Lvovi poolt eelnevat korduvat vägivalla kasutamist ja vägivallaga ähvardamist tema suhtes. Sellise tegevusega pani Vyacheslav Lvov toime tapmisega ähvardamise, s.o
Peale selle Vyacheslav Lvov, juhtides alkoholijoobes olles 28.mail 2007.a kella 02.00 ajal Lääne maakonnas Nõva vallas, Nõva-Vichterpalu teel tema poolt liisitud Hansa Liising AS-le kuuluvat sõiduautot Citroen Berlingo registreerimismärgiga 827MDD, kutsus tahtlikult esile kindlustusjuhtumi- ähvardades sõidukis viibinud * N A tappa, keeras käänulisel kruusakattega teel auto tahtlikult välja kraavist läbi vastu puud ning eesmärgiga petta kindlustusandjalt välja sõiduki kindlustushüvitist, esitas kindlustusvõtjana 30.05.2007.a Tallinnas Vambola 6 asuvas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kahjukäsitlusosakonnas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil autokindlustuse kahjuavalduse, milles väitis, et 28.mail 2007.a kella 02.00 ajal sõitis koos abikaasaga järve äärest puhkamast koju ning äkki jooksis teele põder, pidurdamise tagajärjel kiskus auto kruusateel metsa. Vyacheslav Lvov viis sisult ebaõigete andmetega avalduse esitamisega kindlustusandja eksimusse ning 14.08.2007.a maksis kindlustusandja Hansa Liising AS-le 53616 krooni hüvitist ja AMJ Autoäri OÜ-le 400 krooni kahjustunud sõiduki transpordikulusid, tekitades sellega Kindlustuskelmusega Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-le varalist kahju kokku 54016 krooni suuruses summas. Hansa Liising AS kandis kindlustusandja poolt talle kantud summast Vyacheslav Lvovile pangaülekandega 24.08.2007.a 16193.87 krooni. Sellise tegevusega pani Vyacheslav Lvov toime kindlustusjuhtumi esilekutsumise ning kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o kindlustuskelmuse ehk
4 KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdistatav Vyacheslav Lvov andis kohtus ütlusi, et * Kannatanu Nina Aksenova andis kohtus ütlusi, et * Kriminaalasjas uuris kohus järgmisi kirjalikke tõendeid: -tl 16 on Saue Perearstikeskuse tõend selle kohta, et 28.05.2007 N A`l näo piirkonnas hulgaliselt hematoome: *; -tl 17 on väljavõte N.A patsiendikaardist 23.10.06 selle kohta, et eile 22.10.2006 õhtul mees tuli kallale, lõi näo ja rindkere piirkonda, patsient endast väljas, nutab, käed värisevad. Obj: *; -tl 50 on Taastava kirurgia kliiniku konsultatsiooni otsus, mille kohaselt N.A viibis konsultatsioonil 27.12.2007, diagnoosid lahtise peahaava jääknähud, rünne terava esemega. Anamnees, objektiivne leid: mais 2007 mees vigastanud noaga patsiendi vasemat näopoolt. Vasemal sarnapiirkonnas arm pikkusega 3 cm, mis deformeerib näo kuju. Sellega kaasneb ka osaline alalau allavaje. Näidustatud kir.korrektsioon; - tl 58-61 on autokindlustuse kahjuavaldus, mille V.Lvov on kirjutanud Seesam`ile 30.05.2007 /tõlge tl 66/ - 28.05.2007 .aastal kell 02.00 sõitsin koos abikaasaga järve äärest, kus me puhkasime, koju. Äkki tee peale jooksis suur loom (põder). Mina pidurdasin järsult, kuid auto kiskus kruusateel metsa. Auto esiots ja auto all olevad agregaadid olid katki. Loom läks ära ja inimesed kannatada ei saanud. Teekate- tolm, kruus (kruusatee). Auto kiirus enne pidurdamist oli umbes 70 km/h. Auto ja põdra vaheline vahemaa oli umbes 10-15 meetrit. Selles, et looma ilmumisel vältida kokkupõrget, ma järsult keerasin rooli paremale ja alles siis vajutasin pidureid. Auto sõitis kruusateelt välja umbes 3-4 auto kere mõõtu. Auto jäi seisma ratastele. Teelt välja sõitmisel auto põrkus vasaku tiivaga vastu suurt puud, kapoti lõhkus keskel väiksem puu, auto põhi sõitis otsa kännule. Avarii ajal autos viibis kaks inimest: mina olin roolis ja minu abikaasa N A paremal pool esiistmel. Avarii ajal abikaasa (ilmselt) vigastas näo vasaku poolt, lüües seda vastu sisemist (panoraam) peeglit ja esipaneeli; - tl 62 on V.Lvov juhiload ja Citroen Berlingo registreerimistunnistus, millelt on näha, et auto omanik on Hansaliising Eesti ja vastutav kasutaja on V.Lvov; - tl 63 on Salva kindlustuse liikluskindlustuse tavalepingu poliis auto Citroen Berlingo reg nr 827MDD kohta, poliisi kehtivus 27.02.2007, kehtivuse lõpp 26.02.2008; - tl 64 on sõidukikindlustuse hüvitisettepanek sõiduki Citroen Berlingo reg