← Eesti

4-08-7605/12

Obsah (13)§ 29§ 30§ 74§ 58§ 69§ 5§ 132§ 68§ 87§ 24§ 123§ 23§ 16

Ärakiri 4-08-7605 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. mai 2009. a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-7605 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada Harri Kumel suhtes väärteomenetlus valeandmete esitamises (väärteoprotokolli järgi esimene tegu) s.o. Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. 2.2.

§ 30

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Harri Kumel suhtes kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos (H.Kumel ei edastanud Keskkonnainspektsioonile teadet laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta enne sadamasse jõudmist õigeaegselt) otstarbekuse kaalutlusel.

  1. Rahuldada Harri Kumel taotlus õigusabikulude hüvitamise kohta ja välja mõista riigieelarve vahenditest Harri Kumel kasuks valitud kaitsjale õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks 1 Ärakiri 4-08-7605 20 060 (kakskümmend tuhat kuuskümmend ) krooni.
  2. Jätta rahuldamata Harri Kumel taotlus talle välja maksta saamata jäänud töötasu.
  3. Ekspertiisi tasu 6750 krooni jätta kohtuvälise menetleja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaevatav väärteootsus Väärteo toimepanemise koht: Läänemeri, püügiruut 47/H3 so Vormsi saare, Osmussaare ja Dirhami vaheline akvatoorium. Väärteo toimepanemise aeg: 29.12.
  4. a Otsuse tegemiseks tehti kindlaks järgmised asjaolud: Keskkonnainspektsioon kontrollis 31.12.
  5. a kalapüügilaevade satelliitjälgimissüsteemi, Keskkonnaministeeriumi kalanduse infosüsteemi, mida haldab Põllumajandusministeerium ja Keskkonnainspektsiooni 1313 kõnederegistri - teated sadamasse tulekute ja kalakoguste kohta, andmete vastavust. 20.06.2008 koostas Keskkonnainspektsioon kalalaeva TELISNA kapten Harri Kumelile väärteoprotokolli selle kohta, et Caroline AS-le kuuluv kalalaev TELISNA, pardanumbriga EK 9201, viibis kapten Harri Kumeli juhtimisel 29.12.2007 kella 11:00 kuni 17:30 Läänemerel, püügiruudus 47/H3 so Vormsi saare, Osmussaare ja Dirhami vahelisel akvatooriumil, madalamal 20 m sügavusjoonest. Kapten H.Kumel märkis püügipäevikusse püütud kalakogusteks kilu 29000kg ja räime - 10500 kg ning lossimisdeklaratsiooni kilu – 30500 kg ja räime – 11000 kg. H.Kumel poolt täidetud püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni originaallehe nimetatud kalakogustega esitas loaomanik Põllumajandusministeeriumile. Tegelikult kalalaev TELISNA, kapten Harri Kumeli juhtimisel 29.12.2007 aastal kala ei püüdnud, mille tõttu ei saanud H.Kumeli poolt märgitud püügipiirkond ja kalakogused püügipäeviku ning lossimisdeklaratsiooni originaallehel olla tõesed. Harri Kumel ei täitnud kapteni kohustusi püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni osas, tulenevalt EL komisjoni määruse 2807/83/EMÜ lisa IV p 4.
  6. ja rikkus sama määruse lisa IV p 4.3.
  7. nõudeid, mille kohaselt laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäevikusse ja ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnangulised kogused on põhjendatud. H.Kumel rikkus ka nimetatud määruse lisa IV p 4.3.
  8. nõudeid, millest tulenevalt laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni mittekoguselised sissekanded ning kõik lossimisdeklaratsiooni sissekanded on õiged. Valeandmete esitamine on kalapüügiseaduse § 20² p 8 mõistes kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus. Harri Kumel edastas 29.12.
  9. a kell 16:10 Keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu (Westmeri) sadamasse tulekust ja pardal olevate kalakoguste kohta, et laev TELISNA saabub sadamasse 29.12.2007.a kell 17:
  10. Seega ei edastanud Harri Kumel Keskkonnainspektsioonile teadet laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta enne sadamasse jõudmist õigeaegselt, millega rikkus kalapüügiseaduse § 18 lg 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri 17.12.2002 määruse nr 76 „Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu“ § 2 nõuet, mille kohaselt teade laeva sadamasse tuleku ja pardal olevate kalakoguste kohta (edaspidi teade) edastatakse kala püügil, 2 Ärakiri 4-08-7605 vastuvõtmisel, transportimisel või töötlemisel Läänemerel vähemalt 2 tundi enne sadamasse saabumist. Väärteootsuses on esitatud kohtuvälise menetleja seisukohad menetlusaluse isiku pool esitatud vastulausele ja Keskkonninspektsioon on asunud seisukohale, et vastlause tuleb jätta täielikul määral arvestamata. Menetluse käigus on Keskkonnainspektsiooni poolt menetlusaluse isikuna üle kuulatud kalalaeva Telisna kapten Harri Kumel. H.Kumel eitab oma süüd väärtegude toimepanemise kohta, väites menetlusalusena antud ütlustes, et teostas 29.12.2007 Vormsi saare, Osmussaare ja Dirhami vahelisel akvatooriumil traalpüüki. Tunnistajatena on üle kuulatud A K ja R P. Kuna kalalaeva liikumiskiiruse tuvastamiseks oli vaja erialaseid teadmisi, määrati väärteoasjas ekspertiis. Ekspertiisi läbiviijaks valiti Lars Krogius Baltic Ltd. Harri Kumeli poolt toime pandud väärteod on tõendatud järgmiste tõenditega:
  11. Menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt kalalaev Telisna väljus 29.12.
  12. a Haapsalu sadamast kell 11:
  13. Püügiruudus 47/H3 so Vormsi saare, Osmussaare ja Dirhami vahelisel akvatooriumil kell 13:00 asetas laeva traalpüünise püügile, mille tegevusele kulus 20 minutit. Laev traalis 1 tund ja 20 minutit. Peale traalimist nõuti püünist 1 tund ja 20 minutit ning seejärel laev suundus Haapsalu sadamasse kuhu sabus kell 17:
  15. Satelliitjälgimissüsteemi (VMS) andmetega, millega on tõendatud, et kalalaev Telisna viibis 29.12.
  16. a Läänemerel Vormsi saare, Osmussaare ja Dirhami vahelisel akvatooriumil, ajavahemikul 12:58 kuni 14:
  18. Ekspertarvamusega, mille kohaselt arvestades menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt traalpüügile kulutatud aega ja satelliitjälgimissüsteemi poolt saadud laeva asukohti teatud ajahetkedel, kalalaeval Telisna ei olnud võimalik 29.12.
  19. a ajavahemikul 11:00 kuni 17:30 tegeleda traalpüügiga (ekpertiisiakt lk 22 – 25 ja kokkuvõte lk 29).
  20. Keskkonnainspektsiooni 1313 kõneregistri teadetega laevade sadamasse tuleku ja kalakoguste kohta, mille kohaselt Harri Kumel edastas 29.12.
  21. a kell 16:10 Keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu sadamasse tulekust ja pardal olevate kalakoguste kohta. Harri Kumeli ja tunnistaja R P ütlused traalpüügi teostamise ja kalade lossimise kohta on ümber lükatud eksperdi poolt antud arvutuste ja arvamusega, mille kohaselt ei olnud kapteni poolt näidatud ajavahemikul võimalik traalimistöödega tegeleda. Harri Kumeli käitumises õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud Harri Kumeli käitumises puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud Harri Kumeli käitumises puuduvad. Otsuse tegemise aluseks on 20.06.
  22. a Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni Läänemaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor Arseni Elleri poolt Harri Kumelile koostatud väärteoprotokoll nr 06400508 Eeltoodu alusel ja juhindudes Karistusseadustiku § 2 lg 2, § 47 lg 1, Kalapüügiseaduse § 234 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 73 lg 1 p-st 1 Keskkonnainspektsioon otsustas karistada Harri Kumelit kalapüügiseaduse § 234 lg 1 järgi rahatrahviga 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, so 9000 krooni (üheksa tuhat krooni) ja tasuda menetluskulud 6750,00 krooni, (kuus tuhat seitsesada viiskümmend krooni). Kaebus 01.08.2008 saabus Pärnu Maakohtusse H.Kumel kaebus Keskkonnainspektsiooni 21.07.2008 otsusele väärteoasjas nr
  23. Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja otsusega 21.07.2008.a. väärteoasjas nr 06400508 ja seda kogu ulatuses. 3 Ärakiri 4-08-7605 Põhjustel, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole õige, õiglane, seaduslik ega tugine faktilistel asjaoludel ega ole ka vastavuses eksperdi poolt antud järeldustega ekspertarvamuses. Tulenevalt taotluse sisust, põhjendusest ja juhindudes

§-des 114 lg l p 2, lg 4 , § 115, § 117 lg 2, § 121, § 132 p 3 sätestatust palus kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus 21.07.2008.a. väärteoasjas nr 06400508 kogu ulatuses ja lõpetada väärteomenetlus

§-s 29 lg 1 p 1 või 30 lg 1 p 1alusel ja mõista välja kohtuväliselt menetlejalt menetluskulud menetlusaluse isiku kasuks tasutuna kaitsjale. Kaebuse esitaja põhistas oma taotlust alljärgnevaga: Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel jätnud tuvastamata tegude koosseisupärasuse, seejärel õigusvastasuse ja lõpuks ka isiku süü. Ei piisa kohtuvälise menetleja paljasõnalisest faktiväitest, eeldustest, oletustest, tuletustest mitte asjassepuutuvate või kohtuvälise menetleja enda poolt loodud tõenditest, Kohtuvälise menetleja väited otsuses peavad olema tõendatud ja kontrollitavad asjas olevate ja seaduses lubatud tõendite kaudu. Otsusest tulenevalt, on kohtuväline menetleja esitanud andmeid eksperdile 19.02.2008.a. ja 14.03.2008.a., kuid esitatud andmetest ekspertiisiaktist tulenevalt ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks esitanud andmed ekspertiisiks kooskõlas Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2, mille kohaselt peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui karistus väärteoasjas (kalalaevade sateliitjälgimissüsteemi mõõteseadmete taadeldus, vastavus ja töökorras olek). Antud väärteoasjas, milles on määratud karistus, puudub tõendatud mõõtmistulemuste jälgitavus. Ekspertiis on viidud ilma mõõtetulemuste jälgitavuse tõenditeta, millised ei kogutud riikliku järelevalve käigus kohtuvälise menetleja poolt. Kuna saadud info vormistamine ja kogumine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks, puudub antud väärteomenetluses informatsiooni kontrollimise võimalus (laeva sateliitjälgimissüsteemi kohta) mõõteseaduses ettenähtud korra kohaselt. Seega ei ole kohtuvälise menetleja väited otsuses tõendatud ja kontrollitavad asjas olevate ja seaduses lubatud tõendite kaudu. I väärteoepisoodis: Puudub väärteootsuses märgitud menetlusaluse isiku tegevusetus ning menetlusalusele isikule inkrimineeritud süütegu on alusetu, sest: 1. otsusest et selgu väärteo toimepaneku tõendatus. Väärteoprotokollis sisaldub kohtuvälise menetleja poolt nimetatuna olulises mahus rohkem väärtegu tõendavaid tõendeid, kui otsuses. Otsuses sisalduva kohaselt on aga menetlusaluse isiku väärtegu tõendatud 4 tõendiga: 1. menetlusaluse isiku enda ütlustega, mis aga ei tõenda tema süülist tegevust - kala mittepüüdmist ja valeandmete esitamist. 2.satelliitijälgimissüsteemi (VMS) andmetega, mis ei tõenda menetlusaluse isiku süülist tegevust; 3.ekspertarvamusega, et kalalaeval TELISNA ei olnud võimalik 29.12.2007.a. ajavahemikul kella 11:00 kuni kella 17:30 tegelda traalpüügiga. Ekspertarvamus ei sisalda põhjendusi selles, et kala ei püütud. 4. keskkonnainspektsiooni 1313 kõneregistri teatega, laeva sadamasse tuleku ja kalakoguste kohta. Märgitud teates sisalduvad andmed on menetlusaluse isiku poolt avaldatud vastavuses kalapüügipäeviku ja ka hilisema lossimisdeklaratsiooniga 29.12.2007 kohta. Eelmärgitu tõttu menetlusaluse isiku poolt edastatud teated ei tõenda tema süülist tegevust. 2. Kohtuvälise menetleja otsus ei ole kooskõlas

§ 74lg 1 p 6.

Märgitu sätestab, et otsuses peab sisalduma väärteo lühikirjeldus. Otsuses väärteo lühikirjeldus ei kajastu. Kohtuvälise menetleja otsuse sisus sisaldub väärteo lühikirjelduse asemel kirjeldus, kus kohtuväline menetleja kirjeldab, millised asjaolud tehti kindlaks otsuse tegemiseks. 3.Kohtuvälise menetleja poolt loetletud seadusesätted väärteomenetluses eelkõige Kalapüügiseadus, millest tulenevad Vabariigi Valitsuse eeskirjad kalapüügil ja Vabariigi Valitsuse ministrite määrused ning rakenduvad EL komisjoni määrused, reguleerib kalapüüki ja ei reguleeri mittekalapüüki. Kalapüük on Kalapüügiseaduse § 3 lg 1 tähenduselt muuhulgas tegevus, mille eesmärgiks on kala hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. Toiming, milles menetlusalust isikut süüdistatakse on kala mittepüüdmisel - tegevusetusel põhineva asjaolu kohta andmete esitamine. Kalapüügiseadusega ei ole reguleeritud mittekalapüük ja selles valeandmete esitamine. 4 Ärakiri 4-08-7605 Kalapüügiseaduse § 20-2 p 8 reguleerib andmete esitamist püütud kala kohta, mitte püüdmata kala kohta. Ka ei selgu otsusest, milles seisnes väärteo toimepanija tegevusetusest - kala mittepüüdmisest ja selles teate esitamine - tulenev kalavarude kaitses ja kasutamise korraldamises oluline häiritus. 4.Kohtuväline menetleja on otsuses kõrvaldamata kahtlused tõlgendanud süüdistatava kahjuks, on menetluse käigus otsuse langetamiseks jätnud kogumata vajalikud tõendid ja jätnud tähelepanuta menetlusaluse isiku poolt esitatud tõendid ütlustena süü puudumises, kohtuväline menetleja ei ole rakendanud menetluses menetlusaluse isiku suhtes süütuse presumtsiooni KrMS § 7 lg 2 ja 3 sätestatud alusel. 5.

