K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-09-108 14.aprillil 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, kohtuvälise menetleja – Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju PO esindaja Ants Rulli ja kaitsja Armand Reinmaa osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil 9 ja 25.veebruaril ning 31.märtsil 2009.a. Timo Toman, ik 39312081532, eluk.xxx (reg. xxx), õpilane, varem karistatud väärtegude toimepanemise eest - väärteoasja NPALS § 151 järgi. Vastavalt 18.12.2008.a. koostatud väärteoprotokollile nr.AB1032119 (väärteotoimik 2373,08,012207) 11.11.2008.a. kell 09.00 Harjumaal Keila linnas Põhja tn 8 Timo Toman tarbis narkootilist ainet kanepit ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes NPALS § 3 nõudeid ja pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud väärteoasja arutamistel kohtus menetlusalune isik seletas, et matemaatika tunnist võttis politsei ta ära ja viis prefektuuri, siis viidi haiglasse, kus pidi proovi andma. Ta küsis kaitsjat, kui teda Wismari haiglasse toodi. Tal ei lubatud kaitsjaga ega seadusliku esindajaga ühendust võtta. Kuna Wismari Haiglas ta uriiniproovi anda ei saanud, viidi ta Põhja Politseiprefektuuri, kus nõuti täiendavalt uriiniproovi võimaldamist. Andis uriiniproovi Põhja Politseiprefektuuris. Keilast Wismari Hagilasse ja peale seda politseiprefektuuri minek ja tagasi Keilasse viimine võttis aega umbes 4 tundi. Peale analüüside andmist pidi ta veel kuskil ruumis ootama ja mingi aja pärast viidi ta kooli tagasi. Väärteoprotokolli koostamise juures olid vanemad. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ei teadnud ta tarvitamise ajal, et tegemist oli kanepiga. Kaitsja arvates on väärteomenetluses oluliselt rikutud menetlusnorme, mistõttu saadud tõendid ei ole usaldusväärsed ja menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel süüteo tunnuste puudumise tõttu. Isikule ei võimaldatud kaitsjat alates tema kinnipidamisest ning ekspertiisi toimetamisest. Menetlusalusele isikule ei selgitatud tema õigusi, nõuti vaid kohustuste täitmist. Menetlusnorme rikuti ka ekspertiisi läbiviimisel – joobeseisundi tuvastamise, joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra §st 9 lg 1 (edaspidi määrus nr 120) tuleneb, et isiku toimetamisel tervishoiuasutusse tuvastab joobeseisundi arst. Alkoholisisalduse ning narkootilise või psühhotroopsete ainete määramiseks vajaliku proovi võib võtta arsti poolt määratud tervishoiutöötaja. Joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine toimub haiglas või ambulatoorset tervishoiuteenust osutava isiku juures (määrus nr 120 § 10 lg 1). Menetlusaluselt isikult nõuti ja võeti uriiniproov aga Põhja Politseiprefektuuri hoones. Seega toimus ekspertiisi osaline läbiviimine seadusega selleks mitte ettenähtud kohas isiku poolt, kes selleks õigustatud ei olnud. Määruse nr 120 § 12 lg 2 p 20 alusel märgitakse joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis ära märge isikule otsuse tutvustamise kohta. Menetlusalusele isikule aga akti ei tutvustatud, mida kinnitab aktil puuduolev menetlusaluse isiku allkiri. Seega ei saanud T. Toman sellega tutvuda ega seda vaidlustada. Kaitsja on seisukohal, et T. Tomani väärteoasjas on tegemist olulise tõendite kogumise korra rikkumisega, mistõttu tuleb ekspertiisitulemusi sisaldav ekspertiisiakt lugeda lubamatuks. Siinjuures viitab kaitsja ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-19-