märk 827 MDD kohta seoses kahjujuhtumiga 28.05.2007 kell 02:00 Nõva-Vihterpalu teel; - tl 65 on Seesami maksmisotsus seoses 28.05.2007 Citroen Berlingo reg nr 827MDD kindlustusjuhtumiga seoses – sõitis põdraga kokkupõrke vältimiseks teelt välja. Hüvisesaaja Hansa Liising Eesti AS, summa 53 616 krooni; -tl 68 olevas ümbrikus on CD-plaat koos avarii sündmuskoha ja auto vaatluse piltidega, tl 69-75 on osa neist fotodest välja prinditud; -tl 79-83 on liisinguleping, mis on sõlmitud V.Lvov ja AS Hansaliising Eesti vahel, milles liisinguesemeks on sõiduauto Citroen Berlingo, tl 84 on liisingulepingu lisa, mille kohaselt anti V.Lvov`ile liisinguandja poolt Statoili kütuse krediitkaart; - tl 78 ja 86-88 on tabel, mis näitab arveldusi seoses V.Lvov ja AS Hansa Liising Eesti sõlmitud liisingulepingule. Tabelist nähtuvalt on Hansaliisingule 16.08.2007 laekunud kahju katteks 53616 krooni ja 24.08.2007 on sellest V.Lvov´ile makstud 16193 krooni 87 senti; - tl 99 on Taastava kirurgia kliiniku konsultatsiooni otsus 22.01.2008, diagnoosid: lahtise peahaava jääknähud, rünne terava esemeag. Anamnees, objektiivne leid: patsiendil vasemal silma all deformeeriv arm. Plaanis kir. Korrektsioon. Op plaanis 07.02; -tl 108 on Seesami maksmisotsus, mille kohaselt on Citroen Berlingo reg nr 827MDD 28.05.2007 liiklusõnnetusega seoses tasutud AMJ Autoäri OÜ-le 400 krooni transpordikulude eest; Tl 110-112 on Seesam kindlustuse kindlustuspoliis 1/200682, millega on kindlustatud Citroen Berlingo reg nr 827 MDD, kindlustusvõtja V.Lvov, kindlustusvariant – suurkasko, täisväärtus, soodustatud isik Hansa Liising Eesti AS. 5 Prokurör leidis kohtuvaidlustes, et Vjatšeslav Lvovi süüdistatakse kahes kehalises väärkohtlemises ja kahes tapmisega ähvardamises, mis on pandud toime tema * N A suhtes ning ühes kindlustuskelmuses, mis sai samuti alguse N Asuhtes toime pandud kuriteost. Vjatšeslav Lvov ei ole ennast üheski kuriteos süüdi tunnistanud ega midagi kahetsenud, mistõttu tuleb paraku perevägivalda arutada kohtus üldises korras. Minu hinnangul ei ole küll kahtlust, et kuriteod on toime pandud ning põhjused, miks oma süüd ei taheta tunnistada, on ilmselt sassiläinud isiklikes suhetes, mis olid ka kuritegude toimepanemise põhjuseks. Esiteks süüdistatakse Vjatšeslav Lvovi selles, et tema tungis 2006.a 22.oktoobril oma elukohas * kallale N A, keda lõi käega vastu nina ja ühe korra jalaga 4-5 roide piirkonda. Kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanu N A ütlustega, kes on kinnitanud, et süüdistatav lõi teda näkku vastu nina, lükkas pikali ja peale kannatanu kukkumist lõi jalaga keha piirkonda. Kannatanu on öelnud, et ta enam täpselt ei mäleta, kummal kehapoolel tal ribide vahel valus oli ja mitu korda löödi, kuna sellest on möödunud palju aega, aga kõik on kirjas arstitõendil ja need vigastused, mis seal kirjas on, ta ka sai. Kannatanu sõnul läks ta järgmisel päeval hommikul kohe arsti juurde ja lasi vigastused fikseerida, mida kinnitab ka OÜ * perearst A S poolt politseile väljastatud väljavõte ambulatoorsest kaardist. Ambulatoorse kaardi väljavõtte kohaselt pöördus kannatanu 23.10.2006.a perearsti vastuvõtule ning tal tuvastati objektiivse leiuna ninajuure piirkonnas * Seega kinnitab see tõend kannatanu ütlusi kehavigastuste saamise asjaolude- põhjuse ja olemasolu kohta. Ei ole ka mingit alust arvata, et kannatanu oleks mingil muul viisil need vigastused saanud, kannatanu ise seda eitab ja muud tõendid selle kohta samuti puuduvad. Ta on hoiatatud ka teadvalt valeütluste andmise eest ja andnud usutavaid ütlusi toimunu kohta. Süüdistatava väide, et kannatanu sai need vigastused töö juures, kuna ta teeb füüsilist tööd, ei ole eluliselt usutav. Kannatanu ütluste kohaselt ei teinud ta maitseainetehases sellist tööd, kus oleks olnud vigastuste oht suur, kuna tõstis vaid kuni 17 gr kaaluvaid maitseainepakke. Ei ole ka usutav, et üldse on võimalik ja lubatav nii ohtliku töökoha olemasolu, kus inimesed saavad oma igapäevast tööd tehes küllaltki tõsiseid vigastusi. Seejuures on oluline ka märkida, et neid vigastusi oli küllaltki palju, need olid erinevad ja erinevates kehaosades- nii peas, paremal ja vasakul kehapoolel, mistõttu kuhugi