) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu. Asjaolud ja vaidlustatav määrus 2 29.01.2009.a algatas Põhja Politseiprefektuur T Järvine avalduse alusel väärteomenetluse nr 2317,09,000866. 05.03.2009.a määrusega lõpetas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse (vana) noorsooteenistuse vanemkonstaabel N Metlova Nikolay Cinchikeev’i suhtes väärteomenetluse nr 2317,09,000866 KarS § 33 ja
19.03.2009.a väljastas noorsooteenistuse juht EKaskla määruse T Šulgale ja teatas väärteomenetluse alustamisest T Järvine’le. 01.04.2009.a määrusega lõpetas väärteomenetluse nr 2317,09,000866 Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse (vana) noorsooteenistuse komissar EKaskla. Määruse kohaselt lõpetati menetlus KarS § 33 ja
lg 2, 73 ja 75 alusel, komissar määras saata väärteoasja materjalid Haabersti alaealiste komisjonile. 01.04.2009.a määrusega kohtuvälise menetleja tegevuse peale tehtud kaebuse läbivaatamise kohta jättis Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar EKaskla rahuldamata T Šulga kaebuse. Määruse kohaselt selgus kaebuses esitatud väidete kontrollimisel, et kohtuväline menetleja on viinud läbi erinevaid menetlustoiminguid, mille tulemusena on tuvastatud, et Nikolay Cinchikeev kriimustas 15.01.2009.a sõiduautot AUDI reg nr xxx, tema süü on tuvastatud tunnistajate ülekuulamiste ja politseiosakonna toimunud vastandamisega, kus kannatanu tundis autot kriimustanud noormehe ära. Samuti tunnistas süütegu Nikolay Cinchikeev ise ülekuulamisel, mille juures viibis sotsiaalpedagoog. Alaealise vanemale tutvustati poja ülakuulamisprotokolli, mille kohta ta andis allkirja. Kogu väärteo materjalidega on õigus tutvuda väärteoasjas vaid menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal, mitte lapse emal. Kaebuse esitaja seisukoht Nikolay Cinchikeev esitas oma kaitsja Danil Lipatov’i kaudu Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna korrakaitsetalituse noorsooteenistuse komissari 01.04.2009.a määrusele Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja vaidlustatud määrus ning lõpetada väärteomenetlus Nikolay Cinchikeevi kohta seoses tema süütusega. Kaebaja palub kutsuda kohtuistungile tunnistajana V K. Nikolay Cinchikeev ei sooritanud KarS § 199 ettenähtud ega muud temale süüks pandud väärtegu, seoses sellega ei ole kaebaja nõus väärteomenetluse lõpetamise seaduslike alustega. Uurimise käigus on valesti kindlaksmääratud asja faktilised asjaolud ja toime pandud mitmeid protsessuaalõigusnormide rikkumisi. Nikolay Cinchikeevi suhtes menetlustoimingute läbiviimisel ei ole talle ega tema seaduslikuks esindajaks olevale emale Tatiana Shulga selgitatud nende õigusi ja kaitsja kasutamise võimalusest ja uurimise lõppemisel ei lubatud 13-aastase Nikolay Cinchikeev,i emale asja materjalidega tutvuda, sellega jäeti nad ilma iseseisvast kaitsmise võimalusest. Nikolay Cinchikeev kaitsjale antud tunnistajate ja kannatanu ülekuulamise protokollid on varjatud isikuandmetega, tutvumiseks esitatud väärteotoimiku leheküljed ei olnud nummerdatud, see takistas märgatavalt kaitsja tööd kaebuse ettevalmistamisel. Enamuses asjas olevate alaealiste tunnistajate, samuti ka Nikolay Cinchikeevi ülekuulamise protokollides puudub märge, et ülekuulamise ajal viibis psühholoog või sotsiaaltöötaja, mõningatel ülekuulamise protokollidel puudusid ka allkirjad selle kohta, et tunnistaja on tutvunud oma õiguste ja kohustustega ja vastutusest hoiatatud. Et väärteomenetluses ei selgitatud laste vanematele menetluslikke õigusi, kinnitab ka A K, kelle poega V K algselt samas väärteos süüdistati. A K annab ütlusi ka selle kohta, et uurija käitus lastega ülekuulamise ajal väljakutsuvalt, nimetas neid kaabakateks ja nõudis, et nad kirjutaksid ülestunnistavaid ütlusi, vastasel juhul ähvardas neid 15 päevaks arestimajja istuma panna. Ka Nikolay Cinchikeevi sõnul hirmutati teda kahetunnise ülekuulamise jooksul sellega, et kui ta ei tunnista jäetakse ta arestimajja ning vanematele kirjutatakse välja suur trahv, laps oli pärast seda hirmunud ja allasurutud. 