← Eesti

4-09-860/8

Obsah (12)§ 87§ 150§ 2§ 148§ 9§ 132§ 29§ 19§ 72§ 31§ 123§ 10

4-09-860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-09-860 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Heili Rohtl

) § 148 p 1,2,3,4]. Menetlusalune isik esitas väärteoasjas vastulause, milles selgitas, et viibis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas eesmärgiga võtta sõiduki peale sinna toodud kaup ja kauba üleandja (Pr L.S). Kuivõrd üks sõiduk hakkas samal ajal enda parkimiskohalt tagurpidi välja manööverdama, piiras menetlusaluse isiku juhitud sõiduk tema liikumisruumi. Samal ajal andis ka menetlusaluse isiku sõiduki taga olev sõiduk signaaliga märku edasiliikumise soovist. Kuivõrd antud kohas on tegemist kitsa ühesuunalise sõidurajaga, oli menetlusalune isik sunnitud Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 11 ja § 13 kohaselt teiste sõidukite liiklemise mittetakistamiseks ja liiklusohtliku olukorra vältimiseks tegema pöörde paremal asuvale kõnniteele, tagades seejuures teiste liiklejate (sh jalakäijate) ohutuse ning Liiklusseaduses nõutud käiguriba vabaksjäämise. Millegipärast pidas mööduv erariides jalakäija vajalikuks fotografeerida menetlusaluse isiku sõidukit ja koputada selle aknaklaasile. Kuivõrd samal ajal helises ka menetlusaluse isiku mobiiltelefon, ei saanud menetlusalune isik koheselt koputajaga suhelda, mille peale viimane lahkus. Samal ajal jõudis sõiduki juurde ülalviidatud kauba üleandja, misjärel laaditi üleantav kaup ja selle üleandja viivitamatult menetlusaluse isiku sõidukisse ja sõiduk lahkus. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk ei peatunud sündmuskohal kauem, kui oli vaja sõitja ja veose pealelaadimiseks. Kuivõrd menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk ei peatunud sündmuskohal kauem, kui oli vaja sõitja ja veose pealelaadimiseks, ei ole tema tegevus käsitletav mitte parkimise vaid peatumisena ning sedagi üksnes kauba ja reisijate pealelaadimiseks. Selline tegevus on sõnaselgelt lubatud LE § 48 lg 3 p 3. Vastavalt

§ 87arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Sellele vaatamata kirjeldati Pärnu Munitsipaalpolitsei 11.01.2009.a otsuses väärteoprotokolli piirest väljuvalt, et menetlusaluse isiku sõiduki mootor ei töötanud, uksed olid lukustatud ning menetlusalune isik rääkis sõidukis mobiiltelefoniga. Otsuse tegemisel väärteoprotokolli piiridest väljumine e nende asjaolude arvestamine, mille osas pole menetlusalusele isikule antud võimalust vastuväite esitamiseks, on kaitseõiguse oluline rikkumine ja seega ka väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes.

Menetlusaluse isiku seisukoha kohaselt ei ole otsuse tegemisel arvestatud ainuke tõend lubatav. Nimelt kohaldub

§ 2kohaselt väärteomenetlusele Kriminaalmenetluse seadustiku sätted. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi Kr

MS) § 84 kohaselt toimetatakse vaatlust süüteo toimepanemise kohas menetlusaluse isiku juuresolekul. Seega saab sündmuskoha vaatlust teostada üksnes pärast süüteo aset leidmist. Süüteo aset leidmise fakti vahetu talletamine visuaalse vaatleja poolt ja selle hilisem kirjalik ülestähendamine on käsitletav hoopis teise tõendi liigina - tunnistaja ütlusena 2

