← Eesti

1-08-1893\33

Obsah (4)§ 201§ 65§ 68§ 56

1-08-1893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2008. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-08-1893 (05260101100) Kohtunik

§ 201

lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Külli Saks Süüdistatav Margus Tomp (endine Sepa) Elukoht: XXXXXX X-XX, isikukood: 37606282773; Tõkend Varasem karistatus: kriminaalmenetluse korras karistatud 4-l korral; väärteomenetluse korras karistatud 5-l korral. Vahistamine alates 05.09.2008.a. Kaitsja Adv. Anne Vissak RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas: süüdi tunnistada Margus Tomp (endine Sepa)

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2004.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kahe) aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.10.2004.a, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista Margus Tombile (endine Sepa) 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates Margus Tombi (endine Sepa) vahistamisest 05.09.2008.a. ja tõkend vahistamine jätta endiseks. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista Margus Tombilt (endine Sepa): - 17 500 (seitseteist tuhat viissada) krooni L.N. kasuks - 4000 (neli tuhat) krooni MTÜ Endiste Üliõpilaste Selts Raimla kasuks - 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni - L.H. kasuks Välja mõista Margus Tombilt (endine Sepa) 11 211.30 (üksteist tuhat kakssada üksteist) krooni ja 30 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas (endine Eesti Ühispank) või arvele nr 221023778606 Swedpangas (endine Hansapank), viitenumber

  1. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates
  2. oktoobrist 2008.a. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Margus Tompi (endine Sepa) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse - ajavahemikus 13.06.2004.a kuni 08.07.2004.a sai Tartus, XXX 62e asuvas L.N. eramus L.N. ja T.N. kokku 45 000 XXX 62e eramu remonditööde teostamiseks vastavalt FIE Margus Sepa ja L.N. vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 13062004, millisest summast 24 500 krooni oli ettemaks lõpetamata tööde eest. Tegelikkuses Margus Tomp (endine Sepa) lubatud remonditöid lõpule ei viinud ja omastas L.N. ja T.N. ettemaksuna saadud 24 500 krooni. - isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, sai 09.09.2004.a. Tartus MTÜ Endiste Üliõpilaste Selts Raimla (asukohaga Tartu, XXX 42) kahe keldriakna veekastide ehitamistööde teostamiseks ja ehitusmaterjalide soetamiseks MTÜ juhatuse liikmelt J.L. ettemaksu 4500 krooni, lastes kanda nimetatud rahasumma oma tuttava M.S. arvelduskontole nr XXXXXXXX Hansapangas. Tegelikkuses teostas Margus Tomp (endine Sepa) MTÜ Endiste Üliõpilaste Selts Raimla objektil remonditöid koos materjali maksumusega 500 krooni väärtuses ning ülejäänud 4000 krooni mittetulundusühingult ettemaksuna saadud summast omastas. - 27.04.2005.a sai Tartus, XXX 41 asuvas L.H. eramus L.H. 25 000 krooni ettemaksu eramu remonditööde teostamiseks vastavalt FIE Margus Sepa ja L.H. vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingule nr 27.04.
  3. Tegelikkuses Margus Tomp (endine Sepa) töövõtulepingust tulenevad kohustusi täitma ei asunud ning omastas L.H. ettemaksuna saadud 25 000 krooni. Sellega Margus Tomp pani toime

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused 2

(12)Kohus, asja arutanud ja hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et Margus Tombi süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Kohtus süüdistatav Margus Tomp (endine Sepa) end Lembit ja T.N. raha omastamises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõlmis ta L.N. lepingu 2004.a juunis ja sai L.N. 12 000 krooni 13.06.2004.a ning 15 000 krooni 21.06.2004.a. 15 000 krooni sai ta lisatööde materjalideks, selle eest ta ostis katusepleki kahele katusele, kattekile, katusepleki kruve, kruntmaterjali, lauad, värvi, vihmaveerennid, silikooni, krohvisegu ja veel nipet-näpet. Tellingud olid tal Cramost juba enne tööde alustamist renditud. L.N. oli esimene kokkulepe pritskrohvimine. Ise ta pritsimistöid ei teinud, pritsija oli H.T. ja R.J. oli abitööline, segutegija. Kõigepealt puhastasid nad liivapritsiga fassaadi ja tõid esile suuremad mõrad, mis pandi kinni. Tänavalt vaadates oli paremas nurgas ruutmeetrine krohv maha kukkunud, selle krohvisid nad ära ja katsid pritskrohviga. Tema ise valas trepi. Objektilt lahkusid nad juulis, 08.07 oli viimane rahamaksmine ja siis ta viis kõik asjad objektilt ära. T.N. maksis talle tehtud töö eest 05.07 1000 krooni, 07.07 3500 krooni ja 08.07 13 000 krooni, 2000 krooni jäi maksmata, sest vihmaveetorud, kokku 5 m, jäid sisse, kuna torud olid valesti tehtud ja aknad jäid puhastamata. Kui nad 08.07 objektilt lahkusid, läks ta T.N. juurde, kes ütles, et maja on laiguline. Ta ütles, et krohv peab kuivama 120 päeva või rohkem ja ei oska täpselt öelda, kas jääbki laiguliseks. Krohvimistööd said lõpetatud, T.N. ei jäänud kokkulepet krohvimistööde lõpetamise osas. Mõrade eest ta ei saa vastutada, kui ta paneb pritskrohvi vanale krohvile. Ta ütles T.N. , et plekifirma, kellele ta torude eest maksis ja kes kalde valesti mõõtis, tuleb