§ 58lg 1 kohaselt alustatakse menetlust esimese menetlustoiminguga.

Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri aga seda, millisel juhul peaks esimese menetlustoimingu tegema, mistõttu tuleb

§-st2 lähtuvalt pöörduda kriminaalmenetluse regulatsiooni poole. KrMS § 193 lg 1 kohaselt peavad menetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Seega alustatakse menetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud. Millised olid sellekohased andmed kohtuvälisel menetlejal, (kas on selleks seniavaldamata vaatlusprotokoll vms), ei järeldu asjakohaste ja seaduse nõuetele vastavana otsusest. 6.Väärteo toimepanekuks on aga iga sellise teo puhul reeglina olemas mingi motiiv. Antud menetluses ja väärteoasjas puudub menetlusalusel isikul igasugune motiiv nii valeandmetega püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni sisustamiseks, selles olevate andmete edastamiseks Põllumajandusministeeriumile, kui ka laeva varemast teatamisest kui kaks tundi enne sadamasse jõudmist, hoidumisest. Kohtuväline menetleja ei ole käsitlenud ega pööranud tähelepanu tema poolt nimetatud väärtegude motiivi olemasolule. II episoodis. Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt talle süüks pandud teoga. Menetlusalune isik teatas sadamasse saabumisest 1 tund ja 20 minutit varem ette, mis on kooskõlas Keskkonna ministri määruse "Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu Vastu võetud keskkonnaministri

