Obsah (10)

§ 121§ 418§ 424§ 266§ 63§ 28§ 74§ 50§ 64§ 68

Kriminaalasi nr. 1- 08-15727 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 31.märtsil 2009.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner, juuresolekul Prokurör Natalia Lebed K

§ 121ja § 418 lg 1 järgi.

NEEME KOTTER isikukood 36611220220, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik keskharidus, ei tööta, elukoht xxx Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 121järgi.

EINAR AAVIK isikukood 36506200213, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik keskeriharidus, ei tööta, elukoht xxx Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses

§ 121

ja § 424 järgi Andrus Kubbe süüdistatakse selles, et ta 26.08.2007 kella 02.50 paiku, viibides Harju maakonnas Kõue vallas Kõue külas Ojasoo lauda juures, tungis kallale TT, lõi teda rusikaga mitu korda näkku, millega tekitas TT füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Vastavalt AS IdaTallinna Keskhaigla teatisele diagnoositi TT 26.08.2007 näo põrutus. Samuti tema, 26.08.2007 kella 02.30 paiku, viibides Harju maakonnas Kõue vallas Kõue külas Ojasoo lauda juures, tungis kallale TT, lüües vastu TT sõiduauto ust selliselt, et TT jäi ukse ja auto vahele, pärast seda, kui TT oli maha kukkunud, lõi TT veel jalaga näkku, tekitades sellise tegevusega TT füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt AS Ida-Tallinna Keskhaigla teatisele diagnoositi TT26.08.2007 näo põrutus ja marrastused vasakul küünarvarrel. Samuti tema, 11.05.2008 kella 05.40 paiku, viibides Harju maakonnas Kõue vallas Habaja külas, lõi kaasasolnud vintpüssi kabaga kaks korda ST vastu otsaesist, tekitades selliselt ST füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardile tuvastati ST 11.05.2008 otsmikul nahaalune hematoom ja marrastused. Seega Andrus Kubbe pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, omamata relvaluba, omandas eeluurimise käigus tuvastamata ajal ja kohas ümberehitatud vintpüssi, mida hoidis eeluurimise käigus tuvastamata kohas kuni 13.05.2008, omamata selleks vastavalt Relvaseaduse § 34 vastavat luba. Vastavalt ekspertiisiaktile TB – 12808/2642 on tema poolt ebaseaduslikult käideldud ümberehitatud vintpüss, millel USA vintrelva rauad ning 7,62 kal Mossini konstruktsiooni lukukoda koos löögi- ja päästikumehhanismiga ning padrunisalvega tulirelv, mis on kõlblik laskude teostamiseks 7,62x54R vintpüssipadrunitega ning tulistas sellest 11.05.2008 kella 05.40 paiku Harju maakonnas Kõue vallas Habaja külas 3-4 lasku, rikkudes oma tegevusega Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omanikule õiguse relva ja selle laskemoona hoidmiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, samuti relvamudelile vastava laskemoona soetamiseks; samuti Relvaseaduse § 50 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva- ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Seega Andrus Kubbe pani toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, s.o

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Neeme Kotter süüdistatakse sellese, et ta 26.08.2007 kella 02.30 paiku, viibides Harju maakonnas Kõue vallas Kõue külas Ojasoo lauda juures, lõi TT ajal, kui TT soovis hakata autosse istuma, kumminuiaga vastu pead, tekitades sellise tegevusega TT füüsilist valu. Vastavalt AS Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendikaardile tuvastati TT26.08.2007 näopõrutus. 11.05.2008 kella 05.40 paiku, sõitis temale kuuluva sõiduautoga BMW x 5 reg. nr XXX koos Andrus Kubbega , viibides Harju maakonnas Kõue vallas Habaja külas, tekkinud isiklikel suhete pinnal konflikti käigus enne seda, kui Andrus Kubbe tulistas tulirelvast sõiduauto Opel Omega, reg.nr XXX tagumist ratast, küsis Neeme Kotter selle auto juures viibinud isikutelt, „kes neist tahab olla esimene“ ja kui Andrus Kubbe lõi korduvalt sama relva kabaga vastu ST otsaesist, käskis Neeme Kotter ST ja temaga koos olnud kõrvalistel isikutel autoga 5 minuti jooksul lahkuda, mida viimased ka tegid. Seega oma tegevusega osutas Neeme Kotter füüsilist ja vaimset kaasabi Andrus Kubbele ST tervise kahjustamisel, löömisel, peksmisel, s.o. aitas kaasa Andrus Kubbele kehalise väärkohtlemise toimepanemises. Seega Neeme Kotter pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Einar Aavik süüdistatakse sellese, et ta 11.05.2008 kella 04.00 paiku koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga, viibides Harju maakonnas Habaja vallas Kadja külas, tungisid tahtlikult kallale MA’le, pekstes teda pesapalli kurikaga vastu jalgu ja keha piirkonda, millega tekitasid talle füüsilist valu ja vastavalt kiirabikaardile löögijälje seljal pikkusega 20x2 cm ning löögijälje paremal säärel pikkusega 20x2 cm. Seega Einar Aavik pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles karistatud Lääne Politseiprefektuuri poolt LS § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 12000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 18.03.2007 kell 03:40 Kõue vallas Harju maakonnas Kose-Kuimetsa teel mootorsõidukit Citroen BX19 reg nr XXX, olles alkoholijoobes. 2 Seega Einar Aavik pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav Neeme Kotter end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: 11.mail.2008 kella 05.40 oli kodus. Kui ärkas, Kubbe magas ja RV oli köögis. Ärkas rahu rikkumise peale. Nende kahe auto ja isikutega on ka enne öösiti probleeme olnud. On ka varem käinud neid väljas korrale kutsumas. Ärkas üles, et karjuti pederast tule välja. Eelmine päev olid samad inimesed – ST- teda juba solvanud. Probleeme on nendega palju olnud, sellest on ka 2 korda avaldus politseisse tehtud. ST otseselt kutsus, pederast tule välja. Politseid ei kutsunud, sest sellest ei oleks abi olnud. Läks ees välja, selja taha ei vaadanud. Kubbe tuli nähtavasti järgi, väljas toimus sõnavahetus. Ükskord see peab tulema, seda noored ootavadki, et Kotterile kerepeale anda. Noored naeravad politsei üle. Väljas olid: ST, RA, MA, TT, 4 inimest olid tundmatud. 7-10 inimest, olid autost väljas. A ja ST ründasid teda, lükkasid ja tirisid. Ei olnud valmis füüsiliseks konfliktiks. Tavaliselt nad on ise ära läinud, kui ütlemas on käinud. Kubbe tuli järel talle appi ja Kubbe lükkas ST Kotteri küljest lahti, või kuidagi ST jooksis Kotterist mööda ja läks Kubbele peale, see käis nii kiireti. S ja Kubbe rüselesid, käis pauk ja palus lahkuda 5 sekundi jooksul. Algul nägi Kubbe käes kaikataolist eset. Oli sõnavahetus, teineteise peale karjuti ja ropendati. Ei ole öelnud: „Kes oli esimene“. Pärast vahejuhtumit läksid Kubbega Audru külalistemajja, sest nädalavahetus on võimatu kodus magada, tänu nendele häirijatele. Kui kuulis püssi pauku oli šokis, ehmus. Ei näinud kuhu Kubbe relva pani. Kubbe relva leidmisest talle ei rääkinud. 2004-2006 oli Habaja külavanem. Probleeme on nii palju noorte alaealistega, keegi sõna ei kuula, kõik teevad mis tahavad, peksmiste ja lõhkumiste lahendaja peaks olema politsei mitte külavanem ja lõpetas 2006 aastal. Tiigi baari omanik on S Kaubandus OÜ ja Kotter on OÜ omanik. Õhtul käis kella 22.00 ja 23.00 vahel Kosel, Aavik Einariga poes. Tagasi tulles võttis Quad Raceri ja koera ja läks koeraga jooksma. Aavik jäi baari. Ise oli baaris kella 04.00-ni või 03.30-ni kuni kinni pani. Aavik läks kella 02.00 paiku magama. Tema ära minnes Aavik magas. Aavik on öösiti valvuriks olnud. Tema isiklikult ei ole mingit põhjus, klaarida füüsiliselt arveid MA või kihutada kedagi teist seda tegema. Ei mäleta, et oleks eelmisel õhtul M. A näinud. Kadja küla asub baarist umbes 10-12 km. Tema Aaviku ja tundmatu isikuga 11.märtsi öösel kella 04.00 ajal Kadja külas ei olnud. Õhtul 23-24 vahel nägi Habajal lõkke ääres A , rääkis temaga juttu, siis peale seda sõna, mis ST talle oli öelnud, lahkus sealt. Ei ole kindel kas ST püssiga vastu pead sai, see käis ruttu, sekundid, rüseluses võis minna, võis ka mitte minna. Politseisse ei pöördunud, sest eelmistel kordadel pole kasu olnud. Sel hetkel ei teadnud, et neile tuldi peksa andma, sellest on nüüd kohtus aru saanud. 26.augustil 2007 kell 02.30 viibis Ojasoo lauda juures. TT suhtes vägivalda ei kasutanud. Mingeid esemeid kaasas ei olnud. TJ helistas ja palus minna järjekordselt välja ajama alaealisi tema tööruumidest. TTei tahtnud välja minna. Kubbe võttis varrukast kinni ja jalutas temaga välja. Varrukast tõmbas teda välja. T rabeles, kuid selle rabelemise käigus ta kindlasti ei saanud vastu nägu. Ise seisis ukse vahel, uks lahti ja palus võõrastel lahkuda. Kubbe ja TT vahel füüsilist konflikti ei tekkinud. T helistas isale, kui oli välja visatud, isa pidi tulema, kõik maha lööma, peksa andma. Isa tuli üsna kiirelt alla 10 minuti. Isa tuli autost välja ja ründas Kubbet, samal hetkel T lõi E L näkku rusikaga. TT võis olla fikseeritud näo põrutus, sest nad madistasid Linnuga. Kumminui on TT väljamõeldis, sest tal ei lubatud seal olla. Kotteril ei ole kunagi kumminuia olnud. Tal võis tol hetkel kõige rohkem telefon käes olla. Ei usu, et läks telefoniga kellegi pihta. Kohale jõudes tegi ukse lahti, algul jõudnud öeldagi, et palun lahkuge, kui juba 4-6 tütarlast sealt välja jooksis. Ainukesena jäi sinna ja ei lahkunud TT, kes kainena on ka varem lahkunud. Seekord hakkas ta vastu võitlema ja ähvardama. TT ründas Kubbet, kui T nägi, et ta isa on seal kohal, siis ta muutus julgeks ja ründas L . L tuli koos Kotteri ja Kubbega. T oli saunas ja T karjumise peale tuli ka T välja. Kui T nägi, et isa autoga sõidab lauda poole, 30 meetrit enne ta jäi seisma, kus olid Kubbe ja T , siis T lõi esimesena L . TT tuli autost välja ja läks Kubbele kallale, tegi kõigepealt sellise 3 liigutuse nagu lööks Kubbet ja siis rohkem nagu maadlesid. Kubbe seisis sel hetkel vist auto ees. Ei tea kas T sai pihta ka Kubbele. Siis läks maadluseks Kubbe ja TT vahel ja T läks vahele. Ta nagu tiris TT sealt pealt ära, aga Tiit ei saanud aru ja siis nad maadlesid T edasi. Kubbe otsis sel ajal prille. Väljas oli pime ja nägi seda, mis toimus auto ees kuhu paistsid tuled. Auto küljepeal toimunut ei näinud. Süüdistatav Einar Aavik end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt kasutas Soome numbrimärgiga Citroeni. Auto peaks praegu olema politseis. 18.03.2007 öösel läks Citroeniga kella 23.00 ajal Ojasoole ja see lagunes enne kohalejõudmist ära. Auto ei läinud enam käima ja jättis tee äärde Habaja ja Ojasoo vahele, kilomeeter enne Ojasood. Läks jalgsi Ojasoole sauna. Saunas jõi õlut ja pärast sauna veel viina. Saunast lahkus 01.00- 02.00 vahel. Saunast väljudes kohtus risti peal RV ja läksid koos Habajale. Ojasoolt läksid jala autoni. Auto oli tee äärest meeter kuni kaks eemal, põllu peal. Jäid autosse magama ja valvesse, sest autol oli selle aja jooksul tagaklaas juba puruks visatud. Autot käivitada ei proovinud. Enne sauna minekut, kui autot juhtis oli kaine. Politsei tuli hiljem kohale. Kohapeal kontrolliti isikuandmeid. Varasem joobes juhtimise eest määratud 12000 kroonist on üle poole tasumata. Momendil ei tööta, aga iga kuu peab maksma täituri kaudu 500 krooni. Abipolitseinikega varem kokku puutunud ei ole. Saunast koduni on üle kahe kilomeetri. Autos jäi magama selg oli vastu tagumist istet ja jalad olid juhiistme peal. Esiiste oli alal lastud. V magas kõrvalistuja kohapeal. Sinna jõudsid kella 02.00 paiku ja enne 04.00 oli politsei tulnud. Ekspertiisi viimise ajal oli joobes. Ei keeldunud puhumast, aga süstalt sisse panna ei lubanud. Ei mäleta, et oleks palutud puhuda, aga vere andmisest keeldus. 10.mail 2008 öösel oli Tiigi baaris Habajal. Neeme Kotter oli ka seal. Kella 02.00ni istusid terrassil ja grillisid. Kell 02.00 läks magama baari kõrval ruumidesse. Ärkas kui hommikul kella 11.00 paiku tuli politsei. MA oli enne 10.maid 2008 paar korda näinud, aga suhelnud ei olnud. Ei tea mis kell Neeme Kotter baarist ära läks. Aavikul ei ole mingit põhjust MA lüüa. Neeme rääkis õhtul, et ST oli teda solvanud. Võis öelda, mis sõnadega aga praegu ei mäleta. Ise Aavik pole solvamist pealt kuulanud. Võis olla, et käis õhtul 22-23.00 ajal Kotteriga koeri jooksutamas sest see on igapäevane ring, aga öösel Tiigi baarist ei lahkunud. Kubbet tol õhtul ei näinud. Kotter elab baarist 100 või 150 meetrit. Baaris tol õhtul Habaja kohalikke noori ei olnud. Süüdistatav Andrus Kubbe end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: 11.mai 2008 aasta öösel ööbis Kotter Neeme juures. Läks kella 02.00 paiku Neeme juurde. Neeme tuli tiigi baarist ja lasi ta tuppa ja Kubbe pidi sauna tegema. Oli mingi jutt, et ST oli teda rängalt solvanud. Neeme Kotter läks baari tagasi. Öösel kuulis õues kisa ja lärmi. Ärkas, vaatas aknast välja, kisa tuli poe poolt parklast. Neeme oli juba akna juures. Karjuti: “Tule välja pederast.“, kui nägid et Kotter Kubbe aknast vaatavad, enne seda oli muusikat, tümpsu ja kummivilinat. Üles vaatasid ja karjusid ST, RA. Neeme hakkas ees välja minema ja Kubbe hakkas riidesse panema. Väljusid, et see kisa lõpetada, öörahu on see kell juba, see ei olnud ka esimene kord, kui karjutakse ja kuulatakse valjult muusikat. Varasem politsei kutsumine ei ole aidanud. Neeme jõudis enne teda poe juurde. Seltskond oli juba Neeme ümber kogunenud, seal oli väikene rüselus. Seal oli Rene ja S ja üks inimene veel, keda ei näinud Neeme tagant. Need isikud ründasid Neemet. Siis meenus, et autos on tulirelv, et võtab selle hirmutamiseks kaasa. Sellise seltskonna vastu kahekesi ei oleks muidu hakkama saanud. Relva leidis 3.mail 2008 aastal „Teeme ära“ koristuspäevalt Koogi polügooni juurest. Ei kontrollinud kas seal padrunid olid sees. Vahepeal oli kiire ja ununes isegi ära, aga pidi relva kindlasti politseisse viima. Ei tahtnud endale jätta. Kotteri juurest tuli kohe kiirel sammul ST Kubbe poole ja kas ta tahtis Kubbet rünnata või mis ta tahtis, igal juhul selle ründamise käigus käis ka pauk. Kubbe kaitses ennast. Muud kui relv ei olnud käes, millega end kaitsta. ST vehkis kätega, midagi ta karjus, täpsemalt ei mäleta. Kubbe tõstis kaitseks käed ette, hoidis relva käes, kõik käis nii kähku ja mis seal siis oli, täpselt ei tea. Vehkimine on sama mis ründamine, või rüselus. ST kasutas tema suhtes vägivalda vehkides rusikatega. Toimus 1 lask. Enne rünnakut relvaga mingeid liigutusi ei 4 teinud. Neeme Kotter ei teadnud, et tal relv on. Neeme Kotter endaga majast välja kaasa ei kutsunud. ST karjus talle midagi kui pauk käis. Kui tõrjus ST eemale tõstis käed ette ja relv oli horisontaalselt käes ja siis tuli rüselus ja rüseluse käigus ei märka neid asendeid. Peale pauku läksid nad autosse ja sõitsid ära. Neeme Kotter oli sel ajal Kubbest mõni meeter vasakul võibolla et isegi tagapool. Teadlikult ST suhtes vägivalda ei kasutanud. Mitteteadlikult rüseluse käigus ta võis saada kannatada, aga selle ta provotseeris oma rünnakuga. On kindel, et käis üks pauk, sest oli kaine ja mäletab. Saab aru, et relva kodus hoidmisega rikkus relvaseadust. 11.mai öösel Einar Aavikut ei näinud. Ei tea kus Aavik sel öösel viibis. Pärast lasku kontrollis, et sees rohkem padruneid ei oleks. ST võis rüseluses 2 korda püssi kabaga pihta saada, ta võis ka ise sinna otsa liikuda, kuna ta ründas. Sel hetkel ei teadnud kuhu lask läks aga nägi, et keegi pihta ei saanud. Ei kuulnud Kotterit vahejuhtumi käigus midagi hüüdmas. 26.augustil 2008 nägi TT Ojasoo laudas. Lauda omanik helistas Neemele, et minge kontrollige ja Kubbe läks kaasa. Kohapeal oli purjus TT alaealiste seltskonnaga. 6-7 tüdrukut jooksis kohe minema. TT sai öeldud, et ta lahkuks, aga ta vastas, et mida teie siin kraaksute. Võttis T varrukast kinni ja toimetas ta välja, vägivalda T e suhtes ei tarvitanud. Lasi varrukast lahti, kui T oli väljas. T karjus, et läheb kutsub isa, kes tapab nad ära. Neeme Kotteri käes mingit eset ei näinud, ta seisis sel ajal ukse kõrval. Siis tuli välja HT ja ajasid juttu, TT näo põrutuse tekkimine Kubbe tegevusest on välistatud. T kutsus TT järgi. TT tuli autoga lauda suunas. Läksid talle natuke eemal vastu, tuled jäid peale, Tiit tuli autost välja ja kargas Kubbele kallale, võttis ümber kinni nii, et kukkusid maha. Kubbel ei olnud võimalik TT suhtes vägivalda kasutada, sest Kubbel olid käed kõrval kui T talt ümbert kinni võttis. T oli Kubbel peal. T rebis T tema pealt ära. Ei tea kus oli Kotter kui T ründas. TTvõi TT Kubbe sel õhtul ei löönud. TT auto ust ei ole katsunudki. Seisis auto ees, kui Tiit autost välja tuli. Rüseluse käigus ei olnud tal võimalik TT jalga näkku lüüa. Kui TT ründas, siis kadusid Kubbel prillid ära ja leidis need järgmine päev maast. Kannatanu ST andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli 10.mail.2008 Habajal, ühe lauda juures. Tuli Neeme Kotter, kes mõnitas teda. Saatis Kotteri „persse“. Kui see tema jaoks on solvav, siis solvas teda jah. Kotter mõnitas teda sõnadega „Mendid mendid, ma kutsun mendid“. Kotter rääkis seal kellegagi juttu 3-4 meetrit eemal, kui ära läks siis hüüdis. Olid samal öösel Aasamäega Habajal. Kadja külas oli plaan minna Kose-Ristile sööma, Habaja kaudu ja kui oleks kohanud Habajal neid peksjaid, siis oleks aru pärinud. Kubbet ja Kotterit nägi peale kella 04.00 Habaja poe ees. Kubbe ja Kotter tulid koos sinna. Kubbe käes oli tulirelv. Tulistas relvast ja lõi relvaga. Ei pannud tähele mis Kotter tegi. Esimesena tulistas Kubbe tagaratast. Enne tulistamist küsis Kotter kes tahab esimene olla. Teised poisid olid osad autos osad väljas. Väljas oli 4-5 inimest. Keegi Kotterit või Kubbet ei rünnanud. Kubbe kasutas relva enne seda, kui ta auto juurde juba jõudnud oli, 5-6 meetrit siis tulistas. Poe ees kohapeal 2-3 lasku ja hiljem

