KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 märts 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15904 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika A

§ 25

lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 23 detsembri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.Haretškin Prokurör Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav Gennadi Haretškin, ik: 35209014919, varem karistamata, kinni peetud 14.12.2007 Kaitsja Vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 23 detsembri 2008 otsus nr 1-07-15904 Gennadi Haretškini süüdistuses KarS §

25 lg 2 järgi mõistetud karistusaja alguse osas. Uue otsusega: KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg Gennadi Haretškinile mõistetud karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda 14 detsember

1. 1 Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
2. G.Haretškin’ile esitati süüdistus KarS §

§ 25

lg 2 järgi selles, et ta vastavalt oma ettekujutusele alustas tapmise toimepanemist kahe inimese suhtes ja nimelt 14.12.2007 kella 16.00 paiku xxxxxxxxxx, Xxxxxxxxx külas, sotsiaalmajas lõi kolmel korral kirvega pähe E. K., tekitades vigastused, millede tagajärjel E. K. 21. 12.2007 suri ja ühel korral kirvega pähe E. K., mille tagajärjel tekitas tervisekahjustuse. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas Gennadi Haretškin’i süüdi KarS §

§ 25lg 2 järgi ja karistas 10 aastase vangistusega. Kar

S § 68 lg 1 alusel luges karistusaja alguseks 15.12.

1. APELLATSIOON:
2. Esitatud apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega süüdlase süüdi tunnistamist KarS § 115 järgi E. K. episoodis ja KarS § 119 lg 1 järgi E. K. episoodis. Süüdistatav ei soovinud E. K. surma ega E. K. kehavigastusi tekitada. Andis kohtus ütlusi nii nagu sündmusi mäletas. E. K.ga olid suhted halvad, varasemate konfliktide osas on tunnistajad oma ütlused andnud. Tema suhtes on asjas positiivne iseloomustus. Konfliktide algatajaks oli E. K.. Pinge ja reaalne ähvardus E. K. poolt samal päeval sundis teda tegutsema. Ta ei tahtnud E. K. tappa. E. K.ga ebakõlasid ei olnud. Rääkis komistamisest ja asjaolu, et kirves E. K.t tabas oli juhus. Vigastused tekitas ettevaatamatusest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
3. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus arvestada ka asjaoluga, et ta peeti faktiliselt kinni 14 detsembril
4. Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus selles esitatud põhjendustel kaitsealuse poolt toimepandu ümber kvalifitseerida ja karistada vastavalt sanktsioonidele. 2 Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonis esitatud taotlused rahuldamisele ei kuulu. Leidis, et kuna faktiline G.Haretškini kinnipidamine toimus 14 detsember 2007, siis tuleks ka see päev arvestada karistusaja hulka. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsuse põhistuste, apellatsiooniga ja ära kuulanud menetlusosalised leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud, kohtu siseveendumuse kujunemine on tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt arusaadav ning jälgitav. Otsuses on põhistatud süüdistatava poolt toimepandud teo vastavust KarS § 114 p 3 sätestatud deliktistruktuuri elementidele ja põhjendatud on ka toimepandu kvalifitseerimist KarS §

§ 25lg 2 järgi.