- Väärteotoimikus asuvad tõendid: - joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr.5129/120, mille kohaselt Timo Toman’il tuvastati narkootilise aine kanepi tarvitamise tunnused 11.11.2008.a. kell 09.50 (testi tulemus on positiivne kanepile); - Timo Toman’i poolt 18.12.2008.a menetlusaluse isikuna antud ütlused, et tarbis kanepit vana niiditehase hoone hoovis, sest seda tegid sõbrad; - tunnistaja K Kaskla (politseiametnik) 16.12.2008.a antud ütlustest nähtub, et 11.11.2008.a. kriminaalasja raames toimetas ta mitu inimest Põhja Politseiprefektuuri ülekuulamisele, ühtlasi kuna oli kahtlus, et noormehed võivad olla tarbinud narkootilisi aineid, toimetati nad Wismari haiglasse narkoekspertiisiks; - Lääne-Harju politseiosakonna õiendist nähtub, et Timo Tomanit on korduvalt karistatud Tubakaseaduse ja Alkoholiseaduse rikkumise eest. Kohtus kuulati tunnistajana üle politseiametnik M Kivila, kes selgitas, et käisid T. Tomanil Keila Gümnaasiumis järel. Narkokuritegude talituses oli informatsiooni isiku kohta, kes tegeles Kanepi vahendamisega Keilas. Alguses oli plaan Toman tunnistajana üle kuulata, kuid Kaskla leidis, et Tomanit kui kõige noorimat tunnistajat ei ole vaja üle kuulata. Neil tekkis kahtlus, et T. Toman on tarvitanud narkootikume, kahtlus põhines jälitusinformatsioonil, kes Keilas üldse tarvitavad narkootikume, informatsiooni said kõneeristustega. Kuna Tomani puhul tekkis narkojoobe kahtlus, toimetati ta uriiniproovi võtmiseks Wismari Haiglasse. Haiglas T. Toman uriiniproovi ei andnud, tops võeti kaasa, politseis andis Toman uriiniproovi ja tops viidi haiglasse tagasi, topsi viis ära nende ametnik. Uriiniproov oli markeeritud. Proovi andmise juures arst ei viibinud. Uriiniproov antakse isegi Wismari Haiglas politsei järelevalve all. T. Toman vabastati narkotalituse osakonnast. Kuna kuulati teisi poisse kriminaalasja raames tunnistajatena üle, siis see ametnik, kes Timoga tegeles, unustas õiguste selgitamise protseduuri. Kinnipidamisakti ei vormistatud, narkoasjades vormistatakse isiku arvestuskaart narkojuhtumi kohta. Tema teada menetlusalune isik kaitsjat ei soovinud. Poisi kinnipidamine koolist toimus väärteomenetluse mõttes. Leiab, et kinnipidamisakti koostamata jätmine oli nende ametniku poolt viga. Selgitab, et joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktide jaoks on neil Wismari Haiglas eraldi sahtel, kus nad aktid kätte saavad. Akti kättesaamine võib võtta aega nädala. Tunnistajana üle kuulatud Wismari Haigla arst N P kinnitas, et koostas joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ning selgitas menetlusalusele isikule uriiniproovide võtmise korda ja akti vormistamist. Proovi võtmise asjaolusid ei mäleta ning ei oska öelda, kas menetlusalune isik andis proovi haiglas või mitte. Selgitas, et pärast isiku kliinilist läbivaatamist annavad nad isikule analüüsi tegemiseks topsi ning isik läheb koos politseiametnikuga WC-sse, kus annab proovi. Kui isik ei anna uriiniproovi kohe, siis politseiametnikud võtavad isiku kaasa ja toovad uriiniproovi hiljem haiglasse. Toovad sama topsi, mille kohapeal kirjutas alla medõde. Lõppotsus aktile pannakase peale laboratoorset analüüsi, allkirja aktile võtab politsei. Politseiametnikud võivad aktile tulla järgi ka teisel päeval, allkirja võtab politsei hiljem. Kuna T. Tomani asjas tegi labor otsuse samal päeval kell 12.30, siis oletas, et uriiniproov võeti kohapeal, kuid ei välistanud selles eksimist. 2 Tunnistajana üle kuulatud K Kaskla kinnitas varem antud ütlusi, et T. Toman toimetati prefektuuri kriminaalasja raames. T. Tomanil paluti kaasa tulla, erivahendeid ega sundi tema suhtes ei kasutatud. Keilast politseiprefektuuri sõidu ajal T. Tomas tunnistas, et on tarvitanud nädalavahetusel kanepit, kuid täpsemaid ütlusi kriminaalasjas hirmust füüsilise vägivalla ees ei tahtnud anda. T. Tomanit tunnistajana üle ei kuulatud, kuna T. Toman on kõige noorem ja olemas veel teised tunnistajad. Kaitsja osavõttu tema toimetamisel politseiprefektuuri T. Toman ei nõudnud. T. Tomanit ei peetud kinni väärteoasja raames. Tema ei toimetanud Tomanit Wismarisse. Kohtus andis selgitusi ka protokolli koostaja K Roostfeldt, kes kinnitas, et ekspertiisiakti tutvustati menetlusalusele isikule tema seaduslike esindajate (ema ja isa) juureseolekul. Allkirja puudumine aktil näitab inimlikku eksitust. Tema ei tea, kus kohas võeti menetlusaluselt isikult uriiniproov. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et T. Tomani tegu NPALS § 151 tunnustel on tõendatud ning taotles Timo Toman’ile karistuseks 4 päeva aresti. Menetlusaluse isiku kohaletoimetamine politseiasutusse ei tähenda tingimata tema kinnipidamist, vastavalt politseiseaduse §-le 13 on see lubatud. Antud juhul oli tegemist haldustoiminguga, mitte menetlustoiminguga ning isiku toimetamisel politseiasutusse sundi ei kasutatud. Haldustoimingu korral ei pea menetlusalusele isikule õigusi kohe ette lugema. Alaealise puhul on kaitsja osavõtt kohustuslik alates kohtumenetlusest. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-11-2-06 on joobe tuvastamine süüteomenetluse toiming. T. Tomani puhul ei olnud veel selge, kas ta on tarvitanud narkootikume. Kaitsja viiteid määrusele nr 120 ei pea kohtuväline menetleja asjakohaseks, kuna vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-17-07 reguleerib joobeseisundi tuvastamise, joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord joobeseisundi tuvastamist ja joobeastme määramist üksnes liiklusalaste süütegude puhul. Teiste süütegude korral on joobeseisund tuvastatav tõendamise üldiste reeglite järgi. Menetlusaluse isiku allkirja võtmata jätmisega aktile on tegemist inimliku veaga. NPALS § 151 koosseisupärane tegu eeldab narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamist või väikeses koguses ebaseaduslikku valmistamist, omandamist või valdamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et T. Toman täitis 11.11.2008.a kell 09:00 Harjumaal Keila linnas Põhja 8 NPALS § 151 koosseisu, mis on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Pärast asjas kogutud tõendite uurimist ning kohtuistungil tunnistajate ütluste ning protokollija koostaja selgituste andmist jäi menetlusaluse isiku kaitsja varem antud seisukohtade juurde. Kaitsja taotleb T. Tomani suhtes alustatud väärteoasja NPALS § 151 tunnustel lõpetamist selle tõendamatuse ja süüteokoosseisu puudumise tõttu, samuti taotleb välja mõista menetlusaluse isiku kasuks kaitsjatasu 14 160 krooni. Kaitsja leiab, et antud väärteomenetluse raames on kohtuvälises menetluses aset leidnud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. T. Toman peeti antud asjas politseiametnike poolt kinni, kuid kinnipidamisakt puudub. Kinnipidamisel ei tutvustatud T. Tomanile tema õigusi, mida kinnitas tunnistajana üle kuulatud M. Kivila. Tunnistajana üle kuulatud arst N P ei mäletanud asjaolusid, kuidas toimus uriiniproovi võtmine. Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks on ka joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti menetlusalusele isikule tutvustamata jätmine, mis võttis võimaluse selle vaidlustamiseks. Kuna T. Tomani väärteoasjas kogutud tõendid ei ole usaldusväärsed, ei ole T. Tomani poolt kanepi tarvitamine tõendatud. 3 Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud menetlusaluse isiku, tema kaitsja, tunnistajad M Kivila, N P ja K Kaskla, protokolli koostaja K Roostfeldt’i ning kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et käesolevas väärteoasjas on põhiline süüstav tõend saadud menetlusnormide rikkumisega, mistõttu ei ole lubatav. Kohus leiab, et T. Tomani väärteoasjas on aset leidnud olulised menetluslikud rikkumised, mistõttu ei saa T. Tomani suhtes koostatud joobeseisundi tuvastamise akti nr 5129/120 lugeda lubatavaks tõendiks ning nimetatud akti alusel isiku süüdi tunnistamine NPALS § 151 järgi kvalifitseeritavas väärteos ei ole põhjendatud. VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga ning lõike 2 kohaselt esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt sama seaduse §-le