  1. juulil ja paigaldab vihmaveetorud. Saamata jäänud 2000 krooni katab paigaldamata jäänud torude hinna. Töömeestele maksis ta lubatud raha ära. Hiljem ei olnud ta erinevatel telefoninumbritel kättesaadav, kuna unustab tihti telefone ehituspoodidesse. Süüdistatav ei tunnistanud ka oma süüd MTÜ EÜS Raimlalt 4000 krooni omastamises. Süüdistatava ütluste kohaselt töötati XXX 42 objektil kaks päeva, 09.09 sõlmiti leping ja töid alustati 10.
  2. Kuna ta enda pangaarve oli kohtutäituri pool suletud, kanti 4500 krooni M.S. arvele. 11.09 vedas ta ise objektile materjale: kruusa, killustikku, puitmaterjali ja armatuuri. Kuna värav oli lukus, pidi J.L. ta sisse laskma. Nad kaevasid augu, panid kile alla ning täitsid kruusa ja killustikuga. Kuna oli soine maa, siis pidid nad laudadest vajumise vastu toe tegema, sest kruus, mille ta esimesel korral tõi, vajus alla. Tööd jäid katki, kuna ta haigestus 11.09 õhtul, palavik oli 40,5 kraadi. Hommikuks tekkisid käele vinnid, mis lõhkesid. See tekkis maapinnast. Siis hakkas ta mädanema ja pöördus perearsti juurde, kus käis end sidumas, arst kirjutas talle antibiootikume. Läks kaks ja pool nädalat mööda enne, kui sai midagi puudutada. Ka R oli sama haigus ja ta viis R rohud. Mõned päevad enne XXX objekti käis ta tööl ka ühes teises kohas. Kohtus avaldati süüdistatava poolt eeluurimisel antud järgmised ütlused: „…mina hankisin saadud raha eest kohe samal päeval materjalid ja viisin need ka objektile ühingu R majja (tl 71); …13.09.2004.a käisin Lagaveres betooni valamas. Sain ilmselt mingi nakkuse, kuna mul läks sõrm ja käsi mädanema. Seetõttu ma ei ole saanud XX 42 töid teostada (tl 54);“ Kohtus väitis süüdistatav, et uurija ajas ta segadusse ja kuupäevad on valesti märgitud, betooni käis ta valamas 08.09 ja nakkuse sai ta XX tänavalt. Materjalid viis ta objektile 11.09 hommikul. Süüdistatav hindas XXX tänaval tehtud tööde hinnaks koos materjalide maksumusega 4620 krooni, saadud 4500 krooni väärtuses on ta töid teostanud ja materjale ostnud. Süüdistatav tunnistas kohtus oma süüd L.H. 25 000 krooni omastamises. Süüdistatava ütluste kohaselt käis ta XXX tänava objektil koos R.J.. L.H. sõlmiti leping tööde tegemiseks. Ta sai L.H. käest 25 000 krooni sularahas, ta andis selle eest vastu kviitungi. Saadud raha eest pidi ta ostma materjali: krohvi, müürisegu, penoplasti, liimi, võrku, tüübleid, dekoratiivkrohvi. Algul pidi objektil töötama R.J., aga kuna Raivo ütles, et ei oska laduda, hakkas ta uut meest otsima. Materjalid lubas ta kohale tuua samal õhtul, kuid muud asjad tulid vahele. Ta soovis XXX 41 3

