4-08-12950/2

4-08-12950 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märtsil 2009.a. Tallinnas Kohtunik Katre Poljakova Menetlusliik Kaebemenetluses Väärteoasi Marko Jalakas kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 20.11.2008.a. otsusele väärteoasjas nr 2302,08,036925; Menetlusosalised kaebuse esitaja Marko Jalakas (ik. 37707310294), elukoht: ccc; kaebuse esitaja esindaja: Lennart Oja, Advokaadibüroo Taivo Saks ja Partnerid kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu; Kohtuistungi toimumise aeg
2. märtsil 2009.a. Tallinnas Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Marko Jalakas; Kaebuse esitaja esindaja Lennart Oja; Kohtuväline menetleja Hannes Küünarpuu: Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1; 133-135 otsustas:
3. Jätta rahuldamata Marko Jalakas´e kaebus Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin´i 20.12.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2302,08,036925 otsuse tühistamiseks ning jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. 2 KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin poolt 20.11.2008.a. koostatud otsusest nähtuvalt rikkus Marko Jalakas LE § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 järgi, milline seisnes selles, et Marko Jalakas 11.05.2008.a. kell 21:18 Ploomipuu pst/ Keerispea tn, Maardu linnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin on Marko Jalakas suhtes koostatud väärteootsuse tegemisel karistuse määramisel juhindunud KarS § 56 lg 1, kergendavaks asjaoluks pidas menetleja menetlusaluse isiku poolset kahetsust. Menetlusalusele isikule karistuse määramisel kohtuväline menetleja märkis, et joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning, et tegemist on enamohtliku väärteoga, juhtides tähelepanu sellele, et joobes juht seab ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Samuti märkis kohtuväline menetleja, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, kuid määratud karistus ei ole mõjutanud isikut seaduskuulekalt käituma ning seetõttu jäeti menetlusaluse isiku poolt vastulauses esitatud taotlus mitte määrata väärteo toime panemise eest lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist rahuldamata. Marko Jalakas’ele määrati LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 220 trahviühiku ulatuses s.o 13200.- krooni ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest kohaldati tema suhtes lisakaristust, nimelt määrati Marko Jalakas’ele LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks. 16.12.2008.a. esitas Marko Jalakas’e volitatud esindaja Lennart Oja Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse eelpool märgitud kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuse esitaja esindaja juhindudes VTMS § 132 p - dest 2 ja 3 taotles kohtult Põhja Politseiprefektuuri
4. novembri 2008.a. väärteoasjas nr. 2302,08,036925 tehtud otsuse, millega määrati Marko Jalakas’ele LS § 7419 lg 1 alusel karistus 220 trahviühikut ning LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine viieks kuuks tühistamist. Kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitaja esindaja Lennart Oja on asunud seisukohale, et kaevatav otsus ei ole seaduslik, kuna selles on eiratud karistuse määramise üldtunnustatud ning seaduses sätestatud printsiipe. LS § 7419 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kaebaja esindaja märkis, et osundatud sätte alusel tuleb karistuse määramisel arvestada karistusõiguses kehtiva diferentsi hüpoteesiga, selgitades, et nimetatud hüpoteesi järgi tuleb karistuse määra hindamisel jagada esmalt maksimaalse karistuse määr kahega, seejärel tuleb analüüsida, kas teo toimepanemisel esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ning määrata selle pinnal kas siis keskmisest karistuse määrast kergem või raskem karistus. Kaebuse esitaja esindaja juhtis esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja oleks pidanud määrama kergema karistuse kui 150 trahviühikut. Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et kaevatavas otsuses on kohtuväline menetleja põhjendanud lisakaristuse määramist asjaoluga, et kaebajat on varasemalt karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Kohtuväline menetleja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebajal ei ole ühtegi kehtivat karistust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, märkides, et nimelt KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Kaebaja suhtes on jõustunud viimane otsus alkoholijoobes 3 mootorsõiduki juhtimise osas
5. aprillil 2004.a. s.o kauem kui kauem kui kaheksateist kuud. KarS § 25 lg 1 p 81 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku § - le
