1 Ärakiri VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 4-07-5995 Otsuse kuupäev 04.12.2008 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Agnes Niinelaid’i väärteoasi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissari Alar Karu 09.10.2007 otsus väärteoasjas nr: 2590,07,006326 Kaebuse esitaja menetlusalune isik Agnes Niinelaid Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 01.12.2008, Rakvere kohtumaja Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Agnes Niinelaid, tema kaitsja Maarika Kutser ning kohtuväline menetleja Ave Uue Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast Lõpposa Jätta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsetalituse vanemkomissari Alar Karu 09.10.2007 otsus väärteoasjas nr: 2590,07,006326, millega määrati Agnes Niinelaid’ile (isikukood 47304075222, elukoht xxx, töökoht xxxx) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200 krooni, muutmata ja Agnes Niinelaid’i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates 2 kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. ASJAOLUD
- Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna konstaabel Kristi Fuchs koostas menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile 11.09.2007 väärteoprotokolli AB 875427 selle kohta, et 23.07.2007 kell 12.45 Lääne-Viru maakonnas xxxx hammustas xxx maja aiaga piiramata territooriumil ketis olev koer S K . Territooriumil oli olemas eramaa silt, kuid puudus kurja koera hoiatussilt. Oma hammustusega tekitas koer S K kehavigastuse, mis on fikseeritud traumapunktis. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid rikkus Rakvere linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja p 4,5 nõudeid, pannes toime Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid esitas 24.09.2007 väärteoprotokollile vastulause (tl 23), kinnitades, et on protokollis väärteo kirjelduses juhtunuga nõus. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid tunnistas fakti, et nende territooriumil olev ketis koer võis hammustada pr K , millest viimane ka talle nädal peale vahejuhtumit rääkis. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid märgib, et nimetatud alal oli kurja koera silt, kuid temale mitte teadaolevatel asjaoludel ja põhjustel on see hävinud. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi sõnul vasakul pool maja on mõlemad sildid: „kuri koer“ ja „eramaa“ alles, kuid paremal pool on üks nendest hävinud. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid kinnitas, et praeguseks on puuduv silt asendatud uuega. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi väitel ei ole sildid paigutatud krundi äärde, sest selleks puudub võimalus. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi sõnul asub prügikonteiner krundi nurgas ning sellele peab olema juurdepääs tühjendamiseks ilma, et postid, aed või koer seda tegevust segaks. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi väitel sellest tingituna sai sildid kinnitatud garaaži seinale. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid oma sõnul saab aru pr K soovist käes olev sodi konteinerisse visata, selle asemel, et maha poetada, kuid ta ei saa aru pr K edasisest käitumisest, võõrale territooriumile tulemisest. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi arvates on pr K väited, nagu oleks konteiner olnud katki ja ta ei suutnud seda avada, väärad. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi sõnul toodi nende territooriumil olev konteiner neile 09.09.2005 ja sellest ajast ei ole seda vahetatud. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid märgib, et seda, et konteiner on terve ja komplektne, võib näha ka politseis olevalt pildilt, mis on sündmuskohast peale juhtumit tehtud. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on seisukohal, et pr K ei oleks mitte midagi juhtunud, kui ta oleks kõndinud mööda kõnniteed ja mitte jalutanud koera keti piirkonda. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid leiab, et ei oleks ka midagi hullu olnud pr K soovis vabaneda käes olevast sodist maja prügikonteinerisse. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid kinnitas, et pr K nädal peale vahejuhtumit vesteldes ei maininud viimane kulude korvamist ja ei ole seda teinud tänaseni. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi väitel said nad kahjude korvamise nõudest teada politseis. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi sõnul tundis pr K muret vaid selle pärast, et süstid, mida tehakse võõra koera hammustuse korral, on tema jaoks väljakannatamatud. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi ütlustest nähtub, et pr K palus koera vaktsineerimise kohta tõendust, mis vabastab ta eelnimetatud süstide saamisest. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid tunnistas, et loomulikult tuli ta pr K vastu ja viimane sai väljavõtte vaktsineerimisraamatust. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid väidab, et hiljem, kui pr K oli teinud avalduse politseisse, rääkisid nad uuesti 3 ja siis toonitas pr K mitu korda, et neid ei peaks karistama, sest koer oli ketis ja kõik korras, kuid keegi peab ju temale tekkinud kahju korvama. Menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile jäävad arusaamatuks pr K motiivid ja põhjused, sest neid ta ei süüdista, aga kahju hüvitamist nõuab.
- Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Alar Karu määras 09.10.2007 otsusega väärteoasjas nr: 2590,07,006326 menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile karistuseks Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 alusel rahatrahvi 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200 krooni, sest 23.07.2007 kell 12.45 hammustas Lääne-Viru maakonnas xxxx maja aiaga piiramata territooriumil ketis olev koer S K . Territooriumi garaaži seinal oli olemas eramaa silt, kuid territooriumi sissepääsul puudus suletud territooriumit tähistav märgistus ja kurja koera hoiatussilt, koer tekitas kehavigastuse.
- Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Agnes Niinelaid. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid märgib oma kaebuses, et S K ütluste kohaselt tahtis ta visata prügi prügikasti ning selle käigus ründas teda koer. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid kinnitab, et prügikonteiner on otse tänava ääres ning igasugune vajadus hoovi siseneda puudus. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid väidab, et selle asemel, et panna prügi prügikasti, tuli S K võõrasse hoovi, kus oli väljas ka eramaa silt ning läks prügi viskama selleks mitte ettenähtud kastidesse. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi sõnul asub nimetatud alal ka koerakuut, kus on koer ketis keti pikkusega 4,5 meetrit. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi väitel tänava ääres seisva konteinerini koer ei ulatu. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid võtab omaks, et koera juures kurja koera hoiatussilte küll ei ole, kuna sealtkaudu hoovi ei siseneta, aga hoiatussildid on väljas teiselpool hoovis, kus koera näha ei ole. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid väidab, et koerakuut on tänavale näha ning seetõttu oleks pidanud S K ka eeldama, et kuudis võib koer olla. Rakvere linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja punkti 4 kohaselt koera ja kassi on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või maa-alal. Ala peab olema piiratud selliselt, et on välistatud looma väljapääsemine. Koera ja kassi pidamiseks mõeldud ala peab vastama seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veterinaarnõuetele ja loomapidamise tingimustele. Punkt 5 näeb ette, et omanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale maa-alale sildiga „Kuri koer“ või muu sildiga koera olemasolu kohta. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute ohutuse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustab varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Eeltoodust tulenevalt ei ole menetlusalusel isikul Agnes Niinelaidil võimalik aru saada, mille vastu ta eksinud on, sest kuigi talle kuuluv maa-ala ei olnud piiratud, oli koer ketis ja seetõttu tema väljapääsemine välistatud. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid leiab, et kuna Rakvere linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja punkt 5 ei kohusta omanikku kategoorilises vormis tähistama sissepääsu sildiga „Kuri koer“, vaid vajadusel, mille üle otsustab omanik ning ütlustest nähtuvalt selline silt ka oli territooriumil, siis puuduvad tema teos väärteo tunnused. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid palub eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 3 tühistada kohtuvälise menetleja otsus ning lõpetada väärteomenetlus. 4
- Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi kaebusele (tl 7) on seisukohal, et õigusrikkumise toimepanemine on tõendatud, väärteomenetluse lõpetamise alused puuduvad ja seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata ning nende otsus muutmata.
- Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Agnes Niinelaid esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid kinnitas kohtuistungil, et Narva 23 kinnistu on abikaasa nimel, kuid tegemist on abikaasade ühisvaraga. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi sõnul jääb maja tänava äärde, majast vasakule jääb aed, paremale majast tahapoole jääb garaaž. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi ütlustest nähtub, et paremal pool maja veidi tagapool on prügikastid. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi väitel on eravalduse silt kinnitatud garaaži seinale, kusjuures garaaži uksest tänavani on 9,5 meetrit. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi ütlustest nähtub, et koerakuut paikneb garaažist vasakul ja koera kett on kinnitatud garaažiukse kinnitushingede külge. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid möönab, et kurja koera silti sel momendil tõesti ei olnud, ehkki sai tellitud 3 silti ja nad panid sildid küll kolme kohta ülesse. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi väitel oli kurja koera silt ka garaaži seina peal ning sildid eravaldus ja kurja koera silt olid üksteise all. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi sõnul on koera keti pikkus 4,5 meetrit ning Ragn Sellsi prügikastini koera kett ei ulatu. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid kinnitas, et prügikastist järgmised kastid on mõeldud metalli kogumiseks. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid väitis, et kui S K oleks kasutanud Ragn Sellsi prügikasti, siis koer ei oleks ulatunud temani. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi kinnitusel ei ole Ragn Sellsi poolt veel ühtegi kaebust olnud, et nad ei saa prügikasti tühjendada või ei pääse ligi. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi sõnul ei ole Ragn Sellsi poolt toodud prügikast lukustatud. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid ei mäletanud enam kuupäeva, millal ta juhtunust teada sai, kuid mäletab, et tuli ühel päeval koju ning S K istus maja koridoris ja kirjutas kirja, rääkides talle, et nädal tagasi oli koer teda hammustanud. Menetlusaluse isiku Agnes Niinalaidi sõnul oli S K palunud infot koera vaktsineerimise kohta ja saanud tema käest vaktsineerimistõendi ja väljavõtte koera passist. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid kinnitas, et kui prügi tulla poetama, siis ei ole mingit piiret ees ning kui S K kinnistule tuli, siis miski teda ei takistanud, kuid võõral inimesel puudub vajadus hoovi minna. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi väitel ei ole mingit võimalust tänavale lähemale kuhugi eravalduse silti panna. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi sõnul ei ole tänava poole võimalik aeda teha, sest siis ei saaks Ragn Sells prügikaste tühjendada. Tunnistaja S K kinnitas kohtuistungil, et see oli
- juulil ja oli esmaspäevane päev, kui ta tuli koos mehega Rakveresse. Tunnistaja S K sõnul pani ta Nurga poest tulles klaaskommi suhu, kui tuli tuulehoog ja mingi kile käis plaks-plaks kokku. Tunnistaja S K väitis, et sel hetkel, kui ta sinna keeras, mõtles ta, et läheb seda kiletükki ära viskama. Tunnistaja S K kinnitas, et ühesuguseid konteinereid oli 4, kusjuures 2 olid tee ääres ja 2 olid teistpidi. Tunnistaja S K väitis, et ta tahtis minna sealt kahe konteineri vahelt kasutatud autode platsile, vaadates, et 2-3 meest läksid tema ees ja üks tuli talle järele ning tema läks ka. Tunnistaja S K avaldas, et kui ta sinna läks, siis teisest paarist tagumise rohelise metalse prügikasti juurest paistis üks roheline asi ja selle peal oli mingi metalne ese ning tema mõtles, et see roheline asi on tuulelohe, mis eelmisel nädalal laste käest ära kadus. Tunnistaja S K oli oma sõnul mõelnud, et tõstab lohe sealt välja, kuid konteineri peal oli midagi rasket ja kaas üles ei tulnud. Tunnistaja S K väitis, et kui ta läks, siis võttis koer, kes tuli ei tea kust, tal püksisäärest kinni ja kui koer püksisäärest lahti laskis, siis kaotas ta