1. Kokku 4-
2. Kui Kubbe sinna tuli oli relv käes ja kui tulistas siis oli õlas. Kõndis paar sammu Kubbe poole, et aru pärida mis toimub. Kubbe tuli ka sinna ja lõi kannatanule kabaga kohe otsaette. Sel momendil kui ta kabaga lõi, lasku ei toimunud. Kubbe lõi kabaga 2 korda ja vintraua otsaga 1 korra otsaette. Tekkisid verevalumid, marrastused ja valu. Kui esimene tulistamine toimus, siis oli Kotter Kubbe kõrval ja rohkem ei pannud teda tähele. 500 meetri pärast peale sündmuskohta kontrollisid autot. Siis kuulsid veel 2 pauku. Laskjaid ei näinud. Need lasud mida nägi, olid sihitud lasud. Kui relv on õlas, siis visuaalselt on näha, et sihitakse. Ei kutsunud inimesi Neeme Kotteriga rääkimiseks, vaid tüdruku otsimiseks. H-KKja AK olid teises autos. Ei tea kelle auto see oli. Kadja külast tulles pöörasid Habajale sisse, tegid seal ringi läksid poe ette ja peatusid. Habajal tegid ringi, et kui oleks kohanud peksjaid, oleks saanud aru pärida. Neeme Kotter võis olla õhutaja ja Andrus Kubbe ja Einar Aavik teostajad. Kellelgi teisel ei olnud probleeme ega intsidente peale Neeme Kotteri ja peksaksid ainult siis kui käivad Kotteriga läbi. Ise oli B autos, ei tea kes juhtis teist autot. Kannatanuga ühes autos olid MA, TT, BR, võis olla veel keegi. Pärast lasku läks Kubbe poole, sest vahemaa oli rääkimiseks liiga pikk. Peale lasku sai Kotteri väitest aru, et kes tahab enne kuuli saada. Ei uskunud, et see päris relv on. Ei läinud ära, sest tahtis teada, mida ta seal teeb ja mis probleemid tal on. Oli joonud saunaõlut, oli joobes aga mitte 5 purjus. Kotter ütles poe juures pärast laske ja löömist veel, et 5 minutit on aega lahkumiseks. Soovib,et Kotter ja Kubbe hüvitaksid talle advokaadile makstud esindajatasu 3540 krooni. Kannatanu TT andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli 26.augustil 2007 tüdruksõbraga Ojasoo laudas. Laut kuulub Toomas Järveveele, kelle luba laudas öösel olemiseks ei olnud. Kubbe lõi teda vähemalt kolm korda rusikaga näkku ja sai ka ühe korra jalaga kõhtu. Istus diivanil kui Kubbe lõi teid rusikaga. Ise vastupanu ei osutanud. Kubbe peksis teda jalaga kõhu piirkonda siis kui püsti tõusis, peale rusikaga löömist. Kotter ütles peale löömist, et kannatanu kiiresti kaoks, et ei taha teda näha. Seal on saun. Ei tea kas Kotter on selle peremees. Kotteril oli käes kumminui, millega lõi Tamme ühe korra meelekohta, kui Tamm hakkas autosse minema, et isa appi kutsuda. Lahkudes helistas isale, et ta järele tuleks. Ütles isale, et sai Kubbe käest peksa. Isa tuli, läks autost välja ja hakkas rääkima. Isa väljus enne teda autost. Kui ise autost välja läks oli isa juba pikali maas. T läks isale kallale ja tõmbas isa pikali maha. Maas olles lõi Andrus Kubbe isale ühe korra jalaga näkku. Ise oli ka samal ajal autost väljas. Vahepeal tuli EL ja lõi teda. Isa peksmisest võis rääkida, kuna nägi isal peksmise jälgi. See toimus auto nina ees külje peal, juhipoolse esimese poritiiva juures. Ei näinud kas isa jäi ukse ja auto vahele sündmuskohal. Alguses T tõmbas isa pikali maha, siis sai isa jalaga näkku ja siis sai T kumminuiaga ja siis EL ka lõi teda ja sõitsid ära. Ei tea mida Kotter tegi. 10.mail 2008 nägi Kubbe ja Kotterit majade vahelt, kust nad tulid jalgsi. Kubbel oli püss käes. Kotter küsis, kes tahab olla esimene. Kui nad tulid üle tee, siis käis lask. Kuulis ja nägi seda. Esimene lask oli suunatud Opeli tagavelge, teine lask õhku, poe poole. STliikus peale esimest lasku Kubbele vastu ja viimane lõi teda kabaga otsaette. S lõi nagu relva minema, mis oli tema näo poole suunatud, kaklust ei olnud. Tõukas relva eemale. Relva tõukamisel pauku ei tekkinud. See oli vintpüss, kindlasti pidi tal all salv olema, sest ta on küljepealt vinnastatav. Lask ei olnud tugeva häälega, vist oli summuti otsas. Habajale sõitsid ühe autoga. Autos olid T , ST, MA, BR, AA. Kes kõik poe juures autost väljusid. Kubbe lõi ST2 korda püssiga otsaette. Neeme Kotter seisis sel ajal kõrval 2- 3 meetrit: Peale pauku ütles Kotter, et lahkumiseks on aega 5 minutit. Õhtul oli saunas ise õlut tarbinud, Kannatanu TT andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 26.augustil.2007 aastal öösel kell 02.30 oli kodus ja TT helistas. Ta oli lauda juures peksa saanud. Telefoni teel ta ei öelnud kes peksis, kuid kohapeal ütles, et Kubbe. Poisi nägu oli paistes ja ta oli endast väljas. Paarsada meetrit sõitis edasi ja siis tulid Kubbe ja Kotter vastu. Kotteril oli kumminui käes. Näo piirkonnast marrastusi ei tuvastatud. Kubbe lõi teda 1 kord jalga näkku ja 1 kord jalaga vastu auto ust, kui kannatanu oli ukse ja auto vahel. Ei oska öelda kas T nägi kõike, sest ta oli teiselpool autot. Nende pere ja Kubbe ja Kotteri vahel on halvad suhted kestnud juba 3-4 aastat. Nad on külavahel nagu „isad“ ja tuleb ette omakohut. Autost väljudes küsis, et mis toimub. Vastati lihtsalt, et mis see sinu asi on. Siis kannatanu ähvardas Kubbet üle auto ukse. Tegi käega liigutuse, nagu lööks. Siis Kubbe lõi jalaga vastu auto ust ja kannatanu jäi auto ukse ja auto vahele. Hüppas auto ukse vahelt välja Kubbele kratti kinni ja kukkusid koos pikali maha. Siis tuli T selja tagant, võttis kannatanult kõrist kinni ja tõmbas pikali nii, et oli T peal ja siis tuli Kubbe, lõi jalaga näkku ja pärast seda keegi vedas ta ära. Pojalt sai teada, et Kotter lõi kumminuiaga aga kumminuia nägi ka ise. Küünarnuki kriimustamine võis tekkida T maadeldes. T maadlemine tekitas rohkem valu. Kubbe tegi ühe löögi näkku. Suu oli seest katki, ei tea kas oli põrutus või mitte. Pea löögi tagajärjel ei valutanud. Tundis hetkelist valu. Kannatanu MA andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli 10.mail 2008 kell 22:00 Habaja külas Andrese lauda juures. Seal olid ST, KM, K jt. Neeme Kotter sõitis mööda Quad Raceriga ja hõikas, et ta kutsub mendid. ST ütles talle, et mine perse. Peale seda sõitsid Habaja külast Kadja külla sõbra sünnipäevale. Kadja külas nägi Neem Kotteri BMW X5-t. Arvas, et ta otsib taga kannatanut ja STe. Kella 04.00 paiku läks majast eemale jalutama ühe tüdrukuga ja 100 meetri kaugusel nägi seda autot teist korda. Auto tuli vastu kustutatud tuledega. Väljas oli pime. Ütles tüdrukule, et ta edasi jalutaks. Neeme Kotteril oli klaas all ja ta küsis, kes siin see pederast 6 on. Autost väljusid 2 isikut: Einar Aavik, teist ei tundnud ära. Neeme Kotter jäi autosse. Ütles, et keegi ei ole midagi sellist öelnud. Mõlemal väljunud isikul oli käes kaigas. Aasamäed löödi ühel korral vastu sääremarja ja siis vastu selga. Kõigepealt lõi Einar Aavik ühe korra kaikaga, vastu sääremarja ja siis lõi teine isik kaikaga selga. Jooksis ära, maja poole tagasi. Peale seda kui BMW oli ära läinud avastasid, et üks sõber on veel peksa saanud ja tüdruk kellega jalutas oli kadunud. ST helistas Ale ja kutsus nad sinna, et tüdruk üles otsida. Läksid BRi autoga KoseRistile sööma. Sõitsid läbi Habaja küla, üks kütusetoru hakkas lekkima. Peatusid Habaja poe juures, et vaadata, mis autoga oli juhtunud sest autos oli bensiini lõhna. Kotter ja Kubbe tulid jala üle tee. Kubbe käes oli relv ja Kotter küsis, kes on esimene. Kubbe tegi relvalaadimise liigutuse ja tulistas R auto taha velge, kõrvalistuja poole. Kubbe tuli üle tee, tulistas auto rattasse ja kõndis auto poole ja siis S astus kõrvale. Peale tulistamist tuli ST auto eest auto kõrvale ja jäi seisma Kubbe ees. Peale mida Kubbe lõi talle relvakabaga otsa ette. Kokku kolm korda, kaks korda lõi kabaga, ühe korra vintrauaga. Peale esimest lööki ütles ST Kubbele, et ta oma mängupüssi ära paneks ja lükkas käega relva kõrvale. Toru oli S poole, kuidas ta muidu sai seda käega lükata. Kubbe tegi püssiga vinnastus liigutusi, kuskil külje peal oli püssil vinnastushoob. Tamm astus auto kõrvale, Kubbe selja taga seisis Kotter. BR oli koos A auto tagaratta kõrval. Ülejäänud seisid teiselpool autot. Esimest korda tulistas Kubbe Opel Omega tagavelge, teist korda üle auto poe suunas, peale seda, kui ta oli S kabaga otsa ette löönud. Peale õhku tulistamist lõi Kubbe ST teist korda kabaga või vintrauaga otsaette. Neeme Kotter seisis kõrval või taga kogu aja. Peale teist tulistamist ja kui Kubbe oli löönud Tamme ühe korra kaba ja vintrauaga, siis Neeme Kotter ütles, et 5 minutit on aega lahkumiseks. Läksid kõik autodesse ja lahkusid. Umbes 500 meetrit peale seda kohta, kus toimus tulistamine peatusid ja väljusid, et velgi kontrollida. Kuulis veel kahte lasku, mille suunda ei tea. Nägi sel õhtul varem Kotterit Kadja külas parukaga, aga siis talle midagi ei öelnud. Otseselt plaani Kotterit otsida ei olnud. Lask üle auto toimus peale seda kui kui Kubbe oli ühe korra S kabaga otsa ette löönud. Löömise hetkel lasku ei toimunud. Enne 11.05.2008 Aavikuga mingit konflikti ei ole olnud. Oli sel ööl joonud viina, täpset kogust ei tea. Oli joogine aga mitte palju joonud. Konflikt Aavikuga toimus keset kruusateed, kus auto tema kõrval seisma jäi. Maja oli 100 meetri kaugusel. Tiigi Baar on sealt 13 km kaugusel. Ei tea kas Aavik töötas seal, oli teda vahel seal näinud. Seisis auto kõrval juhi pool. Nad tulid auto tagant Aasamäe poole küsis, et mis on ja siis lõi Einar Aavik teda kaikaga. Kui nägi, et hakkab lööma, siis keeras külje ette ja jalg jäi sinnapoole. Ei oska öelda, miks Aavik teda lõi. Löögi tulemusel tundis valu. Kose-Ristile sõitsid läbi Habaja tehes Habajal sees väikse ringi majade vahel, et vaadata kas näevad Kotterit või Kubbet, et küsida miks nad nii tegid Aasamäele, aga ei läinud neid otsima. VN ütles, et Kubbe ja Kotter olid teda ja ST otsinud. Arvas, et Aavik on koos nendega. Habajale sõitsid 2 autoga. Teist autot juhtis Rene aga 2 teist isikut ei mäleta. Nende seltskonnast ei karjunud ega hõiganud Habajal keegi mitte midagi. Kotter kedagi ei tõuganud ega löönud. Peale esimest lasku ja liigutust said aru, et see on päris püss. Kohtumine Kubbe ja Kotteriga oli täiesti juhuslik, ei olnud küll plaanis kedagi füüsiliselt karistada. Jooma hakkas sel õhtul 22.