  1. detsembri
  2. a määrusega nr 76 (RTL 2002, 146, 2128), jõustunud 1.01.2003 § 6 -ga. Määruse § 6 sätestab, et kui Eesti lipu all sõitval laeval kulub püügikohast sadamasse jõudmiseks vähem kui 2 tundi, võib § 4 punktis 5 nimetatud andmed edastada pärast püüniste nõudmist, kuid mitte hiljem kui 30 minutit enne sadamasse jõudmist. Nähtuvalt eelmärgitud määruse sisust, pidi menetlusalune isik teatama muuhulgas ka andmetena mitte ainult sadamasse saabumise aja, vaid samaaegselt ka püütud kalakoguse ja -liigid ning vormistama märgitu püügipäevikus. Kalakogus ja liik on määratletavad pärast kalade paigutamist laeval olevasse trümmi. Trümmi paigutamiseks võetakse kalakotist kala 3-5 tonni kaupa ja paigutatakse nimetatud kogustes trümmi. Kuna tegemist oli suure püütud kalakogusega üle 40 tonni, siis tuli märgitud operatsiooni teostada mitmeid kordi. Pärast kogu kala koguse paigutamist trümmi, määras menetlusalune isik katselisel vaatlusel kalaliigid ja hindas katseliselt kala koguse, pani kokku traali ja täitis püügipäeviku. Selleks kulus aega hulgas, mis ei võimaldanud teadet kaks tundi enne sadamasse saabumist esitada. Seega ei saanud menetlusalune isik vahetult pärast kala püüdmist traalikotti - pärast traalimise lõppu, püügikohast väljumisega, teadet esitada, kuna kala paigutamine lõppes kell 16:
  3. Püügikohast väljumisel ei teki iseenesest andmeid püütud kala koguse ja liigilisuse osas. Nii ka ei ole püügikohast väljumine võrdsustav püüniste nõudmisega ega võimalda teates ettenähtud andmete esitamist kala koguse ja liigilisuse osas. Teate esitas menetlusalune isik, kui oli kõik eelmärgitud operatsioonid teostanud ja andmed tuvastanud. Eelmärgitu tõttu ei ole menetlusalune isik rikkunud keskkonna ministri määrust 17.12.2002 nr 76 ja on teinud oma toimingud kooskõlas märgitud määruse § 6-ga. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu ei allu õigusloogikale: punktis 1 protokollis sisalduva alusel loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks, et kala ei püütud s.o. puudus püügikoht, kala ei püütud. Antud väärteo episoodis on tuvastanud kohtuväline menetleja väärteo tuginedes selle 5 Ärakiri 4-08-7605 tuvastamisel ajale, mis kulus püügikohast sadamasse jõudmiseks s.t. püügikohale ja kala püüdmisele. Episoodis I märgib, et püügikoht puudus ja kala püüdmine puudus. Menetlusalune isik avaldab, et soovib menetluskulude väljamõistmist, mille on tasunud kaitsjale vastulause ja kaebuse esitamise eest 8000.- krooni (tõend lisas 3). Keskkonnainspektsioon leidis oma kirjalikus seisukohas /kohtu toimik tl 28-30/, et H.Kumel on rikkunud kalapüügiseaduse sätteid ning määratud karistus on õige ja õiglane. Kaebuses esitatud motiivid ei anna alust Keskkonnainspektsiooni otsuse tühistamiseks. Keskkonnainspektsioon nõustub kaebuse esitajaga, et õigusliku küsimuse lahendamine toimub kolmeastmelise deliktistruktuuri põhimõttel, kuidas kohtuväline menetleja ongi toiminud ning leidnud, et tegemist on väärteotunnustele vastavate tegudega, teod on toime pannud H.Kumel ja H.Kumel on temale inkrimineeritud süütegude toimepanemises süüdi. Keskkonninspektsioon palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud menetlusaluse isiku kanda. Kohtus uuritud tõendid. Kaebuse esitaja H.Kumel andis kohtuistungil ütlusi, et 29.12.07 oli seotud tööülesannete täitmisega. Ei võta süüd omaks, mis peale määritakse. 29.12 hommikul tahtis merele minna, masinas oli natuke remonti vaja ja seetõttu väljusid 29.12 kell 11.
  4. Sõitsid püügile. Meeskonnaga merele, seal oli viis liiget, mehaanik, kes tunnistaja, kapteni abi, tüürimees E S, traalmeister, ta oli lühikest aega laeval, nime ei mäleta - K, siis oli madrus - V L. Ja teine mehaanik oli koolis kursustel, täiendõpe, ta puudus sel päeval. Andis otsad lahti kell 11 ja sõitsid püügile. Traali asusid panema 13.00, see oli
  5. 58 punktis nr
  6. Koordinaadid on saadud inspektori käest, kui ta kutsus välja menetlema. Toimikus on need olemas, keskkonnainspektsiooni toimikus
  7. 58 on koordinaat, kui sõitis püügirajooni. 13.20 oli püügirajoonis, pani traali. Koordinaate võetakse iga kahe tunni tagant. Aparaat ei näitagi muud, see näitab iga kahe tunni pärast, ise võtavad kohamääramisaparaadist GPS-ist oma koordinaadid. Põhimõte on nii, et kui laev sõidab ja midagi teeb, siis iga pooltunni paneb kirja. Need andmed on enda laeva GPS -andmetest saadud. Logiraamatut ei pea, sest reegel ei nõua seda, peab ainult püügipäevikut. Märkmeid teeb ikka kui traali paneb ja paneb koordinaadid. Need on nö märkmed. Kui midagi teeb, siis endale kirjutab asjad üles. 13.20 hakkas traalima. Need koordinaadid on olemas - 59 kraadi, 10,2 N, 23 kraadi 20,5 E. Traalimine tähendab seda, et lastakse traal sisse ja hakatakse kala püüdma, püügivahendeid on mitmeid, aga nendel on traal. Traal on selline 50 m pikkune võrk, selle lasevad vette, siis ühendavad selle traallaudadega ja siis lasevad vastava sügavuse peale kus kala on. Traali sisselaskmine võtab aega mingi 15- 20 minutit, laeva kiirus selle toimingu juures 1, 5 sõlme. Võib ka suurem olla. On traali sisse lasknud, siis läheb traalimiseks- kalapüük. Seda tegevust iseloomustavad- laeval on kajalood, mis näitab põhja ja kala, mida tumedamad ja punasemad värvid, seda rohkem kala on. Proovivad sõita selle kalaparve peale ja nii saab kiiremini selle koguse kätte. Visuaalsel vaatlemisel ja praktikale vastavalt võtab traali välja. Ilusad punased näidud, suured kalakogused väljavõtmisel see hakkas kell 14.10 sel päeval. Traali väljavõtmine. Kui kala püüavad, siis laeva kiirus on 3- 4 sõlme. Traali väljavõtmine hakkas kell 14.
  8. Lauad võetakse vahelt ära, siis lastakse kalakott traali ja siis tõmmatakse, see on nii, et kui on palju kala sees, siis tõstavad osade kaupa, sest 40 – 50 tonni korraga sisse ei tõmba, siis tõstavad osa kala seest välja. Kala oli palju. Tavaliselt sellised kogused on pikemal traalimisel, et sellised kogused kätte saada, aga aastas paar korda juhtub ka lühemate traalidega seda. Traalist kala väljavõtmine oli 14.
  9. Ja siin on ka koordinaadid antud. Traali väljavõtmise juures laevakiirus on umbes sama 1, 5- 2 sõlme. Väljatõstmine kuni 14.
  10. Koordinaadid olid 59 kraadi, 10,
  11. Võib olla ka 14.
  12. 6 Ärakiri 4-08-7605 Siis sai käik peale pandud ja hakatud seda traali tühjendama, hakatud kodu poole sõitma. Osa kala sai välja tõstetud, ilm läks kehvaks ja mõtles, et laine viskab kalakoti puruks ja otsustas selle tervenisti peale visata. See toimus juba teel kodu poole, see kalakoti tühjendamine. Siis sai liigid ära määratud, kalaliigid, kilukala on 30500 kg ja räime on 11000 kg. Liigid said määratletud kella 16, kell 16.10 teatas kalakogused keskkonnainspektsiooni. See on kohustus, et peab teatama, kohustus on kaks tundi enne teatada või kui ei ole võimalik, siis 30 minutit enne sadamasse jõudmist. Sellepärast pidid teatama, et nad saaksid kontrollima tulla. See oleneb püügirajoonist, kui ligidal on sadam. Kui 15 minutit on sadamasse tulla, siis on teinekord triivis, et nii vähe aega on sadamasse tulla. 16.10 teatas ja sadamasse jõudis kell 18.
  13. Teatas 17.30, et jõuab, aga jõudis kell 18.
  14. Tema üllatuseks kontrolle vastas ei olnud. Seal on neil 10 minutit jala sadamasse tulla. Edasi pumpasid kala konteinerisse auto peale, Haapsalu külmhoonesse Morobelli. Autosid oli umbes 3- 4 autot. Auto peale pumpamine võttis aega – pumba võimsus 20 tonni tunnis. 50 minutit võttis aega üks auto täis. Auto peale mahub 12 tonni. Saab aru seda, et miks teda süüdistatakse, see koht, mis nemad ütlesid, et traalis, seal tõesti traalida ei saanud, sest seal on vett nii vähe ja võib ise sinna kinni jääda. See koht, kus nemad väidavad, et seal traalida ei saa, seda ütleb tõesti, et seal ei saa traalida. Otsuse järgi traalis allpool kella
  15. 52, number kahest alla poole, ühe ja kahe vahel. Sinise kaardi peal on see paremini välja toodud, nad väidavad, et traalis punkt ühe ja kahe vahel. See tuleneb ekspertiisiaktist. Püügiruut on nii suur, et see ei anna midagi. Kui inspektor näeb, et suur kalakogus tuleb ja ei viitsi laeva tulla kontrollima ja tagantjärgi hakata selliste nippidega hirmutama. See ei ole haruldane kalakogus. Haapsalu sadamast väljus sel päeval. See on kodusadam, vastavalt püügirajoonile on sadam. See ei ole kindel, et üks laev läheb kogu aeg ühest sadamast. Vahest sõidavad 8 tundi kui tulevad Hiiumaa tagant, põhimõtteliselt saavad nad (ametnikud) iga kell kontrollida. Kui kala üle annavad, vormistatakse ka dokument. Selle kohta on ka asjas dokument, kala esmakokkuostukviitung. See näitab sellel päeval üle antud kalakogust, vormistatakse siis kui viimanegi kalapoeg on laevast ära läinud. Miks kaks tundi enne ei teatanud, sest ei olnud andmeid, et missugune liik on ja see sai selgeks kell 16 ja siis teatas. Logiraamatut tuleb täita reederi nõudmisel. Oma poolt nimetatud koordinaate kinnitada - seda ei tea, kas tagantjärgi saab neid välja võtta, 24 tundi hiljem jääb küll triip järgi ja siis kustub ära. On GPS, mis näitab laeva asukohta. Koordinaadid võttis oma märkmetest. Kui Paldiski sadamasse tuldi pommitama, et kus tegid, siis andis seal mingisuguseid tunnistusi, see oli nädal aega hiljem. Kui inspektor küsis, siis ütles oletusliku aja kui välja läks. Märkmed (koordinaadid) tegi paberi peale ja pärast viskas need ära. Teeb seda sellepärast, et instituut käib neid küsimas. Neid andmeid avaldas siis kui inspektor tuli küsima neid asju ja siis otsis need üles. Ei öelnud neid koordinaate inspektorile, sest ei teadnud täpselt, peale seda otsis need koordinaadid üles ja praegu on kadunud. Nädala-ajased viskab ära. Nädal aega hiljem küsis inspektor ta käest ainult logipäevikut. Antud juhul püüdis 40- 50 m sügavuselt. Traali ava, kus kala sisse läheb, see ava oli 16 – 18 meetrit. Kokku traalimine kestis alla tunni. Sellised koguseid on aastas kord , kaks, aega võib minna 3- 16 tundi, see oleneb kalast. Praegu selle aasta statistika näitab traalimiseks 12 tundi või niimoodi. Seadmeid, mis fikseerivad traali täituvust laevas ei ole. Muidu on need olemas. Üle pingutamise tulemus on see, et traali pärakott võib tagant ära minna, kui on vanemad riistad. Traaliga on aparaat nagu kajalood, see näitab palju sisse läheb, kui on tumedad värvid, siis läheb rohkem sisse, kui on õrnemad värvid, siis tuleb kauem traalida. Kui traali läheb punane, kui lont läheb lõugade vahelt sisse, sinna traali avast, siis annab väga hästi välja. 14.10 hakkasid traali välja võtma. Vaierite sissekerimine, traallaudade lahti ühendamine, kaablite pealekerimine sellise kalakoguse juures võtab aega - kalakogus ei määra rolli, määrab rolli vaierite pikkus. Need keritakse rullide peale, kui on 20- 30 m vaierit, see vaierite pikkus sõltub kui sügavalt 7 Ärakiri 4-08-7605 traalid, siis on 125 m vaiereid. Kui traalib sügavamal, siis on vaiereid 300 m. Traalis 40 m sügavusel, siis on vaierite pikkus 125 m, selle sissekerimiseks läheb umbes 6 minutit. Traalvaierid tulevad traalvintsi peale kuni laudadeni, lauad jäävad rippuma, see toiming toimub 6 minutiga, siis ühendatakse konksudega need kaablid, mis hakkab, noh, pardarull, mis läheb ja kuni sinna ühendamiseni on 6 minutit. Kaablite ühendamiseni on 6 minutit, siis tulevad kaablid, ühendatakse parda konksu külge. Kolm meest teeb seda tööd. Võib ka kaks teha, aga tegi kolm. See asi on liikuvuses. Enne kui traali võtavad peale, siis kaks meest läheb tekki ja üks läheb trümmi, kes hakkab kala juhtima, see tegevus on pidevas liikumises ja meeskonnatöö. Samal ajal laev liigub. Kala kogus ei mängi rolli. Kui on 100 tonni, siis traal võib sellele ka mitte vastu pidada. Kui kalakogused on väga suured, siis kala upub lihtsalt ära. Kui 100 t on sees, siis tõmbab selle lihtsalt alla, aga välja võtmise ajal, kui võtad kaablit või seda, siis ei ole kalakogusel vahet. Kalakogus mõjutab laeva liikumise kiirust, aga mitte oluliselt. Kiirust mõjutavad hoovused, mis vee all liiguvad. Siis hakkavad traali tühjendama, sisse tõstis kuskil 29 – 30 tonni. 2, 5 – 3 tonni on tõste. Pärast tõmbas traalikoti tekki, umbes 10 tõstet tegid. Ilm läks valjuks ja kartis, et ta traal läheb vinti ja et asi on siis päris kurjasti, pani käigu peale ja läks ära. Traali tühjendamiseks ei ole eraldi vintsi. Sealt tagant tuleb jäme köis, mis tõmbab seda sisse, see on traalvints, mis käib vaieri peale, kerid läbi portaali. Kapron, jäme telefon - tegelikult on see köis, see tuleb portaalist läbi suure ploki, selle telefoniköie kerivad sinna peale, see on 25- 30 m pikk see köis. Siis tuleb üks tõste ära, kolinal läheb trümmi, kotilukk lüüakse kinni, lastakse uuesti vette tagasi, siis täitub uuesti see kott. Üks tõste võtab orienteeruvalt aega 3 minutit. Tõstavad rippu üles, nii kiiresti kui ratast keerutad, nii kiiresti ta tuleb. Ühe tõste aeg ei sõltu kalakogusest. Kes on trümmis näeb, et kala tuleb ja suunab seda kala ühte kasti ja teise kasti. Tema tõsteid ei näe, näeb et kala tuleb. Ta ei näe, mis tekil toimub. Ta ei näe, kas talle antakse kotiga kala ette või teisiti. Pardal on auk kust lastakse kala sisse, seal on auk, augu all on renn ja see suunatakse ühele poole, teisele poole, tema ülesanne on renni suunata. On pingutatud ära, kott on täis, sealt hakkab pihta see kolm minutit, lasevad üles, lasevad kala kotist välja, panevad kotiluku kinni ja vette tagasi, see on kolm minutit. Tõstete peale kulus aeganoh, rusikareegel on kolm, võib olla ka 4- 5 minutit üks tõste. Võis minna 30 – 40 minutit. Ei tõsta korraga 20 – 30 tonni tekki. Tõmbavad 6- 7 tonni pardarulliga ja siis telefoniga ja siis lisaks vintsid, millele pannakse tropid külge. Kala võib ka puruks minna. Ettevaatlik tegevus, kala võib katki minna, aga see on parem kui sellise ilmaga kummuli minna. See oli ohtlik kui sedasi edasi tõsta, traal võis seal vinti minna. Nende umbes ütlustega ongi siin. See lõpp on 10 minuti, selle viimase lõpu peale tõmbamine. Traali vettelaskmise juurde tagasi tulles – tuul on ühe kandi pealt, siis tuleb veel keerata kursile, keerab ennast ringi ja siis hakkab traali sisse laskma. Kui võtavad traali välja, siis ei ole oluline kas ujukid lähevad sealt parda vahelt läbi või mitte, traalsilmade vahelt. Kui traali sisse laseb, siis on oluline, seal on aparaat, et traal ei läheks segamini, aga traali väljavõtmisel ei ole see oluline ja seetõttu saab traali kiiremini välja võtta kui sisse lasta. Tuul oli südwest, mis koju tulles oli Haapsalu sadamasse, tuul oli peaaegu vastu, lõunakursiga sõitis, kui sadamasse tuli, siis kiirus läheb suuremaks, sest laine läheb väiksemaks. Kiirust ja kurssi selliste ilmastikutingimustega tuleb valida. Oli tähtis, et saaks külglainest ära, nohh, süd- südwest oli. Ei sõitnud päris külglaines. Üle kaheksa sõlme oli laeva liikumiskiirus. Praktika näitab seda, kui sõidad laevaga vastutuult, siis kõigutab rohkem, aga kui tuul tuleb pool - vastu, siis kõigutab vähem. Kuni Vormsi lõppemiseni. Pidi sõitma Vormsi otsa ja ei olnud mingit kurssi valida. Ei saanud ju üle kivide ja kändude tulla, erilisi ringe ei pidanud sel päeval tegema, et sadamasse jõuda. Kui viimane kalakogus sai pardale tõmmatud, siis võis laeva kiirus olla 8- 9 sõlme. Ja inimesed halva ilmaga tekis toimetasid, seepärast ei saanudki kala kogust öelda. 8 Ärakiri 4-08-7605 Punktist 2 kuni sadamasse jõudmine võtab aega umbes 2 tundi. Kui kala on trümmis, siis kalakoguse määramine teavitamiseks, kui trümm on otsast lõpuni kala täis, siis on umbes 55 tonni kala, seekord ta ei olnud silmini täis. Alguses luges tõsteid, igakord on kott erinev. Seekord määras trümmi suuruse ja kalakoguse suhte järgi. Saadud püügiandmed peab edastama ministeeriumile selle järgi, mis ise saab silma järgi aru, eksimuse protsent on antud 20 protsenti. Esmane teade ongi tema hinnang. Ei tohi eksida rohkem kui 20 protsenti. Andmed, mis on kalapüügipäevikus, on tema poolt kirjutatud õigesti. Vastavalt püütud kala kogusele. Kell 16.10 edastatud andmed on edastatud vastavalt sellele kui tegi koguse kindlaks. Kaks tundi enne ei esitanud sellepärast andmeid, et kalakogus oli määratlemata. Liigid kindlaks määramata. Kui koguse teada sai, siis oli kell juba nii kaugel. Võib esitada andmeid ka väiksema aja jooksul kui kaks tundi, aga mitte vähem kui 30 minutit. Sest siis on inspektoritel aega tulla kontrollima. Enne kohtumenetlust kohtuväline menetleja pole püüdnud välja selgitada kuidas toimub laeval traalimine, konkreetselt 29.12 kohta ei ole küsitud. Kohtuvälise menetleja poolt on üle kuulatud 2 korda. Ühe korra käis seal ja pärast käis veel vist. Kaardi peal madal vesi on 7 m sügavust, helesinine on 10 – 12 m ja päris hele on 30m. Number 2- st ülespoole traalis. Läks kaardil märgitud punktist kaks veel edasi. Punkt kaks ei olnud lõpppeatus, kaks on kellaaeg millal hakkas tagasi koju sõitma. Kui nemad võtsid kahe punkti, siis 13.20 oli traali juures. Sadamast väljumisel oli probleeme laevaga, masin ei tahtnud käima minna ja asi jäi kella 11 peale. Tee peal oli ka probleeme, ei saanud täiskäiguga sõita, ei saanud täiskiirust üles võtta, täiskiirus on 11 sõlme. Kui laev korras on, siis 11 sõlme, teinekord tuleb vähemaga sõita, oleneb kuidas mehaanikud lubavad. Punkti 1 – punkti 2 vahes ei saagi kala püüda. Kui siin on 12 m vett ja traali ava on kuskil 18 m, siis on võimatu. Punktist 2 kõrgemal toimus püük, aga mitte oluliselt kõrgemal. Püütud kala andis OÜ Morobelli. See viidi sinna. Kes ta ka ilmselt vastu võttis, vähemalt oletab. Dokument, et kala üle andis, oli, aga nende tõendus on kala esmakokkuostu kviitung ja usub, et nemad peavad seal oma arvestust. Tunnistaja J S andis kohtuistungil ütlusi, et Harri Kumelit tunneb tööalaselt. 29.12.07- mäletab seda päeva. See oli viimane püügipäev, st enne uut aastat ja siis olid vabad päevad. Kohe hommikul ei saanud välja minna, sest mehaanilised rikked olid laeval. Pärast parandasid, läksid püügile, aga kütusemehhanism ei olnud ka korras. Parandasid mingi aja pärast selle, siis nagu tavaliselt püüdsid kala. Ilm sel päeval oli normaalne püügiilm. Ainuke asi, mis meelde jäi, olid need rikked, siis püüdsid kala, mõtlesid, et saavad varem koju, aga kala sai palju. Kalapüügi teostamisel laevas on mehaanik. Kui kalapüük on, siis jälgib mehhanisme, et need oleksid töökorras. Suur püük oli, sest mitte tihti ei saa nii suurt saaki. Sadamast väljusid - enne lõunat läksid, täpselt ei mäleta. Kalapüügiks aega läks - ei mäleta täpselt, aga mitte palju. Võib-olla 1,5- 2 tundi. Kalapüügiks ei läinud kauem aega, kala ära andmiseks läks rohkem aega. Sai alles öösel koju. Peale tehniliste probleemide likvideerimist laev ei sõitnud tavapärasel kiirusel, siis kui kütusemehhanism ei olnud korras, siis läks kauem aega, mitte täiskiirusega. Selle likvideerisid, siis sai laev liikuda tavakiirusel. Püügiilm oli normaalne. Ei mäleta, kas püügile minnes ja tagasi tulles oli ühesugune ilm, normaalne värske ilm oli. 28.
  16. 07 ilma ei mäleta. Seoses riketega on selle päeva ilm meeles. Rikkeid esineb piisavalt tihti. Sel päeval oli liikmeid laevas 6, arvab nii. Tema töötas vaieritega ja pärast vaierite sissekerimist läks trümmi. Püügile mineku kiirus, kui küttesüsteem trikis, oli madalam, konkreetselt ei tea. Täiskiirus laeval on 9 sõlme, võib ka 9, 5 sõlme, võib ka 8, 5 sõlme, see oleneb tuulest. Kui on vastutuul, siis on kiirus väiksem. See oleneb ka sellest, et tuul võib olla ühelt poolt ja hoovus teiselt poolt. Kas tühi laev või täis laev, siis kui laev on täis, siis kiirus on väiksem. Mootoriruumis ei ole seadmeid, mis näitavad kiirust, aga on roolimajas, laeva sillas. Konkreetselt ei tea, mis kiirusega laev sõidab, aga mootoripöörete järgi on tunda laeva kiirus. Tegeleb laeval kõikide mehhanismidega. Vintsid, mootorid, muidugi. Alguses töötas vaieritega, siis töötas kuni laudadeni ja siis läks trümmi. Vaierite sisse kerimine võtab vähe aega, umbes 5 minutit. 9 Ärakiri 4-08-7605 Lahkus öösel hilja laevalt - pesi, lülitas asjad välja, pani asjad kokku. Sellel laeval on sõitnud teist aastat, alates suvest
  17. Tunneb ja teab seda laeva ja selle laeva omadusi. Sellise laevaga suure kalakoguse väljapüüdmine võtab tavaliselt aega. Võib traalida kas tund aega või võib ka 10 tundi. Traalist kala väljavõtmine toimub kotiga. Sellise kalakoguse pardale tõstmine võtab väga vähe aega, sest lisataskuid ei täida, tõmbavad kotti, seovad kohe lahti ja kala läheb kohe trümmi. Tõsted on tavaliselt kahetonnised. On olnud ka suuremaid tõsteid kui kaks tonni. Kui kala on palju, siis koti sisse võib palju kala sattuda, rohkem kui kaks tonni. Järgmine püük oli peale uut aastat, peale pidutsemist, vist 04 jaanuaril. Järgmist riket mäletab, üleeile. See päev püüdmine ja tühjendamine traalist oli täiesti tavapärane. Palju kala said. Tööprotsessis ei olnud midagi erilist teistmoodi. Traalnoot tühjendati kõik tõstetega sel päeval. Kala laadimise ajal oli trümmis. Sai küsimusest valesti aru, arvas, et kas kotid tulid täitsa täis, kui tühjendati traali, aga lõpuni ei näinud, kuna oli trümmis. Ei tea mil viisil see päev traal lõpetati, arvab, et tavaliselt. Kui on all trümmis, siis ei näe, mil viisil kala tõstetakse, kala tuleb ja selle järgi saab aru, mis seal üleval toimub. Kala suunates seal all trümmis - näeb kui kala tuleb, kui kott lahti seotakse, siis kala tuleb alla ja rohkem kala ei tule. Tol päeval kala tuli – seda on raske eraldada mil viisil, ta kukub laiali, siis silma järgi on seda kogust raske hinnata. Tunnistaja A P andis kohtuistungil ütlusi, et H. Kumelit tunneb tööalaselt. Oli 29.12 tööl. Töötab OÜ Morobelis, võtab kala vastu. Kumeli laevalt tuli kala. Ei käinud tema laeva juures, masin tuleb kalaga ja juht ütleb, milliselt laevalt kala tuleb. Tema võttis Morobelis kala vastu. Autojuht ütleb laeva nime. Mäletab, et sel päeval oli kala ja vaatas, mis laeva pealt see kala on tulnud. Isiklikult vaatab kala kvaliteeti, aga koguse ütleb autojuht. Korjab need paberid, kus on kirjas, kui palju on konteinerid ja kui palju kalatonne ja siis viib need paberid kontorisse. Kala kogus sel päeval ühe laeva kohta oli suur. Mitu masinatäit oli seda kala. Laev Telisna on isegi rohkem kala toonud. Ei mäleta täpselt millised laevad see päev kala veel tõid, toodi küll. Kuna kohtusse kutsuti, siis vaatas järgi selle päeva andmed Telisna kohta, kuna teadis, mis laevast jutt tuleb. Ise praegu muidu ei mäleta, annab ütlusi paberandmete alusel. Kalakogus sel päeval nii eriliselt suur ei olnud, et ta nii meelde oleks jäänud, sest varem on ta ka nii palju toonud. Kala esmakokkuhoiukviitungid tulevad ka tema juurde. Kohus uuris alljärgnevaid kirjalikke tõendeid: 1)väärteotoimiku (edaspidi VT ) tl 16 kontrollakt nr 408/01/2008; 2)VT tl 17-20 – andmik OÜ Morobell sissetulnud ja väljastatud kalatoodangukohta 01.1231.12.2007; 3) VT tl 24 – menetlusaluse isiku H.Kumel ütlused; 4) VT tl 26-27 – väljavõte Keskkonnaministeeriumi Kalanduse infosüsteemist – kalalaeva Telisna kalapüügipäevik; 5) VT tl 28 – kalalaeva Telisna kalapüügipäevik nr 001805; 6) VT tl 29-30 - väljavõte Keskkonnaministeeriumi Kalanduse infosüsteemist – kala esmakokkuostukviitung; 7) VT tl 31 – kala esmakokkuostukviitung (raamatu nr 002504, kviitungi number 035158; 8) VT tl 32 – kaart VMS andmetega; 9) VT tl 33 – väljavõte VMS andmetega; 10) VT tl 34 – satelliitjälgimissüsteemide andmed kalalaevadele paigutatud AS RSTA poolt; 11) VT tl 36-37 ekspertiisimäärus; 12) VT tl 38-42 ekspertiisiakti väljavõte; 13) kohtutoimik (edaspidi KT) tl 19 – kiri RSTA AS-ile; 14) KT tl 20-22 – RSTA AS vastus; 10 Ärakiri 4-08-7605 15) KT tl 40 – kaart; 16) KT tl 58 – Eesti Mereakadeemia diplom; 17) KT tl 59 – vahitüürimehe diplom; 18) KT tl 60 – Eesti Mereakadeemia tõend; 19) KT tl 71 – Lars Krogius Baltic tõend. Kohtuvaidluses jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja esitas järgmised seisukohad. I väärteos: 1.
  18. Väärteo protokoll (tl 21-23) nr 06400508 koostatud 20.06.2008.a sisaldab valeandmeid ja on koostatud mittekooskõlas

