Obsah (4)
§ 7431§ 7417§ 7435§ 24-08-4000 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-4000 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula
) § 7417, § 7431, § 7432 järgi. 07.04.2008.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,08,003698 on A. Särav` määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1,
§ 7431lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, so 9000 krooni.
Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud A. Särav` suhtes lisakaristust
§ 7431lg 1 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks.
Kaebuse sisu 25.04.2008.a esitas A. Särav Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks osaliselt. Kaebuse esitaja taotleb asjas uue otsuse tegemist, millega kergendataks tunduvalt tema olukorda nii põhi- kui lisakaristuse osas. Kaebaja leiab, et tema poolt esitatud vastulause jäeti arvestamata. Kohtuväline menetleja on otsust tehes leidnud ka, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohtadega väärteo kvalifikatsiooni, kirjelduse ega ka karituse osas. Kaebuse esitaja on seisukohal, et väärteoprotokollis ei kirjeldata piisavalt täpselt seda, kuidas väidetav Liikluseeskirjade rikkumine üldse aset leidis. Eeskätt puudutab see ees peatunud sõidukile otsasõitu. Oma seletuses märkis A. Särav, et tegelikkuses tegi takso tema jaoks ootamatu manöövri, sõites Side tänavalt Tammsaare tänavale, moodustades selliselt ootamatu takistuse A. Särav` poolt juhitud autole. Tegemist ei olnud olukorraga, kus tagapool liikujale on eesliikuv auto juba varakult nähtav ja süü seisneb pikivahe mittehoidmises. A. Särav on ka kirjeldanud, et sattus ootamatusse olukorda, oli täielikus šokis ja lisaks arvas, et teda jälitama asunud taksojuhid võivad üritada nn omakohut. Juhtunut nägid pealt ka A. Särav` ühes autos olnud isikud, keda on võimalik vajadusel kutsuda kohtusse ja tunnistajatena üle kuulata. A. Särav mõistab, et sündmuskohalt lahkumine oli põhjusetu ja selleks puudus igasugune vajadus, samas oli ta endast sedavõrd väljas, et tegutses ebaadekvaatselt, kuid ta ei nõustu, et tema käitumine on kvalifitseeritud LE § 129 sätete rikkumisena. Kaebaja leiab, et hoopis teise liiklusavariis osalenud sõiduki juht sooritas ootamatu manöövri ja selle tagajärjel tekitas ta liiklusohtliku olukorra, mida A. Särav ei suutnud vältida. Liiklusõnnetust ei oleks toimunud, kui taksojuht oleks veendunud, et väljasõit tänavale ei takista teisi liiklejaid. Seega leiab A. Särav, et tema ei tekitanud varalist kahju, mistõttu ei pea ka
§ 7417lg 1 kohaldamist enda suhtes õigeks.
Lisaks soovib kaebaja põhimõttelist vahetegu selles, et tema ei põhjustanud liiklusõnnetust. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 114 lg 1 p 2 ja lg 4, § 132 p 2 taotleb A. Särav väärteoasjas tehtud otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kergendataks tema olukorda. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. K. Tomson oma 08.05.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A. Särav` kaebus rahuldamata.
§ 7435
lg 1 alusel on menetlusalust isikut karistatud, kuna on tõendatud, et isik juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud sellist pikivahet mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile ning sõitis tagant otsa ees liikunud sõidukile põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Ei teatanud juhtunust politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Lisaks arvestatakse KarS § 56 lg 1 alusel karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 2
(5)4-08-4000 ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Kaebuses menetlusalune isik väidab, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud piisavalt täpselt seda, kuidas väidetav Liikluseeskirjade rikkumine üldse aset leidis. Menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning selle teoga välistas isik kõik võimalikud viisid tegelikke sündmuste kulgu täpsemalt uurida. Väärteoprotokollis on välja toodud täpselt väärteo sündmuskoht ning väärteo kirjeldus. Lisaks on koostatud Liiklusõnnetuse akt LÕ nr 180086, kus on täpselt liiklusõnnetuse skeem. Kuna menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis puudub liiklusõnnetuse skeemil menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluse käigus on piisavalt kogutud tõendeid selle kohta, et A. Särav ei täitnud LE § 129 nõudeid, so tegemist oli tagant otsasõiduga ees liikuvale sõidukile. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja A. Särav` kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid A. Särav` suhtes koostatud väärteootsuse osalist tühistamist ning kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistuse kergendamist, kuivõrd A. Särav` poolt on väärtegu toime pandud ettevaatamatusest. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et A. Särav` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt LE § 11 ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust.