(8)4-09-860 KrMS § 63 lg l mõttes. Seega on nimetatud sündmuse pealtnägijana (tunnistajana) fikseerinud Pärnu Munitsipaalpolitsei inspektor V. Zemljannikov, kes on tunnistajana asunud ka sama asja menetlema ning teinud asjas kohtuvälise menetleja otsuse. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu ka see, millistest asjaoludest lähtuvalt on menetleja antud asjaoludel tuvastanud süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena hooletuse esinemise. Lisaks eeltoodule ei ole kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulauset. Kuivõrd Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse üksnes sellise teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, hõlmab ülalesitatud asjaolude jälgitav analüüsimiskohustus lisaks isiku käitumise konkreetse süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele vastamisele ka isiku teo õigusvastasuse ja süü analüüsi. Ka seda kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu. Isegi kui eeldada, et menetlusalune isik oleks viibinud enda sõidukiga kõnniteel kauem kui kauba ja reisijate pealelaadimiseks vajalik ning selline tegevus võis sellel lühikesel ajahetkel näida LS § 48 vastasena, oli antud asjaoludel sõidutee vabastamiseks ja liiklusohu kõrvaldamiseks ajutiselt kõnniteele manööverdamine LE §-des 11 ja 13 sätestatud õiguslikele kohustuste täitmine ning oludes, kus ei olnud üheaegselt võimalik täita LS § 48 lg 2 sätestatud ja sellele konfronteeruvaid LE §-e 11 ja 13 sätestatud õiguslikke kohustusi, täitis menetlusalune isik kolmest kohustusest kaks, mis olid oma sisult vähemalt sama olulised kui täitmata jäetud LS § 48 lg 2 sätestatud õiguslik kohustus. Sellisel juhul tuleb asuda seisukohale, et menetlusalune isik täitis kolmest vastandlikest kohustustest rohkem kui täitmata jättis ning täidetud kohustused hoidsid ära sisulise liiklusohu (e materiaalse delikt, mis kaalub kindlasti üles sisulist ohtu mittetekitava formaalse kohustuse mittetäpse täitmise. Selline tegevus on käsitletav kohustuste kollisioonina KarS § 30 mõttes. Kuivõrd KarS § 30 sätestatud kohustuste kollisioon välistab teo õigusvastasuse, välistab see ka KarS § 2 lg 2 kohaselt teo karistatavuse üldse. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad talle etteheidetud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning esineb teo õigusvastasust välistav asjaolu, millest tulenevalt on KarS § 2 lg 2 kohaselt menetlusaluse isiku karistamine õiguslikult välistatud.

§ 148

lg 4 tuleneb nii väärteo raskuse kui menetlusaluse isiku omaduste analüüsimise kohustus väärteootsuses. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, et oleks mingisuguselgi viisil otsuse tegemisel arvestatud menetlusaluse isiku isikut puudutavate omadustega. Kohtuvälise menetleja otsusest ei nähtu, millistest asjaoludest lähtuvalt hindas menetleja menetlusaluse isiku süü suuruse konkreetse etteheidetava süüteo toimepanemises just 5 trahviühikule vastavaks. Menetlusalune isik on seisukohal, et riik ja kohalik omavalitsus ei ole Põhiseaduse (edaspidi PS) mõistes samatähenduslikud institutsioonid. Nii eristab PS selgelt riigi ja kohaliku omavalitsuse pädevust, eesmärki ja funktsioone. Menetlusaluse isiku hinnangul on riigina mittekäsitletavatele institutsioonidele (sh kohalikele omavalitsustele) võimalik seadusega delegeerida üksnes järelevalvelise iseloomuga haldustoimingute tegemise õigust. Eeltoodust tulenevalt on menetlusalune isik seisukohal, et

§ 9

p 2 sätestatud norm, mis annab valla- ja linnavalitsuse pädevuse kohtuvälise menetlejana riigi karistusvõimu realiseerimiseks on vastuolus PS §-des 3, 10, 13 ja 14 sätestatuga nende koostoimes. Nimetatud rikkumistest tulenevalt taotleb kaebaja

§ 132

p 3 alusel Pärnu Munitsipaalpolitsei 11.01.2009.a otsuse väärteoasjas nr 4593-MP täies ulatuses tühistamist ja asjas väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg l p l alusel.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Pärnu Munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla oma 04.02.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja L. Tammiksaar`e kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 12.12.2008.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on kaebaja andnud ühelauselise selgituse: „ 3