§-idega 69 lg 1 ja 56 lg 2 p 2 1.2. Väärteoprotokolli kantud andmed ei ole kooskõlas

§ 69lg 1 ja § 56 lg 2 p 3 1.3.

Menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteootsus ei ole vastavuses väärteo protokolliga: väärteoprotokollis on kohtuvälise menetleja poolt menetlusaluse isiku väärtegu tõendavate tõenditena nimetatud 21 tõendit, otsuses on menetlusaluse isiku väärteod kohtuvälise menetleja poolt avaldatuna nelja tõendiga; Väärteoprotokollist nähtub, et kohtuväline menetleja tõendas H.Kumeli süüd tõenditega, millised ei puuduta kalalaeva TELISNA või milliseid ei ole väärteotoimikus Nähtuvalt kohtuvälise menetleja otsusest, ei ole kohtuväline menetleja kasutanud otsuses tõendeid, millised on nimetatud väärteoprotokollis: 1) kalalaeva TELISNA kalapüügipäeviku nr 001805, leht nr 062228 ja lossimisdeklaratsiooni (tlk 28); Kohtuväline menetleja jääb istungil 04.03.2009.a. vastuse võlgu, miks märgitud tõendit otsuse juures ei ole. 2)Tunnistaja (kaitsja märkus: A K) ütlused VMS kohta (tlk 35-36); 3)Kalalaevadele paigutatud VMS andmed (tlk 34), millised nähtuvalt tõendist paigutati kalalaevale TELISNA 22.04.2004.a; 4)Kalaesmakokkuostu kviitung raamat nr 002504, leht nr 035158 (tlk 31); 5)Kalaesmakokkuostu kviitung 29.12.2007.a. väljavõte Keskkonnaministeeriumi kalanduse infosüsteemi andmebaasist (tlk 29); 6)Dirhami sadama teenuse lehed, sept.2009 (tlk 43-64); 7)Andmed Keskkonnainspektsiooni 1313 kõneregistrist- teated laevade sadamasse tuleku ja kalakohuse kohta sept. 2007 kohta (tlk 65); 8) Arvestuslikud andmed kalakoguste sept.2007.a. lossimisel - kohtuvälise menetleja enda loodud tõend ! (tlk 66); 9)Arvestuslikud ajad kala lossimisel 29.12.2007.a. - kohtuvälise menetleja enda loodud tõend ! (tlk 67); 10)Ekspertiisimäärus (tlk 36-37); 11) Arve ekspertiisi maksumuse kohta (tlk 69); Väärteootsuses nimetatud tõendid, millega kohtuvälise menetleja seisukohalt lähtudes menetlusaluse isiku süü on tõendatud: 1)menetlusaluse isiku ütlused (tlk 24). Menetlusaluse isiku ütlused sisaldavad, et ta püüdis kala. Kuna menetlusalune isik andis ütlusi, et püüdis kala, siis järelikult arvestas kohtuväline menetleja otsuse tegemisel menetlusaluse isiku ütlusi valikuliselt. 2)VMS andmed (väärteoprotokollis nimetatud kalalaeva TELISNA positsioonid) -29.12.2007.a kalalaeva TELISNA kiirused, positsioonid kellaaegadel: 12.58, 14.52, 16.48 (tlk 32, 33); Kaitsja märkus: väärteootsuses on pidanud kohtuväline menetleja vajalikuks kajastada VMS andmeid osaliselt (kell 12.58 ja 14.52), millega on ülejäänud VMS andmed välistanud. 3)Ekspertarvamus (ekspertiisiakti lk-d 22-25 – kohtuväline menetleja lisab otsuses kokkuvõtte lk 29, mille on väärteoprotokollis tõendina välistanud). Kaitsja märkus: väärteoprotokollis sisalduvad üksnes ekspertiisiakti lk-d 22-25 ja ei enamat. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses põhjendanud, miks pidas vajalikuks uue tõendina lisada otsuses kokkuvõtte lk 29. 11 Ärakiri 4-08-7605 4)Väljavõte KK min. Kalanduse infosüsteemi andmebaasist (tlk 26-27). Kohtuväline menetleja ei avalda otsuses, millistel põhjustel ei käsitle otsuses märgitud tõendi kõiki andmeid ja teeb valikuid. Kohtuväline menetleja ei käsitle märgitud tõendis sisalduvaid alljärgnevaid andmeid:

  1. a)hilinemist ei tuvastatud;
  2. b)laev saabus sadamasse kell 18.00 (mitte 17.30 nagu väidab ekspert analüüsis - 17.30 oli eelteates kapteni poolt sadamasse saabumise planeeritud aeg); 3) teostas lossimist kella 21.00-ni; 4) pardal olid eelteate alusel kalakogused 29 tonni kilu ja 10, 5 tonni räime; 5) hilisemalt tuvastatuna tegelik kalakogus oli 30,5 tn kilu ja 11 tn räime. Eelmärgitu tõttu ei ole Harri Kumeli väärteoasjas nr 06400508 väärteootsus vastavuses väärteoprotokolliga. Kaitsja palub, et kohus arvestaks lisaks alljärgnevale kõigi seisukohtadega, millised on menetlusalune isik avaldanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele väärteosajas nr 06400508, et kohus kujundaks uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Oluline on, et tõendamiseseme asjaolude hulka kuuluks väärtegude koosseis ja nn väärtegude toimepannud isiku süü, kus tõendatus on kohtuotsuses eraldi analüüsi esemeks. Kaitsja on I väärteos– kala mittepüüdmises jätkuvalt seisukohal, et: Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsuses sisalduv väärteo toimepanek on tõendamata. Väärteootsuses on piirdutud vaid 4 tõendi, millest üks on nimetatud osaliselt, ega ole käsitletavad väärteo otsuse põhistusena – tõenditena väärteo toimumises. Otsusest ei nähtu, et selles sisalduvad andmed on põhistatud 4 tõendiga. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna väärteokoosseisu tunnustega. Põhitõendiks on kohtuväline menetleja pidanud ekspertiisiakti ja sedagi osaliselt (LKB.031.08 lk 22/31-25/31 väärteoprotokollis, otsuses lisaks ka lk 29/31). 1. Kohtuväline menetleja on jätnud otsusest välja kõik tõendid, samuti ka otsuses nimetatud tõendite 1 ja 3 need osad, millised tõendavad kala püüdmist kalalaevaga TELISNA 29.12.2007.a ja valinud tõendite kogumist ühe tõendi – ekspertarvamuse. Kaitsja leiab, et ekspertiisiakt LKB.031.08 ei ole antud väärteomenetluses lubatav tõend, tal puudub tõendi kaal. 2. Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja tuginenud süü tõendamisel ka lubamatutele tõenditele - endaloodud tõenditele (Dirhami sadama teenuse lehtede 2007.a. septembris alusel koostatud kohtuvälise menetleja poolt arvestuslikud andmed kalakoguste lossimisel 2007.a. septembris ja arvestuslikud lossimisandmed 29.12.2007.a.), rikkudes seeläbi menetlusõigust. 3. Kohtul on vajalik hinnata, kas kohtuväline menetleja on kinni pidanud tõendite hankimisel s.h. LKB.031.08 lk 22/31-25/31 ekspertiisiakti suhtes - eksperdi valikus, eksperdi pädevuses, eksperdile esitatud tõendite vastavuses tegelikkusele, nende jälgitavuses ja hindamisest kogumis. Kaitsja on seisukohal, et: ekspertiisiaktist ega selle lisadest või muudest tõenditest, ei nähtu: -eksperdi pädevus. Puuduvad määratud eksperdi pädevust tõendavad tõendid. Määratud eksperdi seadusliku esindaja allkiri ekspertiisiaktil puudub. Pitsat on pandud Lars Krogius Baltic LLC poolt; -asjaolu, et ekspertiisi on läbi viinud menetlusaluse isiku poolt määratud ekspert ekspertiisimäärusega on tehtud kohustus Lars Krogius Baltic Ltd-le (millel puuduvad tõendid registrikoodist, asukohast ja märgitud juriidilise isiku pädevusest ning kohustustest määraja ees). Ekspertiisi on läbi viinud füüsiline isik I G nimetatud ka G, kes nimetab end „meie” ja kellele pole tema õigusi ega kohustusi allkirja vastu tutvustatud (kohtuvälise menetleja ütlused istungi protokolli lk 12); - I G isikut eristatavad andmed, seos määratud eksperdiga, ekspertiisiga ja pädevustõendid;. Eelmärgitu tõttu leiab kaitsja, et ekspertiisiakt ei ole lubatud tõend väärteomenetluses. Kaitsja seisukohad ekspertiisiakti sisu ja selles sisalduvate järelduste kohta: 12 Ärakiri 4-08-7605 Kujunenud menetluspraktika kohaselt ekspertiisiakti põhiosas tuleb esitada obligatoorselt uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus ning ka märgitu aluseks olevad tõendid. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli. Tõendi ekspertiisimääruse kohaselt (ekspertiisiakti lisas 12) määras kohtuväline menetleja korraldada kalalaevade liikumise ja positsioneerimise ekspertiis ning esitas eksperdile kalalaeva TELISNA kohta 2 küsimust: 1) Kas kaptenite ütlustest tulenevad traalpüügi kursid ja selle tegevuseks kulunud aeg on vastavuses VMS andmetele 29.12.2007? Ekspertiisiakti lk 29/31 punktis 1.4 alapunktis 6) on märgitud: „29.12.2007.a. 11:00 kuni 17:30 kalalaeval Telisna ei olnud võimalik traalimistöödega tegeleda. Kapteni ütlustest tulenevad kursid ja selle tegevuseks kulunud aeg ei ole vastavuses VMS andmetele 29.12.2007.a ” Menetlusalune isik ei nimetanud oma ütlustes ülekuulamisprotokollis 04.01.2008.a. mitte ühtegi kurssi. Selgusetuks jääb, mille tegevuseks kulunud aeg. Seega, kui menetlusalune isik ei nimetanud protokollilistes ütlustes ühtegi kurssi, ei saanud ekspert ka kohtuvälise menetleja küsimusele vastata. 2)Kas võrdlusandmetest tulenevalt kalalaev TELISNA võis tegeleda traalpüügiga nimetatud piirkonnas? (määruses nimetatud püügipiirkond oli püügiruut 47/H3) ? Ekspertiisiakti lk 25/31 punktis 1.3.6.6 on märgitud järeldus : „29.12.2007.a. 11:00 kuni 17:30 laeval ei olnud võimalik traalimistöödega tegeleda.” Nimetatud piirkonnas – püügiruudus 47/H3 lubatava püügi kohta kohtuvälisel menetlejal etteheiteid ei ole. Millised võrdlusandmed esitas kohtuväline menetleja eksperdile? Ekspertiisi lk 4/31 kohaselt: kalalaevale paigutatud satelliitjälgimissüsteemi olemasolu kohta (ekspertiisiakti lisas 10); VMS andmete kohta (ekspertiisiakti lisas 6 lk 3) – selles, kus viibis laev kell 9.06, 12.58, 14.52 16.48 ja 18.42 ja millised olid märgitud punktides laeva kiirused; millal lootis kalalaev sadamasse jõuda 16.10 antud teate alusel (ekspertiisiaktis lisas 6 ühel lehel); milliseid ütlusi andis kapten 04.01.2008.a. ülekuulamisprotokollis. Millised olid eelpoolnimetatutest eksperdile esitatud võrdlusandmed, jääb kaitsjale ja menetlusalusele isikule arusaamtuks. Võrdlusandmeid lõi ekspert ise menetluse käigus eeldustena. Seega, kui ei olnud võrdlusandmeid, ei saanud ekspert ka menetlusaluse isiku küsimusele vastata. Traalimistööde kohta kohtuväline menetleja küsimusi eksperdile ei esitanud. Eelmärgitu tõttu leiab kaitsja, et ekspertiisiakt ei ole lubatud tõend väärteomenetluses. Kaitsja peab vajalikuks märkida: Kohtuvälise menetleja poolt on kasutatud tõendina väärteoprotokollis lehekülgi 22/31-25/31, otsuses ka lisaks lk 29/31. Kohtuväline menetleja on nii väärteoprotokollis kui ka otsuses ekspertiisiakti osaliselt välistanud – välja on jäetud selle lisad 6, 10,11,12 ja järeldused lk 29/31. Ekspertiisiaktis lk 22-25 mida on kasutatud nii väärteoprotokollis ja -otsuses, ei ole nimetatud ekspertiisiks kasutatud meetodid. Täielikult on jäetud näitamata nende meetodite kasutamise põhjal saadud tulemused, mis on ekspertiisi uurimusliku osa lahutamatu lüli, sest eksperdiarvamus ise rajaneb ainuüksi nendele. Seetõttu ei ole arusaadav, milliste andmete alusel on ekspert teinud süüdistavat puudutavad järeldused. Ekspertiisiaktist ei tulene välistatult, et kalalaev TELISNA Kumeli juhtimisel 29.12.2007.a kala ei püüdnud. Ekspertiisiaktis esitatud tulemuste ja järelduste alusel ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi. Esitatud kujul ei vasta ekspertiisiakt KrMS § 107 lg 3 p-de 1 ja 2 nõuetele, muutes selles esitatud eksperdiarvamuse menetluskõlbmatuks tõendiks arvamuse kontrollimatuse tõttu. Menetluskõlbmatule tõendile tuginemine otsuse tegemisel moodustab aga menetlusõiguse olulise rikkumise. 13 Ärakiri 4-08-7605 Kaitsja on arvamusel, et ekspertiisiakti kui menetluskõlbmatu tõendi hankimisega on kohtuväline menetleja arutult ja vastutustundetult kulutanud ligi 65000 krooni riigi raha. Kaitsja on seisukohal: 1. Antud asja lahendamisel tõendamise seisukohalt ei ole obligatoorne nimetatud väärteo- kala mittepüüdmine ja selle läbi püügiandmete ebaõige esitamise olemasolu tuvastamine eksperdiarvamusele tuginedes, vaid selleks oli võimalus kohtuvälisel menetlejal kasutada kõiki väärteo/kriminaalmenetluses lubatavaid tõendiliike. 2. Kohtuväline menetleja avaldab kohtuistungil 04.03.2009.a. protokolli lk 10: „Väärteomenetluse ajendiks oli hommikune VMS andmete kontroll. Jõudmata siseneda tööruumidesse, ütles inspektor Heeringas... VMS süsteemide jälgimist teostasin hommikul tööruumis... punke jälgisin järgmine päev.” Järgmine hommik 30.12.2007.a. oli pühapäev. 3. Subjektiivse külje tuvastamisse peavad seega olema kaasatud kõik väärteo menetlemisel tõendamist leidnud ja asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud. Tõendite kajastamise ja analüüsi pinnalt peab olema arusaadav ning jälgitav kohtuvälise menetleja siseveendumuse kujunemine kohtuväline menetleja on selle põhimõtte vastu eksinud. Kohtuvälise menetleja otsuses ei sisaldu tõendite analüüsi ega ka, millised asjaolud on kohtuväline menetleja lugenud tõendatuks ning millistele tõenditele ja miks ta seejuures nimetatutele tugines ( erinevalt võrreldavalt väärteo lisas ja otsuses lk 6 nimetatud tõendid). Avaldatu väärteootsuses seaduslikele nõuetele ei vasta, kuna otsuse põhiosas on pelgalt refereeritud menetlusosaliste ütlusi ja dokumentaalsete tõendite sisu, jättes need kogumis analüüsimata. Ühtlasi ei nähtu otsusest, millised tõendid ja miks kinnitavad menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemist. Seisukohta ei ole võetud ka ekspertiisi akti tõendina lubatavuse suhtes. 4. Kohtuväline menetleja ei ole otsust nõuetekohaselt põhistanud ega menetlusaluse isiku süütegu tõendanud. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilised asjaolud ei ole leidnud kinnitust menetlusaluse isiku ja tunnistajate J S ja OÜ Morobell töötaja A P ütlustega ja muude tõenditega, mille avaldamist kaitsja kohtult palus. Kõlblikest tõenditest s.h. tunnistajate ütlustest tuleneb, et kala 29.12.2009.a. kalalaevaga TELISNA püüti ja kala ka üle OÜ-le Morobell anti kogustes, mida menetlusalune isik dokumentidesse märkis. 5. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika ja otsuse 3-1-1-79-08 kohaselt saab maakohus juhul, kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, tulenevalt

§-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1, tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-16-06 - RT III 2006, 18, 165, p 14.2). Sel põhjusel on kaitsja seiskohal, et uurida tuleb kõiki tõendeid vastavalt kaitsja poolt esitatud avaldusele ja nimetatuna kohtuistungil. Väärteoprotokoll kujutab endast analoogiliselt kriminaalmenetluses koostatava süüdistusaktiga üksnes süüdistusfunktsiooni kandja veendumust koos põhistustega, et toime on pandud väärtegu. Tõendid aga tõendavad, millele väärteoprotokoll/süüdistusakt tugines.
  3. Kohtuvälise menetleja poolt olnuks jälgitavate VMS andmete - näitude ja nende õigsuse tutvustamine menetlusalusele isikule vajalik, samuti ekspertiisiaktiga sisuline tutvumine ja kaasata need väärteomenetlusse nii protokolli kui otsusesse, võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta, millise õiguse peab kohtuväline menetleja

§ 5p 2 kohaselt menetlusalusele isikule tagama.

Antud juhul oli menetlusalusel isikul võimalus tõendigaekspertiisiaktiga ainult põgusalt tutvuda, mitte end väärteomenetluses enne ekspertiisiakti esitamist kohtule - enne 04.03.2009.a. – sisuliselt ja põhjendatult kaitsta. Satelliidi mõõtmistulemuse näitamine ja õiguse tagatus, võimaldanuks menetlusalusel isikul veenduda, et väidetud näitajad on tõepoolest mõõdetud, mõõturid sertifitseeritud, taadeldud, kontrollitud, mis võinuks tagada ekspertiisiaktis andmete usaldusväärsuse.

