← Eesti

4-09-3631/6

4-09-3631 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2009 a Tallinn Väärteoasja number 4-09-3631 (2317,09,001681 (10220882804812)) Kohtunik Märt Tomin

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni.

Kohtuvälise menetleja esindaja: Heiki Tammisto Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Aldu Tigane, ik: 34911250290, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta Aldu Tigase kaebus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna vanemkonstaabli R Rougiaineni 02.03.2009 kiirmenetluse otsusele nr 2317,09,001681

(10220882804812)

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni rahuldamata.

2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna vanemkonstaabli R Rougiaineni 02.03.2009 kiirmenetluse otsus nr 2317,09,001681

(10220882804812)

§ 7422lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni muutmata.

  1. Seadusliku aluseta Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank tasutud riigilõiv summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni tuleb tagasi maksta riigilõivu tasunud isikule, so Aldu Tigase arvelduskontole nr 221019989849 Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse 1 soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.04.
  2. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna vanemkonstaabli R Rougiaineni 02.03.2009 kiirmenetluse otsusega nr 2317,09,001681

(10220882804812)karistati Aldu Tigast LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 1200 krooni selles, et menetlusalune isik 02.03.2009 kella 00.50 ajal Tammsaare tee 71 maja juures suunaga Järvevana tee poole juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 75 km/h +/- 3 km/h, millega menetlusalune isik rikkus LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas Aldu Tigane kaebuse, milles märgitakse, et alustas sõitu peale foori taga sesismist pöördeks paremale Sõpruse pst-lt Tammsaare teele. Tammsaare tee 71 juures teda peatati politsei poolt. Väidetavalt ületas kiirust. Politseiniku poolt oli väga ebaviisakas käitumine tema suhtes, ilma tutvustamata kästi tal väljuda autost ja küsiti kas ta ei oska lugeda inglisekeelset teksti politseinike mõõteriistalt et ta ületas kiirust. Enne teda ületasid 2 sõiduautot ristmiku otsesuunas. See kiirus, mida mõõdeti, ei ole tema auto oma. Pealegi, tehes pööret, nii lühikese maa peale ei saa sellist kiirust arendada ja kuna nägi mingisuguse operatiivauto vilkuvaid tulesid, siis kohe tõmbas paremasse tee serva. Haldusakt tehti teatavaks koheselt 02.03.2009 kell 00.
  1. Tegelikult oli juba kell 01.1503.03.
  2. Esialgu teatati trahvist 6000 krooni, kuid keeldus allkirja andmast, siis muudeti otsus kiirmenetluseks ja öeldi, et politseil on aegahommikuni seda allkirja oodata. Lõpetas oma töövahetust ja oli tõeliselt väsinud ja kirjutas alla aktile, millega nõus ei olnud. Kiirustas koju sest hommikul pidi uuesti varakult sõitu minema. Kaebusega taotletakse haldusakti tühistamist. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud isik kaebuse juurde ja lisas, et ei ole väärtegu toime pannud. On kaks korda seda ristmikku uuesti läbinud. Öösel on see ainuke ristmik kus foor töötab. Pööre paremale Tammsaare teele ja peatati 150 meetri kaugusel. Esimene küsimus oli, et on vale auto, kaks autot läks üle ristmiku. Kirjutas ülekuulamisprotokolli, et ületas kiirust tähelepanematusest, sest mõtles 6000 kroonisest trahvist ja sellest et tahtis puhkama minna. Töökaaslaste sõnade järgi pidi kellaaeg olema 01.30, mitte 00.50, sest ta viis neid koju. Hämmastas kiiruse ületamise ulatus, sest kiirus võis olla 60-65, siis poleks vaielnud. Citroen Jumper ei ole BMW või Seat. Ise on tegelenud 8 aastat rallispordiga. Kui ütlusi kirjutas, siis oli väsinud, ei saanud aru kus kinni peeti, arvas, et silla all või pärast seda kus on 70 km/h piirang. Mällu aga jäi Tammsaare tee 71, mis oli auto aknast näha. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et väärteoasja materjalidega on väärteo toimepanemine tõendatud, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on asutud seisukohale, et kiiruse mõõtmisel võidi mõõta mõne teise sõiduki sõidukiirust, kaebuse esitaja poolt väärteo toimepanemine ei ole olnud võimalik, kuivõrd peeti lühikese maa pealt pärast pööret kinni ja sõiduk ei saa kiirendada. Mõõdetud kiirus võis kuuluda teisele sõidukile. Kohus ei saa lähtuda kaebuse esitanud isiku oletusest ega tõenäosusest, et võidi mõõta mõne teise sõiduki sõidukiirust. Väärteoasjas on tõendiks kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvalt on kasutatud kiirusemõõteseadet Stalker II MDR nr AS004118, millise kohta on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt 26.04.2007 väljastatud tüübikinnitustunnistus nr TJI 5.3-1/12.04.07, milline kehtib kuni 28.12.2016 ja millise seadme kohta on väljastatud mõõtevajendi taatlustunnistus nr TTRSS2 08/