Apellatsioonis esitatud argumendid on analoogsed süüdistatava ja kaitsja väidetega maakohtu istungil ning kohus on nendele tähelepanu osutanud ja need tõenditele tuginedes ümber lükanud. Kohus on põhjendanud miks pole süüdistatava poolt kannatanu E. K. suhtes toimepandu hinnatav kui provotseeritud tapmine ja kohtukolleegium sellise järelduse ja põhistusega nõustub. Peab vajalikuks osutada, et kuigi erutusseisund pole pelgalt meditsiiniline mõiste, mille peaks ja saaks tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, oli maakohus õigustatud ühe seadusliku tõendina arvestama kohtupsühhiaatria- psühholoogia kompleksekspertiisiaktis antud arvamusega, mille kohaselt ei esinenud G.Haretškinil teo toimepanemise ajal selliseid psüühikahäireid ega sellist emotsionaalset seisundit, mis oleks takistanud või piiranud tal oma tegude iseloomust arusaamist ja oma käitumise juhtimist. Oli joobeseisundis./ I kd. t.lk. 4755/. Lähtuvalt apellatsiooni väidetest kohtukolleegium märgib, et kuigi kannatanu poolne provokatiivne käitumine võib olla ka pikemaajaline, peab see olema siiski tervikteona vaadeldav ning KarS § 115 koosseis eeldab, et kannatanu poolse vägivalla mõju süüdlase psüühikale oleks vahetu. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundist johtuv tapmissoov peab olema tekkinud äkki, so vahetult pärast kannatanu poolset vägivallaakti või solvangut. Seega lisaks meditsiinilisele tuvastamisele saab äkki tekkinud tugeva hingelise erituse seisundi kindlaks teha ka kannatanute käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel. Seejuures tuleb aga tuvastada kannatanu vägivaldne või solvav tegu, mis vahetult vallandas süüdlase emotsionaalse reaktsiooni. Antud juhul kohus sellist kannatanu poolset vahetut käitumist ei tuvastanud. Tunnistajad, kes on sündmuskohal viibinud ei ole kinnitanud süüdistatava ütlusi E. K. poolt tema ähvardamisest. Tunnistajad on kinnitanud nendevaheliste konfliktide olemasolust varasematel aegadel, kuid tapmisteole eelnenud ajal kannatanu poolset solvavat või ähvardavat käitumist keegi kannatanuga koos samas ruumis viibinud tunnistaja ei kinnita. Samuti ei viita sellisele erutusseisundi tekkele ka süüdistatava enda ütlused, kuna ta on selgitanud, et läks tuppa kirve järgi selleks, et E. K.t sellega hirmutada ja seepärast lõi teda sööklasse tagasi tulles sellega kahel korral pähe. E. K.ga seonduva kuriteo osas on maakohus tuginenud muuhulgas seaduslikult isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis antud arvamusele, mille kohaselt tuvastati E. K.l raiehaav paremal poolt otsmiku piirkonnas. Tervisekahjustus on võimalikult saadud löögist raievahendiga. Tervisekahjustused põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega üle 4 nädala/ I kd. t.lk. 43-44/. 3 Samuti on kohus toetunud tunnistaja H. P. poolt kohtuistungil antud ütlustele, et pärast E. K. kirvega löömist läks G.Haretškin E. K. juurde ja lõi ka teda kirvega pähe ning liikus kirvest käes hoides ka teisele poole lauda, kuid ta võttis tooli kätte ja lõi G.Haretškini tagasi/ II kd. t.lk. 53/. G.Haretškin on kohtuistungil andnud ütlusi, et ta komistas ja kirves kukkus E. K. pähe. Samas on kinnitanud et lõi E. K.t kirvega analoogselt E. K. löömisega. Kohus on, vastuolude tõttu ütlustes, hinnanud need ebausaldusväärseteks ning toetunud seaduslikult teistele vahetult uuritud tõenditele. Kohtukolleegium leiab, et versioon komistamisest ja selle tagajärjel ettevaatamatusest kannatanule tervisekahjustuse tekitamisest on maakohtu poolt seaduslikult kummutatud ja seda eelkõige ülalnimetatud tõendite alusel tuvastatuga ja apellatsiooni väited maakohtu järeldust ümber ei lükka. Antud kriminaalasjas on kohus seaduslikult tuvastanud, et E. K. surm saabus G.Haretškini poolt talle kirvega pähe löömisel tekitatud vigastuste tagajärjel. Seega on tuvastatud põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje, E. K. surma, vahel. Süüdistatava väitele, et kuna E. K. ei surnud sündmuskohal vaid mõne päeva pärast, seega pole ta tapmises süüdi, osutab ringkonnakohus, et põhjusliku seoses olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või mingi ajavahemiku möödumisel. Samuti on tuvastatud, et vahetult pärast E. K. löömist, lõi G.Haretškin sama kirvega pähe ka E. K.t, kes saadud vigastusse ei surnud ja kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti järeldanud, et tapmistegu oli suunatud kahe isiku vastu, süüdlase tegevus on vaadeldav ühe teona ning lüües teisele isikule kirvega elutähtsasse organisse, pähe, kusjuures E. K. puhul korduvalt, sai ta aru ja möönis kannatanute surma saabumist. Maakohus on otsuses õigesti leidnud, et KarS § 114 p 3 järgi ettenähtud süüteokoosseis näeb ette, et tapmistegu peab olema suunatud vähemalt kahe isiku vastu ja süüdlase käitumine peab olema vaadeldav teona, mis on kantud ühtsest tahtlusest ja pandud toime üldjuhul samaaegselt ja tahtlikult, kusjuures piisab kaudsest tahtlusest. Kui kahe inimese tapmisele suunatud teo puhul jääb üks katsestaadiumisse tuleb tegu subsumeerida kahe inimese tapmise katsena KarS §

25 lg 2 järgi.

1. Mõistetud karistust ei ole eraldi vaidlustatud. Apellant on sidunud kergema karistuse mõistmise tema käitumisele antava uue juriidilise hinnanguga. Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu poolt süüdlase teole antud kvalifikatsiooni muutmata ja sellesisulist taotlust ei rahulda, siis sellisel põhistusel mõistetud karistuse tühistamiseks alused puuduvad. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et mõistetud 10 aastane vangistus jääb KarS §114 ettenähtud sanktsiooni piiridesse, on alamäära ligilähedane. Arvestatud on nii toimepandu raskuse kui ka süüdlase isikuga ning kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. Karistuse mittevastavuse kohta KarS § 56 ettenähtule pole apellatsioonis viiteid tehtud ning kohtukolleegium ei tuvastanud karistuse mõistmise osas kriminaalseaduse ebaõiget kohaldamist.
2. Olenematult apellatsiooni väidetest kohtukolleegium leiab, et kohtuotsuses on maakohus eksinud G.Haretškini karistusaja alguse osas ja seda süüdistatava kahjuks. Nimelt on asja materjalidega tuvastatav, et G.Haretškin viidi pärast toimepandut, seega 14 detsembril 2007 Paide Arestimajja. / t.lk. 108/. Sealt teda enam ei vabastatud, vaid järgmisel päeval, st 15 detsembril 2007, koostati tema suhtes kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja kohus ongi karistusaja alguseks lugenud 15 detsember
3. 4 Kohtukolleegium leiab, et kuna faktiliselt on G.Haretškin siiski kinni peetud politseitöötajate poolt juba 14 detsembril 2007, mis on temalt vabaduse võtmise aja alguseks, tuleb süüdistatava arestimajja toimetamise päev, 14 detsember 2007, lugeda tema karistuse kandmise aja alguseks. Kohtukolleegium leiab, et selles osas kuulub kohtuotsus tühistamisele, kuna tegemist on KrMS § 340 lg 2 p 6 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alusega ja seetõttu pole võimalik viga parandada täpsustamise korras.
4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 23 detsembri 2008 otsuse G.Haretškini karistuse kandmise alguse osas. Muus osas jätab kohtuotsuse muutmata. Apellatsiooni rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA IGOR AMANN 5