  1. Kaitsja arvates, kui menetlusalune isik oleks esitanud valeandmeid ja märgitud asjaolu oleks kohtuvälise menetleja poolt tõendamist leidnud, tulnuks kohtuvälisel menetlejal lähtuda kalapüügiseaduse § 20.2 p 8 mille kohaselt kalavaru kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt 14 Ärakiri 4-08-7605 häirivaks loetakse järgmisi kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisi, milleks on: andmete esitamise valeandmete esitamine. korraga nõutud andmete võltsimine, andmete tähtajaks esitamata jätmine või Vastutuse alusena aga kuulunuks rakendamisele kalapüügiseaduse § 23.1 lg 1 , mille kohaselt kala-, jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Kalapüügi seaduse § 18 lg 1 sätestab, et kalapüügi, kogumise või lossimiseandmed tuleb esitada VV kehtestatud nõuete kohaselt. VV nõuded on kehtestatud määrusega 104 03.03.
  2. Märgitus ei sisaldu valeandmete esitamine. Seega ei ole väärteoprotokollis/otsuses kohtuvälise menetleja poolt vastutusena rakendatud kalapüügiseaduse § 23.4 lg 1 seaduslik, mis näeb ette vastutuse kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise eest, samuti kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumise ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või kalapüügil kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
  3. Ei ole ka selge, kui suur on menetlusalusele isikule määratud karistus I väärteo eest ja miks on karistuse suuruseks määratud 9000.- krooni. Kokkuvõtvalt: kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Menetlusaluse isiku süü on tõendamata, puudub süüteo koosseis. Kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku vastutust määratletud õigesti, mistõttu ei saa menetlusalust isikut süüdi tunnistada I väärteos ja teda karistada. II väärteos
  4. Menetlusaluse isiku ütlustega kohtuistungil on tõendatud, et menetlusalune isik ei saanud 29.12.2007.a. esitada teadet kalalaeva sadamasse saabumisest varem kui 16.10, kuna tegi kindlaks kalakoguseid ja liike. Tõendatud on (tlk 26-27, 28 ja menetlusaluse isiku ütlused), et kalalaev TELISNA saabus sadamasse kell 18.
  5. Mitte 17.30 nagu märgib väärteootsuses ebaõigesti tõendeid kogumis hindamata jättes kohtuväline menetleja. 17.30 oli aeg, millal menetlusalune isik lootis sadamasse jõuda. Kümneminutilist rikkumist, võibolla, et ka veateadet ei saa pimedal merel lugeda väärteoks, mille alusel alustada väärteomenetlust ja isikut karistada, see on nonsenss.
  6. Kohtuväline menetleja ei märgi otsuses tõendeid, millega on tõendatud, et kalalaev saabus sadamasse kell 17.
  7. Tõend, mida kohtuväline menetleja otsuses nimetab, ei näita kalalaeva sadamasse saabumist, vaid kapteni poolt antud loodetavat aega, millal kapten 29.12.2007.a. kalalaevaga TELISNA sadamasse saabuda loodab. Seega on kohtuvälise menetleja poolt nimetatud tõend punktis nr 4 asjakohatu. Kohtuväline menetleja avaldab kohtuistungi protokollis lk 12: „Ma olen vastandanud kapteni ja eksperdi arvamuse. Teised on menetluse käigus kogutud iseloomustav materjal”. Kohtuväline menetleja ei ole teatamise aja rikkumist õigesti tuvastanud ega ka mitte oma seisukohtade vastuolulisust olemasolevate tõendite abil kõrvaldanud. Väärteo koosseis on ebaõigesti tuvastatud.
  8. Väärteotoimikus oleva tõendiga (väärteo toimiku lk 26-27) KK Min. väljavõttest nähtuvalt, on Keskkonnaministeerium leidnud, et „Hilinemist ei tuvastatud”.
  9. Kaitsja jääb kaebuses kohtule lk 8 -9 avaldatud seisukohtade juurde, et menetlusalune isik on käitunud kooskõlas KK min määrusega 76 17.12.2002.a. ” Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate esitamise aeg, kord ja edastavate andmete nimistu” § 6 –ga ja tavapraktikaga. Menetlusalune isik lõpetas püüniste nõudmise merel olles tuvastanud edastatavad andmed- kala kogused ja liigid kella 16.00 paiku ja täitnud püügipäeviku edastas teate teatas 16.
  10. KK Min määruse nr 76 17.12.2002.a. § 2 kohaselt tuleb esitada teade laeva sadamasse tuleku ja pardal olevate koguste kohta muuhulgas püügil 2 tundi enne sadamasse saabumist. Märgitu kohustab koos sadamasse tulekust teatamisega esitama samaaegselt ka kalakogused. 15 Ärakiri 4-08-7605 KK min määrusega 76 17.12.2002.a. kehtestatud ” Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate esitamise aeg, kord ja edastavate andmete nimistu” § 6 ja § 4 p 5 ei muuda § 2 laeva sadamasse tulekuja sellega koos esitatavate andmete kohta. Määruses puuduvad sätted selle kohta, kuidas peab kapten esitama andmeid sellel juhul, kui püügikoht on sadamast vähem kui kahe tunni tee kaugusel. 4.Ei ole ka selge, kui suur on menetlusalusele isikule määratud karistus II väärteo eest 10 minuti eest - sisaldudes karistuse suuruses trahvisummas 9000.- krooni. Kokkuvõtvalt: kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Menetlusaluse isiku süü on tõendamata, puudub süüteo koosseis. Kohtuväline menetleja ei ole menetlusaluse isiku vastutust määratletud õigesti, mistõttu ei saa menetlusalust isikut süüdi tunnistada II väärteos ja teda karistada. Kaitsja peab vajalikuks märkida, et kohtuväline menetleja on märkinud otsuses, et nõuab menetlusaluselt isikult menetluskulusid 6750.- krooni. Märgitud menetluskulud on tõendamata, otsusest ei selgu tõendid nende tekkimises. Lähtudes eeltoodust palus kaebuse esitaja kohtul kaebuses esitatud nõuded rahuldada ja välja mõista menetluskulud vastavalt esitatud menetluskulude tõenditele. Kohtuväline menetleja leidis kohtuvaidlustes, et Keskkonnainspektsioon koostas Harri Kumelile 20.06.2008 väärteoprotokolli nr 06400508 selle kohta, et Harri Kumel, esitades Põllumajanduseministeeriumile 29.12.2007 toimunud merelkäigu kohta valeandmeid, ei täitnud kapteni kohustusi püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni osas, tulenevalt EL komisjoni määruse 2807/83/EMÜ lisa IV p 4.
  11. ja rikkus sama määruse lisa IV p 4.3.
  12. nõudeid, mille kohaselt laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäevikusse ja ümberlossimisdeklaratsiooni sissekanded on õiged. Ja selle kohta, et Harri Kumel ei edastanud 29.12.2007 Keskkonnainspektsioonile teadet laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta enne sadamasse jõudmist õigeaegselt, millega rikkus kalapüügiseaduse § 18 lg 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri 17.12.2002 määruse nr 76 „Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu“ § 2 nõuet, mille kohaselt teade laeva sadamasse tuleku ja pardal olevate kalakoguste kohta edastatakse kala püügil, vastuvõtmisel, transportimisel või töötlemisel Läänemerel vähemalt 2 tundi enne sadamasse saabumist. Harri Kumeli süü valeandmete esitamise kohta on tõendatud järgmiste tõenditega: VMS andmetega, mille kohaselt on 29.12.2007 kalalaev Telisna asukoht ja liikumiskiirus fikseeritud peale Haapsalu sadama veel kolmes punktis 20 meetri sügavusjoones madalamas piirkonnas. Kohtuistungil Harri Kumel andis ütlused, milles ta kirjeldab traalimise protseduuri ja sellele kuluvat aega ning traalimise kohta. Toimingutele kuluva aja kokkuliitmisel saadi traalimisele kuluvaks koguajaks 1 tund ja 50 minutit, mille jooksul on laeva maksimaalseks liikumiskiiruseks 3,5 sõlme. Lisaks väitis Harri Kumel, et teostas kalapüüki 20 meetri sügavusjoonest sügavamal, mis tähendab, et laeva tegelik liikumisjoon ei jää mitte VMS poolt fikseeritud punktide vahele, vaid on veelgi pikem. Seetõttu oleks pidanud laeva keskmine liikumiskiirus väidetavas püüki kajastavas ajavahemikus olema veelgi suurem, kui eksperdi poolt näidatud 18,6 sõlme, mis aga sellise laeva puhul ei ole võimalik. Harri Kumeli ütlused ei saa vastata tõele, sest need on eksperdi arvamusega ümber lükatud. Ekspert on tuginenud oma arvamuse esitamisel laeva tehnilistele andmetele, mille põhjal taolise laeva keskmine liikumiskiirus võib olla 8-9 sõlme, Harri Kumeli poolt menetlusalusena ülekuulamisel antud ütlustele ja kapteni poolt Keskkonnainspektsioonile esitatud teatele, mille kohaselt pidi laeva lastiks olema kokku 39 500 kg kala. Eksperdi arvamust laeva kiiruste kohta kinnitas kohtus kalalaeva Telisna mehhaanik J Š, kes tunnistajana antud ütlustes ütleb laeva keskmiseks liikumiskiiruseks normaaloludes 8,5 – 9,5 sõlme, olenevalt tuulest. 16 Ärakiri 4-08-7605 Tunnistaja J Š kirjeldab kohtule antud ütlustes, et laeva liikumiskiirus sõltub tuulest, hoovustest ja lasti suurusest. Kui arvestada, et laev pidi sadamasse suundudes olema rohkem kui täislastis ning Harri Kumeli ütluste kohaselt oli väga tugev edelatuul (poolvastu) ei ole reaalne, et laev arendas maksimaalset võimalikku kiirust. Harri Kumeli süü valeandmete esitamise kohta on tõendatud järgmiste tõenditega: Keskkonnainspektsiooni valvetelefoni 1313 väljavõttega selle kohta, et Harri Kumel teatas Keskkonnainspektsioonile kell 16.10, et kalalaev Telisna saabub Haapsalu Westmeri sadamasse kell 17.
  13. Harri Kumeli kohtule antud ütlustega, mille kohaselt ta kõigepealt määras kindlaks kala kogused ja liigilisuse ning peale seda, kell 16.10 edastas Keskkonnainspektsioonile teate kella 17.30 ajal sadamasse saabumise kohta. Eeltoodu alusel on Keskkonnainspektsioon veendunud, et Harri Kumeli süü on kohtumenetluse käigus kinnitust leidnud nii valeandmete esitamise osas kui ka laeva sadamasse saabumise teate esitamise tähtaja rikkumise osas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132

punktist 1 Keskkonnainspektsioon palub: Jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata Keskkonnainspektsiooni väärteootsus nr 06400508 muutmata; Mõista Harri Kumelilt Keskkonnainspektsiooni kasuks välja menetluskuludena 6750 krooni. Kohtu seisukoht KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kõigepealt uurib kohus, millist tegu H.Kumel`ile väärteoprotokollis süüks arvatakse (nn esimene väärtegu – valeandmete esitamine) – kõigepealt on teokirjelduses kirjas, et kalalaev Telisna viibis kapten H.Kumel juhtimisel 29.12.2007 kella 11.00-17.30 Läänemerel püügiruudus 47/H3, madalamal 20 m sügavusjoonest. Kapten täitis püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni, millised esitas loaomanik põllumajandusministeeriumile. Siis on leitud, et tegelikult kalalaev Telisna 29.12.2007 kala ei püüdnud, seega ei saanud kapteni poolt püügipäevikule ja lossimisdeklaratsioonile kantud püügipiirkond ja kalakogused olla tõesed. Väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtuvalt ei täitnud H.Kumel kapteni kohustusi püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni osas, millised on sätestatud Euroopa Liidu Komisjoni 22.09.1983 määrusega nr 2807/83. Ning seejärel on jõutud väärteoprotokollis järeldusele, et valeandmete esitamine on kalapüügiseaduse § 20-2 p 8 mõistes kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus. Sisuliselt sisaldab eelkirjutatud teokirjeldus kapten H.Kumeli tegevust järgmises osas – laev viibis kapteni juhtimisel püügiruudus. Arusaamatu on väljend „madalamal 20 m sügavusjoonest“ – kas see ka kuidagi väärteo – valeandmete esitamise puhul tähtsust omab – rohkem ei ole seda asjaolu otsuses käsitletud. Seejärel kirjeldatakse, et kapten täitis püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni ja kuna laev tegelikult kala püüda ei saanud, siis rikkus H.Kumel eelviidatud EL Komisjoni 22.09.1983 määrust. EL Komisjoni määruses on kirjas, et määrus sätestab liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad. Konkreetselt on H.Kumel`ile kui laeva kaptenile süüks arvatud eelnimetatud määruse lisa IV p 4.3.1 ja 4.3.2 nõuete rikkumist. Määruse IV lisa punktis 4.3 on sätestatud kapteni kohustused püügipäeviku, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni osas. Punkt 4.3.1 sätestab, et laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et püügipäevikusse ja ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnangulised kogused on põhjendatud ja punkt 4.3.2 sätestab, et laeva kapten tõendab oma initsiaalide ja allkirjaga, et 17 Ärakiri 4-08-7605 püügipäeviku ja ümberlaadimisdeklaratsiooni mittekoguselised sissekanded ning kõik lossimisdeklaratsiooni sisekanded on õiged. Just nimelt nende sätete rikkumisele kapten H.Kumel poolt on väärteokirjelduses viidatud. Tegelikult lõpebki väärteokirjelduses H.Kumel käitumise kirjeldus just seal, et H.Kumel ei täitnud kapteni kohustusi kalasaaki käsitleva teabe registreerimisel. Sellele järgneb lause – „Valeandmete esitamine on kalapüügiseaduse § 20-2 p 8 mõistes kalavarude kaitset ja kasutamise korraldamist oluliselt häiriv tegevus.“ Ja väärteootsuse otsustavas osas on H.Kumel süüdi mõistetud kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli teokirjeldusest ei nähtu, millise tegevuse või tegevusetusega pani H.Kumel toime valeandmete esitamise ja tegelikult ka seda, kellele valeandmete esitamist talle süüks arvatakse. Väärteoprotokollist ei nähtu, millal H.Kumel valeandmeid esitas. Väärteoprotokolli teokirjelduses on peale kapten H.Kumel tegevuse (püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni täitmise) kirjeldust sõnaselgelt kirjas, et loaomanik esitas H.Kumel poolt täidetud püügipäeviku ja lossimisdeklaratsiooni originaallehed Põllumajandusministeeriumile. Kes on see loaomanik, väärteoasja materjalidest ei selgu. Kuidas said need andmed loaomaniku kätte? Kas ja mis alusel on loaomaniku poolt andmete esitamine arvatud H.Kumel teoks? Eelkirjeldatud küsimusteel väärtoeasjast vastuseid ei ole võimalik leida. Kalapüügiseaduse § 234 lg 1 näeb väärteona ette kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumise, samuti kala ümberlaadimise, mitut laeva hõlmava püügitegevuse või kala lossimise nõuete rikkumise ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud või arvatavalt tegelenud laevade loeteludesse kuuluvate laevade abistamise või kalapüügil kasutamise. Kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et H.Kumel`ile on just nimelt süüks arvatud kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumist. Tegemist on blanketse õigusnormiga, mis ilmselgelt tuli kohtuvälise menetleja poolt sisustada läbi teiste õigusaktide, sest sätestab sõnaselgelt, et tegemist on mingi kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumisega. Ka Riigikohtu lahend 3-1-1-69-06 sätestab sõnaselgelt – „Riigikohtu kriminaalkolleegium osutab sellega seoses taas varem väljendatud seisukohale, et blanketse kuriteokoosseisu korral tuleb see sisustada seadusest või muudest õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, mille rikkumises koosseisu realiseerimine seisneb“. Väärteootsuses ei ole kirjas, millise õigusaktiga kehtestatud andmete esitamise korda H.Kumel rikkus. Väärteoprotokolli teokirjelduses on H.Kumelile süüks arvatud kalasaaki käsitleva teabe registreerimise korra rikkumist – just nendele õigusnormidele on viidatud. Väärteoprotokollist ei tulene, kas H.Kumelil kui laeva kaptenil oli kohustus esitada kalapüügiga seonduvaid andmeid ja milline õigusakt selle kohustuse talle pani. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on jätnud kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 – s.o. karistusõigusnormi sisustamata. Seega on tegemist olukorraga, kus isikule esitatud süüdistus on konkretiseerimata – teo kirjeldus ei sisalda ei isiku poolt toime pandud tegu ega konkreetseid õigusnorme, mille rikkumist talle ette heidetakse. Kohtul ei ole võimalik väljuda väärteokirjelduse piiridest ja asuda ise teokirjeldust täpsustama. Kohtumenetluses kohtuväline menetleja küll selgitas, milliste õigusnormide rikkumist H.Kumel`ile süüks arvatakse, kuid kohus leiab, et väärteoprotokollis sisalduv teokirjeldus on siduv nii kohtuvälisele menetlejale kui kohtule ja seetõttu ei ole võimalik ka kohtuvälisel menetlejal enam kaebemenetluses teokirjeldust täpsustada ja sisustada teisel viisil kui see on kirjas väärteoprotokollis (kohtuvälisel menetlejal on võimalus väärteoprotokolli parandada vaid kohtueelses menetluses kui väärteootsus ei ole veel tehtud – sellise võimaluse annab

§ 68lg 2).

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-80-06 leidnud, et „.. kohtud on väärteoasja arutamisel seostud väärteoprotokolli piirdega, mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega. Seetõttu peab juba 18 Ärakiri 4-08-7605 väärteoprotokollis olema kirjeldatu tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. See tuleneb ka

§ 69

lg 2 p 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärtoeprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, ka süüteokoosseis on täidetud“. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väärteoprotokollis olevas teokirjelduses ei ole kirjas, millise teoga Harri Kumel pani toime valeandmete esitamise. Väärteoprotokollis ei ole viidet ka ühelegi andmete esitamise korrale, mille rikkumist H.Kumelile ette heidetakse. Kuna vastavalt

§ 87

arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses, siis ei ole võimalik kohtumenetluses eelkirjeldatud puudusi (süüks arvatava teo kirjelduse sisustamine konkreetsete tegudega ja blanketse karistusnormi sisustamine konkreetsete õigusnormidega) kõrvaldada ja väärtoemenetlus tuleb Harri Kumel suhtes Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

Järgmisena uurib kohus, millist tegu H.Kumelile veel süüks arvatakse ja kas see talle süüks arvatud tegu vastab süüteokoosseisule. H.Kumelile on väärteoprotokollis süüks arvatud järgmine väärtegu - Harri Kumel edastas 29.12.