(8)4-09-860 Mulle pole teada ühtegi väärtegu mida ma olexin sooritanud" (t-lt 7), milline on vastuolus Karistusregistri andmetega“. Objektiivse koosseisu tunnus oli tuvastanud 05.12.2008.a kell 13:17 sündmuskoha vaatlusega. Otsuses sisaldub toimepanemise aeg ja koht, teokirjeldus. Otsuse tegemisel on välja selgitatud, et menetlusalune isik juhtis sõiduauto MB (r/n xxxxxx) ning parkis selle Suur-Sepa tänaval Karja tänava maja nr 9 juures kõnniteel. Otsuse väärteo kirjeldus on indentne väärteo protokolliga. LS § 48 lg 2 ja 3 sätestavad, et mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida kõnniteedel, et kõnniteel võib peatuda veose laadimiseks (so ajaks kui toimub aktiivne veose laadimine). Menetlusaluse isiku subjektiivne tunnus on ettevaatamatus hooletuse vormis. KarS § 33 isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Seega menetlusalune isik on süüvõimeline. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja rikkus LS § 48 lg 2 regulatsiooni, mis on tõendatud alljärgnevate tõenditega: väärteoprotokoll (t-lt 5,6), sündmuskoha vaatluse protokoll (t-lt nr 8), fototabel nr 1, (t-lt 9), Pärnu Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei inspektori Ralf Männimägi ettekanne (t-lt 11), karistusregistri teatis (t-lt 14). Käesolevat tegu tuleb kvalifitseerida juhindudes LS § 74 lg 1, so sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas. Menetleja on seisukohal, et kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü ja kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on kooseisupärane. Menetleja märgib, et Karja tänava maja nr 9 vastas Suur-Sepa tänaval asub parkla, kus on parkimine lubatud ja turu ees on plats, kus teostatakse laadimistöid. Menetlusalune isik võib anda ütlusi, soovides vabaneda vastutusest ja kergendada toimepandud teo tagajärgi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetluse käigus on järgitud väärteomenetlusõigust, so menetleja poolt on täidetud

§ 19, § 69 nõuded.

Väärteoasjas nr 4593-MP otsuse tegemisel lähtus kohtuväline menetleja

§ 72lg 2 ja § 108.

Karistusseadustiku kehtima hakkamisest 01.09.2002.a rakendus ka kolmeastmeline deliktistruktuur, mis seab kindlad nõuded õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale. KarS sätestab, et karistatakse teo eest, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2). See tähendab, et isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust. Inspektor Ralf Männimägi 05.12.2208.a kella 13:10 - 13:15 paiku Pärnu Linnavalitsuse (aadressil Pärnu, Suur-Sepa 16) Munitsipaalpolitsei ametiruumi (kabinet 206) aknast välja vaadetes avastas, et Suur-Sepa tänaval Karja tänava maja nr 9 juures kõnniteel on pargitud musta värvi sõiduauto MB, mis on vastuolus LS § 48 lg 2 regulatsiooniga. Kohapeale läks olukorraga tutvuma Pärnu Linnavalitsuse kohtuvälise menetleja pädevust omav munitsipaalpolitsei inspektor V. Zemljannikov. Inspektor avastas kohapeal, et Pärnu linnas, Suur-Sepa tänaval, Karja tänava maja nr 9 juures kõnniteel on pargitud sõiduauto MB (r/n xxxxxx). Sõitjate pealeja mahaminekut ei toimunud, laadimistöid ei teostatud (t-lh 8-9). Sõiduki uksed on lukustatud, mootor ei tööta, juht istub autos ja vestleb telefoniga, märguande peale juht ei reageerinud ja juhipoolne aken ei avanud, vaid juht jätkas telefoni teel vestlemist (t-lh 8). Sündmuskoha vaatluse teostamise ajal kell 13:17 - 13:20 keegi inspektori tegevuse vastu huvi ei tundnud ja kuna peatamine oli pikaajaline, so avastamine kell 13:10 -13:15, vaatlus 13:17-13:20 ilma maha-ja pealelaadimistöid teostamata (t-lt 8-9), siis menetleja seisukoht on, et LS § 7437 lg 1 leidis aset. Tegemist on formaalse deliktiga ja see tõttu ei ole vaja tuvastada õigusvastasusseost saabunud tagajärge suhtes. Objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine on tuvastatud kaebaja tegutsemisega õigusnormidega sätestatud kaitsealas. Eeltooduga on menetleja asunud seisukohale, et hoolsuskohustust rikkuvat tegu kui objektiivse koosseisu elementi kaebaja käitumises on esinenud. Menetlustoiminguks, millega koguda andmeid asjaolude kohta, saab muu hulgas olla sündmuskoha vaatlus ja fotod. Vastavalt KrMS § 148 lg-s 1 ja

§ 31

lg-s 1 sätestatule võidakse vajadusel väärteomenetluses tõendusteave peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli4

