4-08-8898 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2009a Tallinn Väärteoasja number 4-08-8898 Kohtunik Leo Kunman Sekretär Jelena Smirnova Kohtuvälise menetleja esindaja Helen Kommusaar Väärteoasi Tõnis Avikson’i (ik:35406170327,eluk.xxx, töök: AS K Kinnisvara), kaebus Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.08.2008a. otsuse nr.2316,08,007826 peale. RESOLUTSIOON Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.08.2008a. otsusega nr.2316,08,007826 Liiklusseaduse § 7430 lg.1 alusel Tõnis Avikson’ile karistuseks määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses,s.o. 9000kr- jätta muutmata. Tühistada osaliselt Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.08.2008a. otsus nr.2316,08,007826 Liiklusseaduse § 7430 lg.11 järgi määratud lisakaristuse osas ning Liiklusseaduse § 7430 lg.11 alusel lisakaristusena Tõnis Avikson’ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus neljaks kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast. Määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses viidatud arvele. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul,teatades Tallinna Linnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse arutamisel tuvastati: Põhja Politseprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 27.08.2008a. otsusega nr.2316,08,007826 määrati Tõnis Avikson’ile Liiklusseaduse § 7430 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses,so. 9000kr ja lisakaristusena võeti ära Liiklusseaduse § 7430 lg.11 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus 7 kuuks selle eest ,et 30.07.2008a. kell 21.
- Tallinnas,Tatari tänaval liikudes Veerenni tänava suunas juhtides mootorsõidukit,tahtlikult eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet,mis oli antud sinise ja punase vilkuri ning helisignaali(sireeni) abil.Eeltooduga rikkus LE § 5 nõudeid,pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse § 7430 lg.1 järgi. Oma kaebuses ülaltoodud otsuse peale,vaidlustab kaebaja antud väärteoasjas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks,samuti selle ,et ta on toime pannud raske väärteo põgenedes politsei eest tahtlikult eirates talle antud peatumismärguannet.Kaebaja taotleb talle määratud lisakaristuse tühistamist ning selle asendamist kas täiendava rahatrahviga või ühiskondliku kasuliku tööga,näiteks abipolitseinikuna liikluspolitsei valvekordades või mõlemaga korraga.Ülaltoodud väärteo toimepanemist põhjendab kaebaja sellega,et olles politsei poolt peatatud,koostati talle väärteoprotokoll selle eest,et juhtis mootorsõidukit ajal kui tal oli juhtimisõigus peatatud.Peale väärteoprotokolli koostamist palus politseilt luba autoga koju sõita,et oma raskelt haigele emale ravimeid ja toiduaineid viia,kuid politseinikud jätsid tema poolt nimetatud ekstreemsed asjaolud arvestamata,kinnitades,et neil pole mingit seaduslikku alust teda auto rooli lubada.Ka ei nõustunud teda oma autoga koduni saatma. Õhkkond politseiautos jutuajamise ajal läks nii kuumaks,et sattus peamiselt kolmel põhjusel tõsisesse afekti- ja šokiseisundisse./ 1) ema oli väga halvas tervislikus olukorras; 2)pojale oli tehtud samal päeval operatsioon;3)kuuldud teade tema väidetavalt peatatud juhtimisõigusest, mida politseinikud ei suutnud mitte millegagi tõestada/.Eeltoodud afekti- ja šokiseisundis tormas politseiautost välja,jooksis oma auto juurde,istus autosse,lukustas uksed,käivitas mootori,sõitis politseiauto peatumismärguandeid eirates .Kahetseb juhtunut. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses toodu juurde taotledes määratud lisakaristuse tühistamist, või asendamist ühiskondliku kasuliku tööga. Tegutseb kinnisvaramaaklerina.Tema pojal oli operatsioon, samuti pidi viima oma raske südamepuudulikkusega ja raske liikumispuudega emale ravimeid, toiduaineid. Konstaabel Ivo Vahkal kontrollis tema alkoholijoovet, mis oli 0,0 promilli ja hakkas minema oma auto juurde, kuid ka küsis sõidudokumente, küsis temalt, et kas ta teab, et juhtimisõigus on peatatud. Tema siiralt vastas, et ei tea. Palus, et politseitöötajad tõendaksid tema juhtimisõiguse peatamist. Tahtis seda asja kontrollida, helistas J Pihl´ile,kuid talle öeldi, et antud hetkel on see võimatu. Helistas R Lang´ile. Sattus afektiseisundisse. Afektiseisundis ei kontrollinud ennast. Palus ,et konstaabel Vahkal ja nooremkonstaabel Bärenson saadaksid teda oma autoga kuni tema koduni, kuid nad ei nõustunud sellega. Eiras reguleerija poolt antud kohustuslikku peatamise märguannet afektiseisundis.Juulis 2008.a. käis liikluspolitseis Rahumäe 6 otsuse järel,otsuse andis talle allkirja vastu sekretär, kes ütles, et tal tuleb tasuda 1800 kroonine rahatrahv. Tunnistab, et otsust läbi ei lugenud, kuna sekretär ütles, et tuleb tasuda ainult 1800 