äralöömisest või ühest kukkumisest need ei saanud tekkida. Teine kuriteoepisood, milles Vjatšeslav Lvovi süüdistatakse, seisnes selles, et Vjatšeslav Lvov lõi 27.05.2007.a N A Nõva lähedal järve ääres ühe korra rusikaga otsaette ning surus noa teraviku abikaasa vasaku silma alla. Põhimõtteliselt on ka selles kuriteoepisoodis samad tõendid mis eelmiseski - kannatanu ütlused ja perearsti väljastatud koopia ambulatoorsest kaardist. Ka antud juhul pöördus kannatanu järgmisel päeval arsti poole, kes vigastused fikseeris. Ka selles episoodis ei ole tuvastatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et kannatanu sai need vigastused mingil muul viisil ja kellegi teise käest. Kannatanu ütluste kohaselt lõi süüdistatav alkoholijoobes olles teda rusikaga otsa ette, mille tagajärjel hakkas tal verd jooksma ning ta kukkus ja siis surus süüdistatav noatera kannatanu silma alla, tekitades talle füüsilist valu ja lõikehaava, kust hakkas verd tulema. Kannatanu ütluste kohaselt ähvardas süüdistatav teda ööl vastu 28.maid 2007.a ka kahel korral tapmisega, esimest korda toimus see järve ääres, kus süüdistatav surus noa tera vastu kannatanu kõri, ähvardades kõri läbi torgata ja teine kord ütles süüdistatav kannatanule, et nüüd sa sured ning keeras auto kruusateel tahtlikult teelt välja kraavist läbi vastu puud. Kannatanu tundis tema ütluste kohaselt sellise tegevuse tagajärjel ka hirmu ja kartis oma elu pärast. See on ka usutav, sest süüdistatav oli ju ka varem tema suhtes mitmel korral vägivalda kasutanud ja kasutas ähvardamiseks nii nuga kui ka kõrgema ohu allikat- autot. Samuti tuleb võtta arvesse seda, et kannatanu ja süüdistatav olid sel päeval omavahel pikalt tülitsenud ning need tülid olid kestnud pikka aega armukese ja armukadeduse pärast, mistõttu oli motiiv kuritegu toime panna süüdistataval ka olemas. 6 Peale süüdistatava ei kinnita keegi teine seda, et tee peale oleks jooksnud põder ning seetõttu oleks auto kraavi sõitnud ning tegemist oleks olnud liiklusõnnetusest saadud vigastustega. Kindlustusseltsi poolt tehtud fotodelt ei ole võimalik näha põdra jälgi. On üks jälg ühel fotol, aga selle põhjal ei ole võimalik teha kindlaid järeldusi selle kohta, mis jälg see on, kas mingi looma või inimese saapa oma. Teiseks tuleb võtta arvesse seda, et jälg oli metsas ja võis seal olla nii enne kui pärast õnnetust. Süüdistatava poolt kohtus antud ütluste kohaselt oli kannatanu auto akent kinni ja lahti keeranud ning liiklusõnnetuse tagajärjel purunenud auto parempoolse tahavaatepeegli killud võisid põhjustada kannatanu vigastused. Samas kannatanu sõnul ta ei keeranud akent lahti, autoaknad olid pärast vastu puud sõitmist terved ja ka peegel oli terve. Kannatanu ütluste kohaselt vaatas tema autot ainult metsas õnnetuskohal, seal oli peegel veel koos klaasiga ja terve ning hiljem ta sellele tähelepanu ei pööranud. Kuna auto pukseeriti Nõvalt Sauele ning kindlustusselts tegi autost fotod Sauel alles kolme päeva möödudes- süüdistatava sõnul päev pärast kahjuavalduse kirjutamist, mis oli 30.05.2007.a, ei ole selles osas otsest vastuolu kannatanu ütlustega, sest peegliklaas võis ka kruusateel sõitmise käigus ära kukkuda, kui oli vastu puud sõitmisega viga saanud, või ka võis keegi selle hiljem ise ära võtta, nähes, et see ei seisa küljes. Kannatanu sõnul autos mingeid peeglikilde ei olnud, aken oli kinni ja tema liiklusõnnetuse tagajärjel vigastusi ei saanud, v.a käele. Ka kindlustusseltsi poolt tehtud fotodel, eriti fotol nr 2, aga ka nr 4 ei ole autos näha klaasikilde. Süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed seetõttu, et ta on 30.05.2007.a kindlustusseltsile esitatud kahjuavalduses märkinud, et sõiduki kiirus oli enne pidurdamist u 70 km/h. Kohus on ta öelnud, et kiirus oli 50-60 km/h. Samuti on ta kohtus rääkinud vaid auto välimise parempoolse peegli purunemisest ja sellest, et tema abikaasa võis selle kildudest vigastusi saada. Kohtus ütles ta, et salongis vigastusi ei olnud. Avalduses on ta aga märkinud, et kannatanu lõi näo vasaku poole vastu auto sisemist panoraampeeglit, kohus ta sellest ei ole midagi rääkinud. Süüdistatav pöördus vabatahtlikult kindlustusseltsi poole ja kirjutas omakäeliselt