(12)töid alustada, kui koju minnes sai ta Rimi poe parklas sai väikese kolaka ning raha võeti talt ära. Politseid ja L.H. ta ei teavitanud, kuna lootis, et lahendab asja ära. Siis luges ta ühel päeval lehest artiklit enda kohta. Ta helistas ja vastati, et politsei tegeleb asjaga ja pandi toru ära. Kannatanu L.N. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2004.a algul hakkasid nad abikaasaga otsima varianti, et neile kuuluva elamu XXX 62e krohvvooder saaks vahetatud ja tehtud mõned lisatööd. Ta helistas „Postimehes“ ilmunud kuulutuse peale, kus FIE pakkus krohvimistöid. Samal päeval ilmus tema juurde Margus Sepa, kes lubas korraldada kõik soovid seoses maja krohvimisega. 13.06.2004 sai süüdistatavaga sõlmitud vastav töövõtuleping kogusummale 36 500 krooni. Kõige suuremaks tööks oli maja krohvimine. Neil oli kokkulepe, et süüdistatav võtab kogu töö ette algusest lõpuni, st kuni koristustöödeni välja ja annab neile üle valmis produkti. Lepingus sai ette nähtud vastav tähtaeg, aga tööde algus venis süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel. Ilmad olid halvad. Lepingus oli ette nähtud ettemaks 12 000 krooni, selle summa sai süüdistatav 13.06.2004 ja andis vastava kviitungi. Lisaks põhisummale 36 500 krooni lisandusid veel teatud tööd, tuulekodade katused said asendatud ja kogu lepingu maksumus läks seetõttu suuremaks. Lepingust tuleneb selgelt summa 24 500 krooni, mida süüdistataval ei olnud enne õigust saada, kui kogu töö on tehtud. 21.06.2004 andis ta süüdistavale veel täiendavat avanssi 10 000 krooni, mis oli tingitud asjaolust, et 22.06.2004 sõitis ta kuuks ajaks Ameerikasse ja tal oli hirm, et tööd jäävad pooleli. Lisaks maksis ta lisatööde katteks 5000 krooni. Kuna süüdistatav oli kaval ja libeda keelega, sai ta rohkem, kui vaja. Lõplik kokkulepe oli selline, et süüdistatav saab tema abikaasa käest 20 000 krooni, kui kõik kokkulepitud tööd on tehtud. Ometi oskas süüdistatav tema abikaasalt erinevatel põhjustel välja petta 18 000 krooni ettemaksuna. Peale seda, kui ta Ameerikasse sõitis, ei olnud tehtud enam ühtegi tööd. Tsiviilnõue jääb 18 000 krooni, sest 24 500 krooni on tal raske tõendada. 18 000 eest pidi süüdistatav tegema järgmised tööd: maja krohvi paigaldamine ja koristamine (akende puhastamine ja ehitusprahi äravedu). Seda süüdistatav ei teinud. Ameerikast tagasi tulles püüdis ta süüdistatavaga ühendust saada, kui viimase telefon ei vastanud. Ta saatis süüdistatavale tähitud postiga ka vastava nõude, millele too ei vastanud. Tal õnnestus süüdistatav siiski kodusel telefonil kätte saada ja oma nõudmised telefoni teel esitada. Tänase päevani ei ole midagi järgnenud, kriminaalhooldusametnikuga kokkulepitud kohtumisele süüdistatav ei ilmunud. Saadud raha eest on süüdistatav teostanud tuulekodade katuste paneku, maja seintelt vana lahtise krohvi eemaldamise ja maja krohvimise pooleteise kordselt, (miinimum oleks nõudnud vähemalt kahte krohvimist nagu kokku lepitud), kuid lihvitud ja krohvitud on poole maja ulatuses ning mõningal määral teostati vana krohvi vahekohtade lihvimine. Süüdistatav oli teadlik, et töö on lõpetamata, selles ei olnud kellelgi kahtlust, et töö on pooleli. Lisaks on üle valatud üks trepp, mille suhtes pretensioone ei ole. Krohvimistööd ja vihmaveesüsteemide panek jäi poolikuks (rennid on paigaldatud, torud mitte), ühe korra tuleks veel lihvida ja katta, koristustööd jäid täielikult tegemata. Kui töid teostati, oli objektil kolmneli inimest, ka süüdistatav ise töötas vahepeal. Koristustööd lepiti kokku suusõnaliselt, sellest oli sõnaselgelt juttu. Tunnistaja T.N. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tema abikaasa L.N. sõlmis süüdistatavaga lepingu 13.06.2004.a. Lepingu sisuks oli krohvitööde teostamine ja välistrepi valamine, hiljem lisandus veel töid. Lepingu sõlmimisel sai süüdistatav tema abikaasalt 12 000 krooni ja vahetult enne abikaasa Ameerikasse sõitu veel 10 000 ja 5000 krooni. Abikaasa jättis talle veel 20 000 krooni, et ta saaks ära maksta, kui tööd on lõplikult teostatud. Ta maksis süüdistatavale raha kolmel korral kokku 17 500 krooni: 05.07 asjaajamiste eest 1000 krooni, 07.07 tellingute tasu 3500 krooni ja 08.07 krohvimistööde lõpetamise eest 13 000 krooni. 2000 krooni jäi maksmata. Lisaks maksis ta 03.07 töölisele 500 krooni, kuna nad ei saanud süüdistavaga kontakti. Ta maksis süüdistatavale ja töölisele sularahas. Maksmise kohta ei jäänud mingit kviitungit. Saadud raha eest lubas süüdistatav teostada krohvimistööd, viimistlemise ja paigaldada 4
(12)vihmaveetorud. Samuti akende puhastamise pritskrohvist, vundamendi plekkpiirete paigalduse ja prahi koristamise. Peale viimast maksmist 08.07 ta enam süüdistatavat ei näinud. Süüdistatav küll lubas tulla 12.07 kohale koos brigaadiga, aga ei tulnud. 