§ 2
sätestab, et kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LE § 129 kohaselt peab juht vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või peatunud sõidukile. Vastavalt LE § 225, kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht, muuhulgas peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-le 89 ning tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu. LE § 227 näeb ette, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles kas kaebaja lahkus pärast liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohalt, teatamata juhtunust politseile. Kaebaja on tunnistanud oma sündmuskohalt lahkumist ja politseile teatamata jätmist, põhjendades seda šokiseisundisse sattumisega. Samuti ei ole vaidlust selles, kas liiklusõnnetusega põhjustati varalist kahju, kuivõrd 3
(5)4-08-4000 väärteomaterjalidest nähtub, et liiklusõnnetusse sattunud sõidukitel esinesid märkimisväärselt suured tehnilised vigastused. Vaidluse esemeks on käesolevas väärteoasjas aga see, kas kaebaja oma tegevusega rikkus LE § 129 nõudeid, so kas ta jättis eesliikunud sõiduki suhtes hoidmata sellist pikivahet, mis oleks tal võimaldanud vältida tagant otsasõitu eesliikunud sõidukile. Asja kohtulikul uurimisel kinnitas A. Särav, et tema liikus mööda Tammsaare tänavat suunaga Riia maanteelt ranna suunas, kui talle keeras ootamatult, Side tänavalt, mere ja veekeskuse poolt ette takso. Kaebaja väidetel püüdis ta küll otsasõitu vältida, kuid kuna parempoolses sõidureas seisis tee äärde parkinud sõiduk, siis ei õnnestunud kaebajal otsasõitu vältida. Kaebaja on antud juhul viidanud sellele, et Side ja Tammsaare tänava ristmikul on liiklusmärk 221 „anna teed“, mis kohustab kõrvalteelt, Side tänavalt peateele, so Tammsaare tänavale liiklevail sõidukeil andma teed Tammsaare tänaval liiklevatele sõidukitele. Kuivõrd teine sõiduk pööras Side tänavalt Tammsaare tänavale, oleks ta kaebaja hinnangul pidanud olema tähelepanelikum ning andma teed Tammsaare tänaval liigelnud kaebaja poolt juhitud sõidukile. Kohtu hinnangul ei ole teise liiklusõnnetusse sattunud sõiduki, Kalev Ernemäe` juhitud sõiduk Opel (r/n xxxxxx) liikluseeskirju rikkunud. Tunnistaja K. Ernemäe` ütluste kohaselt sooritas ta Side tänavalt Tammsaare tänavale vasakpöörde olles enne pöörde sooritamist veendunud selle ohutuses. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta küll nägi paremalt lähenevat teist sõidukit, kuid kuna see oli piisavalt kaugel, sooritas ta vasakpöörde. Kokkupõrge toimus tunnistaja hinnangul umbes 3-4 sekundit hiljem, pärast seda kui tema juhitud sõiduk liikus juba mööda Tammsaare tänavat ranna poole. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kokkupõrge ei toimunud Side ja Tammsaare tänava ristmikul kõrvalteelt peateele väljasõitnud sõidukiga kokku põrgates, vaid hoopis hiljem, siis kui mõlemad sõidukid liikusid juba mööda Tammsaare tänavat ühes suunas. Väärteoasjale lisatud väärteotoimiku fototabelitest ning liiklusõnnetuse skeemist nähtub, et kokkupõrge K. Ernemäe` juhitud sõidukiga Opel on toimunud Opelile tagant otsasõitmise teel, kuivõrd Opeli tagaosa on saanud kokkupõrke tagajärjel nähtavaid tehnilisi vigastusi. Samas on kaebaja A. Särav` juhitud sõidukil Jeep Commander tuvastatud vigastused sõiduki esiosal. Nimetatud asjaolu kinnitab K. Ernemäe ütlusi selle kohta, et kokkupõrge toimus hiljem tema sõidukile tagant otsasõitmise teel, pärast seda, kui ta liikus juba mööda Tammsaare tänavat. Seega ei sõitnud K. Ernemäe oma juhitud sõidukiga kaebaja juhitud sõidukile ette ega eiranud ristmikul olnud liiklusmärki „anna teed“. Liiklusõnnetuse skeemist nähtub, et K. Ernemäe` juhitud sõiduk Opel paiskus tagant saadud löögist teelt välja, küljega vastu haljasalal paiknevat puud. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka väärteotoimikus olevad fotod sõidukist, millest nähtuvad vastu puud paiskumisest tekkinud tehnilised vigastused sõiduki paremal küljel. Vigastuste suurus (tugevad mõlgid ning sõiduki aknaklaaside purunemine löögi tagajärjel) viitavad sellele, et Opelile otsasõitnud sõiduk andis kokkupõrkega tugeva löögi, mille tagajärjel Opel paiskus saadud löögist vasemale, sõiduteelt välja haljasalale tehes teelt välja ning vastu puud paiskumisel 180 kraadise pöörde. Kohtu hinnangul viitab nimetatud asjaolu otsasõidu teinud sõiduki suurele kiirusele. Tunnistaja Harri Kedrov`i ütluste kohaselt sõitis ta enda sõidukiga mööda Tammsaare tänavat ranna poole kiirusega 50 kuni 60 km/h, kui temast sõitis suurel kiirusel mööda teine sõiduk. Seejärel sõitis tunnistaja sõidukist möödunud sõiduk tagant sisse Tammsaare tänavale välja pööranud taksole ning lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et kaebaja juhitud sõiduk liikus suure kiirusega ning kuna tema kiirus oli oluliselt suurem ees liigelnud sõiduki kiirusest, ei suutnud ta tagant otsasõitu vältida, mille tagajärjel toimuski kokkupõrge. Tunnistaja Alar Viimsalu kinnitas, et taksole otsasõitnud sõiduk lahkus sündmuskohalt. Otsasõidu sooritanud, avariiliste tunnustega sõiduk leiti hiljem Savi tänavalt. Nimetatud sõiduki omanikuks oli kaebaja A. Särav. Kohtuvälise menetleja Urmas Elmi` ütluste kohaselt viibis ta politseitöötajana pärast liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohal. Tunnistaja hinnangul olid taksol ilmselgelt sellised tehnilised vigastused, mis 4
(5)4-08-4000 viitasid tagant sissesõidule, mitte aga peateele ettesõidule. Tunnistajate K. Ernemäe`, H. Kedrov`i, kaebaja A.Särav` ning kohtuvälise menetleja U. Elmi` ütluste kohaselt parkis liiklusõnnetuse toimumise koha lähedal parempoolses sõidureas sõiduk. Eeltoodu põhjal asus kohus seisukohale, et K. Ernemäe`, juhtides sõidukit Opel, soovis sooritada Side tänavalt vasakpööret Tammsaare tänavale. Veendunud enne pöörde sooritamist märgi „anna teed“ juures, et pöörde sooritamine on ohutu, pööras ta vasakule ning jätkas edasi liiklemist. Kohtu hinnangul ei saa K. Ernemäe`le ristmikule väljasõitmist ette heita, kuna ta jõudis manöövri sooritada. Samas näeb LE § 4 ette, et kõik liiklejad peavad täitma selle eeskirja nõudeid. Seega peab igal liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, olema õigus eeldada, et ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad liikluseeskirjade nõudeid. K. Ernemäe, pööret sooritades eeldas, et paremalt lähenev A. Särav täidab liikluseeskirja nõudeid, so ei ületa lubatud sõidukiirust ega ei jäta arvestama ohutut pikivahet. A. Särav` juhitud sõiduk Jeep Commander liikles aga samal ajal suurel kiirusel Tammsaare tänavat mööda samasuunaliselt K. Ernemäe` juhitud sõidukiga Opel. Jõudnud Opelile järele, ei suutnud A. Särav suure kiiruse ning liiga väikese pikivahe tõttu pidurdada ega tagant otsasõitu vältida. Samas takistas tal eesliikunud sõidukist paremalt möödumist parempoolsesse sõiduritta parkinud sõiduk. Eeltoodust tulenevalt sõitis A. Särav` juhitud sõiduk eesliikunud sõidukile tagant otsa ning tekitas sõidukile tehnilisi vigastusi. Kohtu hinnangul on kaebaja nimetatud tegevusega täidetud LE § 129 ettenähtud rikkumise objektiivne koosseis, kuivõrd A. Särav ei hoidnud enda sõiduki ja teise, K. Ernemäe` juhitud sõiduki vahel sellist pikivahet, mis võimaldanuks vältida eesliikunud sõidukile tagant otsasõitu. A. Särav` liikluseeskirjade rikkumine on antud juhul põhjuslikus seoses tema poolt tekitatud liiklusõnnetuse ja tekkinud tagajärje, tehniliste vigastuste tekitamise vahel. Karistuse kohaldamisel on karistamise aluseks KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Särav` on karistusena mitme Liikluseeskirja nõude rikkumise eest kohaldatud raskeima rikkumise, so
§ 7431
lg 1 alusel kohaldatud rahalist karistust summas 9000 krooni, mis on sanktsiooni keskmine rahatrahvi määr. Samuti on talle kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul vastab A. Särav` kohaldatud rahaline karistus teo raskusele, samuti ei ole rikkuja puhul tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka lisakaristuse alla sanktsiooni keskmise määra kohaldamine, kuna nimetatud lisakaristuse kohaldamine hoiab antud juhul õigusrikkuja ajutiselt eemal liiklusest ning annab talle sellega teada, et taoliste õiguserikkumiste toimepanek on ohtlik ja taunitav. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Kase` poolt 07.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,003698 ei kuulu tühistamisele ning A. Särav` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 5
(5)