4-08-11453/4

Toimik nr.4-08-11453 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruaril 2009.a Kohtla-Järve kohtumajas avalikul kohtuistungil kaebemenetluses Väärteoasja number 4-08-11453 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungi sekretär Inna Kossinets Inga Kaljus Tõlk Väärteoasi Istungil osalenud isikud Aleksandr Gajsler´i kaebus Ida Politseiprefektuuri 27.10.2008.a. otsuse väärteoasjas nr.2440,08,013453 peale, millega temale Liiklusseaduse § 74´16 alusel määrati rahatrahv 1140.- krooni Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna juhtivkonstaabel Heiki Lindus. Kaebuse esitaja Aleksandr Gajsler (isikukood: 37301162275, elukohtxxx tema esindaja Vladislav Kulikov isikukood 34803162211) Tuvastatud asjaolud: Ida Politseiprefektuuri 27.10.2008.a otsusega väärteoasjas nr.2440,08,013453 määrati Aleksandr Gajslerile Liiklusseaduse § 7416 alusel rahatrahv 19 trahviühikut, s.o 1140.- krooni 20.11.2008 a. esitas Aleksandr Gajsler Viru Maakohtule kaebuse ülalmainitud Ida Politseiprefektuuri 27.10.2008.a otsuse nr.2440,08,013453 peale. Oma kaebuses palub ta tühistada ülalmainitud otsus. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole tõendatud tema poolt Liikluseeskirja § 46 ja § 76 rikkumine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Aleksandr Gaisler andis ütlusi, et 08.10.2008 kella 19.00 paiku sõitis üle xxx piirkonnas Telefonijaama juures asuva ülekäiguraja. Seejuures jalakäijat ülekäigurajal ei olnud. Kui jalakäia oleks asetsenud ülekäigurajal, siis oleks tema auto alla jäänud. Mobiiltelefoniga ei rääkinud. Nägi Telefonijaama vastas seisvat politseiautot. Politseinikud pidasid teda kinni xxx tänava maja nr. xxx juures, väidetavalt aset leidud rikkumise asukohast kahe kilomeetri kaugusel. Ta ei saa aru, miks erisignaalidega varustatud autos viibinud politseinikud ei peatanud teda kohe, rikkumise toimepanemise asukohas. Avaldas politseinikele, et ei ole nõus õigusrikkumisega. Jalakäijat ülekäigurajal ei olnud, mobiiltelefoniga ei rääkinud. Auto sõidu ajal kasutatakse 1 kõnede vastuvõtmiseks Hands free süsteemi. See oli tal kaasas. Politseinikele sellest ei teavitanud, kuna nad ei küsinud selle kohta. Keeldus hoiatusest ja nõudis antud asja täielikku arutamist. Ta on seaduskuulelik juht ja 7 aasta kestel ei ole toime pannud ühtegi õigusrikkumist. Süüdlaseks end ei pea, palub politseiotsus tühistada. Tunnistaja, politseitöötaja S S. 08.10.2008 aastal kell 19.00 tema koos paarilisega, konstaabel S M, teostasid liiklusjärelvalvet xxx, xxx majade nr. xxx ja nr. xxx vahel asetseva ülekäiguraja piirkonnas. Nende auto asetses ülekäigurajast maja poolt 5 meetri kaugusel. Pani tähele, et sel ajal, kui ülekäigurajal asetses naisterahvas, kes juba ületas maja nr. xxx suunas pool ülekäigurajast, sõitis üle ülekäiguraja sõiduauto xxx reg. nr. xxx. Sel hetkel sõiduauto juht, meesterahvas, suhtles mobiiltelefoni teel. Seoses sellega ei andnud jalakäijale teed. Antud teelõigul suure liiklustiheduse tõttu, avariiolukorra vältimiseks, ning selleks, et teisi juhte segadusse mitte ajada, ei peatanud sõiduautot juhi poolt õigusrikkumise toimepanemise asukohas. Järgnesid sõiduautole ja peatasid xxx tänava piirkonnas. Selgitasid, milline õigusrikkumine on tema poolt toime pandud. Sõidukijuht A.Gaijsler ei nõustunud õigusrikkumise toimepanemisega. Keeldus hoiatusmenetlusest. Avaldas, et jalakäijat ülekäigurajal ei olnud ja mobiiltelefoni teel ta ei suhelnud. Ta ei teavitanud sellest, et tema sõiduauto on varustatud „Hands free“ süsteemiga. Juhi suhtes koostati väärteoprotokoll. Aleksandr Gajsleri esindaja Vladislav Kulikov avaldas, et õigusrikkumise fakt ei ole tõendatud. Õigusrikkumise toimepanemise asukohas A.Gajslerit kinni ei peetud. Ülekäigurada ületanud jalakäija ei ole kindlaks tehtud ega ülekuulatud. Oma asukohast politseinikud ei saanud näha, kas A.Gajsler suhtes telefoni teel või mitte. A.Gajsleril on olemas „Hands free“ süsteem ja tal polnud vajadust suhelda telefoni teel võttes seda kätte. A.Gajsler on seaduskuulekas juht, ja kui ta oleks toime pannud õigusrikkumise, siis