tasakaalu ja kukkus, kuid 5 klaaskomm oli tal suus ning üks hammas läks pooleks ja teiselt hambalt tuli plomm välja. Tunnistaja S K avaldas, et see oli kella 12 ja 2 vahel. Tunnistaja S K väitis, et ta on sealt aastaid mööda käinud, sest ämm elab tal sealt natuke maad edasi ja ta pole kunagi varem näinud, et seal oleks mingi koer. Tunnistaja S K ütlustest nähtub, et ta helistas mehele, et viimane talle järele tuleks. Tunnistaja S K sõnul tehti tema jalale 22 õmblust ning eluks ajaks on jalg rikutud. Tunnistaja S K ütlustest nähtub, et kuna ta ei talu marutaudi süste, siis nädal aega hiljem lonkas ta sinna, et üles otsida koera peremees. Tunnistaja S K avaldas, et kuna kedagi ei olnud kodus, siis istus ta ukse taha ja hakkas koera peremehele kirja kirjutama, et tal on vaja koera passi, et ta ei talu marutaudi süste, kuid siis läks uks lahti ja peremees oligi kohal, kes otsis koera passi üles, millest mees koopia tegi. Tunnistaja S K kinnitas kohtuistungil, et kõik käis nii kähku ja koera olemasolust tal aimu ei olnud, sest mingit ketikolinat ega koera urisemist ei olnud, koer oli kohe tema selja taga. Tunnistaja S K avaldas, et oleks seal mingi pael või koera pilt ees olnud. Tunnistaja S K sõnul kuut oli seal küll, kuid see tundus ka vana ja väike olevat ning see koer sinna kuuti ei mahukski. Tunnistaja S K oli oma sõnul mõelnud, et on suur maja, et on nagu kommunaalmaja. Tunnistaja S K kinnitas, et ta ei osanud arvata, et see on eravaldus. Tunnistaja S K võttis omaks, et nädala aja pärast nägi ta, et taga angaari peal oli silt eravaldus, kuid sel momendil ei näinud ta ühtegi eravalduse silti, vaid mingi autovrakk ja prügikastid olid seal. Tunnistaja S K kinnitas, et tema saab aru, et see silt pannakse enne, kui eravaldus hakkab ja kui see silt oleks olnud eespool ja kui poleks neid mehi ees läinud, siis poleks ta nende sabas sinna läinud. Tunnistaja S K väitis, et seal oli lausa rada sees. Tunnistaja S K möönis, et kõva tuul võis ta tähelepanu hajutada. Tunnistaja S K avaldas, et teised, kes sealt hoovist läbi läksid, ei katsunud seal midagi, ei kergitanud mingit kaant ja tema poleks ka kergitanud, kui ta poleks mingit rohelist asja näinud. Tunnistaja S K väitel ta garaaži ukse juures ei käinud. Tunnistaja S K oma sõnul mõtles, et saab inimestega räägitud ja saab kahju hüvitatud. Kohtuväline menetleja Ave Uue Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata, sest õigusrikkumise toimepanemine on tõendatud. Kohtuväline menetleja Ave Uue Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast kinnitas, et Alar Karu on otsuse tegemisel arvestanud, et tegu oli osaliselt piiratud alaga ja märk oleks pidanud olema paigaldatud vahetult eramaa piiri peale. Kohtuvälise menetleja Ave Uue Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast sõnul asus eramaa silt aga 9,5 meetrit eramaa piirist sissepoole, kuid S Kl oli eeldus arvata, et silt hakkab mõjuma märgist alates. Kohtuväline menetleja Ave Uue Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast kinnitas, et kinnistu piirdel puudus kurja koera silt, mis oleks võimaldanud kannatanul ohu vältimiseks mitte astuda sinna territooriumile. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 1 näeb ette vastutuse koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. 6 Rakvere linnavolikogu
- oktoobri 2002.a. määrusega nr 36 kinnitatud Rakvere linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja p 4 kohaselt koera ja/või kassi on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või maa-alal. Ala peab olema piiratud selliselt, et on välistatud looma väljapääsemine. Koera ja/või kassi pidamiseks mõeldud ala peab vastama seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veterinaarnõuetele ja loomapidamise tingimustele. Rakvere linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja p 5 sätestab, et omanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale maa-alale sildiga „Kuri koer“ või muu sildiga koera olemasolu kohta. Omanik peab tagama ameti- või tööülesandeid täitvate isikute ohutuse.
- Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Alar Karu on otsuses 09.10.2007 väärteoasjas nr: 2590,07,006326 lugenud menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi poolt väärteo toimepaneku tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on muu dokument, menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused, vastulause. Tunnistaja S K on ülekuulatuna kohtuvälises menetluses (tl 12-14) kinnitanud, et 23.07.2007 käis ta Decora poes ning siis tahtis minna kasutatud autode müügi platsile. Tunnistaja S K sõnul liikus ta mööda Narva tänavat. Tunnistaja S K väitel oli tuuline ilm ja tuul puhus ta jalgu pakkekile. Tunnistaja S K ütlustest nähtub, et Narva 23 maja juures kohe tee ääres olid prügikastid. Erinevalt kohtuistungil öeldust, kinnitas tunnistaja S K kohtuvälises menetluses, et see pakkekile segas teda, mistõttu ta korjas selle üles ja viskas prügikasti. Tunnistaja S K on kohtuvälises menetluses öelnud, et kui ta jõudis prügi kasti visata, tundis ta järsku ootamatult, et lahtine suuremat kasvu Saksa lambakoer lõi hambad paremasse jalga, mispeale ta vaatas üle õla koera peale ja ütles talle, et kutsa, kutsa, mis sa teed ja selle peale laskis koer hambad jalast lahti, siis aga võttis püksi säärest kinni, mispeale ta hakkas oma jalga, millest koer hammastega kinni hoidis ära tõmbama, kaotas aga selle peale tasakaalu ja kukkus tagurpidi peaga vastu konteinerit. Tunnistaja S K on kohtuvälises menetluses väitnud, et sel hetkel oli tal suus klaaskomm ja ta arvas, et kukkudes vigastas klaaskommi pärast hambaid, nii et üks hammas tuli täitsa otsast, teisel hambal tuli plomm ära. Tunnistaja S K on kohtuvälises menetluses kinnitanud, et kell oli umbes kolmveerand üks päeval ning mingeid silte, et „eravaldus“ või „kuri koer“ ta ei märganud. Tunnistaja S K kohtuvälises menetluses ülekuulamise protokolli lisana on AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna poolt väljastatud patsiendikaardi nr 10568 koopia (tl 15), millisest nähtub, et S K saabus osakonda 23.07.2007 kell 13.13 kaebusega, et võõras koer pures vasakut jalga, hammustushaavad vasaku sääre taga ja ees, trauma aeg 23.07.2007 Narva tänav. Tehtud haavade korrastus, õmblused, alustatud vaktsineerimist. Lõplik diagnoos vasaku sääre haavad. Tunnistaja S K kohtuvälises menetluses ülekuulamise protokolli lisana on Pirita Apteegi arve 31.07.2007 ravimite ostmise kohta summas 167.90 krooni, Pirita Apteegi arve 06.08.2007 ravimite ostmise kohta summas 78.70 krooni ja Lasnamäe Centrumi Apteegi arve 03.08.2007 ravimite ostmise kohta summas 57.70 krooni, samuti hambaarst Irina Tsõmbalova poolt 7 väljastatud arve-müügitšekid 27.07.2007 summale 450 krooni, 01.08.2007 summale 1200 krooni ja 09.08.2007 summale 3900 krooni (tl 16-17). Tunnistaja S K kohtuvälises menetluses ülekuulamise protokolli lisana on Rakveres Narva 23 asuva kinnistu plaan (tl 18). Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on ülekuulatuna kohtuvälises menetluses (tl 20-21) öelnud, et ta elab xxxx ning et nende maja asub kõnnitee ääres ning sealt kõnnitee äärest algab ka nende maja krundipiir. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses öelnud, et majast tahapoole on krundi ümber ehitatud aed, kuid see osa krundist, mis jääb kõnnitee äärde, on aiaga piiramata. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses avaldanud, et paremal pool maja on krundi piirile aia asemel pandud üks prügikast ja kaks metallkasti, mis märgistavad nende krundipiiri ning paremal pool maja on majast natuke tagapool, sealt kust algab aiaga eraldatud osa, paigaldatud garaaži seinale nähtavale kohale eramaa silt. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses väitnud, et eramaa silti ei saa päris kõnnitee äärde, kust algab nende krundi piir, paigaldada, kuna seal ei ole selle sildi jaoks sobivat kohta. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses öelnud, et paremal pool maja asub aiaga piiramata osal koerakuut ning seal on neil ka hundikoerasegu suur koer, kes on neil alati ketis, kui ta on väljaspool aiaga piiratud territooriumi. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses kinnitanud, et koera keti pikkus on 4,5 meetrit garaaži seinast, kuhu koer on kinnitatud, kusjuures koera ketihaardesse jäävad metallkastid, mis asuvad majaterritooriumil, kuid prügikastini koer ei ulatu. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses omaks võtnud, et praegusel hetkel ei ole sealpool maja, kus prügikastid asuvad, kurja koera hoiatussilti, kuid varasemalt on nad selle sinna pannud, kuid nüüd mingist ajast on see sealt kaduma läinud. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses tunnistanud, et ta teadis, et kevadel oli see hoiatussilt veel olemas. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses öelnud, et küll on aga olemas kurja koera hoiatussilt teiselpool maja jalgvärava juures. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses väitnud, et koer on neil kuri, kui tema ketipiiridesse keegi võõras läheb. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus loeb menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks nii tema enda kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega, tunnistaja S K kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustega, tunnistaja S K kohtuvälises menetluses ülekuulamise protokolli lisana esitatud AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna poolt väljastatud patsiendikaardi nr 10568 koopiaga. Tunnistaja S K kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustes on vastuolu ning see seisneb selles, et kohtuvälises menetluses erinevalt kohtuistungil öeldust on tunnistaja S K kinnitanud, et kuivõrd pakkekile segas teda, siis ta korjas selle üles ja viskas prügikasti. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja S K, et sel hetkel, kui ta sinna keeras, mõtles ta, et läheb seda kiletükki ära viskama. Tunnistaja S K ei ole kohtuvälises menetluses erinevalt kohtuistungil öeldust rääkinud sellest, et ta oleks näinud seal laste käest eelmisel nädalal kaduma läinud rohelist tuulelohet, mistõttu oli tal vaja seetõttu teisest paarist tagumise rohelise metalse prügikasti kaant kergitada, et tuulelohe sealt välja tõsta. Analoogselt on tunnistaja S K nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtuistungil kinnitanud seda, et ta tahtis minna kasutatud autode müügiplatsile. Tunnistaja S K 8 kohtuvälises menetluses antud ütlustes esineb vastuolu AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna poolt väljastatud patsiendikaardi nr 10568 koopiaga selles osas, et tunnistaja S K sõnul suuremat kasvu Saksa lambakoer lõi talle hambad paremasse jalga, kuid 23.07.2007 on tal diagnoositud AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonnas võõra koera puremise tagajärjel saadud vasaku sääre haavad. Kohus leiab, et eeltoodud vastuolud ei muuda tunnistaja S K poolt antud ütlusi ebausaldusväärseteks, sest tõendatud on see, et tunnistaja S K tahtis minna kasutatud autode müügiplatsile ning see, kas ta kergitas teisest paarist tagumise rohelise metalse prügikasti kaant selleks, et prügi ära visata või selleks, et laste käest eelmisel nädalal kaduma läinud rohelist tuulelohet sealt välja tõsta, ei oma asjas määravat tähtsust. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda tunnistaja S K kohtuvälises menetluses antud ütluste õigsuses, et suuremat kasvu Saksa lambakoer lõi talle hambad paremasse jalga, sest lisaks haavade korrastamisele, tehti arvukalt õmblusi, samuti avaldas tunnistaja S K kohtuistungil, et eluks ajaks on jalg rikutud. Kohtu eeltoodud järeldust, et tunnistaja S K ei eksi, toetab asjaolu, et koera hammustamisega kaasnesid lisaks veel ebameeldivused marutaudivastaste süstide näol. AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonna poolt väljastatud patsiendikaardi nr 10568 koopiaga loeb kohus tõendatuks selle, et 23.07.2007 kell 13.13 pöördus tunnistaja S K 23.07.2007 Narva tänaval võõralt koeralt jalale saadud hammustushaavade tõttu neile esmaabi saamiseks, kuid ekslikult on seal märgitud parema sääre haavade asemel vasaku sääre haavad. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab seda, et juba väärteoprotokollis peab olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile ette heidetakse. KarS § 12 lg 1 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 12 lg 3 sätestab, et süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus ja ettevaatamatus. Menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile heidetakse ette tegevusetust. Tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma otsuses 09.10.2007 väärteoasjas nr: 2590,07,006326 heidab menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile muuhulgas ette seda, et territooriumi sissepääsul puudus suletud territooriumi tähistav märgistus. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse väärteo kirjeldusest kuuluvad välja jätmisele sõnad „suletud territooriumit tähistav märgistus ja“, sest väärteoprotokollis menetlusalust isikut selles ei süüdistata. Seega väljus kohtuväline menetleja selles osas väärteoprotokolli piiridest. Rakvere linnavolikogu