seletuse toimunud asjaolude kohta. Tegemist ei ole seletusega, mis oleks võetud süüteomenetluse käigus, vaid tsiviilsuhetes tehtud avaldusega, mida võib seetõttu käsitleda dokumendina. Kuna avalduse sisu on kirjutatud V.Lvovi poolt vene keeles, ei ole kahtlust, et ta sai ka aru, mida kirjutab, ta ei ole ka avaldanud, et ta millestki konkreetselt aru ei oleks saanud ja tema sõnul ka talle tõlgiti blanketi sisu. Kui lugeda ka tõendatuks peegli purunemise vastu puud sõitmise tagajärjel, siis sellega ei ole seletatav kannatanu näol vasakul pool silma all 3 cm pikkuse lõikehaava olemasolu. Kui purunes parempoolne peegel, siis oleksid killud tekitanud haava paremale näopoolele, mitte vasakule, millest on rääkinud kannatanu. Kannatanu on kogu aeg rääkinud seda, et sai ainult ühe lõikehaava vasakule poole silma alla. See, et ambulatoorsel kaardil on märgitud lõikehaava esinemine parema silma all, on seletatav sellega, et arsti poolt vaadates ongi haav mitte vasakul, vaid paremal näo poolel. Kannatanu ütluste kohaselt käis ta sama lõikhaava pärast ka hiljem konsulteerimas platsilise operatsiooni tegemise osas ning näitas seal sama armi, mida näitas ka perearstile. AS Taastava Kirurgia Kliiniku konsultatsiooni otsuste kohaselt tl 50 ja 99 on patsiendil vasema silma all 3 cm pikkune arm. Seetõttu on selge, et lõikehaav tekkis 2007.a mais kannatanu vasaku, mitte parema silma alla. Kuna tegemist oli vastu puud sõitmisel tahtliku auto kahjustamisega, mille kohta tegi süüdistatav Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-le kahjuavalduse, väites, et äkki jooksis teele põder ja pidurdamise tagajärjel kiskus auto kruusateel metsa, on tegemist ka kindlustuskelmusega. Vjatšeslav Lvov viis sisult ebaõigete andmete esitamisega kindlustusandja eksimusse, kuna kindlustusselts usaldas tema poolt esitatud andmeid ning neis ei olnud tal sel hetkel alust kahelda. Selle tulemusel maksis kindlustusselts auto omanikule Hansa Liising AS-le 53616 krooni hüvitist, millest liisingufirma omakorda maksis süüdistatavale 16193.87 krooni. Nimetatud asjaolud on tõendatud kriminaaltoimikus olevate kirjalike tõenditega, mis kinnitavad liisingulepingu olemasolu, kindlustuslepingu olemasolu, kahjuavalduse esitamist, maksmisettepanekuid ja otsuseid ning arveldusi kindlustusseltsi, liisingufirma ja süüdistatava vahel. 7 Olulisemad tõendid on tl 59-61, 66 olev Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-le 30.05.2007.a esitatud autokindlustuse kahjuavaldus, kus on süüdistatav esitanud oma versiooni juhtunust. Tl 65 on maksmisotsus, millega maksis kindlustusselts liisingufirmale 53616 krooni. Tl 78 on Hansa Liisingu vastus politsei tehtud järelepärimisele, millega saadeti liisinguleping ning dokument (tl 8688), mis näitab arveldusi seoses liisingulepinguga. Tl 78 on ka märgitud, mida tähendavad arveldusdokumendil olevad ingliskeelsed lühendid. Arveldustest on näha, et V.Lvov on maksnud liisingulepingust tulenevaid makseid alates 15.03.2006.a ning 16.08.2007.a on laekunud Hansa Liisingule 53616 krooni, s.o sama summa, mis oli märgitud maksmisotsuses. 24.08.2007.a on Hansa Liising maksnud V.Lvovile 16193.87 krooni. Tegemist on kindlustuskelmusega kahel alusel- esiteks kutsus süüdistatav esile kindlustusjuhtumi, kahjustades tahtlikult kindlustuslepingu objekti- sõiduautot Citroen Berlingi nr 827MDD ja teiseks, esitades ebaõigete andmetega kahjuavalduse, lõi kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kuna tsiviilhagi avaldust ei ole esitatud ja kannatanu esindaja ei ole istungile ilmunud, on
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis küll olemas kuid kahju jääb välja mõistmata. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et asjas on väga palju vasturääkivusi. Süüdistusakt on põhiliselt üles ehitatud kannatanu ütluste alusel ja kannatanu ütlustes on väga palju vasturääkivusi. Ja sellepärast püüan tähelepanu pöörata nendele vasturääkivustele, mis on käesolevas asjas. Esimene episood- 22.10.06- prokurör küll parandas süüdistust, siis ikkagi ei ole selge, kui palju vigastusi on kannatanule tekitatud. A ütlused kohtus- lõi vastu nina ühe korra, A kukkus, siis lõi jalaga üks või kaks korda. Tl 17 – haigusloo väljavõte - seal on fikseeritud *. Ja seal on kirjas ka valu 4- 5 roide piirkonnas. Sellest tõendist ei ole näha, et oleks mingid kehavigastused, ainult valust on juttu, reaalseid vigastusi või hematoome seal kirjas ei ole. Pöördume Lvovi ütluste poole. Mitu korda ka kohtus andis ta ütlusi selle kohta, kuidas ta tegutses. Ta võttis kätest kinni, lükkas endast eemale, kaitses ennast, et A ei kriimustaks teda ja Lvov räägib, et mitu korda A tuli kallale peale seda kui A provotseeris seda tüli. Austatud kohus. Tekib küsimus, kust tekkisid need kolm hematoomi parema õla piirkonnas. Näen ainult ühte seletust. See hematoom tõendab Lvovi ütlusi selle kohta, et ta püüdis ennast kaitsta, hoides kätest kannatanut, et piirata kannatanu aktiivset tegevust. Ja reaalselt sõrmedega need väikesed hematoomid võisidki tekkida. Teist seletust sellele ei saa olla ja teisi tõendeid ka ei ole. Kustkohast nina piirkonnas võis tekkida see hematoom, võis juhuslikult ennast kaitstes tekitada. Aga see ei või olla kuidagi tahtlik tegevus tekitada teisele valu. 27.05.07- kohtus kannatanu näitas, et Lvov lõi teda ühe korra, lk 6 kohtuistungi protokollist, kannatanu näitas, et kohtualune lõi teda vastu otsmikku kulmude vahele, nagu hakkas verd jooksma. Täna A selgitas, et verd hakkas jooksma haavast otsmikul. Veel missugused kahjustused tal olid tekitatud. Lvov nagu pani vasaku silma alla vastu põske noatera, lõikeosa ja nagu oleks lõiganud põske. Pöördume siis arstitõendi poole - tl
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Teo vastavus süüteokoosseisule.
näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.
näeb kuriteona ette tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Käesolevas kriminaalasjas on peamisteks tõenditeks kannatanu ja süüdistatava ütlused. Kaitsja heitis süüdistusele ette, et see on üles ehitatud peamiselt kannatanu ütlustele ja seetõttu ei ole tõendatud. Tõepoolest on süüdistus rajatud kannatanu ütlustele, kuid selline asjaolu iseenesest ei muuda esitatud süüdistust mitteusaldusväärseks. Paratamatu on olukord, kus peretülides osalevad kaks inimest, pealtnägijaid ei ole ja nii saavadki peamisteks tõenditeks olla vaid kahe inimese ütlused. Seetõttu tuleb hinnata kummagi poole – nii süüdistatava kui kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Kannatanu on kogu kohtuistungi vältel andnud sündmuste kohta ühetaolisi ja järjepidevaid ütlusi. Asjaolu, et kannatanu on politseile esitanud 22.10.2006 ja 27.05.2007 toimunud sündmuste kohta politseile avalduse 01.11.2007, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks. Kannatanu on ka öelnud, et mõtles algul, et ei esitagi avaldust, kuid töökaaslased soovitasid tal seda mitte tegemata jätta. Kannatanu mäletab sündmusi täpselt, mis on ka arusaadav, kuna tegu oli tema suhtes toime pandud kuritegudega. Samuti tõendavad kannatanu ütlusi ka kriminaalasjas uuritud kirjalikud tõendid. Nii kinnitavad tl 16 ja tl 17 olevad perearsti tõendid kannatanu ütlusi, et ta peale vägivalla tarvitamist V.Lvov poolt tema suhtes, läks järgmisel päeval arsti juurde. Arst on vigastused fikseerinud, samuti on tõenditel kirjas, et kannatanu on peale 22.10.2006 ja 27.05.2007 sündmusi olnud töövõimetuslehel. Kaitsja seadis kannatanu ütlused kahtluse alal ka seoses sellega, et 28.05.2007 tõendil on arst kirjutanud, et kannatanul oli 3 cm lõikehaav parema silma all. Kui võrrelda kannatanu ütlusi ja perearsti tõendeid, saab järeldada, et arst on vigastuste asukoha määranud vaadatuna enda poolt. Kannatanu on kinnitanud, et 27.05.2008 oli tal lõikehaav vasaku silma all ja 22.10.2006 lõi V.Lvov teda paremale poole ribidesse jalaga ja kohtuistungil kinnitas, et mäletab täpselt, et ribid olid valusad paremalt poolt. Kuna mõlemad eelnimetatud tõendid on välja andnud üks ja sama arst, siis saabki teha järelduse, et kannatanu poolt vaadates oli lõikehaav vasaku silma all (mida kinnitavad ka tl 50 ja 99 olevad konsultatsiooni otsused) ja peale 22.10.2006 oli kannatanul valu paremal roiete piirkonnas. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi tl 58-61 olev V.Lvov poolt kirjutatud autokindlustuse kahjuavaldus. Avaldusest nähtuvalt on see kirjutatud 30.05.