nõustuks sellega, antud juhul ta keeldus isiklikult hoiatusmenetlusest ja nõudis täielikku asja arutamist. Leiab, et A.Gajsleri süü on tõendamata. Ida Politseiprefektuuri otsus tuleb tühistada ning menetlus asjas lõpetada, väärteo tunnuste puudumisel. Ida Politseiprefektuuri esindaja Heiki Lindus leiab, et ei ole aluseid Ida Politseiprefektuuri otsuse tühistamiseks. Politseiauto seisis ülekäigurajast 5 meetri kaugusel. Sellise vahemaa tagant nad võisid ja pidid nägema, mida teeb juht olles autoroolis. Samuti ei ole alust mitte usaldada politseitöötajaid, kes kinnitavad, et hetkel, kui A.Gajsrei poolt juhitav sõiduauto ületas ülekäigurada, viibis seal jalakäija. A.Gajsleri väide, et sel juhul ta oleks ta alla ajanud, on põhjendamata. Jalakäia ületas pool ülekäigurajast ja Gajsler sõitis seal, kus jalakäijat enam ei olnud. Antud ülekäigurada asub ühel eriti keerulisel ja suure liiklustihedusega teelõigul, eriti täistunni ajal. Seepärast politseitöötajad ei pidanud A.Gajslerit kinni vaid sõitsid talle järgi ja pidasid vähem ohustatud kohas, vältides avariiolukorda. Samuti seoses sellega, ei olnud politseitöötajatel võimalik peatada ja üle kuulata jalakäia, vastasel juhul nad poleks saanud A.Gajsleri sõiduautot kinni pidada. A.Gaijsler, omades kõiki võimalusi selleks, et teatada politseitöötajatele Hands free süsteemi olemasolust, ei teinud seda. See seab tema ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. See asjaolu, et A.Gajsler varem ei pannud toime õigusrikkumisi, ei näita seda, et ta ei saanud õigusrikkumist toime panna. Palub jätta kaebus rahuldamata ja politseiotsus muutmata. Kohus uuris järgmisi tõendeid: Väärteoprotokoll AB 1030821 l.k.
2. Aleksandr Gajsler’i ülekuulamise protokoll. lk. 15 2 Otsus väärteoasjas nr 2402,08,013453 lk. 21 KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA SELLE PÕHJENDUSED Kohus tegi kindlaks, et 08.10.2008 aastal kell 19.12 liikus A.Gajsleri poolt juhitud sõiduauto xxx reg.nr xxx xxx linnas mööda tänavat xxx xxx tänava suunas. Ülekäiguraja piirkonnas, maja nr xxx juures, ei andnud sel hetkel ülekäigurajal asetsevale jalakäiale teed. Kuigi A.Gajsler eitab seda, et jalakäia viibis ülekäigurajal, ei ole kohtul alust kahelda tunnistaja S.S ütlustes. Tema poolt antud ütlustes osatus ta sellele, et ülekäigurajal viibis naisterahvas ja nimelt sel hetkel sõitis üle ülekäiguraja A.Gajsleri poolt juhitud sõiduauto. Politseiauto asetses ülekäigurajast viie meetri kaugusel. Politseitöötajad ja A.Gajsler ei olnud varem omavahel tuttavad ning neil ei olnud eelarvamuslikuks suhtumiseks ühtegi alust. Asjaolu, et tema sõiduauto peatati mitte kohe peale õigusrikkumise toimepanemist, vaid xxx tänaval, on tõendatud sellega, et õigusrikkumine leidis aset eriti tiheda liiklusega teelõigul ning täistunni ajal. Politseitöötajate selgitused, et nimelt seoses sellega nad ei asunud koheselt teda kinni pidama, loeb kohus põhjendatuks. Samuti kinnitab see politseitöötajate versiooni, et nimelt A.Gajsleri sõiduauto sõitis üle ülekäiguraja, ning sõiduauto juhi poolt pandi toime õigusrikkumine. Nad järgnesid kohe sõiduautole ja peatasid xxx tänava piirkonnas. A.Gajsler kinnitab, et sõitis sel ajal oma sõiduautoga üle ülekäiguraja xxxtänava piirkonnas. Seega, rikkus ta Liikluseeskirja §
3. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Liiklusseadus § 9 lg.3 Juht ei või takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel. Sel moel, A.Gajsler pani toime Liiklusseaduse § 7416 järgi kvalifitseeritava õigusrikkumise – juhi poolt reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale tee mitteandmine Samuti loeb kohus tõendatuks, et oma autoga xxx reg.nr xxx liikumise ja üle xxx tänaval maja nr xxx juures asetseva ülekäiguraja sõitmise momendil A.Gajsler suhtles mobiiltelefoni teel. Sellisele asjaolule viitab otseselt tunnistaja S.S. Politseiauto asetses ülekägurajast viie meetri kaugusel ja seisis A.Gajsleri sõiduauto liikumise suunas.S. S väidab, et sel hetkel suhtles A.Gajsler mobiiltelefoni teel. Tema eelduste kohaselt, on see üks põhjusi; miks ta ei