- oktoobri 2002.a. määrusega nr 36 kinnitatud Rakvere linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja p 4 kohaselt koera ja/või kassi on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või maa-alal. Ala peab olema piiratud selliselt, et on välistatud looma väljapääsemine. Koera ja/või kassi pidamiseks mõeldud ala peab vastama seaduses või selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud veterinaarnõuetele ja loomapidamise tingimustele. Kohus on seisukohal, et Rakvere linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja p 4 tuleb jätta menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile esitatud süüdistusest välja, sest menetlusalust isikut Agnes Niinelaidi ei süüdistata selles, et maa-ala, kus ta koera pidas ei olnud piiratud selliselt, et oleks olnud välistatud looma väljapääsemine. Rakvere linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja p 5 sätestab, et omanik on kohustatud vajadusel tähistama sissepääsu tema omandis või valduses olevale maa-alale sildiga „Kuri 9 koer“ või muu sildiga koera olemasolu kohta. Kohus leiab, et menetlusalune isik Agnes Niinelaid rikkus nimetatud sätet, pannes toime väärteo, milline on kohtuvälises menetluses õigesti kvalifitseeritud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 järgi. Küsimusi võib eelpoolnimetatud sätte tõlgendamisel tekitada sõna „vajadusel“, mis kohtu arvates võib oleneda mitmetest konkreetsetest asjaoludest. Vajadus on kohtu hinnangul olemas käesoleval juhul, kui koera peetakse omanikule kuuluval maa-alal, mis ei ole piiratud. Kuna tegemist ei olnud piiratud või piirdega alaga ning silt eravaldus oli Narva tänavast 9,5 meetri kaugusel garaaži seina peal, siis ei ole kohtu arvates tunnistaja S K käitumisele õiguslikult midagi ette heita. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile kuuluv koer 23.07.2007 kell 12.45 Rakveres Narva 23 maja aiaga piiramata territooriumil tunnistaja S Ki hammustas. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid möönis kohtuistungil seda, et kurja koera silti sel momendil tõesti ei olnud, ehkki sai tellitud 3 silti ja nad panid sildid küll kolme kohta ülesse. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi väitel oli kurja koera silt ka garaaži seina peal ning sildid eravaldus ja kurja koera silt olid üksteise all. Menetlusalune isik Agnes Niinelaid on kohtuvälises menetluses tunnistanud, et ta teadis, et kevadel oli see hoiatussilt veel olemas. Menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi kohtuvälises menetluses ja kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et silte ei saa päris kõnnitee äärde, kust algab nende krundi piir, paigaldada, kuna seal ei ole nende jaoks sobivat kohta. Kohus on seisukohal, et kohustus oli menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi poolt faktiliselt täidetav ja õiguslikult proportsionaalne, sest kui omanikule kuuluv maa-ala ei ole kõigist külgedest piiratud, tuleb tähistada kõik sissepääsud maa-alale sildiga „Kuri koer“ või muu sildiga koera olemasolu kohta, et oleks tagatud kõrvaliste isikute ohutus. Kohustuse mittetäitmine menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi poolt on põhjuslikus seoses tunnistaja S Kle põhjustatud tervisekahjustusega. Väärib märkimist, et isegi siis, kui silt „Kuri koer“ oleks olnud Narva tänavast 9,5 meetri kaugusel asuva garaaži seina peal, oleks tegemist olnud Rakvere linnas koerte ja kasside pidamise eeskirja p 5 sätte rikkumisega, sest sissepääs maa-alale ei piirne garaažiga. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav ka ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus KarS §-st 27 lähtuvalt väärteoasja arutades ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
- KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Agnes Niinelaid. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile kohtuvälise menetleja poolt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 lg 2 alusel määratud rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. 1200 krooni, on ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast kümme korda väiksem. Vaatamata sellele, et menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile esitatud süüdistuse maht vähenes, ei pea kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud niigi väikse rahatrahvi vähendamist põhjendatuks. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 10 toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Alar Karu on 09.10.2007 otsuses väärteoasjas nr: 2590,07,006326 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Agnes Niinelaidi karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad, sest need ei tulene selgesõnaliselt väärteotoimiku materjalidest. Kohus on seisukohal, et menetlusalusele isikule Agnes Niinelaidile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.
- Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissari Alar Karu 09.10.2007 otsuse väärteoasjas nr: 2590,07,006326 muutmata ja Agnes Niinelaidi kaebuse rahuldamata. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent H.Väinaste I.Golubev Kohtuotsus jõustus
- mail 2009.a Riigikohtu kohtuotsusega Nooremreferent I.Golubev