3 Ei kannatanu ega keegi tunnistajatest ei näinud, kuidas Nikolay Cinchikeev sõiduauto keret kraapis. Algselt Nikolay Cinchikeevi nime väärteoasjas ei esinenud. Vastavalt kannatanu ütlustele rikkusid sõiduauto kolm noorukit, kes tulid oma tuttava juurde Xxx, Tallinn. Isikuandmete varjamise tõttu ei oska kaitsja viidata konkreetsele tunnistajale, kelle ütluste kohaselt ei olnud tema poja juurde tulnud noorukite hulgas Nikolay Cinchikeevit. Ka AS ja D F esmastes ütlustes ei olnud osutatud sellele, et nendega oli koos Nikolay Cinchikeev. AS ja D F ütlustesse, et väärteo sooritas Nikolay Cinchikeev, tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna nad püüdsid uurimise käigus avaldada survet ka N K , et ta võtaks kogu väärteo süü enda kanda. Sellised ütlused võivad olla kantud soovist hiilida kõrvale vastutusest. Ka N K esitatud avalduse kohaselt astusid tema juurde AF , AS ja teised noorukid, kes kasutasid tema suhtes füüsilist vägivalda ja nõudsid, et ta võtaks kogu väärteo süü enda kanda. Vastavalt E-Kool väljavõttele, oli Nikolay Cinchikeev nimetatud väärteo sooritamise ajal koolis eesti keele tunnis, kus ta sai hinde. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et Nikolay Cinchikeevi kaitsja poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt
§-s 79 lg 2 sätestatule vaatab kohus kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kirjaliku menetluse toimumise tõttu ei kuula kohus üle ka taotletud tunnistajat. Kaebuse esitaja on kohtult taotlenud kohtuvälise menetleja juhi 01.04.2009.a määruse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist seoses Nikolay Cinchikeevi süütusega. Kohus käsitleb sellist nõuet taotlusena lõpetada väärteomenetlus
lg 1 p 1 alusel.
lg 2 kohaselt võib kohtuväline menetleja või kohus alaealise kohta, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline, koostada määruse väärteoasja materjali üleandmise kohta alaealiste komisjonile. Sellisel juhul on menetlejal kohustus enne vastava määruse koostamist viia aga läbi õiguspärane väärteomenetlus ning tuvastada väärteo toimepanemise ja selle asjaolud. Seega saab väärteo materjalide üleandmine alaealiste komisjonile toimuda alles pärast seda kui menetleja on tuvastanud alaealise poolt toimepandud teos kõik väärteo tunnused. Kui kohus tuvastab, et enne
lg 2 alusel määruse tegemist ja määruse tegemisel ei ole toimunud väärteoasja õiguspärast menetlust, ei saa aga kohus võtta seisukohta kaebajale ette heidetavas teos väärteo tunnuste esinemise suhtes, vaid väärteoasi tuleb saata õiguspärase menetluse toimetamiseks tagasi kohtuvälisele menetlejale. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on väärteoasja 2317,09,000866 menetlus toimunud väärteomenetluse norme oluliselt rikkudes, mistõttu menetlust lõpetav määrus tuleb tühistada ja saata väärteoasi väärteomenetlusõigust järgiva menetluse jätkamiseks kohtuvälisele menetlejale. Seejuures on kohtuvälisel menetlejal õigus teha pärast väärteoasja saamist uus menetlust lõpetav määrus, mis peab aga olema põhjendatud sõltumata menetluse lõpetamise alusest. Kohus nõustub kaebuse esitaja kaitsja väidetega, et kohtule esitatud väärteoasja toimikust ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks alaealiselt Nikolay Cinchikeevilt seletuse võtmisel ja alaealiste tunnistajate üle kuulamisel järginud väärteomenetlusõigust. 