3. Kella 04.00-ks oli joonud mõned sajad milliliitrid viina. Kella 04.00 või 05.00 vahel jõi mõned pitsid viina. Ehmatusest arvas, et Margus Männisalu oli tuvastamata isik, kui järgi hakkas mõtlema, siis see ei olnud tema. Autos nägi ainult Neeme Kotterit ja välja tulid Aavik ja tuvastamata isik. Ei kuulnud, et keegi neist oleks Aavikut tagant kihutanud või ässitanud. ST oli ka joonud. Jõid koos viina. Materiaalseid nõudmisi ei ole. Tunnistaja M K andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 18.märts.2007 tegid igaöist patrullteenistust valla antud sõiduautoga. Kõue vallas, Ojasoo ja Äksi vahelisel teelõigul kaheksandal või üheksandal kilomeetril Kose-Uuemõisa teel kella 03.30 ajal sõitsid Kose poolt suunaga Habaja poole ja Ojasoo poolt tuli välja sõiduk, mis suundus Habaja poole. Sõiduk ees vingerdas ja hakkas silma ebakorrapärase sõidustiiliga. Võis olla Citroen, aga see oli Soome numbrimärgiga. Auto sõitis nende ees, järsus kurvis hoogu maha ei võtnud ja keeras teelt välja. Pöörasid oma tuled sinna põllu peale, kus see sõiduk oli. Läksid ise sõiduki juurde, et vaadata ega keegi viga ei saanud. Autos oli 2 inimest. Kõhnem mees oli roolis ja kõrval oli noorem ja turskem mees. Auto juurest keegi ära ei jooksnud, seepärast olid ka tuled autole suunatud. 7 Sõiduki uksed olid lukus. Tunnistaja läks juhi poole ja J L läks kõrvalistuja poole. Isikutel olid silmad kinni. Helistasid välijuhile ja konstaablile ning andsid teada juhtunust. Nad tulid ka kohale. Auto tagaklaas oli katki. Said kontakti kõrvalistujaga, noorema noormehega, kes tegi neile uksed lahti. Autost oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Juht ei reageerinud. Auto oli alkoholipudeleid täis. Mootorsõiduki roolis oli Aavik. Nooremal tuvastasid joobe ja toimetasid alaealise koju. Autojuht sõimas neid ropult ja ütles, et tema nimi ei ole abipolitseinike asi. Hiljem selgus, et öeldud nimi ei olnud õige. Ta jäi algul autosse istuma, aga lükkas autoukse lahti ja üritas ära joosta üle põllu Habaja poole. Isiku tuvastas hiljem politsei. Kose Kuimetsa tee on asfaltkattega. Vahemaad end auto ja eessõitva auto vahel ei oska öelda. Ei oska öelda kaua autol järgi sõitsid. Vahemaa oli kuskil 50- 100 meetrit. Tunnistaja J L andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 18.märtsil 2007 oli M Kga valla autoga patrullis ja sõitsid peale kella 03.00 öösel Kose-Risti poolt. Nende ees sõitis Citroen, tumedat värvi, mis vahepeal kaldus vastassuunda ja siis Ojasoo ja Äksi vahelises kurvis sõitis teelt välja. Kurv keeras paremale. Auto sõitis vasakult poolt välja. Numbrit ei näinud aga see oli Soome numbrimärk. Jäid seisma tee peale ja suunasid tuled auto poole. Läksid välja ja autos oli kaks inimest. Kõrvalsõitja istme peal oli noorem ja turskem noormees ja juhi kohapeal kõhnem ja vanem mees. Auto juurest keegi ära ei jooksnud. Mehed oleks nagu maganud, uksed olid lukus. Üritasid katkise tagaakna kaudu nendega kontakti saada. Kõrvalistuja reageeris enne ja siis mõne hetke pärast reageeris ka juhikohal. Kulus paar kolm minutit. Kõrvalsõitja oli rahulik, ütles oma nime ja puhus ning tunnistas, et on joonud. Juhipoolne isik tuli autost välja, lükkas M K kõrvale ja ütles, et ta nüüd läheb Habaja poole ära ja hakkas ära minema. Auto oli selline vanemat sorti, tagaklaas oli katki ja sees olid laiali pudelid ja suitsupakid. Isikud tundusid alkoholijoobes ja alkoholi lõhna oli ka seal autos. Roolis oli Einar Aavik, kelle joobe tuvastas pärast patrull. Järgisõitmine kestis kilomeeter või poolteist. Vahemaa 2 auto vahel oli 100-150 meetrit. Tunnistaja BR andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt oli 11.mail.2008 öösel kella 04.00 paiku Kose-Uuemõisas. Martti helistas ja ütles, et keegi oli seal Kadja külas kaklemas käinud. Mainis ka Neeme Kotteri nime. Kotter oli üks peksjatest olnud. Läks siis kui Martti helistas teist korda ja kutsus sinna kadunud tüdrukut otsima. Sõitsid kahe autoga sinna. Rene sõitis vist Fordiga ja ülejäänud rahvas oligi teises autos. Kadja külla jõudsid 04.30 paiku. Kohtusid MA, STja TTja tundmatute inimestega. Otsustati Kose-Ristile sööma minna. T tahtis Habajalt rahakotti võtta. Kui oleks Neeme Kotterit näinud või kedagi neist, siis oleks küsinud, milles asi oli, milleks nad seal Kadja külas käisid. MAl oli selja peal üks löögijälg, pikemat sorti, kas kaika või kurikaga ja jala peal ka üks. Aasamäe võttis särgi ära ja näitas. Peatusid Habaja poe ees parklas, et autot kontrollida. Võttis pagasiruumist vana jope ja ronis küljega auto alla. Teised tulid ka välja ja rääkisid auto ümber juttu. Oli auto all 20 sekundit. Selja tagant kuulis kellegi võõrast häält, et kes tahab olla esimene. 5 sekundi pärast kõlas lask sellesse samasse rattasse, mille juures oli olnud. Kui püsti tõusis peale lasku, siis oli laskjast kuskil meeter poolteist. Relv oli Kubbe käes. Kontakti Tammega alustas esimesena vist Kubbe aga ei ole selles kindel, kõrvuti nad seisid. Kubbe lõi kas teist või kolmandat korda S otsa ette ja selle tagajärjel S kukkus. Siis andis Neeme Kotter kas 5 sekundit või minutit aega lahkumiseks. Esimest korda lõi Kubbe ST kabaga, siis toruga ja siis veelkord kabaga. Kubbe hoidis püssi kahe käega, parem käsi oli kaba juures ja vasak oli vist toru juures. Peale seda, kui STpüsti tõusis, läksid kõik autosse ja sõitsid minema. Peale esimest lööki S pihta, lükkas S parema käega püssi toru eest ära ja ütles Kubbele, et mis ta siin mängib oma mängupüssiga. Rohkem S suust ei kuulnud ühtki sõna. Kotter oli 2-3 meetrit Kubbest vasakul ja järgmine oli siis vist tunnistaja, teised olid teiselpool autot. Osa oli tunnistaja selja taga teiselpool autot ja teised olid Kubbe vastas teiselpool autot. Tunnistaja oli auto esiosa poole ja Kubbe ja S olid tagaosa pool. Peale seda sõitsid Kose-Risti vana pigibaasi platsi peale ja seal RA helistas politseisse, teatas sündmusest. Relv oli kuskil meetri pikkune, otsast jämedama toruga, relva peale oli kinnitatud optika ja paistis suhteliselt uus relv olevat. Nägi ainult S löömist, laadimisliigutusi ei näinud. Mõlemad pooled olid suhteliselt ärevad, karjuti vastamisi 8 poe juures. Kubbet keegi ei rünnanud. Kose-Uuemõisast sõites Kadja külla sõitis läbi Kose, kus sai RA ja ülejäänud rahvaga Kose-Risti autohoolduse töökoja juures kokku. Habajal sõitsid TTmaja ette, T võttis raha ja siis sõitsid tagasi poe ette. Poe ees otsest hõikamist karjumist ei olnud, nad omavahel suhtlesid. Tunnistaja oli kaine. Teised autos olnud isikud olid alkoholi tarvitanud. Habajal poe ees oli 2 lasku, 1 oli auto rattasse ja teine õhku. Nägi seda kui lasti õhku. Telefonis Martti Aaviku nime peksjana ei öelnud. Hilisemalt vist on öelnud, täpsemalt ei mäleta. Aasmäe helistamisest Kadja külla jõudmiseni kulus 40 minutit. Ei näinud kas poe juures AK tuli välja autost. Väljas olid RA ja ST. K ja K tulid teise autoga. Tunnistaja RA andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 11.mail 2008 umbes kell 03.00 öösel helistas ST, et tal oli hoovipeal sõpradele kallale mindud. Ütles, et Neeme Kotter koos oma sõpradega oli tema juures, et peksab seal S sõpra. Rääkis kahe sõbraga, et lähevad vaatama, mis Tamme S juures toimub. Helistas BRile. Bert tuli enda autoga ja tunnistaja läks oma sõbra autoga. Läksid sinna ja seal olid väljas need, kes peksa olid saanud: MA ja ST sõber. Keegi mainis, et läheks Kose-Ristile sööma ja kui Kotterit vahepeal näeb, et siis küsida tema käest, milles värk oli. Ei tea kui palju inimesi oli 7-
4. Mäletab AAe, R , AK. Aasamäe rääkis, et teda oli pekstud. Ei teagi, kas ta nime ütles. Kui Bert jäi poe juurde seisma, et küttetoru kinni panna, tulid poe vastast, maja kõrvalt Kotter ja Kubbe. Poe juures keegi ei karjunud, aeti juttu. S küsis Kubbe käest midagi ja lükkas käega relva ära ja ütles, et pangu oma mängurelv ära. Kotter küsis, et kes esimene on. Kubbe tegi laadimisliigutuse relvaga ja ühe korra tulistas. Suunda ei tea aga pihta sai auto velg. R tõusis ja läks muru peale. ST lükkas Kubbe käest relva eemale ja ütles, et pangu oma mängurelv ära ja neil oli sõnavahetus. Kubbel oli püss käes ja ta lõi sellega STnäo piirkonda. Ta lõi 2 korda ja siis S kukkus põlvili korra ja siis tõusis püsti tagasi. Ei ole kindel mida tegi Kubbe relvaga pärast esimest lasku. Ei vaadanud milliseid liigutusi ta tegi. Tahtis ise võtta ühe mutrivõtme, kui nad Suga rüselesid aga ei saanud võtta, kuna Kubbe tulistas ühe lasu õhku ja ütles, et ei võta midagi sealt. Jääb selle juurde, et tahtis mutrivõtme võtta aga ei saanud. Eeluurimisel öeldu, et võttis ei ole õige. Neeme Kotter ütles, et ärge rohkem Habajale tulge ja 5 minutit on aega kadumiseks. Läksid autosse ja minema. Pika rauaga mingi relv oli, marki öelda ei oska, vintpüssi moodi tundus. Tunnistaja ja Neeme Kotteri vahel oli Habaja küla lähedal sõnavahetus, kuid ei mäleta mida Kotter ütles. Einar Aavikut 11.mail öösel ei näinud. Võib-olla Martti ja Tamme S omavahel rääkisid Aavikust. Tunnistaja A-LS andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt töötab Kose-Risti hamburgeri putkas, Kuimetsa tee 2, Kose pikk tee
5. 11.mai öösel, kell 05.00 paiku oli tööl. Nägi Rened, kes sõitis autoga sinna kusagil 04.30 paiku. Rene oli närviline ja rääkis miks ta on närviline. Jutust sai aru, et ta ootas Berti. S oli helistanud ja väitnud, et teda peksti ja need olid „keeks“, „Andu“ ja kõik andsid tappa raudkaigaste ja kurikatega. Rene nüüd ajab inimesed kokku, et näidata koht kätte mis mees see Neeme Kotter siis on. Rene sõnade järgi nad pidid minema Habajale Neemele kohta kätte näitama. Rene ja Bertiga on ka varem probleeme olnud, kui nad purjus Habajal lärmavad. On neile ise ka öelnud, et lõpetaksid. 11.05.2008 öösel tulid Rene ja Berti tagasi nendega olid kaasas ka STja MA. Sul oli nägu paistes ja ta lonkas vist. Sündmustest Habajal kuulis siis poiste käest. Tunnistaja AK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 11.mai 2008 öösel olid Kose – Uuemõisas, kus oli palju rahvast: kannatanud, tunnistajad, RA oli kindlasti. Läksid KoseUuemõisalt Habajale Kubbele ja Kotterile nahapeale andma. Oli vaja lahendada mingi varasem probleem Sul ja Kotteril ja Renel. Rene kutsus rahvast kaasa. Mindi kahe autoga ja autod olid rahvast täis. Tiirutasid Habaja vahel, karjuti midagi auto akendest ja siis läksid poe ette. Natukese aja pärast tuli kõigepealt Kotter ja siis hiljem Kubbe. Toimus väike rüselus S ja Kotteri vahel. Oli ise sel õhtul üsna purjus ja ka teised olid joonud. Kuulis pauku ja sõitsid üpris kohe minema. Kui Kubbe lõi ST püssiga, oli vist juba autos. Klaarima on sama mis rüselema. Sel õhtul Einar Aavikut ei näinud ja tema nime ei kuulnud. Kuulis ühte püssi pauku. Seisis sel ajal auto kõrval. Kuuli lendamas ei näinud. Ei näinud, kes tegi püssiga pauku. 