4-09-1654 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja kell 11.00 Väärteoasja nr 4-09-1654 (2317,08,012614) Kohtunik

§§-dest 50 lg 1 p 2, 56 lg 1, 57 lg 1 p 3, kohus otsustas:

1. Margus Saks´i kaebus rahuldada osaliselt.
2. Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 11.01.2009.a. otsus väärteoasjas nr 2317,08,012614 lisakaristuse mõistmise osas ning teha tühistatud osas uus otsus. 2
3. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel kohaldada Margus Saksi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) kuuks. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest (kuni 30.03.2009). Kohtuotsus koostatakse tervikuna kassatsiooniteate saamisest 10-ndal päeval ning on samast päevast kättesaadav kohtu kantseleis. Kui kassatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus seitsme päeva möödumisel peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist. Asjaolud Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 11.01.2009 otsusega väärteoasjas 2317,08,012614 tunnistati Margus Saks süüdi selles, et ta 21.12.2008 kell 23.40 Tallinnas Pärnu mnt suunaga Männiku tee poole juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 75+/- 3 km/h, rikkudes sellega Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo Liiklusseaduse (LS) § 7422 lg 2 järgi ning teda karistati LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, so 3000 kooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Margus Saks esitas 30.01.2009 Harju Maakohtule väärteootsuse 2317,08,012614 peale kaebuse. Kaebuse kohaselt vaidlustab ta temalt juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks, kuna ta töötab santehnikuna, kasutab autot ametialasteks sõitudeks raskesti läbipääsetavatesse kohtadesse ja uuselamu rajoonidesse, santehnika ja töömeeste transpordiks. Juhtimisõigusest ilma jäädes jääb ilma ka tööst. Kuna ta on kohustatud maksma pangale laenu korteri eest ja liisingufirmale auto eest, jääks ta tõsistesse raskustesse. Üksi elades ei ole tal mingit võimalust selliselt majanduslikult hakkama saada. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku 2317,08,012614 materjalid ja määras kaebuse läbivaatamisele kohtuistungil 18.03.
4. Kaebuse arutamine kohtuistungil 18.03.2009 kohtuistungil jäi Margus Saks oma kaebuse juurde ja esitas täiendava tõendina KÜ Jõe5/7 arve veebruar 2009, mille kohaselt korteri Jõe 7-98 Tallinn eest kuulus tasumisele 4967,96 krooni, millele lisandub võlg 8751,21 krooni ja viivis 147,29 krooni, so kokku 13866,45 krooni. Kaebuse esitaja seletuse kohaselt sõitis ta väärteo toimepanemise ajal autode grupis, mis sõitsid kiirusega 60 km/h, tema eessõitev auto pritsis tema auto esiklaasi täis ja kuna tal oli klaasipuhastusvedelik otsa saanud, kiirendas ta eessõitvast autost ette, et sõita 3 bussirajale ja ära keerata Selverisse. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on alusetu. Kohus avaldas väärteotoimiku 2317,98,012614 materjalid: väärteoprotokoll AB 1046359; kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll; korrakaitseosakonna õiend ja karistusregistri teatis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, läbi vaadanud kohtuistungil kaebuse ja väärteotoimiku 2317,08,012614 materjalid ning kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja seletused, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamiselt osaliselt. Kaebuse kohaselt Margus Saks temale süükspandud väärteo toimepanemist LS § 7422 lg 2 järgi ei vaidlusta ja ka kohus ei ole asja läbivaatamisel tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks asjas ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Margus Saksi poolt on vaidlustatud lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamist LS § 7422 lg 4 alusel. Margus Saksile süükspandud LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada nimetatud paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistusseadustiku (

) § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 62

kohaselt ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistanud Margus Saksi LS § 7422 lg 2 alusel põhikaristusena rahatrahviga 50 trahviühikut, so 3000 krooni ja lg 4 alusel lisakaristusena juhtimise õiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Sanktsiooniõiguse üldpõhimõtete kohaselt kui põhikaristus peab eelkõige silmas süühüvitust (võtab aluseks isiku süü) ja seejärel preventsioone (võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid), siis lisakaristus peab esmaselt silmas preventsioone, st süüdlase mõjutamist ja ühiskonna õiguskorra kaitsmise üldiseid huvisid. Väärteomaterjalidest nähtub, et Margus Saksi on varasemalt karistatud kiiruse ületamise eest üle 21 km/h analoogilise rahatrahviga 3000 krooni, milline karistus ei ole kustunud, seega on ilmne, et ainult rahatrahv Margus Saksile hoidumaks edaspidi liiklusalaste süütegude toimepanemisest vajalikku toimet ei ole avaldanud, mistõttu lisakaristuse kohaldamine tema suhtes on kohtu hinnangul põhjendatud. Mis puudutab lisakaristuse tähtaja pikkust, siis kohus võtab arvesse, et Margus Saks ületas lubatud sõidukiirust LS § 7222 lg 2 järgi 22 km/h võrra, mis on lisakaristuse kohaldamist lubava süüteokoosseisu (LS § 7222 lg 2 ja 4) miinimumpiiri (21 km/h) lähedal. Sellest lähtudes ja võttes arvesse Margus Saksi suhtes esmakordset lisakaristuse kohaldamist peab kohus põhjendatuks kergendada määratud lisakaristuse tähtaega. 4 Kaebuses esitatud motiive lisakaristuse täielikuks mittekohaldamiseks kohus arvesse võtta ei saa. Karistust kergendavad asjaolud on loetletud

§-s 57. Karistuse (sealhulgas lisakaristuse) kohaldamisega isikule kaasnevad negatiivsed tagajärjed (võimalus kaotada autojuhtimisega seonduv töö, sellest tulenev majanduslike raskuste tekkimine) süüdlasele karistuse kergendamise seaduslikuks aluseks ei ole. Karistuse eesmärkideks ongi nõuda süüdlaselt süüteoga tekitatud ebaõiguse eest hüvitust ja mõjutada teda karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka ühiskonna üldisi õiguskorra kaitsmise huvisid. Sellest tulenevalt peab mootorsõiduki juht nii liikluses kui oma igapäevase elu ja töö korraldamisel (juhul kui töökoht on otseselt seotud juhtimisõiguse omamisega) ise pidevalt arvestama sellega, et korduvalt või üldise õiguskorra kaitsmise seisukohalt ohtlikumate liiklussüütegude toimepanemisel võidakse tema suhtes lisakaristusena kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist ning käituma nii, et põhjust lisakaristuse kohaldamiseks tema suhtes ei tekiks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §§dest 132 p 2, 134 ja 135,

§§-dest 50 lg 1 p 2, 56 lg 1, 57 lg 1 p 3 kohus rahuldab Margus Saksi kaebuse osaliselt, tühistab osaliselt vaidlustatud väärteootsuse ja kohaldab Margus Saksi suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 (üheks) kuuks. Viktor Brügel Kohtunik