(8)4-09-860 või videosalvestisel või joonisel või muul näitlikustaval viisil. Samas Riigikohtu praktika ega kehtiv

ei ole põhimõtteliselt välistanud menetleja ülekuulamine tunnistajana kui tekib vajadus. Viidatud sätte aluseks on põhimõte, et kriminaal-ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Eeskätt peab menetlejarollist loobuma isik, kes on üle kuulatud tunnistajana. Käesolevas väärteomenetluses kohtuväline menetleja ei ole menetluses tunnistajana osalenud. Arusaadavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende asutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samuti on menetleja seisukohal, et kaebaja viide KarS § 30 ei ole asjakohane. Menetleja pädevuse osas märgib kohtuväline menetleja järgmist. PS § 154 teise lause kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel. Tulenevalt Liiklusseadusest on käesoleva väärteo kohtuväline menetleja valla- või linnavalitsus. Pärnu Linnavalitsuse 12.06.2006.a määruse nr 12 alusel on kohtuväline menetleja Munitsipaalpolitsei inspektor V. Zemljannikov pädev osalema väärteomenetluses Pärnu Linnavalitsuse nimel. Seega leiab kohtuväline menetleja, et kaebaja poolt Pärnu Maakohtule väärteoasjas nr 4593-MP esitatud kaebus on paljasõnaline ja asjasse mittepuutuv ning kaebuses toodu on vastuolus ja ümber lükatud muude asjas kogutud tõenditega. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 132

p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja L. Tammiksaar`e kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid L. Tammiksaar`e suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist menetleja poolt väärteomenetlusnormide oluliste rikkumiste tõttu ning kaebuse esitaja teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetleja on seisukohal, et kaebaja teos esinesid väärteo tunnused ning väärteomenetlus asjas on läbi viidud vastavalt

-s sätestatud nõuetele. Pärnu Maakohtu seisukoht

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistaja ütlused, leidis, et L. Tammiksaar`e kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja oma kaebuses on palunud anda kohtul hinnang Munitsipaalpolitsei pädevusele karistusfunktsiooni täimisel, milline on oluline tuvastamaks, kas väärteoasja on menetlenud ja karistuse määranud vastavat materiaalset pädevust omanud isik. Eelnevat arvestades võtab kohus esmalt seisukoha kohtuvälise menetleja pädevuse osas. PS § 154 lg 1 sisaldab kohaliku omavalitsuse universaalpädevuse (kõik kohaliku elu küsimused), otsustamise ja korraldamise iseseisvuse ning kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse. PS § 154 lg 2 kohaselt võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel. Seega lõige 2 kehtestab muuhulgas seadusereservatsiooni kohalikule omavalitsusele riiklike kohustuste panemise osas. Kohalikule omavalitsusele riigi ülesannete täitmiseks panemine on avalikke huve silmas pidades otstarbekas, sest nii tagatakse riigi ülesannete täitmine kõikjal riigi territooriumil kohalikust olukorrast hästi informeeritud 5

(8)4-09-860 valla-ja linnaametnike poolt ja suhteliselt väiksemate kulutustega. Kohalik omavalitsus on iseseisev oma siseelu korraldamisel, kuid samas on ta riigi kui terviku koostisosa ja õigusriigi avaliku halduse organisatsioonis seotud riigihaldusega (vt Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne Tln. 2008). Eeltoodu valguses on arusaadav seadusandaja tahe panna vähemtähtsate süütegude, nagu antud juhul parkimine keelatud kohas, menetlemise kohustus kohalikule omavalitsusele. Tulenevalt LS § 7468 lg 3 on LS § 7437 sätestatud väärteo, so parkimine keelatud kohas, kohtuväline menetleja valla- või linnavalitsus.