9 Tunnistaja RV andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 10.mail kella 10.00 paiku grillisid ja tegid lõket Habaja külas. Neeme tuli ja rääkis nendega juttu. Kui Neeme ära minema hakkas, tulid Martti jt kahe bussiga. Neeme tuli tagasi ja küsis, et kes need on, kas politsei. Tamme S sai midagi valesti aru Martti käest ja S ütles Kotterile vene keeles „pošol nahhui pederast“. Edasi läksid Kose-Uuemõisa. Kose-Uuemõisas olid AK, RA, RV, AAe, H-KKja kohalikke ka. Keegi helistas Renele, siis hakkas mingi sepitsemine pihta. Rene ütles, et lähme Habajale, lööme korra majja, Kotterile ja Kubbele peksa andma. Rene organiseeris mingi kamba kokku ja siis tuli sinna Bert oma autoga. Läksid 2 autoga Habajale. Tunnistaja oli Reinu autos. Rein viis tunnistaja Neeme maja juurde, ise läks minema. Läks Neeme Kotteri juurde, uks oli lukus, sisenes oma võtmega tuppa. Tahtis Neeme Kotterit hoiatada. Andrus Kubbe ja Neeme Kotter magasid. Siis tulid Rene ja Bert kahe autoga, vali muusika oli autos, aknad olid lahti ja keegi karjus pederast tule välja. Neeme ärkas üles. Poisid läksid poe ette ja karjusid ja vali muusika oli. Neeme läks välja ja siis ärkas Kubbe, kes pani riidesse. Neeme oli juba poe ees ja Kubbe lahkus toast. Kui Neeme poe ette jõudis, siis Tamme S ja Rene liikusid tema poole ja karjusid. Neeme ütles neile, et mida te lärmate siin, teised tahavad magada, minge minema. Siis need STja Rene ründasid Neemet. Nad läksid ja hakkasid tõukama. ST lükkas ja tiris Neeme Kotteri. Neeme ütles, et minge minema, siis STläks sinna ja tõukas teda ja tiris ja rüselesid seal. RA oli STkõrval. Nad olid nagu suure kambaga ja kahe autoga seal poe ees, osad hoidsid eemale, osad lähedal. STliikus Neeme poole ja tõukas ja A oli ka tema kõrval ja liikus sinna poole. Nägi, et Kubbe läks sinna ja siis tekkis rüselus. Siis olid põõsad ja siis Kubbet rohkem ei näinud. Inimesed ei ole paigal kui rüseletakse. Puud ja asjad olid ees. Kubbe Andrus läks vahele ja siis nad rüselesid ja rüseluse käigus tuli pauk. See oli puude taga eriti ei näinud mis toimus. Vaatas sündmusi Neeme Kotteri korteris suure toa aknast. Pärast pauku hakati karjuma, et lähme minema. Istusid autosse ja sõitsid kõik minema. Neeme Kotter jõudis poe juurde 30-40 sekundit varem, jõudsid juba rüselema hakata ja siis jõudis Kubbe sinna. Seda on varem ka olnud, et poisid tiirutavad seal külavahel ringi ja kuulavad kõvasti muusikat. Öösel kuulis ühte pauku. Einar Aavikut sel ööl ei näinud. Külabaari juures korra nägi õhtul kell 11-12, enne seda, kui Kose-Uuemõisasse läks. Ei tea kas E.Aavik töötas baaris. Jõudis olla Neeme Kotteri korteris 20 minutit, kui autod poe ette jõudsid. Ei tea kas MAd sel öösel löödi. RA auto oli poe ees parklas. Vaatas sündmusi umbes 30 meetri kauguselt. Nägi kui läksid autosse, aga ei pannud tähele, kes rooli istus. KoseUuemõisas läks algul Rene rooli. Tagasi tulles rääksiid Kubbe ja Kotter mis juhtus. Ise ei tahtnud välja minna, kuna endal on ka jamasid olnud ja pärast oleks ise süüdi olnud. Tunnistaja HT andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 26.augustil 2007 kella 02.00 paiku oli Ojasoo lauda juures. Seal olid TM, ÜL, EL. TTtuli uksele karjuma, kella ei mäleta. Ähvardas, mingid konfliktid olid seal kellegagi, rääkis midagi peksa saamisest, ei süvenenud. TTei olnud uksel pikka aega, liikus ja räuskas mõne minuti. Kubbet nägi lauda juures ja rääkisid õues, kui tuli TTsinna, hüppas autost välja ja läks Kubbele kallale. Nad kukkusid pikali. Tunnistaja lähenes neile ja tõmbas TTpealt ära ja küsis, mis toimub. Tamm rabeles, mingid sõnavahetused käisid. TTrahunes maha ja situatsiooni lõpp oli, et läksid Kubbega minema. Konflikti käigus TTkukkus puuhunnikute otsa ja vigastas kõrva. Ei näinud, et Kubbe oleks TTlöönud. Kellelgil kolmandal rohkem TT kontakti ei olnud. Andrus Kubbe ja TTvahel füüsilist konflikt ei olnud. Ei näinud, et Neeme Kotter oleks löönud TTe. Vahemaa Kotteri ja TT vahel oli liiga suur. Neeme Kotteril ühtegi löögivahendit käes ei näinud. Kottrer oli autos ja autost teda väljas ei näinud. Suhtles nendega autost. Oli kogu aeg Kubbe ja Kotteriga koos, alates sellest hetkest, kui nemad sinna tulid. Kubbe ja Kotter olid seal umbes tund aega ei oska täpselt öelda. TT nähtavaid vigastusi ei näinud. TT võis olla väljas kui Kubbe ja Kotter tulid, kuid täpselt ei julge väita. Kui Kubbe ja Kotter saabusid oli ise majas. Kubbe tuli ukse peale, aga nägi aknast ennem nende autot saabumas. Ei tea kus TToli kui Kubbe ja Kotter tulid. Ei mäleta kas nägi TTpärast seda kui Kubbe ja Kotter sinna tulid. Kui TT sinna tuli hüppas ta autost välja üksinda, juhi kohapealt. Kuna oli pime aeg, siis ei tea, kas autos oli keegi veel või ei olnud. TT ja Kubbe vahel 10 sõnavahetust ei olnud. TTründas kohe. Ise ei kakelnud vaid üritas lahutada, eemale tõmmata. Peale selle rüseluse, tol õhtul rohkem rüselusi ei näinud. Tunnistaja EL andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt 26.augustil 2007 kella 02.00 paiku öösel oli Ojasoo lauda juures. Läks Kubbe ja Kotteriga vaatama, kas midagi toimub seal. Noored jõid. Lauda omanik tahtiski, et seal mingit tegevust ei toimuks, et ei oleks võõraid külalisi. Läksid kolmekesi mikrobussiga. Noored jooksid sealt minema, tundsid bussi järgi ära kes on. TTei läinud sealt kuskile. T oli alkoholijoobes ja ei tahtnud välja minna, küsis kes tulijad üldse on. Kubbe võttis T el varrukast kinni ja viskas ta välja. Kotter ja L seisid seal samas. T ütles, et kutsub isa. T kuskil ära ei käinud, helistas seal samas isale. TTtuli tunnistajale kallale, lõi rusikaga näkku, kui ta isa kohale sõitis. Isa tuli üsna kiiresti. Kui isa autost välja tuli, siis sel hetkel T lõi, sest tema isa läks kohe Kubbele kallale. Tunnistaja surus TTmaha ja siis T läks Kubbele ja TT vahele. Siis olukord rahunes ja kõik läksid minema. TToli joobes, ei suutnud püsti seista. Laudas sees ei istunud ega vaadanud midagi, põhitegevus oli õues kõik. Kubbe TTvõi TTei löönud. Kas T sai Tiidu käest suraka seda ei näinud, aga kukkusid küll. Kubbel peale TTkellegagi füüsilist kontakti ei olnud. Neeme Kotteril TTvõi TTega füüsilist kontakti ei olnud. T oli saunas kui nemad sinna jõudsid. Ei tea kuidas alaealised laudahoonesse sisse saavad. T tuli saunast siis kui Kubbe oli TT juba varrukast kinni võttes välja visanud ja T lõugas ja karjus. Tunnistaja TJ andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt OÜ Ojasoo Laut on lauda omanik ja tema on lauda rentnik. Kogu laut on tema äriühingu valduses. Käib ise laudas nädalas paar korda, vastavalt vajadusele, ei ole mõtet iga päev linnast sinna sõita kontrollima, mis seal toimub. On probleemid, et võõrad isikud käivad laudas on politseisse isegi avaldus selle kohta teinud 2007 aastal. Teab kelle lapsed seal käinud on. Ladu on puitu täis ja ei taha, et seal käiakse. Uks on lukus aga alaealised lähevad ikka sisse. Paar inimest on pannud sisse elama aga ega nad ei saa siis rind ees vastu seista. Noored tulevad lihtsalt naglalt sinna sisse. On ka ise paar korda alaealisi sealt ära ajanud. Paar korda on Neemele helistanud, ise olen käinud ja palunud kõrvalistel isikutel lahkuda, mida ka Neeme on teinud. augustis 2007 aastal palus Neeme Kotterit, et ta ütleks edasi, et noored lahkuksid. Siiamaani on noored ütlemise peale alati lahkunud. Ei mäleta kas 2007 augustis ööbis laudas mõni kohalik sundüürnik, kellel ta lubas seda teha. Tunnistaja H-KK andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt öösel 10-11 mai 2008 grillisid KoseUuemõisas. Jutt oli, et lähevad Habajale ja lootis koju saada. Seal oli AK, kõiki nime pidi ei tunne. Istus punasesse maasturisse, kus oli kokku 5 inimest. Oli ka Opel. ST tuli Habajalt vist peale, oli teises autos. Mingi jutt oli, et vist mingi kakluse asi oli toimunud, aga täpselt ei tea seda. Ei mäleta kes mida ütles, aga jutt oli, et mingi kaklus kuskil toimunud ja läksid vaatama. Algul sõitsid Habaja vahel väikse tiiru, siis läksid poe ette, peale seda tulid kaks meest välja korraga, ühel oli püss käes. Kubbe ja Kotter tulid kõrvuti majade poolt. Tunnistaja oli autos, aga osad läksid autost välja, nende kahe mehega rääkima ja siis seal oli kisa. Ei näinud, kes mida esimesena tegi või ütles. Nende seltskond oli poes ees auto juures paigal. Mees kellel oli püss käes, lõi püssiga STe. Oli vist 2 pauku, üks lasti õhku ja teine lasti velge. Istus autos, kõike ei näinud täpselt. Ei näinud, et Kotter oleks üldse midagi teinud. Õues oli kisa läbi segi ja ei saanud aru mida räägiti. Sõitsid siis ära, kui nendega olnud poissi oli löödud ja ta toodi autosse ja sõitsid minema. Sel ööl Einar Aavikut ei näinud. Kuulis, et oli ühte Habaja poissi vist Habaja kandis peksnud. Ei tea kes seda rääkis. Kaklusi tihti ei toimu. Kubbe ja Kotterile väga lähedal ei olnud palju inimesi, aga seal ees mõned ikka olid. Ümberringi ei olnud, aga silme ees võis olla. Keegi Kotterit või Kubbet ei rünnanud. Oli autos, ei näinud täpselt, ei oska öelda rüseluse kohta, kuid eeluurimisel võis paremini mäletada sündmusi. Alkoholi ei olnud sel päeval tarvitanud. Kohus uuris järgmisi tõendeid: 11 episood 26.08.2007 - kannatanu TT eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt läks õue. Helistas isale ja kutsus ta endale järgi. Jalutas kodu poole. Kui isa tuli, seisis Kubbe. T , EL ja Kotter väljas. Isa ütles Kubbele, et mida sa siin teed, peksad alaealisi, kas sa ei mõtle üldse. T hakkas isaga maadlema. Et nad Kubbega ei hakkaks kaklema. Nad olid pikali maas. Jõudis Ojasoo silla peale kõndida, kui umbes 2-3 minuti pärast jõudis isa kohale oma autoga. Isa läks välja küsima, milles probleem on, kui talle tuli Kallale T (II k lk 169, 172 kohus avaldas kannatanu ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - patsiendikaart, mille kohaselt TTtuvastati 26.08.2007 kell 13.08 peksmise jäljed üle terve näo. Alkoholijoobe tunnused puuduvad. Diagnoositi näo põrutus. (II kd lk 170); - kannatanu TTeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt Kotteril oli kumminui käes, poiss ütles, et oli kumminui olnud. Siis tuli T , võttis kõrist kinni, tõmbas kannatanu pikali maha. Arvab, et maas kriimustaski küünarnukki ja rusikanukke. (II k lk 175 pö , 176 kohus avaldas kannatanu ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - patsiendikaart, mille kohaselt TT tuvastati 26.08.2007 kell 13.09 peksmise jäljed näos. Alkoholi joobe tunnused puudusid. Vasaku küünarvarre ülaosas selgmiselt marrastushaavad 5x15 cm alal. Diagnoositi Näo põrutus ja marrastused vasakul küünarvarrel. Fototabelid (II kd lk 177-178); - AS Ida-Tallinna Keskhaigla vastus järelepärimisele, mille kohaselt TT viibis AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna valvetraumatoloogi vastuvõtul 26.08.2007 kell 13.08 ja diagnoositi näo põrutus. TT viibis AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna valvetraumatoloogi vastuvõtul 26.08.2007 kell 13.
6. Diagnoositi näo põrutus ja marrastused vasakul küünarvarrel (II kd lk 183-184); - patsiendikaart, mille kohaselt H T l tuvastati 26.08.2007 kell 05.06 otsmikul paremal ja vasakul kõrval 1 ja 1,5 cm põrutushaavad, ninal marrastused. (II kd lk 201); - OP PT-Invest esindaja TJ 04.08.2007 avaldus kriminaalasja alustamiseks

