) § 747 tunnustel ning lõpetada selles osas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 09.01.2009.a otsus
alusel mõistetud rahatrahvi 50 trahviühikut ehk 3 000 krooni osas ning karistada Simmo Kielberg’i
S § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv summas 600 krooni on võimalik tasuda ositi: 3 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist, s.o 200 (kakssada) krooni kuus. 1 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 09.01.2009.a otsusega väärteoasjas nr 2373,08,012348 määras Põhja PP KKO liiklusmenetlustalituse juhtivkonstaabel Simmo Kielbergile karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel liiklusseaduse (
) § 741 lg 1 järgi rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 3 000 krooni. Otsuse kohaselt juhtis Simmo Kielberg 21.12.2008.a kell 10:15 Harjumaal Harku vallas Ranna tee 1 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning mootorsõiduk ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Sellise tegevusega eiras S. Kielberg vastavalt otsusele liikluseeskirja § 70 p 1 ja § 219 nõudeid. Nimetatud otsuse peale esitas S. Kielberg kohtule kaebuse, milles vaidlustab määratud rahatrahvi suuruse. Kaebuse kohaselt palub kaebaja väiksemat trahvi, kuna see on tema esmane rikkumine ja ta ise tööl ei käi, isa ja ema on lahus ning ema on töötu kolme alaealise lapsega. Kaebaja märgib, et teda aitaks ka trahvi maksmise võimalus maksegraafiku alusel. Kaebaja kahetseb siiralt oma tegu ja lubab, et enam sellist asja ei kordu. Kaebaja soovis asja kirjalikku menetlust. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning karistusmäära vähendamise otsustamise kohtu otsustada jätmisega. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2373,08,012348 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, ehkki kaebaja on vaidlustanud esitatud kaebuses üksnes talle määratud rahatrahvi suuruse. 21.12.2008.a väärteoprotokolli nr AB 1074602 kohaselt juhtis Simmo Kielberg 21.12.2008.a kell 10:15 maastikusõidukit omamata juhtimisõigust tõendavat dokumenti, samuti oli sõidukil läbimata nõuetekohane tehniline ülevaatus, sellega rikkus S. Kielberg
lg 1, maastikusõidukite liiklemise eeskirja § 4 lg 2 p 1 ja liikluseeskirja § 219 nõudeid ning väärteo kvalifikatsioon on
lg 1,
. Simmo Kielbergi on 09.01.2009.a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata ning selle eest, et mootorsõiduk ei olnud läbinud nõuetekohaselt tehnoülevaatust.
kohaselt on maastikusõiduk liiklusseaduse tähenduses mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole sama seaduse tähenduses mootorsõiduk ja mis kuulub registreerimisele majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud korras. Kuna liiklusseadus eristab sõnaselgelt maastikusõidukit mootorsõidukist, on väärteoprotokollis ning väärteoasjas tehtud otsuses sisalduvad teokirjeldused erinevad. S. Kielbergi on karistatud 2 mootorsõiduki juhtimise eest, samas kui protokollist nähtub, et ta juhtis maastikusõidukit, mille liiklusseadus mootorsõidukite hulgast välistab. VTMS § 87 kohaselt on maakohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva teokirjeldusega. Kuna sama põhimõte kehtib ka kohtuvälises menetluses, annab väärteoasja arutamise piirid nii kohtu kui kohtuvälise menetleja jaoks väärteoprotokollis esitatud teo lühikirjeldus. Et väärteoprotokollis sisalduv on väärteoasja piirideks, tähendab seda, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud just selle teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Menetlusaluse isiku karistamine rikkumise eest, mis väärteoprotokolli rikkumise kirjelduse osa ei kajastanud, on menetlusnormi oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kuivõrd liiklusseadus eristab mootor- ja maastikusõidukit ning Simmo Kielberg juhtis teo toimepanemise ajal maastikusõidukit, oleks ebaõige kvalifitseerida tema tegu
lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Samas on kohus seisukohal, et väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud asjaolude ja väärteoasja materjalide põhjal on võimalik tuvastada maastikusõiduki liiklemise nõuete rikkumine, mis on