- T.Tomanile oleks tulnud õigusi tutvustada enne tervishoiuasutusse toimetamist. Süüteomenetluses õiguste selgitamine tähendab vastavate menetlusõiguse sätete suulust avaldamist ning nende sätete lahtimõtestamist menetleja poolt. Õiguste selgitamata jätmine 14-aastasele noormehele on oluline menetlusnormide rikkumine VTMS § 150 lg.2 tähenduses. Joobe tuvastamine on käsitatav eriteadmistele tugineva arvamuse andmisena ja seega toiminguna, mille tulemiks on süüteomenetluses kasutatav tõend. Antud väärteoasja raames on tuvastatud, et T. Toman toimetati Wismari Haiglasse seetõttu, et teda kahtlustati narkootilise aine tarvitamises. Kohus on seisukohal, et antud juhul oli esimeseks menetlustoiminguks isiku toimetamine joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuasutusse. Asjaolu, et toimetamise hetkel ei olnud kohtuväline menetleja veel kindel T. Tomani poolt narkootilise aine tarvitamises ei anna alust seda välistada esimesest menetlustoimingut. Kohtuväline menetleja ei toimeta mitte igat isikut tervishoiuasutusse joobe tuvastamiseks, vaid tal peab selleks olema kas isiku välise vaatluse või käitumise põhjal tekkinud eelnev kahtlus. T. Tomani väärteoasjas kinnitas tunnistaja M. Kivila, et T. Tomani puhul põhines neil narkootikumide tarvitamise kahtlus jälitusinformatsioonil, tunnistaja K. Kaskla sõnade kohaselt teatas T. Toman talle Keilast tulles, et oli tarvitanud nädalavahetusel kanepit. Seega oli kohtuvälisel menetleja olemas väärteomenetluse ajend ja alus, st vastavale väärteole viitavad andmed ning väärteomenetlus algab ajast, mil kohtuväline menetleja asub kontrollima tal tekkinud kahtlust võimaliku väärteo toimepanemise kohta. Lähtudes VTMS §st 2 ja KrMS §-st 193 lg 1 alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus, T. Tomani väärteoasjas olid need enne isiku toimetamist tervishoiuasutusse olemas. Vastavalt saatelehele laboratoorseks uuringuks võeti T. Tomanilt uriiniproov 11.11.2008.a kell 9:50, proov saabus laborisse 11.11.2008.a kell 11:30 ja analüüs teostamise algus oli 11.11.2008.a kell 11:30, lõpp kell 12:
- Väärteoasja materjalides puuduvad igasugused andmed selle kohta, et 11.11.2008.a oleks menetlusalusele isikule selgitatud tema õigusi ja kohustusi antud väärteoasjas, millega on oluliselt rikutud isiku kaitseõigust. Menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigusi ja kohustusi alles 18.12.2008.a väärteoprotokolli koostamise ajal, s.o üle kuu aja hiljem väidetavast väärteo toimepanemisest. Lisaks on menetlusaluse isiku kaitseõigust rikutud ka talle joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis nr 5129/120 fikseeritud arsti otsuse tutvustamata jätmisega, mida kinnitab vastava allkirja puudumine. Isik võib vaidlustada enda meditsiiniasutusse toimetamise kui tema isikuvabaduse riivamise seaduslikkuse. Isegi juhul, kui arvestada väärteoprotokolli koostaja K Roostfeldt kohtus antud ütlusi, et ekspertiisiakti 4 tutvustati menetlusalusele isikule tema seaduslike esindajate (ema ja isa) juureseolekul, ei tehtud seda koheselt, vaid alles väärteoprotokolli koostamise ajal, võttes sellega menetlusaluselt isikult võimaluse arsti otsust koheselt vaidlustada. Kohene tutvustamine on vajalik juba seetõttu, et akti aluseks olev uriiniproov ei pruugi hilisemalt olla säilinud sellisel määral, mis tagaks uue ekspertiisi läbiviimise võimaluse. Kuigi Vabariigi Valitsuse 02.01.2001.a määrus nr 120 (joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord – edaspidi joobeseisundi tuvastamise kord) on kehtestatud LS § 20 lg 6 alusel, peab kohus nimetatud määruses olevad põhimõtteid uriiniproovi võtmise ning arsti otsusest teadasaamise (joobeseisundi meditsiinilise akti tuvastamise akti ärakirja saamise) osas kohalduvaks ka mitteliiklusalastes väärtegudes, sest mingi muu õigusakt ei reguleeri joobe tuvastamist. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktis oleva arsti otsuse tutvustamise kohustus tuleneb joobeseisundi tuvastamise korra §-st 12 lg 2 p 20 ning isiku õigus saada teada arsti otsus ja saada joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ja bioloogiliste vedelike laboratoorse uuringu akti ärakiri tuleneb §-st 15 p