§ 266

lg 2p3 alusel seoses kõrvaliste isikute viibimisega 26.08.2007 AS-i PT Invest tootmishoones. (IV k lk 135); episood

§ 424

järgi - 18.03.2007 koostatud väärteoprotokoll AB 877335, mille kohaselt Einar Aavikut süüdistatakse selles, et tema 18.03.2007 kell 03.40 juhtis mootorsõidukit Citroen BX-19 alkohoolse joobe seisundis. Kontrollimisel ei esitanud juhtimisõigust tõendavat dokumenti, liikluskindlustuspoliisi ja registreerimistunnistust ja sõiduki kasutamist õigustavat dokumenti (III kd lk 3); - Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 2134, mille kohaselt 18.03.2007 kell 06.00 tuvastati Einar Aavikul raske alkoholijoove. Isik on keeldunud puhumast ja ei taha anda vereproovi. Samuti on isik keeldunud alla kirjutamast. Aavikul on tuvastatud kitsenenud pupillide suurus ja rektsioon valgusele. Rombergi asend, kand-varvas kõnd sirgjoonel, sõrmenina katse ja täpsemad liigutused ebakindlad. Värinat sõrmedes, laugudes ja keeles ei ole. Nüstagm on positiivne (III kd lk 5); - Kohtuotsus nr 4-06-3805, millega jäeti muutmata Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Hillar Peegel 18.08.2006 otsusus Einar Aaviku karistamises liiklusseaduse § 7419 lg 1, 745 ja 743 järgi

§ 63

lg1 alusel kokku rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 12000 krooni (III kd lk 15-19); - Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna juhtivkonstaabel Hillar Peegel 18.08.2006 otsus väärteoasjas nr 2230,06,001786, mille kohaselt Einar Aavikut karistati liiklusseaduse § 7419 lg 1, 745 ja 743 järgi

§ 63lg1 alusel kokku rahatrahviga 200 trahviühikut s.o 12000 krooni.

( III kd lk 20); 12 episoodid 11.05.2008 - MA kiirabikaart, mille kohaselt 11.05.2008 kell 06.20 tuvastati Aasamäel seljal 20x2 cm punane löögijälg ja paremal säärel 10 x 2 cm pikkune löögijälg (I kd lk 7); - STkiirabikaart mille kohaselt 11.05.2008 kell 08.03 tuvastati STnahaalune hematoom ja kriimustused otsmikul. Pea muude osade pindmine vigastus. (I kd lk 12-13); - fototabel (I k lk 15); - asitõendi (sõiduauto Opel Omega reg nr XXX) vaatlusprotokoll, mille kohaselt tuvastati 11.05.2008 kell 12.00 sõiduauto parempoolsel plekkveljele läbimõõduga umbes 1 cm auk. Augu tagant piduriketas lõhutud pooleks. (I kd lk 45-48); - tulirelva ekspertiisiaktis nr TB-128-08/2642 toodud eksperdiarvamus, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud ümberehitatud vintpüss, millel USA vintrelva relvaraud (konkreetset mudelit ei olnud võimalik määrata) ning 7,62 kal Mossini konstruktsiooni lukukoda koos löögija päästikumehhanismiga ning padrunisalvega, on tulirelv, mis on kõlblik laskude teostamiseks 7,62x54R vintpüssipadrunitega. Esitatud vintpüssist on tulistatud ning peale seda pole rauaõõnt puhastatud ega õlitatud. Tulistamise aega ei ole võimalik määrata vastava teaduslikult põhjendatud ekspertmetoodika puudumise tõttu. Esitatud plekkveljel ja piduriketal olevad vigastused on lasuvigastused. Ei ole välistatud võimalus, et antud vigastused on tekitatud tulistamisel ekspertiisiks suunatud ümberehitatud relvast. (I kd lk 56-59); - ekspertiisiaktis nr AR-706-08/2839 toodud eksperdiarvamus, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud piduriketta vigastuse ümbruses leiduv võõrladestus on tulirelva kuuli või kuuli südamiku materjalina kasutatav antimoni lisandiga pliisulam, mis on laiali pihustunud. Ekspertiisiks esitatud plekkvelje läbiva vigastuse servades leidub tulirelva kuuli mantli materjalina kasutatava vase ja tsingi sulami osakesi (I kd lk 61-63); - asitõendite vintpüss, metallvelg koos kummirehvi ja pidurikettaga vaatlusprotokoll (I k lk 65); - fototabelid (I k lk 125-126); -tunnistaja RA eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt S ja Kubbe rüselemise ajal liikus auto kõrvale, kus enne oli Bert olnud ning võttis maast umbes 30 cm pikkuse torujupi. ( I k lk 91, kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - tunnistaja AK eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt siis läks S Kotteriga mingeid asju klaarima. ( II k lk 317, kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - tunnistaja RVeeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt nägi kui Neeme jõudis nendeni, siis nägi, et STNeeme juurde, karjus tema peale ning võttis tal kratist kinni. Siis Neeme rabeles lahti, seepeale oli jõudnud sinna ka Andrus. ( II k lk 314, kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - tunnistaja H-KK eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tekkis mingi rüselus STega, siis tulid kõik äkki autodesse, enne seda oli käinud mingi pauk. ( II k lk 319, kohus avaldas tunnistaja ütlused KrMS § 289 lg 1 alusel); - kahtlustatava Einar Aaviku eeluurimisel vastastamisel antud ütlused, mille kohaselt sel ööl sõitis Neemega veidi varem autoga ringi, umbes südaöö paiku, kuid siis kedagi ei peksnud ega kellegagi tüli ei tekkinud. ( I k lk 163, kohus avaldas süüdistatava ütlused KrMS § 289 lg 1 ja § 293 lg 1 alusel); - 30.06.2008 ühisavaldus süütegude uurimise läbiviimiseks ja süüdlaste vastutusele võtmiseks aastatel 2007-2008 öörahu rikkumiste tõttu. (IV k lk 136-137); - Teatis avalduse registreerimise kohta ja väärteomenetluse alustamise kohta (IV k lk 138) 13 Kohus, kuulanud ära süüdistatavate, kannatanute ja tunnistajate ütlused ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. 1.Süüdistatava Einar Aaviku süü 18.03.2007 mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Einar Aavik end selles süüdi ei tunnista. E. Aavik ei eita, et oli 18.03.2007 tarvitanud alkoholi. Aaviku sõnade kohaselt jättis ta auto enne sauna minekut põllule. Saunas tarvitas alkoholi. Läks jala koju ja jäi teel olnud autosse magama. Pärast alkoholi tarvitamist tema autoga ei sõitnud. E.Aaviku ütlused on aga ümberlükatud tunnistajate K ja L kokkulangevate ütlustega, mille kohaselt nad sõitsid valla patrullautoga järgi soome numbrimärgiga Citroenile, mis kurvis sõitis teelt välja. Suunasid oma auto tuled kohe Citroenile ja keegi autost ei väljunud. Juhi kohal oli autos Einar Aavik, kes autost väljudes hakkas Habaja poole ära minema. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate kokkulangevates ütlustes, mille kohaselt auto oli kogu aeg nende vaateväljas, nad nägid kuidas auto sõitis teelt välja ja auto juurde jõudes oli süüdistatav Aavik juhiistmel. Kohus ei loe usaldusväärseks süüdistatava E.Aaviku ütlusi, mille kohaselt tema ei juhtinud autot ja ainult magas autos ja leiab, et need on antud soovist vabaneda vastutusest. Süüdistatava ütlustele hinnangu andmisel, mõjutab kohtu arvamust ka asjaolu, et Aavik üritas koha pealt ära minna. Eeltoodust tulenevalt on tunnistajate K ja L ütlustega leidnud tõendamist, et E.Aavik juhtis 18.03.2007 kell 03:40 Kõue vallas Harju maakonnas Kose-Kuimetsa teel mootorsõidukit Citroen BX19 reg nr NBM 378. E.Aavik ei eita, et oli 18.03.2007 tarvitanud alkoholi ja hetkel mil abipolitseinikud ta autost juhiistmelt leidsid oli ta alkoholijoobes. Einar Aavikul 18.03.2007 kell 03.40 ajal alkoholijoobe esinemist kinnitab ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 2134 (III k lk 5), mille kohaselt 18.03.2007 kell 06.00 tuvastati Einar Aavikul raske alkoholijoove. Ekspertiis käigus on Aavikul tuvastatud kitsenenud pupillide suurus ja rektsioon valgusele. Rombergi asend, kandvarvas kõnd sirgjoonel, sõrme-nina katse ja täpsemad liigutused ebakindlad. Nüstagm on positiivne. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud E.Aaviku poolt 18.03.2007 kell 03.40 ajal Kõue vallas Harju maakonnas Kose-Kuimetsa teel auto juhtimine alkoholijoobes. E.Aaviku enda ütlustest nähtub, et ta tarvitas saunas alkoholi, seega E.Aavik teadis et on tarvitanud alkoholi, samuti teadis ta, et teda on varem sellise teo eest väärteokorras karistatud (III k lk 1520), kuid selle vaatamata asus ta autot juhtima pannes seega kuriteo toime kavatsetult. Einar Aaviku käitumine selles episoodi tuleb kvalifitseerida