§ 10

lg 2 märgib, et kohtuväline menetleja kinnitab nende ametikohtade loetelu, mida täitev ametnik on pädev väärteomenetluses osalema kohtuvälise menetleja nimel. Nähtuvalt väärteotoimikust on Pärnu Linnavalitsuse 12.06.2006.a määruse nr 12 alusel kohtuvälise menetleja ametnik V. Zemljannikov pädev osalema väärteomenetluses Pärnu Linnavalitsuse nimel. Asja kohtulikul uurimisel tegi kohus kindlaks, et vaidlusalune ja väärteoprotokollis fikseeritud sündmus leidis aset 12.12.2008.a kell 13:17 Pärnu linnas, Karja t maja nr 9 ees kõnniteel, kus seisis kaebuse esitaja valduses olev sõiduauto Mercedes Benz (r/n xxxxxx), millise juhikohal istus L. Tammiksaar. Nimetatud asjaolusid tõendavad nii kaebuse esitaja ütlused, kohtuvälise menetleja ametniku selgitused, kui ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas sõiduauto seismine kõnniteel oli vältimatu ja õiguspärane. Kaebuse esitaja kinnitusel tema seadust ei rikkunud, kuivõrd esmalt oli ta sunnitud liiklusohutuse tagamiseks tõmbuma kõnniteele. Teiseks oli ta peatunud selleks, et peale võtta naiskolleeg turukaubaga, so laadimistöödeks, mis seadusest tulenevalt on lubatav. Tunnistaja L. Soome kinnitas kohtule, et tema tuli kokkulepitult L. Tammiksaare`ga Suur-Sepa tänaval viimase autosse, kuivõrd tal olid kaasas rasked kotid turukaubaga – porgandite ja kartulitega, ja mees olevat lubanud kergendada jalavaeva. Kohtuvälise menetleja ametnik V. Zemljannikov selgitas kohtule enda poolt koostatud väärteomaterjalide kohta, et tema munitsipaalpolitsei ametnikuna sai teate käesoleva rikkumise kohta kell 13:10 linnavalitsuse ruumides olles. Rikkumine leidis aset otse tema linnavalitsuses asuvate tööruumide akende all, vastasmaja esisel kõnniteel. Sündmuskohale jõudis ta kell 13:17, kus nägi kõnniteel seismas endiselt sõiduautot, mille juht rääkis telefoniga. Fikseerinud rikkumise fotoaparaadiga, koputas ta autoaknale ja üritas autojuhilt selgitusi saada, kuid juht auto uksi ei avanud ja rääkis telefoniga edasi. Mingeid märke liiklusohtliku olukorra ega laadimistööde kohta ei esinenud. Sündmuskohal viibis ta umbes kolm minutit, mille järel lahkus. Töökohal tagasi olles vormistas ta teatavaks saanud ja fikseeritud asjaolude kohta väärteoprotokolli ning sündmuskoha vaatlusprotokolli. Hinnanud tõendeid kogumis, asus kohus seisukohale, et L. Tammiksaar`e seletus on vastuolus teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Süüteo objektiivse koosseisu tunnus on tuvastatud 05.12.2008.a kell 13:17 sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kaebuse esitaja hinnangul on menetleja kohustus KrMS § 84 sätetest tulenevalt kaasata sündmuskoha vaatlusele menetlusalune isik. Kuna menetleja on jätnud selle sätte tähelepanuta, on rikkunud sellega menetlusnorme. Kohus leiab, et selline seisukoht on ekslik. KrMS § 84 lg 2 tulenevalt kaasatakse menetlusalune isik sündmuskoha vaatluse juurde, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. Kohus tegi kindlaks, et sündmuskohal L. Tammiksaar ignoreeris õiguserikkumisele tähelepanu juhtinud isiku – kohtuvälise menetleja poolt tehtud ettepanekut anda selgitusi, ta ei avanud auto akent ega ust, vaid jätkas telefonikõnet. Kohus aktsepteerib menetleja otsust, so teostada sündmuskoha vaatlus ilma menetlusalust isikut kaasamata, kuivõrd õiguserikkuja selgitused ei oleks ka midagi olulist juurde lisanud. Kohtu hinnangul on otsitud kaebuse esitaja seisukoht selles, et väärteoprotokollis on märgitud tõendina vaid sündmuskoha vaatlusprotokoll. Kuna fototabelit tõendina märgitud ei ole, siis seda tõendina kasutada ei ole lubatav. Kohus leiab, et fototabel on sündmuskoha vaatlusprotokolli lahutamatu osa, kuivõrd vaatlusprotokollis on olemas ka vastav märge fototabeli lisamise kohta. Väär on kaebuse esitaja väide selles, et V. Zemljannikov, olles esmalt menetluses tunnistaja, on hiljem asunud kohtuvälise menetleja ametniku rolli, rikkudes seega KrMS § 66 lg 2 toodud piirangut. Kohtu hinnangul tunnistajaks olemine on teatav protsessuaalne seisund, koos vajalike formaalsete nõuete täitmisega. Käesoleval juhul ei ole menetluse raames V. Zemljannikov`i tunnistajaks kuulutatud, ega 6

