Obsah (8)

§ 318§ 240§ 241§ 189§ 180§ 175§ 179§ 390

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22 aprill 2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-09-2343 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Jüri Paap ja Ma

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt saab kokkuleppemenetluses tehtud otsust apellatsioonikorras vaidlustada vaid juhul, kui tegemist on

9 peatüki 2 jao sätete rikkumisega, ehk on rikutud kokkuleppemenetlust sätestavaid menetlusõigusnorme. J.Jermolajeva apellatsioonis esitatu ei sisalda endas viiteid ülalnimetatud sätete rikkumisele. 4.1.

§ 240

p 1 ja 4 sätestavad, et kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, siis selgitab ta süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ning koostab protokolli selle kohta, et süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus.

§ 241

kohaselt kokkuleppemenetluse kohaldamiseks süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse muuhulgas märkus selle kohta, et süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi ja süüdistatava ning tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Protokollile kirjutavad alla prokurör ja süüdistatav ning tema kaitsja. Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.Jermolajeva on nõustunud koos kaitsjaga 17.

1. 2009.a alustama kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seejuures selgitati J.Jermolajevale tema õigusi kokkuleppemenetluses, sealhulgas õigust loobuda kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus, aga samuti kokkuleppemenetluse tagajärgi. Protokollile kirjutasid alla prokurör, J.Jermolajeva ja tema kaitsja ( tl 148-149). Samal päeval sõlmisid prokurör, J.Jermolajeva ja tema kaitsja ka kokkuleppe, kusjuures selles on eraldi välja toodud milles seisneb süüdistus, teole antav juriidiline hinnang, karistuse liik ja määr.(tl 150-151). Kohtuistung toimus 27 märtsil
2. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt arutaski kohus kriminaalasja kokkuleppemenetluses ja selgitas veelkord süüdistatavale õigusi. Sama protokolli kohaselt on kohus selgitanud kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, kas ta nõustub kokkuleppega ja kas kokkulepet sõlmides on ta väljendanud oma tõelist tahet. Nii on J.Jermolajeva kohtu küsimustele vastates märkinud, et kokkulepe on talle arusaadav, et ta on selle kokkuleppega nõus, jääb selle kokkuleppe juurde ja et sõlmitud kokkulepe on tema vaba tahe. Samuti on kohus küsitlenud kaitsjat, kes jäi kokkuleppe juurde ja palus see kinnitada. Kokkuleppe juurde jäi ka prokurör (tl 158). Seega oli süüdistataval võimalus, pärast prokuröri ja kaitsja ärakuulamist ning enne kohtu poolt nõupidamistuppa minemist, loobuda kokkuleppest, kuid süüdistatav seda ei teinud. 2 Kohtuotsusest nähtuvalt lahendas kohus kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused kohtuliku arutamise põhjal ja kriminaaltoimiku materjalide alusel. Kohtuotsuses on kajastamist leidnud kõik kokkuleppes märgitu, mille osas süüdistatav ja kaitsja on kohtuistungil kokkulepet kinnitanud, seega ei ole põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole võimalik lugeda kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma otsuses nr. 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309). 5.

§ 189

lg 2 kehtestab, et kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, siis võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15 peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Kuna süüdistatav on oma kaebuses vaidlustanud menetluskulude väljamõistmist, siis ülaltoodu alusel kuulub selles osas kaebus lahendamisele kui määruskaebus, mida on võimalik esitada ka kokkuleppemenetluses ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavatele uusi menetluskulusid. Süüdistatav on ekslikult leidnud, et otsusega väljamõistetud sundraha summas 10 875 krooni on kogu menetluskulu mis temalt välja mõisteti ja edasi järgneb vaid loetelu mis see summa endas sisaldab. Antud juhul on 10 875.00 krooni vaid süüdlaselt väljamõistetud sundraha ehk üks menetluskulude liik. Otsuses sellele järgnevad ekspertiisitasud ja kaitsjatasu on eraldi menetluskulud ning kõik menetluskulud kuuluvad

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetu poolt hüvitamisele.

Seega on J.Jermolajevalt riigituludesse maakohtu otsusega välja mõistetud sundraha summas 10

1. 00 krooni, ekspertiiside läbiviimise eest tasu kokku 6116.00 krooni ja kaitsjatasu 2973.60 krooni, kokku menetluskulud 19
2. 60 krooni. Apellatsioonikohus peab vajalikuks selgitada järgnevat:

§ 175

lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Antud juhul on kohtueelsel uurimisel teostatud kolm ekspertiisi ning nende maksumused on kohtuotsuse resolutiivosas eraldi välja toodud ning nende läbiviimiste eest on süüdlaselt välja mõistetud summaks kokku 6116.00 krooni.

§ 175

lg 4 kehtestab, et asutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud suuruses ja korras. Vabariigi Valitsuse 21.12.2001 määruse ” Riiklikes ekspertiisiasutustes tehtavate ekspertiiside hinnakiri” alusel on esitatud ekspertiisiasutuse poolt õiendid ekspertiiside maksumuste kohta ning need on kriminaalasja materjalide juurde lisatud, menetleja poolt kontrollitud ja aktsepteeritud. Nimetatud summad on ära toodud ka kohtueelse menetluse kokkuvõttes.

§ 175lg 1 p 4 kehtestab, et menetluskuluks on määratud kaitsjale makstav tasu.

Kriminaalasja materjalide kohaselt on kohtueelsel uurimisel menetlustoimingute läbiviimisel vastavalt J.Jermoljeva enda poolt esitatud taotlusele, osutanud riigi õigusabi vandeadvokaat S.Narusberg. Menetleja määruste alusel on riigi õigusabi osutamise eest kaitsjale hüvitamisele 3 kuuluvaks summaks 2973.60 krooni, milline summa on ära toodud ka kohtueelse menetluse kokkuvõttes ja sama summa on kohtuotsusega süüdlaselt kaitsjatasuna ka välja mõistetud. Ülalnimetatud summa tuleneb otseselt Justiitsministri 26 jaanuari 2005 määrusega nr 2 vastu võetud „ Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ kehtestatud tasumääradest, seega on seaduslik.

§ 175

lg 1 p 9 sätestab, et menetluskulu on ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 1 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammmäära. 27 märts 2009 oli kehtestatud palga almmääraks 4350.00 krooni / Vabariigi Valitsuse määrus nr 254/. Kuna KarS § 184 lg 1 on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, oli maakohus kohustatud süüdimõistetult välja mõistma sundraha 2,5 x 4350.00 = 10 875.00 krooni nagu maakohus on seaduslikult ka teinud. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390

lg 1,2,3; § 391 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27 märtsi 2009 kohtuotsuse muutmata ja Jekaterina Jermolajeva poolt esitatud kaebuse rahuldamata. IVI KESKÜLA JÜRI PAAP MALLE PREIMER 4