§ 424

järgi kui mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. 2. Süüdistatav Einar Aaviku ütluste kohaselt tema 11.05.2008 kella 04.00 paiku Kadja külas ei viibinud ja MAd pesapalli kurikaga vastu jalgu ja keha piirkonda ei peksnud. Tema läks kell kahe ajal öösel magama ja sel ajal magas Tiigi baaris. Kannatanu MA ütlustest nähtuvalt oli tema 11.05.2008 kella 22.30- 04.00 tarvitanud alkoholi – viina ja peale peksmist jõi viina edasi. Seega oli kannatanu peksmise ajal alkoholjoobes, mistõttu ei saa kohtuotsus rajaneda üksnes tema poolt alkoholijoobes tajutud sündmuste kohta antud ütlustel ja lähtuda tuleb olemasolevate tõendite kogumist. Kriminaalasjas on kiirabikaardiga ( I k lk 7) vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendatud, et 11.05.2008 kell 06.20 esinesid Aasamäel seljal 20x2 cm punane löögijälg ja paremal säärel 10 x 2 cm pikkune löögijälg. Aasamäe enda ütluste kohaselt tekitati tuvastatud vigastused talle 11.05.2008 kella 04.00 paiku Kadja külas. Üks isik lõi teda kaikaga vastu selga ja Einar Aavik kaikaga vastu sääremarja. Ükski tunnistaja vahejuhtumit pealt ei näinud. Tunnistaja BR ütlused kinnitavad, et kui tema kella 04.30 paiku Kadja külla jõudis olid MAl selja peal üks löögijälg ja jala peal üks. Ükski kriminaalasjas kogutud tõend ei kinnita (isegi mitte kannatanu Aasamäe enda ütlused), et 11.05.2008 kella 04.00 paiku Kadja külas lõi MAd pesapalli kurikaga vastu keha piirkonda Einar Aavik. Kannatanu MA ütlustest nähtub, et olles alkoholijoobes pidas ta algselt teiseks lööjaks MM, aga hiljem järgi mõeldes, leidis et see ei ole tema. Kui sündmuse ajal alkoholijoobes olnud kannatanu, hiljem ühe isiku suhtes leiab, et ta ei ole kindel, et see ikka oli sama isik, ei saa välistada, et kannatanu öisel ajal pimedas alkoholi mõju all tajus ka teist isikut valesti ja pidas teda ekslikult Einar Aavikuks. Et kannatanu võis 14 alkoholijoobes tajuda sündmusi ja isikuid valesti viitab ka kannatanu järgnev käitumine, et ta pärast vahejuhtumit ei pöördunud mitte kohe arsti või politsei poole, vaid jõi sõpradega edasi viina ja kui mingi hetk otsustati peksjaid otsima minna, mindi otsima hoopis Kotterit või Kubbet ja mitte väidetavat lööjat E.Aavikut või M . Ka tunnistaja R ütlustest nähtub, et telefoni teel talle peksjana Aaviku nime ei öeldud. Asjaolu, et tunnistaja H.K kuulis öösel ei tea kelle poolt Aaviku nime nimetamist ei tõenda, et Aavik sel ööle Aasamäed lõi. Ükski teine tunnistaja ei kinnita, et sel ööl oleks räägitud Aavikust kui Aasamäe peksjast. Kriminaalasjas puuduvad igasugused muud tõendid, mis kinnitaksid, et E.Aavik 11.05.2008 kella 04.00 ajal üldse Kadja külas viibis. Süüdistatava enda ütluste kohaselt magas ta sel ajal 13 km kaugusel. Kriminaalasjas puuduvad ka muud otsesed või kaudsed tõendid (peale kannatanu ütluste), mis kinnitaksid või lükkaksid ümber süüdistatava E.Aaviku ütlusi. Kahtlused või kõrvaldamata vastuolud tõendites tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Kuna kriminaalasjas puudub usaldusväärsete tõendite kogum, mis kinnitaksid, et just E.Aavik lõi 11.02.008 kella 04.00 paiku MAd kurikaga vastu jalgu ja on tõusetunud kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, tuleb E. Aavik süüdistuses

§ 121järgi õigeks mõista.

1. A. Kubbe tunnistas end tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises süüdi ja andis ütlusi, mille kohaselt leidis relva 03.maill 2008 koristuspäevalt. Ei viinud kohe relva politseisse, sest oli kiire. Ei kontrollinud kas seal padrunid olid sees. 11.05.2008 öösel oli tal kannatanutega poe juures kohtudes relv käes. 11.05.2008 A. Kubbe käes relva olemasolu ja relvast tulistamist kinnitavad ka süüdistatava N.Kotteri, kannatanu MAja ST, TT ning tunnistajate R.A, B.R, A.K, H-K.K ütlused, millest kõigist nähtub, et A. Kubbe tuli relvaga oma maja juurest poe juurde ja relvast käis pauk. Tulirelva ekspertiisiaktis nr TB-128-08/2642 toodud eksperdiarvamuse kohaselt on ekspertiisiks esitatud ümberehitatud vintpüss, millel USA vintrelva relvaraud (konkreetset mudelit ei olnud võimalik määrata) ning 7,62 kal Mossini konstruktsiooni lukukoda koos löögi- ja päästikumehhanismiga ning padrunisalvega, tulirelv, mis on kõlblik laskude teostamiseks 7,62x54R vintpüssipadrunitega. Esitatud vintpüssist on tulistatud ning peale seda pole rauaõõnt puhastatud ega õlitatud. (I kd lk 57 ). Relvaseaduse § 1 lg 3 kohaselt mõistetakse relvade käitlemise all relvade ja laskemoona relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Relvaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona ning adapteri soetamiseks, välja arvatud seaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel ning seaduse § 66 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemiseks, on vajalik soetamisluba. § 19 lg 1 p kohaselt on piiratud tsiviilkäibega relvadeks tulirelvad, välja arvatud § 20 lõikes 1 nimetatud tulirelvad. § 19 lg 2 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvi võib soetada relvaseaduse §-s 32 sätestatud relvasoetamisloa alusel koos järgneva registreerimisega relvaomaniku või -valdaja nimele. Lg 3 kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid soetada relvaseaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel. Relvaseaduse § 34 lg 1 kohaselt on § 35 lõikes 5 nimetatud eksami sooritanud isikul õigus taotleda relvaluba. Relvaloa väljastamise aluseks on politseiprefektuuri juhi otsus. A. Kubbe ütlustest nähtub, et tal ei ole relvaluba kunagi väljastatud. Kohus leiab, et süüdistatava A.Kubbe ütlustega on tõendatud, et ta leidis tulirelva 03.05.2008 Koogi polügooni juurest. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lükkaksid ümber A. Kubbe ütlused relva leidmise koha ja aja kohta. Seega on tuvastatud aeg ja koht, millal A.Kubbe relva omandas. Relvaseaduse 9 lg 1 peab isik, kes on leidnud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, sellest viivitamata teatama politseiprefektuurile ning andma talle leiu üle. Nagu nähtub süüdistatava Kubbe ütlustest leidis ta relva 03.05.2009 s.o 8 päeva enne 11.05.
2. Seega oli relva leidmisest möödunud piisav aeg, mille vältel oleks Kubbe saanud relva leidmisest viivitamatult teatada politseiprefektuurile. 15 Omades, vallates ja hoides leitud relva ilma loata 8 päeva rikkus A. Kubbe relvaseaduse § 34 lg 2, mille kohaselt annab üksnes füüsilise isiku relvaluba selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Võttes autost relva ja kõndides sellega ilma relvaloata poe juurde rikkus A. Kubbe relvaseaduse § 50 lg 1, mille kohaselt relva- ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. Omades ja vallates ning hoides oma autos ilma loata tulirelva ning kõndides sellega auto juurest poe juurde, arvestades A. Kubbe vanust oli ta teadlik relvaloa vajalikkusest, pani A.Kubbe kuriteo toime kavatsetult. A. Kubbe tegevus selles episoodis on õigesti kvalifitseeritud

§ 418lg 1 järgi kui tulirelva või selle laskemoona ebaseaduslik käitlemine.

4. Süüdistatav Andrus Kubbe ütluste kohaselt läks ta 11.05.2008 Neeme Kotterile appi ja võttis püssi kaasa. Tal tekkis rüselus ST ega ja S. T võis rüseluse käigus saada püssi kabaga pihta, aga teadlikult ta ST suhtes vägivalda ei kasutanud. Kriminaalasjas on kiirabikaardiga ( I k lk 12-13) vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendatud, et 11.05.2008 kell 08.03 tuvastati ST nahaalune hematoom ja kriimustused otsmikul. Pea muude osade pindmine vigastus. Kannatanul STel tuvastatud vigastused on oma olemuselt sellised, mis võidi tekitada püssi löögist vastu pead (otsmikku). Süüdistatava N.Kotter ütlustest nähtub, et STja A.Kubbe vahel oli rüselus ja A.Kubbel oli midagi käes, mida ta agul pidas kaikaks aga pärast lasku sai aru, et tegemist on püssiga. Kannatanute Aasamäe ja ST, TT, tunnistajate K, V ja H-K K ütlustest nähtub, et kõik nimetatud isikud olid tol õhtul tarvitanud alkoholi, seega tuleb kohtu arvates nimetatud isikute ütlustesse suhtuda kriitiliselt, sest alkoholi mõjude tõttu võis nende poolne olukorra tajumine ja hilisem mäletamine olla moonutatud. Tunnistaja R ütlustest nähtub, et ta ei ole kindel, kes alustas esimesena füüsilist kontakti kas A.Kubbe või ST, kuid Kubbe lõi STe 2 või 3 korda püssiga otsaette. Kubbe hoidis püssi kahe käega. Tunnistaja BR ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A ütlused, mille kohaselt Kubbel oli püss käes ja ta lõi sellega 2 korda ST näo piirkonda. Seda, et ta hoidis vähemalt rünnaku algul relva kahe käega kinnitab ka A.Kubbe ise. Kuna A. Kubbe hoidis rüseluse käigus püssist kahe käega kinni, siis saigi ta ST tekitada vigastusi üksnes püssi löökidega. Seda, et kannatanu ST oli ka ise aktiivne pool kinnitavad tunnistajate R ja A ütlused, mille kohaselt ST lükkas käega relva ära ja ütles, et koristagu Kubbe oma mängupüss ära. Tunnistajate R ja A ütlused kinnitavad, et Habajal taheti Kotteri ja Kubbega kokku saada. Kohtu arvates ei ole juhuslik, et kannatanud ja tunnistajad, kes tahtsid Kotteri ja Kubbega kokku saada peatusid kahe autoga just N.Kotteri maja lähedal. Arvestades, et oli vaikne öine aeg ja kannatanute ja tunnistajate seltskonnas oli enamik inimesi purjus ja otsiti 2 süüdistatavat, on usutav, et seltskond tegi õues lärmi, mis võis äratada Kubbe ja Kotteri. Kuid öörahu rikkumine kannatanu poolt ei ole selline õigusrikkumine, mis õigustaks kannatanu suhtes vägivalla kasutamist. Eeltoodust tulenevalt on tunnistajate R ja A ning süüdistatava Kubbe enda ütlustega leidnud tõendamist, et A. Kubbe lõi 11.05.2008 kella 05.40 ajal Kabaja külas vintpüssi kabaga kaks korda STe vastu otsaesist. Kui ka oletada, et STründas Kubbet esimesena, siis Kubbe poolt ründe tõrjumiseks püssi kasutamine ilmselgelt ei vastanud ründe ohtlikkusele. STei olnud ühtegi eset, millega ta oleks võinud süüdistatavat lüüa. Kubbe enda ütlustest nähtub, et ST vehkis kätega ja Kubbe ei olnud päriskindel kas Tamm tahtis rünnata. Seega nähtub Kubbe enda ütlustest, et A. Tamm tema suhtes esimesena füüsilist vägivalda ei kasutanud. Situatsioonis, kus kannatanu ainult vehib kätega ja sõimab sõnadega ning süüdistataval on käes püss, ei vasta selle kasutamine ilmselgelt ründe iseloomule ja saa rääkida enese kaitsmisest ehk hädakaitsest

§ 28tähenduses.