6. Sellest tulenevalt asus kaebuse esitaja esindaja seisukohale, et lisakaristuse määramise alusena ei saa arvestada, et kaebajat on varasemalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti juhiti kohtule esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et kohtuväline menetleja on määranud lisakaristuse põhjusel, et „joobes juhtimine on tahtlikult toime pandud süütegu“. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtliku kui ettevaatamatu tegu. Sellest tulenevalt kaebuse esitaja esindaja arvamuse kohaselt ei oma väärteo karistamisel süüteokoosseisu subjektiivne tunnus tähtsust ning seega ei saa karistuse määramisel sellest lähtuda. Lisaks ei nähtu, kas ja, mil viisil on tuvastatud kaebaja väidetav tahtlus teo toimepanemiseks. Kuivõrd karistuse määramisel ei saa arvestada kustutatud karistusega ning kohtuväline menetleja ei ole lähtunud kaebaja poolt väidetavalt toimepandud teo asjaoludest ja kaebaja suhtumisest oma väidetavalt toimepandud teosse vaid üldisest teo etteheidetavusest ja kahjulikkusest, ei ole lisakaristuse määramine põhjendatud ning seetõttu asus kaebaja seisukohale, et lisakaristuse osas tuleb otsus tühistada. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 11.03.2009.a. toimunud kohtuistungil üle kuulatud kaebuse esitaja Marko Jalakas märkis, et jääb kohtule esitatud kaebuse juurde, selgitades, et tal ei ole võimalik ilma autota tööl käia, ta on töödejuhataja, objektil, mis asub Xxx varustaja. Enda elukoht on Xxx. Laps on tal 4 aastane ja käib Xxx lasteaias. Kohtuvälisele menetlejale selgitas kaebuse esitaja Marko Jalakas, et joobes juhtimise eest teda karistati, ta tegi sellest omad järeldused ja rohkem nii ei tee. 11.05.2008.a. tal kindlat töökohta ei olnud ja siis oli tal ükskõik, nüüd ta enam nii ei arva. Marko Jalakas kinnitas, et ta on ka varem alkoholi tarvitanud ja ta teab, et õlu tekitab joovet ning samuti teab ta seda, et joobes juhtimine on keelatud, märkides, et see oli tema viga, et lõpetas alkoholi tarvitamise kell 21 ja rooli istus 21.15 – ta ei mõelnud adekvaatselt. Nüüd kardab ta oma töö pärast ja see paneb mõtlema. Abikaasal on küll load, aga viimane ei sõida, ei julge, sest on teinud avarii ja sattunud haiglasse. Varasemad trahvid on tema – Marko Jalakas’el tasumata, sest polnud tööd. Kaebuse esitaja esindaja Lennart Oja märkis kohtuistungil, et 20.11.2008.a. tehtud otsus, millega määrati Marko Jalakas’ele rahatrahv ja, millega kohaldati lisakarisusena juhtimisõiguse äravõtmine tuleb tühistada, menetlus lõpetada kuna karistus ei ole õige. Otsus ei ole seaduslik, kuna selles on eiratud karistuse määramise üldtunnustatud ning seaduses sätestatud printsiipe. Kaebaja hinnangul tuleb karistuse määramisel arvestada karistusõiguses kehtiva diferentsi hüpoteesiga. Nimetatud hüpoteesi järgi tuleb karistuse määra hindamisel jagada esmalt maksimaalse karistuse määr kahega, siis analüüsida, kas teo toimepanemisel esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid ja määrata selle pinnal kas siis keskmisest karistuse määrast kergem või raskem karistus. Kergendava asjaoluna tuleks välja tuua kaebaja kahetsus, kuid kergendavaid asjaolusid arvestatud ei ole, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja esindaja Lennart Oja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et karistus pidanuks olema eeltoodud asjaolusid arvestades väiksem kui 150 trahviühikut. Lisakaristuse määramisel on arvestatud kaebuse esitaja varasemat samalaadset rikkumist aga see karistus on aegunud. 4 Lisakaristuse määramise alusena ei saa arvestada asjaolu, et kaebajat on varasemalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kohtuvälise menetleja ametnik vaidles esitatud kaebusele vastu, taotledes kohtul kontrollida, kas isiku teos on kriminaalkuriteo tunnused, nende esinemisel tühistada otsus ja saata materjalid prokuratuuri, juhul, kui kohus ei leia isiku teos kriminaalkuriteo tunnuseid, siis jätta kaebus rahuldamata ja otsus jõusse. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et isik on teo toime pannud tahtlikult, sest isik teab, et joobes juht on ühiskonnale ohtlik. Isikul on kehtiv karistus joobes juhtimise eest. Isik tunnistab, et on varem karistatud joobes juhtimise eest, väites, et on teinud sellest järeldused, aga seda ei nähtu kuskilt. Isikut on karistatud korduvalt 2008.a. rahatrahvidega, aga need viimase suhtes ei tööta. Kaitsja küll viitab aegumisele, aga seadus ütleb, et aegumist kohaldab kohus, tehes selle kohta määruse. Kaebust saab esitada kaebuse esitaja ise või kohtutäitur, aga kumbki seda teinud ei ole. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku Marko Jalakase ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja ametniku selgitused ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid leiab, et väärteoasjas kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Väärteoasjas puudub sisuline vaidlus väärteo toimepanemise ja selle tõendatuse osas. Kaebus on väärteoasjas esitatud vaid lisakaristuse kohaldamise peale. Kohus leiab, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine Marko Jalakas´e suhtes on põhjendatud ja proportsionaalne rikkuja isikut arvestades. Marko Jalakas on korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, sellest hoolimata ei ole Marko Jalakas varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, vaid jätkas liikluseeskirjade rikkumiste toimepanemist. Enne käesolevas asjas arutatavat väärtegu on ta aasta jooksul toime pannud kaks väärtegu. Tema kahetsuse avaldamist arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna, kuid leiab, et rikkumise raskus iseenesest on selline, mis lisaks põhikaristuse kohaldamisele peaks isiku mõjutamiseks kaasa tooma ka lisakaristuse kohaldamise. Hinnates kogumis kogutud tõendeid leiab kohus, et Marko Jalakas´e näol on tegemist isikuga, keda varasemad karistused pole suutnud vajalikul määral mõjutada hoidumaks uute väärtegude toimepanemisest ning lisakaristuse kohaldamine on vajalik ja põhjendatud. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik