4-08-8137/1

4-08-8137 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2008a. Tallinn Väärteoasja number 4-08-8137 Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Jelena Smirnova Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi kaebus Põhja Politseprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 24.07.2008a. otsuse nr.2302,08,020302 peale. Istungil osalenud isikud kohtuvälise menetleja esindaja juhtivkonstaabel Andrus Reidi, kaebaja Vladimir Rolik, i.k.37412100245, elukoht:xxx,töök.A OÜ. RESOLUTSIOON Jätta Vladimir Rolik’u kaebus rahuldamata ja Põhja Politseprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabel Andrus Reidi 24.07.2008a. otsus nr.2302,08,020302 muutmata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib edasi kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul, teatades Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaebuse arutamisel tuvastati: Põhja Politseprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 24.07.2008a. otsusega nr.2302,08,020302 määrati Vladimir Rolik’ule Liiklusseaduse § 7422 lg.3 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks rahatrahv 120 trahviühiku ulatuses,so. 7200kr , Liiklusseaduse § 7422 lg.5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks ja Liiklusseaduse § 7435 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses,s.o. 600kr selle eest ,et 05.07.2008a. kella 00.

1. ajal Tallinnas,Lasnamäe linnaosas,Peterburi teel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega,mis ületas lubatud sõidukiiruse 61m/h võrra,sõites kiirusega 115+-4km/h. Enne manöövri alustamist ei andnud nõuetekohast suunamärguannet. Eeltooduga rikkus LE § 124 p.1,§ 82 nõudeid,pannes sellega toime väärteod vastavalt Liiklusseaduse § 7422 lg.3 ja § 7435 lg.1 järgi. Oma kaebuses ülaltoodud otsuse peale,palub kaebaja otsuse tühistada,sest peale seda kui teda karistati kinnitamata turvavöö eest,mida ta tunnistas,kohalt ära sõites näitas suunatuld,kiirust ei ületanud.Olles politsei poolt uuesti peatatud,radari näitu talle ei näidatud.Leiab,et tegemist oli politseipoolse kättemaksuga,sest kiirmenetluse otsuse vormistamisel läks politseinikuga riidu,kuna tarvitas tema aadressi ebatsensuurseid väljendeid. Kohtuistungil jäi kaebaja täielikult kaebuses toodu juurde, kinnitades,et arvestades lühikest ajavahemikku ja distantsi enne tema peatamist polnud tal võimalik talle esitatud rikkumisi toime panna,mistõttu soovib, et otsus tühistatakse. Tunnistaja Argo Ojasaare ütlustest kohtuistungil selgus,et 05.07.2008a sõitsid patrullautoga Maardu suunas.Märkasid Peterburi maanteel liikumas sõiduautot,mille juht ei olnud turvavööga kinnitatud.Peatasid auto ja seoses rikkumisega vormistasid kiirmenetluse otsuse,karistades juhti rahatrahviga.Juht,s.o. kaebaja vihastas otsuse peale,nimetas neid pederastideks,läks oma autosse,ilma suunatuld näitamata sõitis minema nii,et rattad käisid asfalti peal ringi.Fikseerisid kiiruse ületamise.Peatasid kaebaja uuesti kinni ja vormistasid väärteoprotokolli.Kaebaja keeldus protokollile allakirjutamast. Tunnistaja Mario Õis’i ütlustest kohtuistungil selgus,et 05.07.2008a sõitsid patrullautoga Maardu suunas.Märkasid Peterburi maanteel liikumas sõiduautot,mille juht ei olnud turvavööga kinnitatud.Kutsusid kaebaja oma autosse.Protokolli koostamise ajal kaebaja ei vastanud küsimustele,muutus närviliseks.Peale väärteo materjali vormistamist kaebaja lahkudes kasutas nende suhtes ebatsensuurseid väljendeid.Oma autosse istudes andis kõvasti gaasi ja suunatuld näitamata sõitis minema.Mõõtsid tema kiirust ja kui see tõusis üle 100km/h peatasid ta uuesti ja kutsusid oma autosse.Näitasid talle radari näitu.Kaebaja oli ärritunud. Peale seda kui olid tutvustanud talle väärteo protokolli,keeldus ta protokollile allakirjutamast. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu,leides,et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud ja kvalifitseeritud õieti. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu,leides,et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud ja kvalifitseeritud õieti. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused,tutvunud väärteoasjas kohtule esitatud materjalidega,leidis,et kaebus tuleb jätta rahuldamata.Kaebajat on karistatud selle eest ,et 05.07.2008a. kella 00.