märkand ja ei andnud jalakäijale teed. A.Gajsler eitab, et liikudes sõiduautoga xxx tänavat mööda, suhtles mobiiltelefoni teel. Ta hankis abisüsteemi „Hands free“, ja mobiiltelefoniga kõne pidamiseks pole vajadust telefon kätte võtta. Sel ajal, kui politseitöötajad teda kinni pidasid, oli see süsteem tal kaasas. A.Gajsler ei nõustunud, et liikumise hetkel suhtles mobiiltelefoni teel. Ei suutnud selgitada, miks ei teatanud politseitöötajatele, et tal on kaasas abisüsteem „Hands free“ ning millega seoses ei esitanud seda politseitöötajatele. Avaldas, et teda ei küsitud, kuid ta ei näidanud ka. Kohtule jääb arusaamatuks, miks õigusrikkumises süüdistatav juht omades tõendeid, mis seavad kahtluse alla selle toimepanemise, ei esita neid politseitöötajatele. A.Gajsleri poolt vahetult peale kinni pidamist antud selgitusest – tema, olles teadlik, et teda süüdistatakse Liikluseeskirja § 46 ettenähtud õigusrikkumise toimepanemises, ei kirjuta, et tal on olemas „Hands free“ süsteem, mis võimaldab kasutada telefoni ilma käsi kasutamata ning et see asub sõiduautos. Seoses sellega, A.Gajsleri versioon kutsub esile kahtlusi ja kohus loeb tõesteks tunnistaja S.S poolt antud ütlused. Seega, A.Gajsler rikkus Liikluseeskirja § 67 sätteid. Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. Liiklusseadus §
4. lg.4 Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. 3 Sel moel A.Gajsler pani toime Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ettenähtud õigusrikkumise. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Liiklusseaduse § 7416 ja 7435 järgi toime pandud õigusrikkumise eest on ettenähtud ainult üks karistuse liik – rahatrahv kuni 50 trahviühikut. A.Gajsler pani toime kaks õigusrikkumist, varem väärteokorras karistamata. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus asjas ei tuvastanud. Politseiprefektuuri poolt määrati A.Gajslerile LS § 7419 järgi ettenähtud õigusrikkumise toimepanemise eest rahatrahv 19 trahviühikut, kohus leiab, et antud karistuse määr on selle paragrahvi sanktsiooniga ettenähtud keskmisest määrast madalam, vastab A.Gajsleri poolt toimepandud õigusrikkumise iseloomule ja raskusastmele, karistuse vähendamiseks aluseid ei ole. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule on karistus määranud kooskõlas KarS § 56 sätestatud karistuse kohaldamise alustega. Kohus ei tuvastanud VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Väärteokaristus Ida-Viru maakonnas toime pandud väärteo eest on määratud pädeva kohtuvälise menetleja- Ida Politseiprefektuuri- poolt. Väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust: menetlus on läbi viidud pädeva ametniku poolt, menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi, talle on allkirja vastu kätte antud väärteoprotokoll, talle on antud võimalusanda ütlusi väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes VTMS § 132 lg 1 p 1, jätab kohus Aleksandr Gajsler’i kaebuse rahuldamata ja Ida Politseiprefektuuri 27.10.2008.a otsuse nr. 2440,08,013453 muutmata. Juhindudes VTMS §132 p.1, 134, 135 , kohus Otsustas: Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 27.10.2008 a. otsus väärteoasjas nr. 2440,08,013453 Aleksandr Gajsler´ile Liiklusseaduse § 7416 alusel 1140.- kroonise rahatrahvi määramise kohta. Kaebus jätta rahuldamata. Määratud rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 SEB Pangas või arvedusarvele nr 221023778606 Swedbangas viitenumber
5. Juhul, kui ei esitata dokumente (millele märkida väärteoasja number ja mille eest, kes ning kelle nimel on tasunud), millest nähtuks rahatrahvi vabatahtlik hüvitamine, saadetakse otsus täitmisele kohtutäiturile vastavalt kehtestatud korrale. Viru Maakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, esitades kaebuse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesadav, ja teatades oma soovist esitada kassatsioonikaebust kirjalikult Viru Maakohtule 7 päeva jooksul. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 25.03.
6. Kohtuotsus jõustub 27.04.2008 juhul, kui otsuse peale ei ole kassatsiooni esitatud. Jüri Sakkart Kohtunik 4