Kuna Andrus Kubbe enda sõnade kohaselt ei mõelnud ta tol hetkel oma tegevuse tagajärgedele ning püssiga vehkides tabas kannatanut kaks korda keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, möönis Andrus Kubbe mistahes tagajärje s.h kannatanule valu tekitamist ja tervisekahjustuse saabumist, kuid suhtus oma tegevuse tagajärgedesse ükskõikselt pannes seega toime STele tervisekahjustuse tekitamise kaudse tahtlusega. A. Kubbe tegevus selles episoodis tuleb kvalifitseerida

§ 121järgi kui teise inimese löömine.

16

1. Süüdistatav Neeme Kotter ei tunnista end süüdi 11.05.2008 füüsilise ja vaimse kaasabi osutamises Andrus Kubbele ST tervise kahjustamisel, löömisel, peksmisel. Kotteri ütluste kohaselt tema kedagi ei puudutanud. Läks välja A ja T ründasid teda. Kubbe tuli talle appi ja ST ja Kubbe rüselesid. Süüdistatava ütluste kohaselt tema ei ole öelnud „Kes on esimene?“ ja tema ei teadnud A.Kubbel relva olemasolu. Süüdistatav tunnistas, et käskis noortel 5 sekundi jooksul poe juurest kaduda. Süüdistatava Kotter ütlustest nähtub, et ta läks õue ütlema et noored lahkuksid, sest noored lärmasid poe juures ja nimetasid teda pederastiks. Süüdistatavate Kubbe ja Kotter, kannatanute ST, MAja TT ning tunnistajate A, R, K, K, V, H-K K kokkulangevatest ütlustest nähtub, et Kubbe ja Kotter tulid majast poe juurde jalgsi. Seega puuduvad kriminaalasjas igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et Kotter sõitis 11.05.2008 kella 05.40 paiku sõiduautoga BMWx5 koos A.Kubbega ja osutas sel viisil füüsilist ja vaimset kaasabi Andrus Kubbele STtervise kahjustamisel, löömisel, peksmisel. Ei süüdistatavate Neeme Kotter ja A. Kubbe ega tunnistajate A, R, K, K, V, H-K K ja kannatanute ST, MAja TT ütlustest ei nähtu, et N.Kotteril oleks olnud STega füüsiline kontakt. Kriminaalasjas puuduvad ka igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et N.Kotter oleks kõrvaldanud mingit taksitust või osutanud mingil muul viisil füüsilist kaasabi Andrus Kubbele STtervise kahjustamisel, löömisel, peksmisel. Kannatanute Aasamäe ja ST, TT tunnistajate K, V ja H-K K ütlustest nähtub, et kõik nimetatud isikud olid tol õhtul tarvitanud alkoholi, seega tuleb kohtu arvates nimetatud isikute ütlustesse suhtuda kriitiliselt, sest alkoholi mõjude tõttu võis nende poolne olukorra tajumine ja hilisem mäletamine olla moonutatud. Tunnistaja R ütlustest nähtub, et tema kuulis küsimist „Kes on esimene“, kuid tunnistaja ei tea kes seda ütles. Tunnistaja A ütlustest nähtub, et tema kuulis ja nägi kuidas Kotter ütles, kes on esimene. Mõlemad tunnistajad ja Kotter ise kinnitavad, et Kotter käskis noortel, pärast seda kui Kubbe käest olevast püssist kõlas lask, sündmuskohalt 5 sekundi/ minuti jooksul lahkuda. Süüdistatava A. Kubbe enda ütlustest nähtub, et tema läks ise N.Kotterile appi, kui noored Kotterit ründasid. Ei tunnistajate A, R ega süüdistatavate Kotter ja Kubbe ütlustest nähtu, et Kotter oleks Kubbet endale appi kutsunud või juhatanut Kubbet ST suhtes füüsilist vägivalda kasutama või koostanud süüteo plaani või mingil muul viisil soodustanud või tugevdanud Kubbe tahtlust kasutada ST suhtes füüsilist vägivalda. Lauseid „Kes on esimene“ ja „Kaduge 5 sekundi jooksul“ ei saa käsitada vaimse kaasabina Andrus Kubbele ST suhtes füüsilist vägivalla kasutamisel. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaksid, et Neeme Kotter tegi midagi sellist, mida oleks võimalik käsitada vaimse kaasabina Andrus Kubbele STtervise kahjustamisel, löömisel, peksmisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole kriminaalasjas leidnud tõendamist, et Neeme Kotter osutas Andrus Kubbele füüsilist ja vaimset kaasabi STtervise kahjustamisel, löömisel, peksmisel s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemisel ja Neeme Kotter tuleb selles episoodis õigeks mõista.
2. A. Kubbe end TT tervisekahjustuste tekitamises süüdi ei tunnista. Ta läks TT vastu ja TTkargas talle kallale. T oli tal peal ja T rebis T tema pealt ära. Rüseluse käigus ei olnud temal võimalik TT jalaga näkku lüüa. Kriminaalasjas on patsiendikaardiga ( II k lk 177-178) vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendatud, et TT tuvastati 26.08.2007 kell 13.09 peksmise jäljed näos. Alkoholi joobe tunnused puudusid. Vasaku küünarvarre ülaosas selgmiselt marrastushaavad 5x15 cm alal. Diagnoositi näo põrutus ja marrastused vasakul küünarvarrel. Süüdistatavate Kubbe ja Kotter ning tunnistajate T ja L ning kannatanute TTja TT kokkulangevatest ütlustest nähtub, et TT maadles T ga. TT ise kinnitas, et tuvastatud küünarnukki kriimustamine võis tekkida T ga maadeldes ja T ga maadlemine tekitas rohkem valu. Seega puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaksid, et A. Kubbe ja TTvahelise rüseluse käigus tekitas A.Kubbe TT vasaku küünarvarre ülaosas selgmiselt marrastushaavad 5x15 cm alal. Tunnistaja T ütluste kohaselt hüppas TT autost välja ja läks Kubbele kallale. Tunnistaja EL kinnitab samuti, et T e isa läks autost välja tulles kohe Kubbele kallale. Samuti kinnitab N.Kotter, et TTründas Kubbet. Lisaks tunnistajate ütlustele kinnitavad ka kannatanu TTenda ütlused Kubbe ütlusi, mille kohaselt TTkargas talle kallale. Kannatanu TTütlustest nähtub, et tema tegi üle autoukse esimesena käegaliigutuse nagu lööks, siis Kubbe lõi jalga vastu auto ust, seejärel hüppas kannatanu Kubbele Kratti kinni ja kukkusid koos pikali maha. Siis tuli 17 T selja tagant ja tõmbas kannatanut nii, et ta oli pikali T peal. Seega on nii tunnistajate, süüdistatava kui kannatanu TTenda ütlustega leidnud tõendamist, et TTise ründas A. Kubbet esimesena ja sündmuste arenedes rüseles ta hoopis T ga. Kui A. Kubbe ka lõi jalaga vastu T. Tamme autoust, siis sellest löögist ei saanud kuidagi tekkida TTele näo põrutus. Kuna TTründas kõige pealt A. Kubbet (kannatanu enda sõnad „hüppasin Kubbele kratti kinni“), kellel tekkis ilmselgelt õigus end ebaseadusliku ründe vastu kaitsta, mistõttu juhul kui A. Kubbe end kaitstes TTsuhtes ka füüsilist vägivald kasutas, siis

§ 28lg 1 kohaselt ei loe kohus A.

Kubbe tegevust õigusvastaseks, kuna isik tõrjus vahetult rünnet enda vastu. Seejärel maadles TTedasi T ga ja ei ole võimalik vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tuvastada, kas näo põrutus tekkis TT T ga maadlemisest või tekitati see A. Kubbe poolt end kaitstes, sest nagu nähtub tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütlustest toimus seal lõpuks rüselus mitme isiku vahel. Eeltoodust tulenevalt leiab, et A. Kubbe tegutses TTe õigusvastast rünnet tõrjudes hädakaitse seisundis ja kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et A. Kubbe teostas hädakaitset vahenditega, mis ilmselgelt ei vastanud ründe iseloomule. Kui TTründas ise esimesena, pidi ta arvestama, et teised end kaitstes võivad ka talle tervisekahjustusi tekitada. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist A. Kubbe süü TT füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamises 26.08.2007 ja A. Kubbe tuleb selles episoodis süüdistuses

§ 121järgi sõigeks mõista.

7. Süüdistatav Neeme Kotter ei tunnista, et ta oleks TT26.08.2007 kell 02.50 kumminuiaga vastu pead löönud. Süüdistatava ütluste kohaselt temal TTega mingit füüsilist kontakti sel õhtul ei olnud ja kumminuiaga ta TTei löönud. Kriminaalasjas on patsiendikaardiga ( II k lk 170) vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendatud, et TTtuvastati 26.08.2007 kell 13.08 peksmise jäljed üle terve näo. Diagnoositi näo põrutus. Kannatanu TTütluste kohaselt lõi Kotter teda ühe korra meelekohta. TTütlused ei ole olnud järjekindlad selles osas, millal Neeme Kotter teda kumminuiaga lõi. Kord ütles ta, et Kotter lõi teda kui hakkas autosse minema, et isa appi kutsuda, teine kord ütles ta, et sai kumminuiaga siis kui T ja isa juba kaklesid. Tunnistajad T ja Lind ei kinnita TTe ütlusi, et N.Kotter teda lõi kumminuiaga meelekohta. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate ütlustes, mis haakuvad omavahel ja ka N.Kotteri ja A. Kubbe ütlustega. Kannatanu TTteab sündmustest ainult poja ütluste põhjal, kuid sündmust ta vahetult ise pealt ei näinud, seega ei saa ta ei kinnitada ega ümber lükata TTütlusi kumminuiaga löömise kohta. A. Kubbe ei näinud, et N.Kotter oleks TTe kumminuiaga löönud. TT 26.08.2007 kell 13.08 tuvastatud vigastuse- peksmise jäljed näol- ei kinnita ega lükka ümber TTväidet, mille kohaselt teda löödi just kumminuiaga meelekohta. Tuvastati üksnes peksmise jäljed näos ja näopõrutus. Tunnistaja Lind ja süüdistatavate kokkulangevate ütluste kohaselt oli TTtol öösel tarvitanud alkoholi. TTei pöördunud arsti poole vahetult pärast sündmust vaid järgmisel päeval kell 13.08 s.o 10 tunni möödudes sündmusest. Seega ei lükka kell 13.08 arsti juures tuvastatud, et TToli kaine, ümber tunnistaja ja süüdistatavate väidet, et T. Tamm oli öösel tarvitanud alkoholi. Kohtu arvates viitab asjaolu, et arsti juurde pöörduti kümne tunnise hilinemisega ja mitte vahetult pärast sündmust või kohe hommikul sellele, et TToli tol õhtul tarvitanud alkoholi ja pöördus arsti juurde alles siis kui oli kainenenud. Kuna kohtul on alust arvata, et TToli tol õhtul tarvitanud alkoholi, siis tuleb kannatanu ütlustesse suhtuda kriitiliselt, sest alaealisel alkoholi mõjude tõttu võis tema poolne olukorra tajumine ja hilisem mäletamine olla moonutatud. Kohtu arvamust kannatanu ütluste hindamisel mõjutab asjaolu, et ta ise ka täpselt ei tea millal siis Kotter teda kumminuiaga lõi. Kuna kannatanu oli sündmuse ajal alkoholjoobes, ei saa kohtuotsus rajaneda üksnes tema poolt alkoholijoobes tajutud sündmuste kohta antud ütlustel ja lähtuda tuleb olemasolevate tõendite kogumist. Kriminaalasjas puuduvad muud otsesed või kaudsed tõendid (peale kannatanu TTütluste), mis lükkaksid ümber süüdistatavate Kubbe ja Kotter ning tunnistaja Lind ütlusi. Kahtlused või kõrvaldamata vastuolud tõendites tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Kuna kriminaalasjas puudub usaldusväärsete tõendite kogum, mis kinnitaksid, et Neeme Kotter lõi 26.08.2007 kella 02.50 paiku TTkummnuiaga vastu meelekohta ja on tõusetunud kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, tuleb N.Kotter selles episoodis süüdistuses

§ 121järgi õigeks mõista.