järgi V.Lvov`ile süüks arvatud kuritegude toimepanemine V.Lvov poolt on tõendamist leidnud kannatanu ütlustega, perearsti tõenditega ja konsultatsiooni otsustega. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et V.Lvov tegevus tekitas valu. Kaitsja seadis kahtluse alla, et kas kannatanul arsti poolt 28.05.2007 fikseeritud vigastused said kõik tekkida tegevusest, mis V.Lvov`ile on süüdistuses süüks arvatud. Kannatanu on ise korduvalt kinnitanud, et avariis mingeid vigastusi ei saanud, kõik vigastused olid sellest, et V.Lvov vägivallatses. Kohus leiab, et kannatanul ei esinenud 28.05.2007 arsti juures olles vigastusi, mis oma ulatuselt oleks sellised, mis nõuaks süüdistuses kirjeldatust oluliselt erinevamat vägivalda. Kohus leiab, et kannatanul esinenud vigastused saavad olla põhjustatud süüdistatava tegevusest – kannatanu ütles, et kõigepealt lõi süüdistatav teda otsaette nii, et veri hakkas jooksma ja siis ta kukkus pikali. Ilmselgelt pidi löök otsaette olema väga tugev, et sellise löögi tagajärjel tekiks verejooks ja sellise löögi tagajärjel kukkumisel võisid lisanduda mitmed vigastused. Arusaamatu on ka kaitsja etteheide, et tl 17 perearst ei ole kirjeldanud kannatanul reaalseid vigastusi, vaid on fikseerinud valu. V.Lvovile ei ole käesolevas kriminaalasjas
esitatud süüdistustes süüks arvatudki tervisekahjustuste tekitamist kannatanule, vaid kehalist väärkohtlemist, millega on tekitatud kannatanule füüsilist valu. Kehaline väärkohtlemine- korduv löömine, noaga lõikamine ja selliste tegevuste tagajärjel kannatanule valu tekitamine on aga tõendamist leidnud. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu asjaolule, et kannatanu ise oli iga kord tülide provotseerija. Kohus leiab, et kui tülid tekkisidki kannatanu küsimuste peale, ei andnud see süüdistatavale mitte mingit õigustust füüsilise vägivalla kasutamiseks. Kohus leiab, et kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud ka V.Lvov poolt ööl vastu 28.05.2007 Lepajõe järve ääres ja 28.05.2007 kella 02.00 ajal kannatanu tapmisega ähvardamine s.o.
27.05.2008 järve ääres noaga ähvardamise episoodis on V.Lvov andnud ütlusi, et seal laual oli nuga, millega toitu lõikasid. Täiesti arusaamatu on kohtule kaitsja väide, püüdes seletada, miks V.Lvov ei saanud toime panna tapmisega ähvardamist – sest mis relv see oli – see oli väike pliiatsiteritamise nuga, mida isegi laps ei karda. Pliiatsiteritamise noa kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kohus leiab, et kui süüdistatav pani kannatanu noale kõri (seda vahetult peale füüsilise vägivalla kasutamist tema suhtes) ja ütles, et ta torkab kannatanu kõri läbi, siis oli V.Lvov läbi reaalse tegevuse ja sõnalise ähvarduse realiseerinud
Kaitsja leidis, et N.A käitumine tõendab, et V.Lvov ei ähvardanud tema kõri läbi torgata, sest N.A ütles, et torgaku aga. Kannatanu on aga seletanud, miks ta just nii käitus – ütles, et teades V.Lvov`i 12 oli ta kindel, et kui ta oma hirmu välja näitab, siis viib Lvov ka ähvarduse täide ja tapab ta ja nii ta püüdiski jätta muljet, et ei karda, kuigi ise kartis väga. Kohus leiab, et ka teises episoodis on V.Lvov
V.Lvov ütles kannatanule, et tapab ta ja sellele ähvardusele järgnenud tegu – V.Lvov lisas gaasi ja sõitis autoga teelt välja, ning arvestades vahetult eelnenud vägivalla kasutamist ja tapmisega ähvardamist, on selge, et kannatanul oli alust karta välja öeldud ähvarduse täideviimist. Autoga teelt väljasõitmist tõendavad ka autost ja sündmuskohast tehtud fotod. Kohus leiab, et kannatanu ütlused selle kohta, et auto kiirus oli 100 km/h , ei ole tõendmaist leidnud. See on kannatanu oletus, sest ta kinnitas, et auto spidomeetrit ei näinud, kuid sai aru, et V.Lvov lisas gaasi. Kohus leiab, et pigem kinnitab kannatanu selline hinnang auto kiiruse kohta temal olnud reaalset hirmutunnet.