Nimelt on kohtul õigus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel muuta teo kvalifikatsiooni, kui kohus ei välju sellega väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse piiridest ega raskena süüdlase olukorda. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis S. Kielberg maastikusõidukit omamata juhtimisõigust tõendavat dokumenti ja viidatud on mootorsõidukite liiklemise eeskirja § 4 lg 2 p 1 rikkumisele. Osundatud normi kohaselt peavad maastikusõiduki juhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel juhtimisõigust tõendava dokumendi. Seejuures võib vastavalt
lg 5 maastikusõidukit juhtida isik, kellel on mis tahes kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Kaebaja ei vaidlusta kaebuses asjaolu, et tal ei olnud 21.12.2008.a maastikusõiduki juhtimisel mistahes kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning seda asjaolu kinnitab ka väärteotoimiku lk 3 olev õiend andmete kontrollimise kohta. Seega ei olnud S. Kielbergil esitada politseiametnikule juhtimisõigust tõendavat dokumenti, milline tegu on kvalifitseeritav
Arvestades Simmo Kielbergi kahetsust, tema vanust, iseseisva sissetuleku puudumist ja ka selle hankimise raskendatust seoses õppimisega keskkoolis ning
Kielbergi sanktsiooni alammäärale lähedases määras, see on 10 trahviühikut ehk 600 krooni. Kohus peab põhjendatuks võimaldada tasuda rahatrahv ositi, s.o. kolme kuu jooksul võrdsetes, tasudes igakuiselt 200 krooni. Maastikusõiduki eristumise tõttu mootorsõidukist on kohtuväline menetleja eksinud S. Kielbergi teo kvalifitseerimisel ka
järgi, mis näeb ette vastutuse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest. Samas ei saa S. Kielbergi rikkumiseks pidada ka tehnoülevaatust mitteläbinud maastikusõiduki juhtimist, kuivõrd väärteoprotokollis osundatud rikutud normide hulgas puudub norm, mis sätestaks maastikusõidukile kohaldatavad tehnoülevaatust puudutavad nõuded.
lg 2 alusel kehtestab maastikusõiduki registreerimise ja tehnoseisundi kontrollimise eeskirjad ning nõuded maastikusõiduki tehnoseisundile ja varustusele majandus- ja kommunikatsiooniminister, sellisele eekirjale ega nõuetele väärteoprotokollis viidet ei ole. 3 Väärteoprotokolli ülesandeks on määratleda väärteomenetluse menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita aga vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Seega peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokollis peab kajastuma rikkumise sõnaline kirjeldus ja lisaks selle peab olema märgitud ka, millist õigusnormi kohtuväline menetleja menetlusalust isikut rikkunuks peab. Üksnes sellisel juhul on tagatud VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigus teada, milles teda süüdistatakse. Sellise õiguse rikkumine on aga väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mida ei ole kohtumenetluses kõrvaldada võimalik. Nõue jääda kaebuse lahendamisel VTMS § 87 sätestatud väärteoasja arutamise piiridesse tähendab, et kohus on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS § 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Olukorras, kus väärteoprotokollis märgitud teokirjeldus ei sisalda mingit märget rikutud õigusnormi kohta ega viidet sellele, ei saa ka kohus omaalgatuslikult tuvastada normi, mille rikkumisest saab tuleneda kaebaja teos väärteotunnuste esinemine. Ehkki kohtul on õigus muuta teo kvalifikatsiooni, mida kohus on käesolevas asjas seoses juhtimisõiguse puudumise faktiga juba ka teinud, ei saa kohus siiski leida ise normi, mille rikkumist kohtuväline menetleja väärteomenetluses menetlusalusele isikule ette on heitnud. Selliselt toimides väljuks kohus väärteoprotokollis sisaldava väärteokirjelduse piiridest ja asuks täitma süüdistusfunktsiooni, mis lasub aga kohtuvälisel menetlejal. Kuna kohus on asja läbivaatamisel vastavalt VTMS § 87 sätestatule seotud väärteoprotokollis kirjeldatud teo tehioludega ja viitega rikutud normile, puudub kohtul võimalus kohtuvälises menetluses tehtud viga parandada, mistõttu tuleb Simmo Kielberg’i suhtes tehtud otsus tühistada ning väärteomenetlus
Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p 2, 133, 134, 135. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.