  1. a kell 16:10 Keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu (Westmeri) sadamasse tulekust ja pardal olevate kalakoguste kohta, et laev TELISNA saabub sadamasse 29.12.2007.a kell 17:
  2. Seega ei edastanud Harri Kumel Keskkonnainspektsioonile teadet laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta enne sadamasse jõudmist õigeaegselt, millega rikkus kalapüügiseaduse § 18 lg 7 alusel kehtestatud keskkonnaministri 17.12.2002 määruse nr 76 „Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu“ § 2 nõuet, mille kohaselt teade laeva sadamasse tuleku ja pardal olevate kalakoguste kohta (edaspidi teade) edastatakse kala püügil, (siinkohal saab teokirjeldus otsa). Otsusesse on teo kirjeldusele lisandunud – vastuvõtmisel, transportimisel või töötlemisel Läänemerel vähemalt 2 tundi enne sadamasse saabumist. Kalapüügiseaduse § 18 pealkiri on Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kohustuslikkus. Lõige 7 sätestab, et merel kala püüdva, vastuvõtva, transportiva või töötleva kalalaeva kapten teavitab Keskkonnainspektsiooni laeva sadamasse tulekust ning pardal olevast kalakogusest. Teate esitamise aja, korra ning edastatavate andmete nimistu kehtestab keskkonnaminister määrusega. Vastav määrus nr 76 on keskkonnaministri poolt välja antud 17.12.2002 „Laeva sadamasse tuleku ning pardal olevate kalakoguste kohta teate edastamise aeg, kord ja edastatavate andmete nimistu.“ Määruse § 2 (mille rikkumist väärteokirjelduses H.Kumelile ette heidetakse) sätestab, et teade laeva sadamasse tuleku ja pardal olevate kalakoguste kohta (edaspidi teade) edastatakse kala püügil Läänemerel vähemalt 2 tundi enne sadamasse saabumist. § 6 sätestab erandi – kui Eesti lipu all sõitval laeval kulub püügikohast sadamasse jõudmiseks vähem kui 2 tundi, võib § 4 punktis 5 nimetatud andmeid edastada pärast püüniste nõudmist, kuid mitte hiljem kui 30 minutit enne sadamasse jõudmist. § 4 punktis 5 sätestatud andmed on laeva pardal olevad kalakogused kilogrammides liikide kaupa. Seega andmed laeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest on kalapüügiga seonduvad andmed ja eelnimetatud õigusakt kohustab neid andmeid esitama just kalalaeva kaptenit. Väärteoasjas on tõendamist leidnud H.Kumel enda ütlustega, et tema on kalalaeva TELISNA kapten. Järgmisena tuleb tuvastada, kas H.Kumel kui laeva kapten on eelnimetatud andmete esitamise korda järginud. 19 Ärakiri 4-08-7605 Väärteootsuses on kirjas, et H.Kumel poolt toimepandud väärtegu on tõendatud Keskkonnainspektsiooni 1313 kõneregistri teadetega laevade sadamasse tuleku ja kalakoguste kohta, mille kohaselt Harri Kumel edastas 29.12.2007 kell 16.10 Keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu sadamasse tulekust ja pardal olevate kalakoguste kohta. Kohus väärteotoimikust sellist tõendit ei leidnud. Sellist tõendit ei leidu ka väärteoprotokollis olevates tõendite loetelus. Kohtuväline menetleja on veel oma vastuses kaebusele leidnud, et isiku ütlustega ja Keskkonninspektsiooni valvetelefoni 1313 kõneregistri teadetega on tõendatud, et laeva sadamasse tulekust teatajaks on kalalaeva Telisna kapten Harri Kumel. Sellist tõendit ei ole kohtuväline menetleja esitanud ka kohtuliku uurimise käigus, kuigi kohtuistung on olnud edasi lükatud ja kohus on andnud pooltele võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Väärteoprotokollis ja otsuses on H.Kumel`ile süüks arvatud, et H.Kumel edastas 29.12.2007 kell 16.10 keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu sadamasse jõudmisest, et laev saabub sadamasse 29.12.2007 kell 17.
  3. Kohtuvälise menetleja seisukohas kaebusele /tl 29/ on aga leitud, et Keskkonninspektsiooni valvetelefoni 1313 kõneregistri teadetega laevade sadamasse tuleku kohta on tõendatud, et H.Kumel edastas Keskkonnainspektsioonile teate laeva Haapsalu sadamasse tulekust kell 00.00, seega 50 minutit enne sadamasse saabumist. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses leidnud, et H.Kumel süü väärtegude toimepanemises on tõendatud nelja tõendiga. Väärteoasjas kogutud tõendite analüüs otsuses sisuliselt puudub. Kohtuväline menetleja on välja valinud kogutud tõenditest neli tõendit ja nende põhjal teinud väärteootsuse, sisuliselt tõendeid hindamata. Kohtus kinnitas kohtuväline menetleja, et osa dokumente, mis on väärteoasjas kogutud, ei ole tõendid, vaid on informatiivse iseloomuga. Teised dokumendid, mis kohtuväline menetleja luges küll tõenditeks, kuid ütles, et andis neile hinnangu suuliselt. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel järginud väärteomenetluse norme, kui tõendid on jäetud otsuses hindamata, loetledes vaid suva järgi neli tõendit, millega loeb väärteo toimepaneku tõendatuks. Väärteotoimikus ei leidu tõendit selle kohta, mis kell H.Kumel valvetelefonile 1313 teate edastas. Kohus ei saa aru, kust kohast on kohtuväline menetleja võtnud otsusesse tõendi, kus menetlusalune isik oleks öelnud, et laev saabus sadamasse kell 17.
  4. Väärteotoimikus on menetlusaluse isiku H.Kumel ülekuulamise protokoll /tl 24/, kus H.Kumel on väitnud, et jõudis sadamasse umbes kell 17.
  5. Rohkem H.Kumel`it ei ole üle kuulatud. Kohtuväline menetleja tunnistas kohtuistungil, et väärteoasjas ei ole tuvastatud, mis kell tegelikult laev sadamasse jõudis Teine tõend – VMS andmed /tl 33/, kust on näha, et alates kella 16.10 on laeva kohta järgmised andmed – 29.12.2007 kell 16.48 on laev liikunud kiirusega 8.4 sõlme ja kell 18.42 laeva kiirus 0.2 sõlme. Mõlemal juhul on laeva asukohaks näidatud Haapsalu sadam. Selle tõendi järgi ei ole võimalik kindlaks teha ei teate esitamise aega ega sadamasse jõudmise kellaaega. Kolmas tõend – ekspertarvamus. Kohus leiab, et ekspertiisi teostamisel ei ole kohtuväline menetleja järginud menetlusnorme.

§ 24

sätestab, et ekspert osaleb väärteomenetluses kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. Ekspertiisi tegemist sätestab KrMS 3.peatüki 7.jagu. KrMS § 95 lg 2 sätestab, et eksperti määrates eelistab menetleja kohtueksperti ja riiklikult tunnustatud eksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku. Käesolevas väärteos ei ole eksperdiks määratud kohtueksperti ega riiklikult tunnustatud eksperti. Kohtuväline menetleja tunnistas kohtuistungil, et justiitsministeeriumi kodulehel riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjas on olemas merendusalaseid ekspertiise teostav ekspert, kuid selle eksperdi järjekorrad on nii pikad, et seepärast ei valinud ta riiklikult tunnustatud eksperti. Samas kinnitas kohtuväline menetleja, et tegelikult riiklikult tunnustatud eksperdiga ühendust ei võtnud ja ekspertiisi tegemise võimalust ja tähtaegu tema käest ei uurinud. 20 Ärakiri 4-08-7605 Vastavalt ekspertiisimäärusele /tl 36-37/ on kohtuväline menetleja määranud teha kalalaevade liikumise ja positsioneerimise ekspertiisi ja ekspertiisimääruse täitmine on ülesandeks tehtud Lars Krogius Baltic Ltd-le. Ekspertiisimääruse all on lause:“ Mind, Igor Golovini, on hoiatatud vastustusest teadvalt vale ekspertarvamuse andmise ja tõendite kunstliku loomise eest karistusseadustiku § 321 lõike 1 ja 2 järgi.“ Väärteoasja materjalide juures ei leidu ühtki tõendit selle kohta, mis asutus on Lars Krogius Baltic Ltd, millised on tegevusalad, et oleks võimalik veenduda, et see isik on muu asjakohaste teadmistega isik. Samuti ei olnud väärteoasja materjalide juures ühtki tõendit selle kohta, mis näitaks, kuidas on Igor Golovin seotud Lars Krogius Baltic Ltd-ga, miks on hoiatatud I.Golovini, kui ekspertiis on määratud teha Lars Krogius Baltic Ltd-s. Samuti ei ole väärteotoimiku ja ekspertiisiakti põhjal võimalik üheselt tuvastada eksperdi isikut, peale eksperdi nime ei ole mitte mingeid isikuandmeid, mis võimaldaksid eksperdi isikut tuvastada, kuigi KrMS § 107 lg 1 p 5 loetleb sõnaselgelt, et ekspertiisiakti sissejuhatuses märgitakse andmed eksperdi kohta, mis ei saa olla pelgalt eksperdi nimi. KrMS § 106 lg 2 p 3 on kirjas, et ekspertiisimääruses peab olema kirjas ekspertiisimäärust täitva eksperdi või riikliku ekspertiisiasutuse nimi. Seetõttu leib kohus, et kui ekspertiis teostatakse väljaspool riiklikult tunnustatud ekspertiisiasutust, tuleb juba määruses ära näidata konkreetne ekspert nimeliselt. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja, määrates ekspertiisi teostajaks muu asjakohaste teadmistega isiku, peab ära näitama asja juures olevate tõenditega, et muu eksperdiks pädev isik on asjakohaste teadmistega ja see isik peab ilmtingimata olema üheselt tuvastatav. Kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja kohtule Igor Golovin kohta järgmised dokumendid – Eesti Mereakadeemia diplomi, vahitüürimehe diplomi ja Eesti Mereakadeemia tõendi. Kohus leiab, et need dokumendid tuleb tõendite kogumist välja jätta, kuna väärteoasja materjalidest ei ole üheselt tuvastatav, et ekspert on just see Igor Golovin, kelle kohta dokumendid esitati. Seetõttu jätab kohus kõrvale ka kohtuvälise menetleja poolt kohtuistungil esitatud tõendi / KT tl 71 /, et Igor Golovin töötab Lars Krogius Baltic OÜ ekspert-kahjukäsitlejana. KrMS § 95 lg 3 kohaselt kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse KrMS § 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Kohus leiab, et käesoleval juhul on väärteoasja materjalidest vaid näha, et eksperti on hoiatatud vastutusest teadvalt vale ekspertarvamuse andmise ja tõendite kunstliku loomise eest KarS § 321 lg 1 ja 2 järgi – Igor Golovin on selle kohta andnud allkirja ekspertiisimäärusele, kuigi KrMS § 107 lg 2 kohaselt peab see allkiri olema ekspertiisiakti sissejuhatuses tehtud märkusele. Väärteoasja materjalidest ei selgu aga, kas eksperdile on selgitatud KrMS § 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Selle kohta väärteotoimikus tõendid puuduvad. Kohtuväline menetleja ütles kohtuistungil, et selgitas eksperdile õigusi ja kohustusi, kuid allkirja selle kohta ei võtnud. Kohus leiab, et ka asjaolu kohta, et eksperdile on selgitatud tema õigusi ja kohustusi eksperdina, peab väärteos olema kirjalik tõend – eksperdi allkiri. Kohus leiab, et seadusandja on just selleks sätestanud KrMS § 95 lg 2 lisatingimused juhuks kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, et menetlusalusel isikul oleks võimalik veenduda, et ekspert on erapooletu ja oma õigustest ja kohustustest teadlik. Vaid eelkirjeldatud nõuete täpsel järgimisel (mis on järgitav ka menetlusalusele isikule), saab ekspertiisi tulemuseks olla menetlusnorme järgides antud ekspertarvamus, mis saab olla väärteomenetluses tõendiks. Kohus leiab, et kuna kohtuväline menetleja ei ole ekspertiisi määramisel järginud seaduses sätestatud menetlusnorme, siis ekspertiisiakt tuleb käesolevas väärteoasjas tõendite kogumist välja jätta. Väärteotoimikus ei leidu ka ühtki muud tõendit selle kohta, mis tõendaks H.Kumel poolt väärteo toimepanemist. Kohtul on aga vastavalt

§ 123

lg 2 kohustus kaebuse kohtulikul arutamisel arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piirdest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 21 Ärakiri 4-08-7605 Nii on kohus kohtuistungil tuvastanud, et H.Kumel on talle süüks arvatava väärteo toime pannud. Ja väärteo toimepanek on tõendatud H.Kumel enda poolt kohtuistungil antud ütlustega - teatas kell 16.10 Keskkonnainspektsioonile kalakogused ja et jõuab sadamasse kell 17.