18 8. Süüdistatav Andrus Kubbe ei tunnista, et ta oleks TT 26.08.2007 kell 02.50 rusikaga näkku löönud. Süüdistatava ütluste kohaselt tema TTei löönud vaid talutas teda varrukast hoonest välja. Kriminaalasjas on patsiendikaardiga ( II k lk 170) vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult tõendatud, et TTtuvastati 26.08.2007 kell 13.08 peksmise jäljed üle terve näo. Diagnoositi näo põrutus. Kannatanu TTütluste kohaselt lõi Kubbe teda vähemal kolm korda rusikaga näkku. TTütlustest nähtub, et tal oli sel õhtul rüselus ka ELiga, kes lõi teda. Ka tunnistaja EL kinnitab, et temal oli tol õhtul rüselus TTega, et ta surus TTmaha. Tunnistajad T ja Lind ei kinnita TTe ütlusi, et A.Kubbe lõi teda rusikaga. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate ütlustes. Kohtu arvamust tunnistajate ütluste hindamisel mõjutab ka asjaolu, et tunnistajad on omaks võtnud, et nad ise sel öösel osalesid rüseluses, mille käigus tarvitasid vägivalda. Kannatanu TTteab sündmustest ainult poja ütluste põhjal, kuid sündmust ta vahetult ise pealt ei näinud, seega ei saa ta ei kinnitada ega ümber lükata TTütlusi, et A.Kubbe lõi teda. TTütlustest nähtub, et pojaga kohtudes oli pojal nägu paistes ja ta oli endast väljas. TTütlustest ei nähtu, et poja näos oleks olnud löögijälgi, mida väidetavalt on fikseeritud (II k lk 174) oleval fotol, mille kohta puuduvad andmed, kelle poolt see on tehtud on, mistõttu see fotot ei vasta KrMS tõenditel kehtestatud nõuetele. TTnägu võis tunduda paistes ka alkoholi tarvitamise ja ärritunud oleku tõttu. N.Kotter ei näinud, et A. Kubbe oleks TTe löönud. N.Kotter ütluste kohaselt talutas A.Kubbe TTe varrukast hoonest välja ja A. Kubbe tegi seda kuna lauda rentnik Järvevee oli seda neilt palunud. Varrukast talutamise ajal TTrabeles, kuid rabelemise käigus ta vastu nägu küll ei saanud. TT 26.08.2007 kell 13.08 tuvastatud vigastuse- peksmise jäljed näolei kinnita ega lükka ümber TTväidet, mille kohaselt teda lõi just Andrus Kubbe. Kuna tunnistaja Lind kannatanu TTja Kotter kokkulangevatest ütlustest nähtub, et sel ööl toimus rüselus ka TTja EL vahel, siis ei ole välistatud, et kannatanul TTjärgmisel päeval tuvastatud vigastused võidi tekitada talle rüselusel ELiga. Tunnistaja Lind ja süüdistatavate kokkulangevate ütluste kohaselt oli TTtol öösel tarvitanud alkoholi. TTei pöördunud arsti poole vahetult pärast sündmust vaid järgmisel päeval kell 13.08 s.o 10 tunni möödudes sündmusest. Seega ei lükka kell 13.08 arsti juures tuvastatud, et TToli kaine, ümber tunnistaja ja süüdistatavate väidet, et T. Tamm oli öösel tarvitanud alkoholi. Kohtu arvates viitab asjaolu, et arsti juurde pöörduti kümne tunnise hilinemisega ja mitte vahetult pärast sündmust või kohe hommikul sellele, et TToli tol õhtul tarvitanud alkoholi ja pöördus arsti juurde alles siis kui oli kainenenud. Kuna kohtul on alust arvata, et TToli tol õhtul tarvitanud alkoholi, siis tuleb kannatanu ütlustesse suhtuda kriitiliselt, sest alaealisel alkoholi mõjude tõttu võis tema poolne olukorra tajumine ja hilisem mäletamine olla moonutatud. Kohtu arvamust kannatanu ütluste hindamisel mõjutab asjaolu, et tema ütlused ka samal õhtul väidetavalt toimunud teiste sündmuste kohta ei ole olnud järjekindlad. Kannatanu oli sündmuste ajal alkoholjoobes, mistõttu ei saa kohtuotsus rajaneda üksnes tema poolt alkoholijoobes tajutud sündmuste kohta antud ütlustel ja lähtuda tuleb olemasolevate tõendite kogumist. Kriminaalasjas puuduvad muud otsesed või kaudsed tõendid (peale kannatanu TTütluste), mis lükkaksid ümber süüdistatavate Kubbe ja Kotter ning tunnistaja Lind ütlusi. Kahtlused või kõrvaldamata vastuolud tõendites tuleb lahendada süüdistatava kasuks. Kuna kriminaalasjas puudub usaldusväärsete tõendite kogum, mis kinnitaksid, et Andrus Kubbe lõi 26.08.2007 kella 02.50 paiku TTrusikaga mitu korda näkku ja on tõusetunud kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, tuleb A. Kubbe selles episoodis süüdistuses

§ 121järgi õigeks mõista.

Kannatanu STnõuab 11.05.2008 sündmusega seoses süüdistatavatelt Kotter ja Kubbe vastu solidaarselt advokaadile nimetatud sündmusega seoses õigusabi eest makstud 3540 krooni hüvitamist. Kuna kohus mõistis N.Kotteri 11.05.2008 episoodis õigeks, tuleb ST hagi N.Kotter vastu jätta KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. KrMS § 180 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS §-s 175, kus on kohtukulude hulka arvatavate summade loetelu, on lg 1p1 sätestatud valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusoalistele vajalikud kulud, mis on tekkinud seose kriminaalmenetlusega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kannatanu STon tasunud Tibar ja Partnerid advokaadibüroole 7080 (IV k lk 139-141). 19 Kannatanu ütlustest nähtub, et summa on pooles ulatuses seotud A.Kubbe süüdistusega

121 järgi 11.05.2008 sündmustega seoses. Süüdistatav A. Kubbe vaidles kannatanu taotlusele vastu, põhjendusega et tema ei ole 11.05.2008 süüdistuses süüdi. Kuivõrd kohus leidis, et A. Kubbe tuleb 11.05.2008 sündmuses

§ 121järgi süüdi tunnistada, tuleb A.

Kubbelt mõista välja 3540 krooni kannatanu esindajatasu STkasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat Einar Aavikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Einar Aaviku karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Einar Aavikut iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest on ta karistatud ja nende eest määratud trahvid on osaliselt tasumata (II k 210-211), tal on kindel elukoht, leiab kohus, et kuigi

§ 424

sanktsioon näeb ühe võimaliku karistusena ette rahalise karistuse ei ole Einar Aavikule võimalik karistada rahalise karistusega, sest ta ei ole mitme aasta vältel suutnud tasuda talle väärtegude eest määratud rahatrahve ja hetkel puudub tal kindel töökoht ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. kuid

§ 74sätteid kohaldades on võimalik E.

Aavik karistusest tingimisi vabastada.

§ 50

lg 1 p 1 alusel tuleb Einar Aavikule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, sest puuduvad erandlikud asjaolud, mis annaksid kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat Andrus Kubbe karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Andrus Kubbe karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades Andrus Kubbe iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ühe korra ja väärtegude eest korduvalt karistatud (II k lk 246- 248), tal on kindel elukoht, hetkel enda sõnade kohaselt ei tööta ja viimased väärteo eest mõistetud trahvid on tasumata ning kuritegude asjaolusid ja kuigi

§ 418

ja 121 sanktsioon näeb ühe võimaliku karistusena ette rahalise karistuse ei ole Andrus Kubbe võimalik karistada rahalise karistusega ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. kuid

§ 74sätteid kohaldades on võimalik A.

Kubbe karistusest tingimisi vabastada. Neeme Kotter kulutused seoses käesoleva kriminaalmenetlusega valitud kaitsjale tasu maksmisega on summas 23010 krooni (46020/2) , mis vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 1 on käsitatav õigeksmõistetu menetluskuluna. Kriminaalmenetluse seadustiku § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamist puudutavaid erandeid. Neeme Kotteri kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada N.Kotterile menetluskuluna kaitsjale makstav tasu summas 23010 krooni ulatuses. Kohus, tutvunud taotluse ning kriminaalasja materjalidega leiab, et Neeme Kotteri kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 23010 krooni on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel lähtub kohus eeskätt kriminaalasja keerukusest, mahust, vaidluse iseloomust, istungite arvust ja kaitsja poolt tehtud töö mahust. Eelnevat arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et Neeme Kotter poolt makstav summa, 23010 krooni, õigusabi osutamise eest, on mõistliku suurusega. Kohus leiab, et Neeme Kotter kaitsja esitatud taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 23010 krooni on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008 otsuses asjas nr 3-1-1-61-08 (RT III 2008, 49, 339, p 19.1) asuti seisukohale, et neid sätteid tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel. Süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. 20 A.Kubbe kaitsja 12.märtsi 2009 taotluse ja sellele lisatud õigusabikulude tasumiseks esitatud arve kohaselt tuleb süüdistataval tasuda valitud kaitsjale 23010 krooni (46020/2) seoses kaitsega kohtueelsel uurimisel ja kohtus. Arvelt ega taotlusest õigusabi tasu hüvitamiseks ei nähtu, milline osa nendes näidatud summadest seondub süüdistuse selle osa menetlemisega, milles A.Kubbe õigeks mõisteti. Seega tuleb vastav asjaolu tuvastada hinnanguliselt. Arvestades kriminaalasja spetsiifikat ja tõenduslikku ning õiguslikku keerukust ja õigeksmõistetud episoodide arvu peab kohus valitud kaitsjale makstava tasu hüvitamist mõistlikuks 11505 krooni suuruses summas Kohtueelses ja kohtu menetluses on erinevad määratud kaitsjad osutanud E.Aavikule riigi õigusabi summas 7941.40 krooni. Taotlustest riigi õigusabi tasu hüvitamiseks nähtub, et süüdistusega

§ 121järgi on seotud summa 495.60. Eeltoodus tulenevalt peab kohus põhjendatuks Kr

MS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel süüdistatavalt Einar Aavikult välja mõista kaitsetasu 7445.80 krooni ja ekspertiisikulud riigituludesse ning sundraha KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt 6525 krooni riigituludesse. Sundraha kuulub välja mõistmisele summas 6525 krooni ka Andrus Kubbelt. Süüdistatav Neeme Kotter on olnud kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 11.05.200812.05.2008 s.o 2 päeva. Kriminaalmenetluse käigus pole süüdistatav N.Kotter enese rõõna ega oma muu tahtliku või raskest ettevaatamatusest tingitud tegevusega põhjustanud endalt alusetult vabaduse võtmist. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 § 2 lg 1 ja § 4 alusel on süüdsitataval neeme Kotteril õigus temalt 2 päeva kestel alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest saada kohtuväliselt hüvitist Rahandusministeeriumi kaudu. Juhindudes KrMS § 306, 311-313, 314, kohus otsustas: Mõista Andrus Kubbe süüdistuses

§ 121järgi 26.08.2007 episoodides õigeks.

Süüdi tunnistada Andrus Kubbe

§ 121

järgi (11.05.2008 episood) ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud Süüdi tunnistada Andrus Kubbe

§ 418

järgi ja mõista karistuseks 4 kuud vangistust

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristus neli kuud vangistust.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Andrus Kubbe ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil XXX;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- õppimis- või töökoha vahetamiseks;

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 13.05.2008-29.07.2008 s.o 2 kuud 16 päeva karistusaja hulka 21 Tõkend – kautsjon tühistada kohtuotsuse jõustumisel . Kohtuotsuse jõustumisel tasuda Andrus Kubbe nimel tasutud kautsjon 290 000 krooni Andrus Kubbe poolt näidatavale pangakontole. Välja mõista Andrus Kubbelt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 3 alusel ekspertiiskulud 3280(kolm tuhat kakssada kaheksakümmend) krooni riigituludesse. Sundraha ja ekspertiisikulud kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Mõista Einar Aavik

§ 121järgi õigeks.

Süüdi tunnistada Einar Aavik

§ 424

järgi ja mõista karistuseks vangistus viis kuud

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui Einar Aavik ei pane ühe aasta ja kuue kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil XXX;

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- õppimis- või töökoha vahetamiseks;

§ 74

lg 2 alusel määrata Einar Aavik kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel .

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 13.05.2008-15.05.2008 s.o 3 päeva karistusaja hulka Välja mõista Einar Aavikult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 7445.80 (seitse tuhat nelisada nelikümmend viis krooni kaheksakümmend senti), ekspertiisikulud 85 (kaheksakümmend viis krooni ) riigituludesse.

§ 50

lg 1p1 alusel võtta ära Einar Aavikult juhtimisõigus 1 aastaks Sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule. Mõista Neeme Kotter süüdistuses

§ 121järgi õigeks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel . 22 Välja mõista Neeme Kotter (isikukood:3611220220 , elukoht : XXX) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 23010 (kakskümmend kolm tuhat kümme ) krooni Riigi eelarve vahenditest Välja mõista Andrus Kubbe (isikukood: 37404190237, XXX) kasuks õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 11505 (üksteist tuhat viissada viis) krooni Riigi eelarve vahenditest Mõista Andrus Kubbelt välja 3540 (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni kannatu esitajatasu ST kasuks. Asitõendid Neeme Kotteri pass ja sularaha jätta Neeme Kotterile Sõiduauto plekkvelg ja piduriketas jätta BR Vintpüss Mossin kal 7,62x54R nr 3851 hävitada Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 31.märtsil.2009 Kohtunik Liina Pohlak 23