krooni,seetõttu ei teadnud,et tal on kuuks ajaks juhtimisõigus peatatud.. Tunnistaja Ivo Vahkal’i ütlustest kohtuistungil selgus,et kaebaja on tuttav, 30.07.2008.a. andmebaasi kontrollides, said teada, et isikul on juhtimisõigus peatatud, kontrollisid alkoholijoovet, mis oli 0,0 promilli.Kutsusid kaebaja politseiautosse, teatasid talle, et tema juhtimisõigus on peatatud.Kui hakkas koostama väärteoprotokolli, kaebaja helistas kuhugi, nõudis siseminister J Pihli telefoninumbrit, väitis, et asi nii ei jää.Küsis kas keegi saaks tema autole järele tulla.Kaebaja ärritus küsimuse peale,läks politseiautost välja, istus oma autosse, põgenes.Sõitsid talle järele,püüdsid teda peatada, kuid peatumismärguannetele kaebaja ei reageerinud. Kaebaja sõitis Veerenni tänava suunas, kaotasid auto silmist.Mõni aeg hiljem kaebaja hr. Avikson ise pöördus Põhja PP poole.Seda,et kaebaja oli afekti ja šokiseisundis ei kinnita.Nägi, et kaebaja oli lahkudes ärritunud. Tunnistaja Silvi Raid’i ütlustest kohtuistungil selgus,et kaebaja on tema poeg. 30.07.2008.a. oli üksinda kodus, poeg tööl, kukkus, natuke aega oli tal raske tõusta. See juhtus kella 18.0019.00 paiku.Helistas pojale, palus, et poeg ostaks ravimeid. Poeg ütles, et käib pojapoja juures, kellel oli operatsioon Magdaleena haiglas. Oli üsna segaduses oma valuga, on raske puudega inimene, on puusa operatsiooni üle elanud, süda on haige. Ilma abita ei saa hakkama, elab 5 korrusel. Kui poeg tuli koju, nägi, et midagi on juhtunud. Küsis mis lahti? Andis ravimid , siis rääkis mis juhtus. Ta ütles, et helistas PO jaoskonda, ütles, et tuleb kohe tagasi. Tunnistaja Küllike Avikson’i ütlustest kohtuistungil selgus,et kaebaja eksabikaasa. 30.
- 2008.a. oli kodus,kaebaja helistas talle,oli endast väljas, kahetses momentaalselt tegu, palus, et ta viiks teda politseisse.Seda,et tal juhtimisõigus on ära võetud ei teadnud.Tal ei ole ekspertiisiõigust,kuid arvab,et kaebaja ei olnud tavaseisundis.Ei olnud adrenaliiniga tegu. Põgenes politseiautost segadusest, afektiseisund tekkis enne seda, kui ta põgenes.Ta tunneb teda. See ei ole tema käitumine, et ta põgeneb. Tunnistaja Lea Bärenson’i ütlustest kohtuistungil selgus,et oli koos Ivo Vahkal’iga 30.
- 2008a. autopatrullis. Pidasid kaebaja kinni. Kontrollimise käigus tuli välja, et kaebajal oli juhtimisõigus peatatud. Kaebaja mitu korda mainis midagi, helistas kusagile, väitis, et kohe helistab Jüri Pihlile. Väitis, et asi nii ei jää ja nende käitumine on ebaõiglane. Kutsusid kaebaja politseiautosse. Hakkasid koostama väärteoprotokolli, kuid kaebaja jooksis autost välja, põgenes enda autosse,sõitis ära.Sõitsid talle järgi.Korduvatele peatumismärguannetele kaebaja ei reageerinud. Tema dokumendid jäid nende kätte.Kui kaebaja viibis nende autos, ta sai kõigest aru, esitas neile küsimusi,seletasid talle, et juhtimisõigus on tal peatatud, andmeid nad ei saa näidata, kuna see on töövahend.Kõike juhtunut ei mäleta,jääb varem antud ütluste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu,leides,et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud ja kvalifitseeritud õieti,otsus on õige. Kohus ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletuse,tunnistajate ütlused, kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis,leiab,et kaebuse esitanud isik ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Isik tunnistab, et rikkus liikluseeskirju, kahetseb juhtunut. Ei reageerinud peatumismärguannetele,kuna oli ärritunud. Kaebuse esitanud isik vaidlustab talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse ära võtmise 7 kuuks. Tulenevalt LE §-st 5 lisa 1,ees sõitev juht peab jääma seisma parempoolsel teeäärel,selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal,kui taga sõitval alarmsõidukil töötab koos sinise vilkuriga ka punane vilkur. Kaebaja süü lisaks süü omaksvõtule on tõendamist leidnud istungil üle kuulatud ülaltoodud tunnistajate Ivo Vahkal’i ja Lea Bärenson’i ütlustega selle kohta,et vaatamata korduvatele peatumismärguannetele alarmsõidukil üheaegselt töötanud sinise ja punase vilkuriga ning sireeniga kaebaja ei reageerinud ning põgenes. Arvestades eeltoodut ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et Tõnis Avikson’ile süüksarvatud tegu, liikluseeskirja § 5 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi, s.o. sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise. Liiklusseaduse § 7430 lg 1 sanktsioon näeb ette, et kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Karistuse mõistmisel peab arvestama eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud,et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi Tõnis Avikson’i käitumises puuduvad.Märgitu aluseks kaebaja poolt kohtuvälises menetluses vastulauses antud ütluste mittearvestamine. Kohus