08.07 lubas süüdistatav lõpetada krohvimistööd ja teha korda kõik, mis jäi lõpetamata. Ta näitas näpuga ette, et tuleb teha krohviparandusi ja veel krohvida teist korda kuna maja oli kirju. Süüdistatav lubas tulla ja kõik lõpuni teha. Süüdistataval jäi 2000 krooni saamata ja ütles, et kuhu ta ikka kaob, vaid tuleb ja teeb kõik ära. 18 000 krooni eest lubatud tööd jäid tegemata. Kolmel korral raha küsimas käies vaatas süüdistatav, mida töölised teevad ja tegi vahepeal ka ise mõned tööd. Enamus töödest tegid kaks töölist, Ü ja H, kes krohvisid, värvisid laudu ja paigaldasid plekki katusele. Ta üritas süüdistatavaga telefoni teel kontakti saada, kuid keegi ei võtnud vastu. Juuli algul, kui ta raha andis, ei tehtud peaaegu midagi, ilmad olid ka vihmased ja ei saanud väljas midagi teha. Kui ilm oli ilus, olid töölised tööl. Kui abikaasa Ameerikast saabus, oli kõik lõpetamata. Vihmaveetorustik oli valmis osaliselt, krohvimistööd olid pooleli, mõnes kohas krohv puudus ja aknad olid krohvist puhastamata. Materjalidest osteti objektile pritskrohvi, lauad, tööriistad, ketaslõikur, pritsimisvahend, värv, plekk ja vihmaveetorud. Tellingud renditi nädalateks ja need paigaldati siis, kui abikaasa oli veel kodus. Tunnistaja R.J. andis kohtus ütlusi selle kohta, et teab Margus Sepat, kuna elab temaga üle tee juba 15 aastat. Ta töötas süüdistatava heaks XXX tänaval umbes kolm või neli aastat tagasi. Tegu oli kahekordse individuaalmajaga, tööde algus oli kevadel. Seal oli vaja krohvida, teha krohviparandusi ja mingi trepp oli. Temaga koos töötas seal veel H.T. Töö eest pidi tasuma süüdistatav, summa ei ole tal meeles. Oli suusõnaline kokkulepe. Nad töötasid objektil kuskil jaanipäevani. Tema tegi H.T. , kes pritsis, segu ette. Nad puhastasid maja liivapritsiga ja T lasi pritsiga peale. Krohvimistööd pooleli ei jäänud. Lisaks värvisid nad laudu ja tegid vihmaveetorustikuga seonduvaid töid. Tema pani vihmaveetorud trepi juurde. Osa torudest jäi jaanipäevaks paigaldamata, trepp sai valmis. Ta ei tea, kas plekkpiirded said jaanipäevaks tehtud. Süüdistatav maksis nii palju, kui lubas, osaliselt pidid nad raha hiljem saama. Kogu raha ta ei saanud, kuna süüdistataval ei olnud raha. Kui ta jaanipäeval objektilt lahkus, pidi süüdistatav organiseerima veel torude paigaldamise. Süüdistatav maksis mitu korda, enne jaanipäeva said nad viimase summa. Nemad tegid kogu töö ära, mida nad tegema pidid. Kohtus avaldati tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt „…olid jaanipäevaks maja juures paigaldamata vihmaveetorud ja tegemata olid trepid. Vundamendi plekkpiirded minu arvates paigaldatud ei olnud. Margus Sepa sõnul pidid neid töid tegema teised mehed. Mina sain aru Margus Sepa jutust, et kuna objekt jäi lõpetamata, siis ei maksnud majaperemees kogu summat ja sellepärast ei saanud me tema käest kogu töö eest ettenähtud raha (tl 89).“ Kohtus väitis tunnistaja, et nii võis olla, aga trepid olid vist ikka tehtud. Vihmaveetorud jäid panemata, kuna ei sobinud omavahel kokku ja pidid tulema plekksepad seda tegema. Krohvimistööd said nad tehtud. Aknad jäid pesemata. Ehitusprügi sai maja juurest ära viidud. Süüdistatav tõi laenutusest tellingud. Ta ei mäleta, kui palju süüdistatav talle võlgu jäi, kuid enne jaanipäeva said nad viimase summa. Kohtus avaldati XXX tänava objektist 14.09.2004.a tehtud fotod (tl 18-31). Tunnistaja väitis toimiku leheküljel 18 näidatud foto kohta, millel on näha krohviga kaetud aknad, et aknaid nad puhastama ei pidanud. Leheküljel 20 oleval fotol on näha töö tulemus nii nagu see pidi jääma. Küsimuse peale, kas toimiku lehel 21 nähtuva foto põhjal ei tuleks veel kord krohvida, arvas tunnistaja, et seda saaks hinnata H.T.. Lisaks käis ta koos süüdistavaga vaatamas ühte objekti XXX tänavas, kuid seal oli vaja teostada imelikke töid ja ta ütles süüdistatavale, et tema seal töid ei teosta. Majas sees ta ei käinud ja raha üleandmist pealt ei näinud. Kannatanu MTÜ Endiste Üliõpilaste Selts Raimla esindaja K.P. andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2004.a leidis Raimla liige J.L. Margus Sepa, et viimane teostaks XXX 42 asuva MTÜ hoone keldriakende veekastide ehituse. Nad sõlmisid 2004.a lepingu, mille kogumaksumus oli 8500 5
(12)krooni, süüdistatav pidi ehitama kahele keldriaknale veekastid. Süüdistatavale maksti vastavalt lepingule 4500 krooni ette materjalide eest. Reaalselt tehti töid kaks päeva, neile tundmatuks jäänud isik kaevas kaks auku keldriakende juurde ja toodi lauamaterjali vaid 500 krooni eest. 4000 krooni süüdistatav omastas. Kannatanu esindaja isiklikult tööde organiseerimisega kokku ei puutunud. J.L., kes tegeles asja organiseerimisega, üritas tulutult süüdistatavaga kontakti saada, kuid see ei õnnestunud. MTÜ EÜS Raimla tsiviilhagi on 4000 krooni. Tunnistaja J.L. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tutvus süüdistavaga 2004.aastal, kui otsis tudengiorganisatsioonile MTÜ EÜS Raimla remondimeest. Ta oli tollal MTÜ juhatuse liige. Oli tarvis teostada aknakastide tööd hoonest väljaspool. Firma leidmisega oli raskusi. „Postimehest“ leidis ta telefoninumbri ja sai kokku süüdistavaga. Nad vaatasid tööpaiga üle, leppisid kokku töö hinnas ja sõlmisid lepingu 09.09.2004.a. Objekt asus Tartus, XXX
  1. Töö hind oli 8500 krooni, töö algas aknakastide kaevamisega ja pidi lõppema aknakastide betoneerimisega koos kastidele sadevee äravoolusüsteemi rajamisega. Lepingus oli kirjas töö teostamise aeg, see oli vist 10 päeva. Lepinguga oli ette nähtud ka ettemaks 4500 krooni, mis sai makstud lepingu sõlmimise päeval. Ettemaks tehti ülekandega internetipangas ja kajastub konto väljavõttes. Raha kanti M.S. arveldusarvele. Tegu oli MTU EÜS Raimla rahaga. Ettemaks oli mõeldud materjalide ostuks ja osaliselt töö eest. Tööde kogumaksumus oli 8500 krooni, see sisaldas nii materjale kui tööd. Töö tegemiseks oli vaja puitu, ilmselt ka naelu ja kruvisid, vähesel määral rauda betooni tugevdamiseks ja torusid ning vist ka tsementi. Materjalid toodi objektile koos tööde alustamisega kas 09.09 või 10.