lg 1 näeb kuriteona ette kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Kohus leiab, et
lg 1 järgi V.Lvov`ile esitatud süüdistuses tuleb süüdistuse mahtu vähendada.
lg 1 järgi saab isiku tegevust kvalifitseerida vaid juhul, kui isiku tegevus on kantud eesmärgist saada kindlustusandjalt kindlustushüvitist ja seda mõlema süüteokoosseisus ette nähtud tegevuse korral. Kohus leiab, et kohtus ei ole tõendamist leidnud, et V.Lvov oleks 28.05.2007 kella 02.00 ajal Lääne maakonnas Nõva vallas, Nõva –Vichterpalu teel sõiduauto teelt välja juhtinud eesmärgiga saada kindlustushüvitist. Kohus leiab, et V.Lvov küll kutsus esile tahtlikult kindlustusjuhtumi, kuid see ei olnud kantud eesmärgist, saada kindlustushüvitist, vaid nagu eelpool juba tuvastatud, kaasnes selline tegu ähvardusega kannatanu tappa. Küll aga täitis V.Lvov
lg 1 koosseisu sellega, et lõi kindlustusandjal Seesam kindlustuse AS-l kindlustusjuhtumi – liiklusõnnetuse toimumise kohta ebaõige ettekujutuse kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Autol tekkisid vigastused, kuid need ei tekkinud kindlustusriskist tingitud ohu realiseerumise tõttu, vaid V.Lvov enda käitumise tagajärjel. Selleks, et saada kindlustushüvitist, püüdis V.Lvov kindlustusandjale ebaõige sündmuse põhjuse kirjeldusega luua ettekujutust, et kindlustusjuhtum on saabunud ja temal on õigus kindlustushüvitisele. V.Lvov oli mootorsõiduki Citroen Berlingo suhtes kindlustusvõtja /tl 110-112 kindlustuspoliis/ ja avaldus kahjujuhtumi kohta on kirjutatud tema poolt omakäeliselt. Asjaolu, et V.Lvov on avaldusse kirjutanud tunnistajana N.Aksenova nime, ei kinnita, et avalduses kirjutatu on tõde - kaitsja väitis, et kui V.Lvov ei oleks avalduses tõtt kirjutanud, siis poleks ta ju kirjutanud avaldusse tunnistajana ka N.A nime ja kontaktandmeid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus uuritud kirjalike tõenditega, süüdistatava ja kannatanu ütlustega on tõendamist leidnud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine V.Lvov poolt järgmiselt – Vyacheslav Lvov, eesmärgiga petta kindlustusandjalt välja sõiduki kindlustushüvitist, esitas kindlustusvõtjana 30.05.2007.a Tallinnas Vambola 6 asuvas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kahjukäsitlusosakonnas kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil autokindlustuse kahjuavalduse, milles väitis, et 28.mail 2007.a kella 02.00 ajal sõitis koos abikaasaga järve äärest puhkamast koju ning äkki jooksis teele põder, pidurdamise tagajärjel kiskus auto kruusateel metsa. Vyacheslav Lvov viis sisult ebaõigete andmetega avalduse esitamisega kindlustusandja eksimusse ning 14.08.2007.a maksis kindlustusandja Hansa Liising AS-le 53616 krooni hüvitist ja AMJ Autoäri OÜ-le 400 krooni kahjustunud sõiduki transpordikulusid, tekitades sellega Kindlustuskelmusega Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-le varalist kahju kokku 54016 krooni suuruses summas. Hansa Liising AS kandis kindlustusandja poolt talle kantud summast Vyacheslav Lvovile pangaülekandega 24.08.2007.a 16193.87 krooni. 13 Sellise tegevusega pani Vyacheslav Lvov toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, s.o kindlustuskelmuse ehk
Kohus leiab, et V.Lvov on
Kannatanut lüües, ja noaga lõikudes, teadis süüdistatav, et selline tegevus tekitab valu. Kannatanut tapmisega ähvardades - nuga tema kõrile surudes ja autoga kiirendades teelt välja sõites, oli V.Lvov`il soov kannatanus hirmu tekitada.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani V.Lvov toime kavatsetult, sest ta teadis, et kindlustushüvitise saamiseks (mis oli tema eesmärgiks) peab ta kindlustusele esitama kindlustusjuhtumi kohta valeandmeid, mida ta ka tegi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et V.Lvov on toime pannud
Teo õigusvastasus. Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
KARISTUS Prokurör leidis, et karistuse mõistmisel tuleb võtta arvesse, et toime on pandud viis kuritegu, mis suurendab Vjatšeslav Lvov süüd. Samas on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike, sest kõik kuriteod on saanud alguse peresuhetest ning enam süüdistatav kanatanuga koos ei ela ega suhtle. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, sest süüdistatav oma süüd ei tunnista ega kahetse. Vägivald, mida kasutati, oli keskmise ulatuse ja tugevusega, kuna see ei piirdunud ühekordse löömisega, vaid esimesel korral lõi süüdistatav kannatanut nii käe kui jalaga ning teisel korral kasutas lisaks löömisele ka nuga. Samas olid tervisekahjustused sellised, mida mõlemal juhul meditsiinitöötajad ka tuvastasid, teisel juhul ei kadunud lõikehaav pikema aja jooksul ning tegemist ei olnud minimaalse valu tekitamisega. Arvestades seda, et toime on pandud viis süütegu, mida süüdistatav ei tunnista ega kahetse ning et ta on varem kriminaalkorras karistatud rahalise karistusega, ei saa kohaldada tema suhtes kõige kergemaliigilist karistust - rahalist karistust, vaid kohaldada vangistust sanktsiooni keskmises määras. Kuna uue kuriteo toimepanemise oht on väike ja tegemist on pensionäriga, võib ta vangistusest tingimisi vabastada käitumiskontrollile allutamisega. Eeltoodu alusel palus prokurör kohtul süüdi mõista Vjatšeslav Lvov
järgi ning mõista talle karistuseks vangistus üks aasta ja kuus kuud,
järgi karistada vangistusega kaheksa kuud,
lg 1 järgi karistada vangistusega kaks aastat.