- Lisaks eelnevalt nimetatud väärteomenetluse rikkumistele on kohtuväline menetleja eiranud antud asjas ka kõige olulisema tõendi aluseks oleva uriiniproovi võtmise korda. Joobeseisundi tuvastamise korra § 9 lg 1 sätestab üheselt, et isiku toimetamisel tervishoiuasutusse tuvastab joobeseisundi arst. Alkoholisisalduse ning narkootiliste või psühhotroopsete ainete määramiseks vajaliku proovi võib võtta arsti poolt määratud tervishoiutöötaja. Joobeseisundi tuvastamise korra § 10 lg 1 kohaselt toimub joobeseisundi meditsiiniline tuvastamine haiglas või ambulatoorset tervishoiuteenust osutava isiku juures. T. Tomani uriiniproov on aga võetud politseiasutuses politseiametniku poolt (tõendatud tunnistaja M. Kivila ütlustega), mida kohus loeb äärmiseks nõuete eiramiseks ning sellisel viisil saadud tõendit hindab kohus ebausaldusväärseks. Asjaolu, et uriinitops väljastati Wismari haiglast ja tagasi saadi sama tops, ei välista kahtlust, et uriiniproovi andja ei ole menetlusalune isik ning kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Antud väärteoasjas on tõusetunud küsimus ka selles, kas menetlusalune isik soovis juba kohtuvälises menetluses kaitsjat või mitte ning kas tema toimetamisel Wismari Haiglasse ja politseiprefektuuri oli tegemist kinnipidamisega vääreomenetluse mõttes. Menetlusalune isik väidab, et palus temaga tehtavate toimingute juurde kutsuda ka kaitsja, kuid kaitsjat talle ei võimaldatud. Tunnistajad M Kivila ja KKaskla on seisukohal, et T. Toman kaitsjat ei palunud. Lähtudes eelkirjeldatud menetluslikest rikkumistest, eelkõige isikule tema õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmise ning hinnates läbiviidud menetlust tervikuna, on kohus arvamusel, et antud asjas ei omagi eraldi tähtsust, kas menetlusalune isik nõudis kaitsjat või mitte. Kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikud rikkumised oma kogumis iseenesest kinnitavad kohtu veendumust, et isiku õiguste tagamisse ja tõendite kogumisse suhtuti pealiskaudselt ning isiku toimetamisel koolist Wismari Haiglasse, sealt politseiprefektuuri ja tagasi kooli jäeti isikule selgitamata toimingu eesmärgid vastavalt VTMS §-le 5 p
- Kohtuväline menetleja peab tagama menetluse asjakohasuse ja seaduslikkuse ka ilma kaitsja osavõtuta. Antud väärteoasja puhul oleks kohtuväline menetleja pidanud suhtuma isiku õiguste tagamisse eriti tähelepanelikult, kuna menetlusalune isik oli tema suhtes läbiviidud toimingute ajal alles 14-aastane ning võib eeldada, et oma vanuse tõttu ei olnud ta võimeline olukorda hindama sarnaselt täiskasvanuga ning võrdselt kohtuvälise menetlejaga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuväline menetleja on tuginenud tõendile, mida selle kogumise korra olulise rikkumise tõttu ei saa tõendina arvestada. Seega ei ole 5 menetlusaluse isiku süü tõendatud ning tema suhtes alustatud menetlus tuleb lõpetada väärteo tunnuste puudumise tõttu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 107 lg.1 p.2 ja 136-139 kohtunik o t s u s t a s: Lõpetada väärteomenetlus Timo Toman süüdistuses NPALS § 151 järgi VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Tasuda riigieelarvest Timo Toman’ile tema poolt kantud õigusabikulude katteks 14 160.(neliteist tuhat ükssada kuuskümmend) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik: 6