  2. Tegu oli umbes tolliste osaliselt servatud, osaliselt servamata lauaga. Laudu oli paras sületäis, pooleteise kuni kahe meetri pikkused. Ilmselgelt kusagilt ülejäänud materjal. Objektil töötas üks töömees, vist Kalev, kes oli alustanud kastide süvendite kaevamist. Tunnistaja arvamuse kohaselt käis töömees kohal ühel päeval. 10.09 õhtuks oli ta veendunud, et tööd edasi ei lähe ja midagi on halvasti. Ta helistas süüdistatavale, täpset vastust ta ei mäleta, kuid süüdistatav lubas, et töö läheb edasi, mida ei juhtunud. Juttu oli ka torudest. Rohkem ta süüdistatavaga kohtunud ei ole. Torude teema lõppes sellega, et ta tõi ise torud objektile, kuna talle oli oluline, et kastid valmis saaksid. Sellest on tšekid säilinud. Sellest hoolimata süüdistatav ega tema töömehed tööd ei jätkanud. Ta üritas süüdistatavaga korduvalt kontakti saada, kuid see ei õnnestunud, kuna süüdistatav ei võtnud telefoni vastu. Ta saatis ka sõnumeid. Ta hindas kahju ja esitas politseile avalduse. Kahju hindamise aluseks võttis ta järgmise ettevõtja hinnangu, enda elukogemuse ja teiste juhatuse liikmete arvamuse. Hinnangus on 500 krooni hinnatud eelkõige kaevamise tööks. Kahju said nad 4000 krooni. Kastid tegi lõpuks valmis uus tellitud töömees, maksumus oli 8000 krooni. Lisaks andsid nad süüdistatava käsutusse maja võtmed, et töömees saaks riideid vahetada. Võti läks koos süüdistavaga kaotsi. Seepeale nad vahetasid kõigi üliõpilaste võtmed välja, selle kohta on tšekid säilinud. Selles summas nad hagi ei esitanud. Ka üks labidas kadus ära. Tunnistaja kinnitas, et kruusa või killustikku objektile ei toodud. Tunnistaja R.K. andis kohtus ütlusi selle kohta, et Margus Sepa on tema naaber olnud 5 aastat. Ta töötas koos süüdistatavaga XXX 42 objektil 2004.aastal. Nad alustasid sellega, et hakkasid tegema keldriakende kaste. Selleks oli vaja auk kaevata, põhi ära teha, drenaaž panna. Juhtus nii, et nad mõlemad süüdistatavaga jäid haigeks. Süüdistatav tõi materjalid: killustiku, lauamaterjali, kruusa. Laudade arvu ta ei mäleta, kruus ja killustik tulid teisel päeval ja läksid põhja jaoks drenaažiks. Kogus võis olla paar kuupmeetrit. Kruusa ja killustiku tõi kohale süüdistatava tuttav autojuht mikrobussiga, mis sõitis värava kaudu objekti hoovile. Värav oli lahti. Killustik pärines ilmselt Ropka betoonist. Torud drenaaži jaoks tõi vist peremees. Nad said objektil olla kaks-kolm päeva, valmis said nad aknakastid. Nad kaevasid augud, salongi ja põhja ning tegid kõik eeltööd. Valamiseni nad ei jõudnud. Segu pidid nad tegema käsitsi. Edasist plaani ta ei tea, kuid lubati, et kui töö on valmis, on vaja seal veel krohvida või värvida, aga selleni ei jõutud. Töö jäi pooleli, kuna nad mõlemad jäid koos haigeks. Tal läks kael, nägu 6
(12)ja käsi mädanema. Seal oli jube hais, soo, mädalehk. Seetõttu ei saanud nad tööd edasi teha. Arsti juurde ta ei pöördunud, kuna tal ei olnud haigekassakaarti. Süüdistatav ostis talle rohud ja käis ise arsti juures. Sümptomid olid neil samad. Süüdistatav maksis talle 300 krooni päevas, kokku 500-600 krooni, lisaks tema raha eest ostetud rohud. Tal endal ei olnud tol momendil midagi. Haige oli ta umbes kaks nädalat. Kui ta terveks sai, käis ta objektil, aga seal olid juba teised mehed peal. Kannatanu L.H. andis kohtus ütlusi selle kohta, et otsis maja remontijat, ta mees helistas lehest leitud kuulutuse peale ja Margus Sepa ilmus kohale. Esimesel korral vestlesid nad niisama ja pärisid süüdistatavalt, mis töid ta on teinud. Süüdistatav väitis, et lõpetas samalaadse töö Vikerkaare tänaval. Nad otsisid seda maja, aga ei leidnud. Paari päeva pärast ilmus süüdistatav kohale lepingut sõlmima. 27.04.2005.a sõlmisid nad lepingu ja soovisid, et maja saaks valmis
  1. maiks. Süüdistatav oli nõus tulema kolme-nelja mehega ja lubas, et töö saab kokkulepitud kuupäevaks tehtud. Töö kogumaksumus oli 55 000 krooni. Kokkulepitud töödeks olid pritskrohv 450 m2, aknakrossid 25 m2, soojustus ja välistrepi renoveerimine. Lepiti kokku, et süüdistatav toob samaks õhtuks materjale 25 000 krooni eest, see oli ettemaks materjali eest. Nad andsid süüdistatavale 25 000 krooni sularahas. Süüdistataval oli kaasas keegi mees, kes ootas väljas ja hoidis nurga taha. Õhtuks süüdistatav kohale ei ilmunud. Süüdistatav oli andnud erinevad telefoninumbrid, neil oli neid kokku neli või viis ning aadressiks ütles Rebase 5, Tartu. Ühelegi numbrile süüdistatav ei reageerinud. Kuna süüdistatav oli FIE, helistas ta Maksuametisse, kust öeldi, et Margus Sepa on arvel küll, kuid suurte võlgnevustega. Hommikul läksid nad mehega politseisse, uurija kuulas jutu ära ja teadis Sepat kohe. Teda olevat mitu korda karistatud ja on järelevalve all. Uurija ei võtnud avaldust vastu, kuna tööde lõpetamise tähtaeg oli
  2. mai. Nad otsisid süüdistatavat tuttavate kaudu igasugustel telefonidel, vastust ei tulnud. Hiljem nad süüdistatavaga kohtunud ei ole. Süüdistatav tundus talle ehitusalal asjatundlik. Nad usaldasid süüdistatavat, kuna too tegi kalkulatsiooni ja andis neile kviitungi, et nad maksid 25 000 krooni. Kohus uuris ka kirjalikke tõendeid, milledeks on kannatanu L.N. avaldus Lõuna Politseiprefektuurile (tl 3-4), ehituse töövõtuleping 13.06.2004 (tl 5-9), 13.06.2004.a koostatud arve 12 000 krooni tasumise kohta (tl 10), L.N. poolt 19.08.2004.a koostatud nõue (tl 11), fotod XXX 62e objektist (tl 18-31); MTU EÜS Raimla juhatuse liikme J.L. avaldus Lõuna Politseiprefektuurile (tl 36), 09.09.2004.a koostatud arve 4500 krooni tasumise kohta (tl 40), ehituse töövõtuleping (tl 41-45), M.S. konto väljavõte (tl 48); arve-saateleht 25 000 krooni tasumise kohta (tl 59), ehituse töövõtuleping 27.04.2005.a (tl 60-64), äratundmiseks esitamise protokoll (tl 65-66).