lg 1alusel mõista liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub vangistus kaks aastat, mille kandmisest vabastada ta tingimisi
Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada. 14
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 34-36 karistusregistri teatise kohaselt on V.Lvov`i karistatud 21.01.2004 kohtuotsusega /tl 40/
alusel rahatrahviga 13500 krooni, trahv tasutud 05.07.2004 /tl 39/ ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. V.Lvov`ion korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest. Prokurör taotles V.Lvov karistamist vangistusega. Kohus nõustu prokuröri seisukohaga, kuna tegemist ei olnud üksiku vägivalla episoodiga, vägivalla kasutamist esines kahel korral ja vägivald ei piirdunud vaid ühel korral löömisega, vaid esimeses episoodis lõi süüdistatava kannatanut ka siis veel kui kannatanu oli kukkunud ning lõi jalga. Teises episoodi kasutas süüdistatava kannatanu vastu ka nuga. Tapmisega ähvardamine toimus samuti kahel korral, süüdistatava tegevuse tõttu oli kannatanul neid ähvardusi ka põhjust tõsiselt võtta. Kohus nõustub prokuröriga, et uute kuritegude toimepanemise oht V.Lvov puhul ei ole suur. Käesolevas kriminaalasjas menetletavad kuriteod on toime pandud endise abikaasa suhtes (välja arvatud kindlustuskelmus) olukorras, kus abikaasaga pikemal perioodil suhted olid halvad olnud. Käesolevaks ajaks on abielu lahutatud ja süüdistatava ja kannatanu enam ühel elamispinnal ei ela. Õiguskorra kaitsmise huvid karistuse mõistmisel oluliselt
itust ei raskenda. Tegemist on peretüliga, mille mõjud jäävad kahe inimese vahele ja on tekkinud nende isiklike suhete pinnalt. Samas on aga õiguskorra kaitsmise seisukohast oluline, et ühiskond teadvustaks, et perevägivald ei ole kahe inimese vaheline asi, vaid et seadusandja on ka isiklike suhete pinnalt tekkinud vägivalla tarvitamise sätestanud kuriteona, millele järgneb karistus. Kindlustuskelmuse puhul ei esine samuti karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, hüvitiseks saadud summa ei olnud väga suur. Kohus leiab, et V.Lvov on võimalik talle mõistetud karistuse vangistus - kandmiselt vabastada tingimuslikult, allutades ta käitumiskontrollile. V.Lvov on pensionär, uute kuritegude toimepanemise oht ei ole suur ja kohus leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada ka läbi kriminaalhoolduse vahendite. TÕKEND Kriminaalasjas on V.Lvov suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 32-33/. Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. KURITEOGA TEKITATUD KAHJU JA TSIVIILHAGI Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. Eesti Haigekassa on seoses N.A`le 23.10.2006 ja 28.05.2007 tekitatud tervisekahjustuste tõttu kannatanule määranud ja hüvitanud ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00005402, kestusega 23.10.2006-27.10.2006 eest 559 krooni ning töövõimetuslehe nr 00006750, kestusega 29.05.2007-11.06.2007 eest 2594 krooni /tl 20/. AJUTINE LÄHENEMSIKEELD 01.09.2008 kohtumäärusega on kohaldatud kahtlustatava V.Lvov suhtes kriminaalmenetluse vältel ajutine lähenemiskeeld kannatanu N.A suhtes Lähenemiskeeld tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. kriminaalasja /tl 142-143/. 15 MENETLUSKULUD Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: 1. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 on teise astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära, mis on 1,5x4350= 6525 krooni. 2. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu ja käesolevas kriminaalasjas on see krooni 105 krooni /tl 127/. 3. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud kannatanule makstud sõidukulu ja vastavalt tl 24 olevale määrusele on Lääne PP Haapsalu PJ tasunud kannatanu N.Aksenovale 12.12.2007 sõidukulu 240 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.