2. ajal Tallinnas,Lasnamäe linnaosas,Peterburi teel juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega,mis ületas lubatud sõidukiiruse 61m/h võrra,sõites kiirusega 115+-4km/h. Enne manöövri alustamist ei andnud nõuetekohast suunamärguannet. Eeltooduga rikkus LE § 124 p.1,§ 82 nõudeid,pannes sellega toime väärteod vastavalt Liiklusseaduse § 7422 lg.3 ja § 7435 lg.1 järgi. Kaebaja süü on õieti kvalifitseeritud ja täielikult tõendamist leidnud istungil avaldatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga,millest selgub,et kaebaja poolt juhitud sõiduauto kiirus mõõtmise hetkel oli 115km/h-s(lubatud sõidukiirus 50km/h), tunnistajate Argo Ojasaare ja Mario Õis’i ülaltoodud ütlustega selle kohta,et peale esimese väärteo materjali vormistamist kaebaja lahkudes nende autost kasutas nende suhtes ebatsensuurseid väljendeid, oma autosse istudes andis kõvasti gaasi ja suunatuld näitamata sõitis minema.Mõõtsid tema kiirust ja kui see tõusis üle 100km/h peatasid ta uuesti ja kutsusid oma autosse. Kohus loeb tunnistajate ütlusi usaldusväärseks,sest need on ühetaolised,kinnitust leidnud osaliselt kaebaja enda ütlustega selle kohta,et kasutas politseitöötajate suhtes ebatsensuurseid väljendeid,millest järeldub,et ta oli ärritunud ja see oli põhjuseks,miks peale turvavööta sõitu ja karistust selle eest,ärritununa ei konrollinud oma käitumist,pani toime uued rikkumised,s.o. kiiruse ületamise ja suunamärguande andmise eiramise. Karistuse mõistmisel peab arvestama eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi kaebuse esitaja käitumises puuduvad. Kaebajale määratud rahatrahvi suuruse otsustamisel arvestab kohus karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, teo ühiskonnaohtlikkust ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina ja ka õiguskorra kaitsmise huvides ei saa jätta liiklejatele muljet ühiskonna kergekäelisest suhtumisest mootorsõiduki juhtimisse üle lubatud sõidukiiruse, mis võib kaasa tuua raskeid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Kuna kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Vladimir Rolik ka varem korduvalt liiklusalaseid väärtegusid toime pannud,s.h. korduvalt lubatud sõidukiirust ületanud ning selle eest karistatud rahatrahvidega, siis otsuse tegija poolt kaebuse esitaja karistamine LS § 7422 lg.3 järgi üle keskmise trahvisuuruses, mida seadus kõnealuse rikkumise puhul ette näeb, on igati põhjendatud, kuivõrd isik ei ole teinud vastavaid järeldusi varasematest karistustest ega ole asunud seadusekuulekalt käituma. Nimetatule on karistust määrates põhjendatult ka hinnangu andnud kohtuväline menetleja. Kuna tõendamist on leidnud, et Vladimir Rolik on talle süüks arvatud väärteod toime pannud, väärteod on õigesti kvalifitseeritud, kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks rahatrahvi suuruses osas. Liiklusseaduse § 7422 lg.5 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud.Väärteoasja materjalidest nähtub, et isikul on 2008a. lisaks vaidlustatud rikkumistele neli kehtivat karistust,s.h. kaks kiiruse ületamise eest,kusjuures üks rikkumine on toime pandud peale käesolevas asjas toime pandud rikkumisi, mis tähendab, et Vladimir Rolik ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Olles 05.07.2008.a. ületanud lubatud sõidukiirust, pani ta 3 päeva hiljem, 10.07.2008.a., uuesti toime liiklusalase väärteo LS § 7422 lg 1 järgi. Seega on liiklusalaste väärtegude toimepanek muutunud Vladimir Rolik’ule elustiiliks. Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt väärtegude eest määratud rahatrahvid, kuid tema käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud Vladimir Rolik’ule soovitud mõju. Arvestades, et kaebaja paneb jätkuvalt toime liiklusalaseid väärtegusid ja sellise käitumisega näitab kaebaja hoolimatut suhtumist varasematesse karistustesse, mis ei ole avaldanud soovitud tulemust, siis tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohus juhindub VTMS §-st 133-135,132 p.
3. Kohtunik