  3. L.N. ja T.N. 17 500 krooni omastamine. Ehituse töövõtuleping nr 13062004 kinnitab, et Margus Tomp sõlmis L.N. 13.06.2004.a lepingu, kogumaksumusega 36 500 krooni, aadressil XXX 62e ehitustööde (krohvi parandused, pritskrohvimine ja betoontrepi valamine) teostamiseks ning 13.06.2004.a arve kinnitab, et Margus Tomp sai samal kuupäeval L.N. 12 000 krooni materjalide ostmiseks. Kannatanu, tunnistaja T.N. kinnitavad, et Margus Tomp sai kannatanult 21.06.2004.a 15 000 krooni lisatööde tegemiseks ja T.N. maksis kolmel korral, s.o 05.07, 07.07 ja 08.07 süüdistatavale kokku 17 500 krooni. Neid asjaolusid süüdistatav ei eita. Antud juhul on vaidlus selle üle, kas Margus Tomp pööras T.N. saadud raha enda kasuks või mitte. Süüdistatav tunnistas kohtus, et T.N. maksis talle juulis kolmel korral kokku 17 500 krooni, kuid väitis, et sai selle summa tehtud töö eest. Süüdistava väitel lõpetati kõik tööd ära
  4. juuliks, pooleli jäi vaid vihmaveetorude panek, kuna torud olid valesti tehtud. Mõrad ja augud maja 7
(12)krohvkattes on tingitud vanast krohvist. Aknaid nad ei pidanudki puhastama, kuna T.N. ütles, et aknaid restaureeritakse. Süüdistatava ütlusi krohvimistööde lõpetamise osas kinnitas kohtus tunnistaja R.J Kohus on seisukohal, et Margus Tombi ütlused on ümberlükatud kannatanu ja tunnistaja T.N. ütluste ja kirjalike tõenditega. Tunnistaja T.N. kinnitas kohtus, et juulis makstud 17 500 krooni oli ettemaks, millest 3500 krooni küsis süüdistatav tellingute jaoks ja ülejäänud lõpetamata tööde eest. Süüdistatav nõustus
  1. juulil raha saades, et tööd on lõpetamata ja lubas
  2. juulil koos brigaadiga tagasi tulla ja saadud raha eest teostada krohvimistööd, viimistlemise ja vihmaveetorude paigaldamise, samuti akende puhastamise pritskrohvist, vundamendi plekkpiirete paigalduse ja prahi koristamise. Ka kannatanu ütluste kohaselt pidi süüdistatav T.N. saadud raha eest tegema maja krohvi lihvimise ja ülekrohvimise, vundamendi äärepiirete korrastamise, vihmaveetorude paigaldamise ja koristamise, kuid krohvimistööd ja vihmaveesüsteemide panek jäid pooleli ning koristustööd täielikult tegemata. Kannatanu on poolelijäänud tööde kohta esitanud süüdistatavale 19.08.2004.a nõude, millega ta kohustab Margus Sepat kõrvaldama XXX 62e teostatud töös ilmnenud olulised puudujäägid, s.o praod ja suuremõõtmelised augud krohvis ja vihmaveetorude ja -plekkribade paigaldus ja nõuab viivitamatult tema abikaasalt pettuse teel omastatud raha tagastamist. Kannatanu poolt XXX 62e asuvast elamust 14.09.2004 tehtud fotodelt nähtub, et fassaadi krohvkate on paiguti laiguline ja auklik, osa aknaid on kaetud krohvipritsmetega, vihmaveetorud on pooleldi paigaldamata ning vundamendi plekkpiirded korrektselt paigaldamata. Võrreldes süüdistatava ütlusi kannatanu ja T.N. ütluste ning kirjalike tõenditega, ei ole kohtul kahtlust selles, et süüdistatav kirjeldab toimunud sündmusi ennastõigustavalt enda süüstvabastamise eesmärgil. Tunnistaja R.J. on süüdistatava ammune tuttav ning seetõttu ei pea kohus võimalikus arvestada tema ütlusi XXX 62e objektil krohvimistööde lõpetamise osas. Süüdistatav on ise
  3. juulil 2004.a T.N. tunnistanud, et tööd on lõpetamata ja lubanud objektile tagasi tulla. Samuti annavad XXX 62e asuva elamu fotod (14.09.2004) tunnistust sellest, et nimetatud objektil on ehitustööd jäänud poolikuks. Kuna kannatanu, süüdistatav ja tunnistajad kinnitasid, et tellingud olid objektil tööde alustamise hetkel, ei ole usutav ka see, et süüdistatav pidi tellingute eest tagantjärgi veel maksma. Süüdistatava kavatsust raha omastada tõendab ka asjaolu, et peale viimase rahasumma saamist 08.07.2004.a ta enam XXX 62e objektile ei ilmunud ega olnud ka hiljem kannatanule kättesaadav, milleks tal õiguspärase käitumise korral mingit põhjust ei oleks olnud. Juhul, kui süüdistatav oleks soovinud lepingut kohaselt täita, poleks tal olnud põhjust ennast kannatanu eest varjata ja kokkusaamist vältida. Süüdistatava väited selle kohta, et ta unustab telefone tihti poodidesse ja ei olnud seetõttu kättesaadav, ei ole asjakohased ning isegi juhul, kui need peaks paika, oli süüdistataval olemas leping kannatanu telefoninumbriga ja tal oli alati võimalus kannatanuga ise ühendust võtta. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Margus Tombi ütlused on mitteusaldusväärsed ning tema süü raha omastamises on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Jättes kokkulepitud ajal, s.o 12.07.2004.a ja hiljem objektile ilmumata ja mitteilmumise takistustest teatamata, väljendas süüdistatav tahet pöörata enda kasuks talle tööde ettemaksuna usaldatud 17 500 krooni, mis seisnes tema valduses oleva raha endale jätmises kavatsuseta poolelijäänud tööd lõpetada.
  4. MTÜ EÜS Raimlalt 4000 krooni omastamine. Ehituse töövõtuleping kinnitab, et Margus Tomp sõlmis MTÜ EÜS Raimlaga lepingu aadressil XXX 42 Tartu ehitustööde, s.o akna veekastide ehituseks kogusummas 8500 krooni. Samal kuupäeval sai Margus Tomp MTÜ Raimlalt ettemaksuna materjalide ostmiseks 4 500 krooni, mis kanti M.S. arveldusarvele. Seda kinnitab ka M.S. konto väljavõte. Süüdistatav tunnistab 8