12-aastase tunnistaja D F esmase ülekuulamise protokollis ja tunnistaja N K ülekuulamise protokollis puudub märge ülekuulamise juures viibinud lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi kohta, millega on rikutud KrMS § 70 vastavat vältimatut nõuet. D F teistkordse ülekuulamise protokollis on küll märge ülekuulamisel osalenud sotsiaalpedagoogi kohta, kuid puudub ülekuulatud isiku isikukood. Nikolay Cinchikeevile 05.03.2009.a menetleja juurde ilmumiseks saadetud kutsel puudub märge, millise menetlusosalisena teda menetleja juurde 4 välja kutsuti ja see ei selgu ka dokumendist „alaealise seletus“. Samuti puudub sellel dokumendil märge N. Cinchikeevile mistahes menetlusõiguste selgitamise kohta. Alaealiste ülekuulamine ilma seadusega ettenähtud isikute juures viibimiseta ja alaealistele nende õiguste selgitamiseta (ka juhul kui seda nimetatakse seletuse võtmiseks) on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Tunnistajate ülekuulamise protokollidest ei nähtu siiski KrMS § 68 lg 2 nõuete rikkumist, kuna kaebuse lisa 4 protokoll on 1997. a sündinud tunnistaja ülekuulamise protokoll, kuid kuna kaebusele on lisatud selle protokolli osaline koopia, millelt nähtub ülekuulatud isiku andmete kinnikaetus, on aga kaebaja vastav kahtlus mõistetav. Kohus peab asjakohaseks kaebuses toodud väidet, et väärteomenetlust on oluliselt rikutud ka Nikolay Cinchikeevi seaduslikule esindajale (emale) menetlusõiguste selgitamata jätmisega ja väärteo materjalide avaldamata jätmisega ja menetlusaluse isiku mitteadvokaadist kaitsjale mittetäielike väärteomaterjalide esitamisega. Ehkki
alaealise menetlusaluse isiku seadusliku esindaja rolli väärteomenetluses ei reguleeri, on perekonnaseaduse § 50 lg 2 kohaselt vanem lapse seaduslik esindaja ja kohustatud kaitsma oma lapse õigusi ja huve. Kohus on seisukohal, et alaealise seaduslikul esindajal on õigus teostada väärteoasja kohtuvälises menetluses kõiki menetlusaluse isiku õigusi, v.a. õigused, mis on lahutamatult seotud just menetlusaluse isikuga. Seega olid nii Nikolay Cinchikeev kui ka tema ema õigustatud saama enne Nikolay Cinchikeevilt seletuse võtmist teavet tema menetlusõiguste kohta ja Nikolay Cinchikeevi emal oli õigus tutvuda kõigi väärteoasja materjalidega. Samuti oli väärteoasja materjalidega täies ulatuses õigus tutvuda menetlusaluse isiku kaitsjal. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et D Lipatov ei ole advokaat. Vastavalt
võib kaitsjaks olla advokaat ja menetleja loal muu isik, kes on omandanud õigusteaduse kraadi sama sätte 1. lõikes nimetatud kujul. Juhul kui menetleja lubab mitteadvokaadist isikul menetluses kaitsjana osaleda, on tema õigused ja kohustused võrdsed advokaadist kaitsjaga ja neid õigusi enam piirata ei saa. Seega, lubades D Lipatovi menetlusse Nikolay Cinchikeevi kaitsjana, oli kohtuväline menetleja kohustatud esitama kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsjale kogu väärteoasja materjalid ilma mistahes piiranguteta, sh katmata isikuandmed tunnistajate ülekuulamise protokollides. Väärteomenetlusõiguse sellist rikkumist asjas kinnitavad kaebusele lisatud koopiad tunnistajate ülekuulamise protokollidest, millel on üle kuulatud tunnistajate isikuandmed kaetud.