  3. Seadet testiti ka veel mõõtmisele eelnenud päeva õhtul 01.03.2009 kell 20.10 ning seade oli töökorras. Eesti Akrediteerimiskeskus on Põhja Politseiprefektuurile välja andnud tunnistuse nr E129 erialase kompetentsuse kinnitamise kohta ning selle tunnistuse kohaselt on see asutus hinnatud erialaselt pädevaks liiklusjärelevalve mõõtmise alal. Tunnistus kehtib kuni 11.12.
  4. Kvalmerk OÜ on R Raugiainenile välja andnud tunnistuse selle kohta, et R Rougiainen on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 sätetele peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Vastavalt sama seaduse sama paragrahvi lõike 1 sätetele on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Taolistest asjaoludest teeb kohus järelduse, et kohtul puudub igasugune alus kahelda 02.03.2009 koostatud mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemuses ja seetõttu puudub ka alus kahelda selles, et Aldu Tigane on rikkunud LE § 124 p 1 nõudeid, kuivõrd mõõtmistulemuse jälgitavus on tõendatud Mõõteseaduse § 5 sätete kohaselt. Kohtul puudub ka alus pidada tõenäoliseks seda, et võidi fikseerida mõne teise sõiduki kiirust, kuivõrd pädev mõõtja on suuteline kindlaks tegema seda liikuvat objekti, mille liikumiskiirust ta mõõdab, kuivõrd ta teostab mõõtmist vastava metoodika alusel. Kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku ütlustest ja oletustest tuleb usaldusväärsemaks lugeda kiirusemõõteseadme näitu, kuivõrd see on saadud Mõõteseaduses ettenähtud korda järgides. Kaebuses esitatud väited selle kohta, et kuna ta ei olnud nõud maksma 6000 krooni ja keeldus allkirjas, siis nõustus kiirmenetlusega, ei ole kohtu arvates asjakohased, kuivõrd kiirmenetluses koostatakse otsus vaid menetlusaluse isiku nõusolekul ja otsusest nähtuvalt on menetlusalune isik kiirmenetlusega nõustunud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli on aga menetlusalune isik omakäeliselt kirja pannud, et ületas kiirust tähelepanematusest. Seega on menetlusaluse isiku ütlused kohtuvälises menetluses ja kaebuse väited omavahel vastuolus. Pealegi tunnistas kaebuse esitanud isik ka kohtuistungil võimalikku lubatud sõidukiiruse ületamist, kuid vähemal määral. Kohus ei saa pöörata tähelepanu ka kaebuse esitaja väidetele selle kohta, et tema juhitud sõiduk ei suuda nii lühikese maa peale nii palju kiirendada, kuivõrd kohus ei saa asulasisesel teel hakata läbi viima eksperimenti, mille tulemusena võidakse ohtu seada nii eksperimendi läbiviija kui ka kõrvalised isikud ja sundida samas kedagi toime panema liiklusalast väärtegu. Mis puudutab Aldu Tigasele määratud karistust, siis menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut, so kuni 6000 krooni või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Lisaks võib ühe põhikaristuse, so rahatrahvi kõrval kohaldada LS § 7422 lg 4 alusel ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmisena ühest kuust kuni kolme kuuni. Kaebuse esitanud isikule on rahatrahv määratud ettenähtud sanktsiooni 1/5 ulatuses. Arvestades seda, et kaebuse esitanud isiku juhitud sõiduki kiirus ületas LS § 7422 lg 1 sätestatud piirmäära vähesel määral ja sellega pani toime LS § 7422 lg 2 ettenähtud väärteo, siis asub kohus seisukohale, et määratud karistus on proportsionaalne kaebuse esitanud isiku süü suurusega. Vastavalt senisele praktikale määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kui esinevad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, siis vastavalt määratakse karistus kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei tuvastatud ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seejuures on kohtuväline menetleja millegipärast jätnud üldse tähelepanuta asjaolu, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal oli menetlusalusel isikul kustumata karistus samalaadse väärteo toimepanemise eest. 3 Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse rahuldamiseks ja vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus puudub ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata ja muutmata. Märt Toming kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.