(12)neid asjaolusid. Käesolevas episoodis on samuti vaidlus selle üle, kas Margus Tomp pööras MTU EÜS Raimlalt saadud raha enda kasuks või mitte. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta MTÜ Raimlalt saadud 4500 krooni eest kaevanud XXX 42 objektile aknaavade augud, mis täideti kruusa ja killustikuga ning ostnud materjalid. Süüdistatav leidis, et koos materjalide maksumusega tegi ta töid kokku 4620 krooni eest. Samas esineb süüdistatava kohtus antud ütlustes mitmeid vastuolusid. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et töödega alustati 10.09 ja materjalid tõi ta objektile 11.09, kuid eeluurimisel antud ütluste kohaselt tõi ta materjalid objektile raha saamise päeval (tl 71). Samuti väitis süüdistatav kohtus, et tõi 11.09.2004.a. ise kohale kruusa, killustikku, puitmaterjali ja armatuuri ning kuna värav oli lukus, pidi J.L. ta sisse laskma. Need ütlused on vastuolus tunnistaja R.K. ütlustega, mille kohaselt tõi kruusa ja killustiku 11.09.2004.a. objektile hoopis süüdistatava tuttav ja värav oli lahti. Nii süüdistatava kui R.K. ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja J.L. ütlustega, kes kinnitas, et koos tööde alustamisega kas 09.09 või 10.09 toodi objektile puitmaterjali, kuid mitte kruusa ja killustikku ning 11.09 enam keegi objektil ei käinud. 10.09.2004.a. õhtuks oli tunnistaja veendunud, et tööd edasi ei lähe ja midagi on halvasti. Tunnistaja helistas süüdistatavale, kes lubas, et töö läheb edasi, mida aga ei juhtunud. Rohkem ta süüdistatavaga kohtunud ei ole. Seega on tõendatud, et kruusa ja killustikku objektile ei toodud ja tööd katkesid juba 10.09 õhtuks. Samuti väitsid nii süüdistatav kui tunnistaja, et nad kaevasid augud, mille täitsid kruusa ja killustikuga ning tegid torudest drenaaži. Need ütlused on samuti ümber lükatud J.L. ütlustega, mille kohaselt tõi ta torud objektile peale seda, kui töö objektil oli katkenud ning reaalselt kaevati vaid kaks auku. Eelnevaga on tõendatud, et süüdistatav on kohtus andnud nii materjalide toomise, tööde teostamise mahu kui tööde katkemise põhjuste kohta mitteusaldusväärseid ütlusi. Kohus on eelnevast lähtudes seisukohal, et süüdistatav on püüdnud näidata äratehtud tööde mahtu tegelikkusest suuremana. Lisaks väitsid süüdistatav ja tunnistaja kohtus, et nad haigestusid 11.09 õhtul ja haiguse said nad XXX 42 objektilt, põhjendades sellega tööde katkestamist. Need väited on vastuolus süüdistatava eeluurimisel antud ütlustega, mille kohaselt käis ta 13.09.2004.a Lagaveres betooni valamas ja sai sealt nakkuse (tl 54). Sellest saab üheselt järeldada, et nii süüdistatav kui tunnistaja R.K. on haigestumise aja kohta andnud valeütlusi. Võttes arvesse mitmeid vastuolusid süüdistatava ja tunnistaja ütlustes, mis on kõrvaldatud tunnistaja J.L. ütlustega, on ütlusi kogumis hinnates ilmne, et süüdistatava ja tunnistaja R.K. ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus ei saa neid tõendina arvesse võtta. Tunnistaja J.L. on nii kohtus kui eeluurimisel andnud sisult ühesuguseid ütlusi, mille paikapidavuses ei ole kohtul alust kahelda. J.L. ütlustest nähtuvalt hõlmasid lepinguga kindlaksmääratud tööd lisaks aknakastide aukude kaevamisele ka aknakastide betoneerimise ja aknakastidele sadevee äravoolusüsteemi rajamise. Seega on kokkulepitud tööde mahtu arvestades ilmne, et enamik töid jäid süüdistatava poolt tegemata. Arvestades asjaolu, et kõigi tööde maksumuse kogusummaks lepiti kokku 8500 krooni ning MTÜ Raimla oli tööde katkemise tõttu sunnitud palkama uue töölise, kes hindas veel vajaminevate tööde maksumuseks 8000 krooni, peab kohus põhjendatuks hinnata süüdistatava poolt tehtud tööde väärtuseks 500 krooni. Eeltoodust lähtudes loeb kohus tõendatuks, et Margus Tomp, teostades XXX 42 objektil MTU EÜS Raimlalt ettemaksuna saadud 4500 krooni asemel remonditöid 500 krooni väärtuses ja jättes peale 10.09.2004.a objektile ilmumata ning mitteilmumise takistustest teatamata, väljendas sellega tahet pöörata enda kasuks ülejäänud 4000 krooni, mis seisnes tema valduses oleva raha endale jätmises kavatsuseta poolelijäänud tööd lõpetada. 3. L.H. 25 000 krooni omastamine. 9
(12)Ehituse töövõtuleping kinnitab, et Margus Tomp sõlmis L.H. 27.04.2005.a lepingu aadressil XXX 41, Tartu ehitustööde tegemiseks kogusummas 55 000 krooni. Kannatanu L.H. tasus materjalide ettemaksuks 25 000 krooni, mille kohta on koostatud arve-saateleht. Kannatanu ütluste kohaselt lepiti kokku, et süüdistatav toob samaks õhtuks materjale 25 000 krooni eest, see oli ettemaks materjali eest. Süüdistataval oli kaasas keegi mees, kes ootas väljas ja hoidis nurga taha. Õhtuks süüdistatav kohale ei ilmunud. Süüdistatav oli andnud erinevad telefoninumbrid, neil oli neid kokku neli või viis ning aadressiks ütles XXX 5, Tartu. Ühelegi numbrile süüdistatav ei reageerinud. Süüdistatav tunnistas kohtus, et käis L.H. juures lepingut sõlmimas koos R.J. ja sai L.H. 25 000 krooni materjalide ostmiseks. R.J. oli eelnevalt lubanud objektile laduma tulla, kuid õhtul teatas, et ei tee seda tööd. Samaks õhtuks lubas süüdistatav materjalid objektile viia, kuid kell läks kiiresti ja muud asjad tulid vahele. Ta tõesti tahtis XXX 41 objektil töid teostada. Süüdistatav tunnistas, et ta omastas L.H. saadud raha, kuid selle põhjustas asjaolu, et talle tungiti Rimi kaupluse juures kallale ja 25 000 krooni võeti temalt ära. Kohus ei pea süüdistatava ütlusi 25 000 krooni röövimise kohta usaldusväärseks. Süüdistatava ütluste mitteusaldusväärsust süvendab asjaolu, et ta ei ole pöördunud raha röövimise osas politseisse. Võttes arvesse teisi käesoleva kriminaalasja kuriteoepisoode, ei ole kohtul kahtlust selles, et süüdistatav jättis kokkulepitud tööd tegemata ja objektile ilmumata kavatsusega saadud raha endale jätta.