leiab,et karistust kergendavaid asjaolusid on võimalik arvestada käesoleva kohtuotsusega. Kaebajale määratud rahatrahvi suuruse otsustamisel arvestab kohus karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest politseitöötaja poolt antud peatumismärguannete eiramisele, mis võib kaasa tuua põgenedes raskeid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Tõnis Avikson ka varem liiklusalaseid väärtegusid korduvalt toime pannud ning selle eest karistatud rahatrahvidega,ning ühel korral lisakaristusega,s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks kuuks, siis otsuse tegija poolt kaebuse esitaja karistamine LS § 7430 lg 1 järgi üle keskmise trahvisuuruses, mida seadus kõnealuse rikkumise puhul ette näeb, on igati põhjendatud, kuivõrd isik ei ole teinud vastavaid järeldusi varasematest karistustest ega ole asunud seadusekuulekalt käituma. Nimetatule on karistust määrates põhjendatult ka hinnangu andnud kohtuväline menetleja. Kuna tõendamist on leidnud, et Tõnis Avikson on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks rahatrahvi suuruses osas. Liiklusseaduse § 7430 lg.11 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni ühe aastani. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Kaebuses esitaja ei eita oma varasemaid karistusi liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja ka väärteoasja materjalidest nähtub, et isikul on kehtivad karistused rikkumise eest LS § 7422 lg.2 järgi. Seega on enne käesolevas asjas vaidlustatud rikkumist isikul mitu kehtivat põhikaristust, lisaks üks kord on tema suhtes kohaldatud varem lisakaristust,mis tähendab, et Tõnis Avikson ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine.. Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid, kuid tema käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud talle soovitud mõju. Arvestades, et kaebaja paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid väärtegusid ja sellise käitumisega näitab kaebaja hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, siis tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Väide, et kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust seoses tööga,perekondlike põhjustega ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebuse esitajat uskudes võib küll väita, et kaebuse esitajal oleks vaja sõiduki juhtimisõigust oma igapäevase elu korraldamiseks, kuid antud asjaolud olid Tõnis Avikson’il teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist. Tõnis Avikson on oma rikkumist tunnistanud ja kohtulikus menetluses väljendanud kahetsust.Samas põhjendab ta oma rikkumist afektiseisundiga,mille kutsusid esile politseitöötajad,kes teatasid talle juhtimisõiguse puudumisest,ei lubanud tal jätkata sõiduki juhtimist ajal kui tal oli vaja kiiresti koju sõita.Kohus loeb kaebaja sellekohaseid ütlusi mitteusaldusväärseks,sest need on täielikult ümberlükatud tema enda peale väärteo toimepanemist antud ütlustega/tl.2-3/ selle kohta,et mõeldes välkkiirelt otsustas viia emale toiduained poest koju,panna auto ära ja sõita taksoga politseijaoskonda,ülaltoodud tunnistajate, politseitöötajate Ivo Vahkali ja Lea Bäärensoni ütlustega selle kohta,et kui hakati koostama väärteoprotokolli, kaebaja helistas kuhugi, nõudis siseminister Jüri Pihli telefoninumbrit, väitis, et asi nii ei jää,ärritus küsimuse peale kas keegi saaks tema autole järele tulla,mille järel läks politseiautost välja, istus oma autosse, põgenes.Usaldusväärseks ei saa kohus lugeda Küllike Avikson’i ütlusi kaebajal väidetavalt esinenud afektiseisundi kohta,kuna tunnistaja ise sündmuskohal ei viibinud,ei näinud kaebaja seisundit.Seega kaebaja poolt eeltoodud asjaolu ei saa olla aluseks tühistamaks lisakaristust. Kohus leiab,et Tõnis Avikson peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liikluseeskirju ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses toodud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks. Lähtudes teo ohtlikkusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse lisakaristuse kohaldamise näol. Küll peab aga kohus vajalikuks muuta lisakaristuse pikkust. Kohus võtab arvesse isiku kahetsust, mida ta on kohtus selgesõnaliselt väljendanud ning arvestab asjaoluga, et peatumismärguande eiramist ei ole kaebaja kordagi eitanud. Kohus usub, et isik on teinud edaspidiseks õiged järeldused. Kuna kaebuse esitaja ei ole varem peatumismärguandeid eiranud ning käesoleval juhul kohaldatakse kaebuse esitaja suhtes lisakaristust sellise rikkumise eest esmakordselt, siis kohus leiab õige olevat rakendada lisakaristust alla keskmise määra.Kohus tühistab vaidlustatud otsuse lisakaristuse mõistmise osas ning vähendab juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuni. Kohus juhindub VTMS §-st 132 p.2,133,134,
- Kohtunik