MS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Käesolevas asjas nähtub väärteoasja materjalidest, et kohtuväline menetleja on lähtunud Nikolay Cinchikeevi suhtes menetlusotsustuse tegemisel tema poolt süüteo tunnistamisest. Ainus dokument, millest selline asjaolu nähtuda saab, on aga väärteotoimikus „alaealise seletus“, mis sisaldab Nikolay Cinchikeevi väidetavaid ütlusi. Ei
ega KrMS ei näe aga väärteomenetluses tõendina ette alaealise seletust. Nikolay Cinchikeevi ütluste kasutamiseks väärteoasjas tõendina tuleb need isikult võtta seadusega ettenähtud korras. Seejuures tuleb isikult võtta ütlused enne tema suhtes menetlust lõpetava määruse koostamist. Käesoleval juhul paikneb alaealise seletus aga tagapool 05.03.2009. a väärteomenetluse lõpetamise 5 määrusest ja sellel puudub kellaaeg. Kumb dokument ajaliselt varem koostati, väärteoasja materjalidest ei nähtu, samuti ei saa seda järeldada toimiku lehtede numeratsioonist, kuivõrd see puudub, nagu kaebuse esitaja kaitsja õigesti märkinud on. Väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud ka menetlust lõpetava määruse tegemisel. Kuna alaealiste komisjoni pädevusse kuulub üksnes mõjutusvahendi kohaldamine, mitte aga väärteo tunnuste tuvastamine teo toimepanemise ajal süüvõimetu alaealise teos, peab ka
lg 2 alusel koostatavas määruses sisalduma koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo põhjendatud tuvastamine. Erinevus kohtuvälise menetleja karistusotsusest saab seisneda üksnes selles, et sellisest määrusest ei pea ega saa nähtuda teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Käesoleval juhul menetluse lõpetamise määrusest aga Nikolay Cinchikeevi käitumises koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamist ei nähtu. Määrus sisaldab lakooniliselt üksnes menetleja järeldust, kuid selles puuduvad menetleja mistahes seisukohad sellest, kas ja milliste tõenditega on isiku poolt väärteo toimepanemine tõendatud ja kas tegemist on KarS § 218 lg 1 sätestatud väärteo tunnustele vastava koosseisupärase teoga. Kohus on seisukohal, et iga määruses osundatud väärteomenetlusõiguse rikkumine on käsitletav olulise rikkumisena, mille tagajärjeks on selliselt läbi viidud menetlust lõpetava kohtumääruse tühistamise vajadus. Täiendava olulise väärteomenetlusõiguse rikkumise on kohtuväline menetleja pannud toime Nikolay Cinchikeevi suhtes ühe ja sama väärteomenetluse kahekordse samal alusel lõpetamisega ilma, et vahepeal oleks toimunud menetluse taasalustamist. Nii nähtub väärteo materjalidest, et kaks erinevat kohtuvälise menetleja ametnikku on lõpetanud ühe ja sama menetluse 05.03.2009.a ja 01.04.2009.a määrustega. Kahe menetluse lõpetamise määruse pealkirja kandva dokumendi vahe seisneb üksnes määrusi koostanud ametnikes ning selles, et 01.04.2009.a määrusele on lisatud resolutsiooni p 2. Kuivõrd kaebuse esitaja eesmärgiks on saavutada menetluse lõpetamise suhtes tehtud otsustuse tühistamine, peab kohus menetlusliku selguse vajalikuks tühistada nii 05.03.2009.a kui 01.04.2009.a kuupäeva kandvad menetluse lõpetamise määrused. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes
§-st 79 lg 3 p 2 tühistab kohus Põhja Politseiprefektuuri Lõuna politseiosakonna 05.03.2009.a ja 01.04.2009.a määrused väärteoasjas nr 2317,09,000866 ning saadab väärteoasja menetluse jätkamiseks kohtuvälisele menetlejale. Seejuures on menetlejal õigus teha asjas Nikolay Cinchikeevi suhtes uus menetlust lõpetav määrus, kuid nii sellele eelnevas menetluses kui määruse vormistamisel peab olema järgitud kõiki väärteomenetlust reguleerivaid õigusnorme. Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et väärteo materjalide hulgas on ülemkomissar Indrek Linki vastus T Shulga kaebusele, mille kohaselt on väärteomenetlus lõpetatud vastavalt KarS § 33,
lg 1 p 1 ja § 29 lg 2.
Samuti ei ole väärteomenetlusseadusega kooskõlas täiendav tõendite kogumine pärast väärteomenetluse lõpetamist siis, kui on kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebus esitatud (puudutab nelja 22.04.2009.a. kuupäevaga dateeritud dokumenti, mis edastati kohtule väärteotoimikust eraldi). Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.