  1. Tegelikult jõudis sadamasse kell 18.
  2. Kohtuvälises menetluses on H.Kumel öelnud, et laev jõudis sadamasse umbes kell 17.
  3. Muid tõendeid teatamise kohustuse rikkumise kohta kohtule esitatud ei ole. Kuna kohtuvälises menetluses on H.Kumel üle kuulatud väga lühidalt (sisuliselt käesoleva väärteo kohta teda küsitletud ei ole), siis kohus loeb usaldusväärseks kohtuistungil H.Kumel poolt antud ütlused, kuna kohtuistungil küsitleti H.Kumelit väga üksikasjalikult ja kogu reis taastati sisuliselt minutilise täpsusega. Seega on tõendamist leidnud, et H.Kumel täitis kapteni kohustust - teatas vastavalt Keskkonnaministri määruse nr 76 17.12.2002 § 2 sätestatud andmed. Kas aga ka õieaegselt – s.o. vähemalt 2 tundi enne sadamasse saabumist? Tuvastatud on, et H.Kumel teatas laeva sadamasse saabumisest 10 minutilise hilinemisega. Kohus ei nõustu kaitsja väidetega, et teate võib esitada hiljem, kui kalakogused ei ole kindlaks tehtud. Määrus näeb ette erandi, et kui laeval kulub püügikohast sadamasse jõudmiseks vähem kui 2 tundi, võib laeval olevad kalakogused kilogrammides liikide kaupa teatada mitte hiljem kui 30 minutit enne sadamasse jõudmist. H.Kumel ütlustega on kindlaks tehtud, et püük lõpetati – traal tõmmati peale ja võeti suund kodu poole kell 14.
  4. Seega eelnimetatud erand sellele püügireisile ei kohaldu. Ja kui püügikoht on lähemal kui 2 tundi, siis ei ole ette nähtud mingeid erandeid, mille puhul oleks võimalik laeva sadamasse tulekust ja kalakogustest teatada hiljem kui 2 tundi ette. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2.peatüki 3.jaos sätestatud süüd välistava asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et H.Kumel on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi ja tegu on õieti kvalifitseeritud – kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi, sest tegemist oli kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumisega. Järgmisena käsitleb kohus küsimust, ka H.Kumel`it tuleb tema poolt toime pandud väärteo eest ka karistada. Esiteks märgib kohus, et kohtuväline menetleja ei ole karistust määrates lähtunud karistuse mõistmise alustest. Väärteootsuses on kirjas, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud H.Kumel käitumises puuduvad, muus osas ei ole kohtuväline menetleja karistuse mõistmist motiveerinud – otsustavas osas on vaid kirjas, et H.Kumel`it tuleb karistada kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut s.o. 9000 krooni, s.t. et H.Kumelit on karistatud ühe karistusega. Kalapüügiseaduse § 23-4 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et H.Kumel`it karistas sellepärast ühe karistusega, et tegemist oli ühe teoga ja karistas keskmise määraga. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteootsuses kirjeldatud tegude puhul oli tegemist ühe teoga. Ühe teoga on tegemist, kui tegu avaldub ümbritsevale keskkonnale ühe tervikuna. Kohus leiab, et asjaolu, et H.Kumel väidetavalt pani toime väärteod ühel püügireisil, ei andnud kohtuvälisele menetlejale alust väita, et tegemist oli ühe teoga. Kohus leiab, et H.Kumelile süüks arvatavad teod olid selgelt kaks erinevat käitumisakti – üks oleks olnud valeandmete esitamine ja teine valel ajal sadamasse tulekust teatamine. 22 Ärakiri 4-08-7605 Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on H.Kumel tunnistanud oma süüd selles, et teatas sadamasse saabumisest mitteõigeaegselt, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et H.Kumel süü ei ole suur, sest kui määrus kohustab teatama sadamasse tulekust vähemalt 2 tundi enne, siis H.Kumel eksis selle vastu 10 minutiga.

§ 30

lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Käesolevas väärteoasjas leiab kohus, et vääreomenetlus H.Kumel suhtes kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra rikkumises tuleb lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. H.Kumel puhul esineb karistust kergendav asjaolu, süü ei ole suur. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas kohtuvälise menetleja ametniku poolt väärteoasja menetlemine oluliselt menetlusnorme rikkudes, on sellisel määral kahjustanud kohtuvälise menetleja mainet, et väärteomenetluse jätkamine riivaks ilmselgelt avalikkuse õiglustunnet ja seeläbi saab väita, et avalik menetlushuvi käesolevas asjas puudub. Sisuliselt ei olnud kohtuvälises menetluses kogutud ühtki tõendit, mis oleks tõendanud H.Kumel poolt väärteo toimepanemist. Kui tegu on nüüdseks tõendamist leidnud ainult H.Kumel enda poolt antud ütlustega, oleks ilmselgelt ebaõiglane teda karistada. Lisaks peab kohus juhtima tähelepanu asjaolule, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetledes järginud menetlusnorme. Vastulauses esitatud vastuväidetele on kohtuvälise menetleja otsuses küll vastanud, kuid eelkõige tuleb vastusest ilmsiks asjaolu, et kohtuväline menetleja on otsuse rajanud vaid ühele tõendile – ekspertiisile, on eelistanud väga selgelt ühte tõendit teistele, mis on KrMS § 61 lg 1 sätestatu rikkumine. Peale selle on otsus täis üldisi hinnanguid, milliseid kohtuväline menetleja on endale andnud, kuid otsuses endas nende hinnangute järgimist kohtuväline menetleja kohtuistungil näidetena tuua ei osanud. Otsuse punktis 5 on kirjas, et tõendite loetelu ja analüüs on käesoleva otsuse kirjeldavas osas. Kohus ei saa sellega nõustuda, tegelikult tõendite analüüs otsuses puudub. Ka punktis 1.9 on veelkord viidatud, et protokolli koostamisel hindas Keskkonnainspektsioon väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid kogumis. Otsuse kirjeldavas osas on sisuliselt kirjas vaid neli tõendit, millega loetakse süü tõendatuks. Ka nende tõendite omavahelist analüüsi otsuses ei ole. Kohtuväline menetleja väitis kohtuistungil, et analüüsis tõendeid suuliselt, mis ei ole ühegi menetlusnormiga lubatud. Otsuse kujunemine peab olema jälgitav. Otsuse põhiväide on, et kohtuväline menetleja on järginud kõiki seaduses sätestatud menetlusnorme, hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja väärteo toimepanemist tõendab ekspertarvamus. Tegelikult on kohtumenetluses ilmnenud, et kohtuväline menetleja on menetlussätteid järginud valikuliselt, enamus menetlust on läbi viidud suvaliselt, parema äranägemise järgi. Otsus on täis vastuolusid. Nii on kohtuväline menetleja otsuse p 1.3 kinnitanud, et H.Kumel pani väärteo toime tegevusetusega, seejärel punktis 1.4 analüüsitakse H.Kumeli tegevust, mis täitis süüteokoosseisu. Kohus leiab, et kõik kohtuvälise menetleja poolt toime pandud väärteomenetlusõiguse rikkumised kogumis on sellise ulatuse ja mahuga, mis ei võimaldanud menetlusalusel isikul ilmselgelt oma kaitseõigust teostada ja just ka seetõttu tuleb teises väärteoepisoodis menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Süüteo menetlemine isiku suhtes on selline tegevus, mis tihti toob kaasa põhiõiguste tugeva riive ja seetõttu tuleb menetlusnormidest väga täpselt kinni pidada, et menetlusalusel isikul oleks võimalik end menetluses kaitsta ja et kohtuvälise menetleja tegevus oleks menetlusalusele isikule arusaadav. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei või väärteoasja menetledes käituda viisil ja teha toiminguid, milliseid ei näe ette menetlusnormid. Lähtudes eeltoodud asjaoludest lõpetab kohus väärteomenetluse teise väärteoepisoodis otstarbekuse kaalutlusel

§ 30lg 1 p 1 juhindudes.

Menetluskulud. 23 Ärakiri 4-08-7605 Kohtuväline menetleja on otsuse otsustavas osas H.Kumel`ilt välja mõistnud menetluskulud 6750 krooni. Otsusest jääb arusaamatuks, mis kulud need on, otsuses puudub igasugune seletus. Väärteotoimikuga tutvudes on võimalik järeldusele jõuda, et ilmselt tuleneb see summa VT tl 69 olevast arvest, millelt on näha, et Keskkonnainspektsioonile on esitatud arve Lars Krogius Baltic OÜ poolt ning sellelt ühe summana nähtub, et ekspertiisi teostamine M/L Telisnaga seoses on maksnud 6750 krooni. Ka kohtuväline menetleja kinnitas kohtuistungil, et just ekspertiisi summa see ongi, mis on menetlusaluselt isikult välja mõistetud. Samas ei osanud kohtuväline menetleja seletada, miks ei ole ekspertiisi tasu välja mõistetud koos käibemaksuga. Kuna menetluskulu 6750 krooni, mis on H.Kumel`ilt väärteootsusega välja mõistetud on seotud ekspertiisiga, millise tõendi kohus jättis kõrvale, kuna ekspertiis ei olnud teostatud vastavalt menetlusnormidele, siis ei kuulu ekspertiisitasu välja mõistmisele H.Kumel`ilt ja tuleb jätta Keskkonnainspektsiooni kanda. Kaebuse esitaja taotles menetluskulude – kaitsjale makstud tasude ja saamata jäänud töötasu hüvitamist. KT tl 23 on kaks kviitungit, mille kohaselt on Harri Kumel`ilt FIE Reet Vokk laekunud Kviitung order nr 0611 20.06.2008 kohaselt 4720 krooni vastulause koostamise eest väärteoasjas ja orderi nr 0708 järgi 22.07.2008 4720 krooni kaebuse koostamise eest kohtule väärteoasjas 06400508. KT tl 73 on FIE Reet Vokk esitanud Harri Kumel`ile arve-kviitung nr 30032009 30.03.2009, mille kohaselt on ostja ostnud järgmist kaupa: kohtuistungil kaitsja osalemise eest 04.03.2009 5 tunni eest ja 30.03.2009 4 tunni eest kokku 9000 krooni, millele lisandub käibemaks 1620 krooni, kokku 10620 krooni. Kokku on menetlusalusel isikul tekkinud kulu kaitsjatasu näol 20060 krooni. Kohus leiab, et kaitsjatasu suurus on põhjendatud ja vajalik. Kohus arvestab eelkõige seda, et kohtuväline menetleja on väärteomenetlust läbi viies rikkunud väärteomenetluse sätteid, mis on isikul enda kaitsmise ilmselgelt väga raskeks teinud. Samuti venisid kohtuistungid pikaks seetõttu, et kohtuväline menetleja ei orienteerunud väärteoasja materjalides ja ei osanud selgitada, kuidas ta on otsuses tehtud järeldusteni jõudnud. Kui kohus katkestas kord istungi, et kohtuväline menetleja saaks väärteoasja materjalid endale selgeks teha, siis järgmiseks kohtuistungiks ei olnud olukord paranenud. Väärtootsusest otsuse kujunemine ei selgu. Nendel asjaoludel on ka valitud kaitsjale makstud tasu 20 060 krooni põhjendatud ja vajalik. Kohus lisab, et kaitsjatasu hüvitamise taotlus ja seda kinnitavad tõendid on esitatud õigeaegselt – enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, sest kohus peab menetluskulude otsustuse tegema koos lahendiga. Kohus leiab, et tõendatud on ka asjaolu, et H.Kumel on FIE-le Reet Vokk 20.06.2007 ja 22.07.1008 tasunud kummalgi korral 4720 krooni, kokku 9440 krooni. Samuti loeb kohus vastavalt tl 73 olevale arve-kviitungile tõendatuks, et H.Kumel`il on tekkinud kohustus kaitsjale tasuda kohtuistungitel õigusabi osutamise eest koos käibemaksuga 10620 krooni. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-125-04 leidnud, et „Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kindlakstegemisel ei saa piirduda ainult kaitsealuse poolt juba makstud tasuga. KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas õigeksmõistetu on valitud kaitsja osutatud õigusabi eest kohtukulude küsimuse otsustamise momendiks juba tasunud või mitte ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui õigeksmõistetul on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus.“

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus leiab, et kaitsja tasu tuleb H.Kumel`ile hüvitada riigieelarve vahenditest. Kuigi kohus ühes väärteoepisoodis lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel, leiab kohus, et kaebuse esitajale tuleb hüvitada kogu valitud kaitsjale makstud tasu, sest kulud on tekkinud ennekõike kohtuvälise menetleja tegevusest – menetlusnormide eiramisest. Sisuliselt on kohtuväline menetleja jätnud ka selles väärteos tõendid kogumata, milles kohus lõpetas menetluse otstarbekuse kaalutlusel, tegu sai ju tõendatud H.Kumeli enda ütluste pinnalt, mis ta andis kohtuistungil. 24 Ärakiri 4-08-7605 KT tl 72 on AS C tõend selle kohta, et Harri Kumel töötab AS C kalalaeval Telisna kaptenina ja keskmine päevatasu on * krooni, tunnitasu * krooni. H.Kumel puudus töölt 04.03.2009 ja 30.03.2009 4 tundi, mistõttu jäi tal saamata töötasu 04.03 tööpäeva seest * krooni ja 30 märtsi eest * krooni. Kokku saamata jäänud töötasu summa * krooni. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega (väärteomenetlusega). Menetlusosaline vastavalt

§ 16on menetlusalune isik ja tema kaitsja.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku saamata jäänud tulu - töötasu ei saa lugeda seoses väärteoasja menetlusega tekkinud kuluks, sest KrMS § 178 lg 1 p 1 loeb kannatanu, tunnistaja, koosseisuvälise tõlgi, eksperdi ja spetsialisti saamata jäänud sissetuleku (kui talle ei säilitata töökohal palka) kriminaalmenetlusega seoses tekkinud kuluks. Kohus leiab, et KrMS § 178 sätestatud loetelu on kinnine ning selles loetelus ei ole seadusandja nimetanud süüdistatavat (väärteomenetlusele üle kantuna menetlusalust isikut). Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitajale ei kuulu hüvitamisele saamata jäänud palk, mis tal on jäänud saamata seoses kohtuistungil osalemisega. Otsuse tegemisel juhindub kohus

§-dest 23, 29 lg 1 p 1, § 30 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, KarS § 56 lg 1, Kalapüügiseaduse §-st 23-4 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 25

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.