§ 201

lg 2 p 1 sätestab vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise. Eelnevalt luges kohus tõendatuks, et süüdistatav omastas kolmel korral kannatanutelt saadud raha. Subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse tuvastamist. Jättes kokkulepitud tööd tegemata ja kannatanutele raha tagastamata ning nendega ühendust võtmata, tegutses Margus Tomp kavatsusega raha endale jätta. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et tegu on tsiviilõigusliku vaidlusega, mis tuleks lahendada võlaõigusseaduse alusel. Margus Tomp ei ole näidanud üheski kolmes episoodis üles omapoolset initsiatiivi asja lahendamiseks tsiviilkorras, vaid on kannatanutega sõlmitud tsiviilõiguslikke lepinguid ära kasutades pannud toime teod, mis vastavad

§-s 201 sätestatud kuriteokoosseisule. Kohtu seisukoht karistuse kohta Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt

§ 56

lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 201

lg 2 p 1 kirjeldatud teo eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör taotleb süüdistatavale karistuseks

§ 201

lg 2 p 1 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2004.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.10.2004.a, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates süüdistatava vahistamisest 05.09.2008.a. 10

(12)Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, nõustub prokuröri seisukohaga karistuse osas. Käesolevas kriminaalasjas on Margus Tomp pannud toime teise astme kuriteo. Kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatav on varem korduvalt karistatud, kriminaalkorras 4-l korral, väärteo korras 5-l korral, ja jätkanud kuritegude toimepanemist, mis näitab, et kergem karistuse liik ei ole tema mõjutamiseks piisav ja teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuid alla karistuse keskmise määra. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks jätta tõkend vahistamine Margus Tombi suhtes muutmata ja karistuse kandmise aja algust lugeda temal alates 05.09.2008.a, s.o alates Margus Tombi vahistamisest. Tsiviilhagi Kannatanu L.N. on esitanud menetluse käigus tsiviilhagi 24 500 krooni, kuna tal oli süüdistatavaga kokkulepe, et kui kogu töö on tehtud, saab süüdistatav 24 500 krooni. Kannatanu leidis kohtus, et otseselt pettis süüdistatav temalt välja 18 000 krooni. Kannatanu on kahjusumma arvestamisel lähtunud sellest, et tema abikaasa T.N. maksis tema äraolekul väidetavate ehitustööde eest kokku 18 000 krooni. Lähtudes sellest, et nimetatud summast maksis T.N. süüdistatavale 17 500 krooni ja 500 krooni töölisele, peab kohus põhjendatuks mõista süüdistatavalt L.N. kasuks välja tsiviilhagi summas 17 500 krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks mõista MTÜ EÜS Raimla kasuks välja tsiviilhagi summas 4000 krooni lähtudes sellest, et saadud 4500 krooni eest teostas süüdistatav töid 500 krooni ulatuses, ning L.H. kasuks tsiviilhagi 25 000 krooni. Tsiviilhagid on tõendatud kannatanute ja tunnistajate ütlustega süüdistatavale raha üleandmise ja süüdistatava poolt teatud tööde tegemata jätmise kohta ja süüdistatava omaksvõtuga väidetud rahasummade saamise kohta. Tsiviilhagid varalise kahju osas tuleb rahuldada VÕS § 127, § 128 lg 4, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 6525 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 743.40+3569.50+295 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 78.40 krooni. Menetluskulud on kokku 11 211.30 krooni. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas (endine Eesti Ühispank) või arvele nr 221023778606 Swedpangas (endine Hansapank), viitenumber 2800049874. Kohtukulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtukulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 11
(12)Kohtunik: 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.