(8)4-09-860 teda ka selles menetlusrollis üle kuulatud. Asjakohane ei ole ka kaebuse esitaja märkus selle kohta, et sündmuskohal viibinud kohtuvälise menetleja ametnik oli erariietes ja selle tõttu ei olnud L. Tammiksaar`el kohustust reageerida võõra isiku koputusele vastu autot. Kohus siiski leiab, et vaatamata ametipositsioonile, on igal kaaskodanikul õigus reageerida õiguserikkumisele ja rikkuja tähelepanu sellele juhtida. Kuidas õiguserikkuja sellele reageerib, on tema valikute küsimus. L. Tammiksaar kohapeal selgitusi anda ei soovinud ja õiguserikkumist ei lõpetanud, millega valis vabatahtlikult enda suhtes väärteomenetluse algatamise. Kohus ei arvesta tõendina tunnistaja R. M` ütlusi, kuivõrd R. M` ei ole eelnevalt menetluse käigus tunnistajana üle kuulatud. Väärteootsuses sisaldub toimepanemise aeg ja koht, teokirjeldus. Seega otsuse resolutsioon langeb kokku sisaldava teokirjeldusega. Otsuse tegemisel on välja selgitatud, et menetlusalune isik juhtis sõiduauto MB (r/n 799MGN) ning parkis selle Suur-Sepa tänaval Karja tänava maja nr 9 juures kõnniteel. LS § 48 lg 2 sätestab, et mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida kõnniteedel. LE § 2 lg 31 seletab terminit „peatumine“, kui sõiduki ettekavatsetud seismajätmist sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks. LS § 48 lg 3 p 3 täpsustab, et kõnniteel võib peatuda üksnes veose laadimiseks (so ajaks kui toimub aktiivne veose laadimine), välistades seega võimaluse sõitjate peale- või mahaminekuks kõnniteel peatatud autost. Kohus ei pea vajalikuks hakata sisustama üldiselt teadaolevat mõistet veos, kuid kindlasti ei peeta veoseks reisijat turukottidega. Kaebuse esitaja on oma kaebuses väitnud, et oli sunnitud suurema liiklusohu ärahoidmiseks sõitma kõnniteele. Kuna KarS § 30 sätestatud kohustuste kollisioon välistab teo õigusvastasuse, seega välistab see ka KarS § 2 lg 2 kohaselt teo karistatavuse üldse. Kohus leiab, et antud säte ei ole kohane. Kohtulikul uurimisel leidis tuvastamist, et kaebuse esitaja sõiduk seisis sündmuskohal vähemalt 10 minutit, kusjuures sõidukijuht ei kasutanud võimalust rikkumine lõpetada. Kohtuvälise menetleja ametniku selgitustest väärteomaterjali koostamise asjaolude kohta ilmneb, et rikkumise tuvastamise hetkest kuni tema lahkumiseni sündmuskohalt mingeid liiklusekstsesse, mis sundinuks L. Tammiksaar`t kõnniteele sõitma, ei esinenud. Seetõttu vastab sündmuskoha vaatlusprotokoll ja väärteoprotokollis sisalduv tegelikule olukorrale. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja ametniku seisukohaga, et L. Tammiksaar pani süüteo toime hooletusest. Menetlusalune isik on läbinud autojuhi koolituse ja omab kehivat juhiluba. Sõites oma sõiduautoga kõnniteele ja peatudes seal, rikkus jämedalt mitte ainult ühiskonnas valitsevaid häid tavasid vaid ka Liiklusseaduse sätteid. Seega isik pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Selline ettekujutus toimepandavast teost vastab kaudsele tahtlusele KarS § 16 lg 4 mõttes, millest järeldub, et menetlusalune isik sooritas LS 48 lg 2 tunnustele vastava süüteo subjektiivse koosseisu osas kaudse tahtlusega. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad LS 48 lg 2 juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest. KarS § 33 isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla menetlusalune isiku süüvõime, ei tuvastanud. Kohus asus seisukohale, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7437 lg 1 järgi. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks

-s sätestatud alustel. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada 7

(8)4-09-860 süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus L. Tammiksaar`e vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Isikut oli kohtule teadaolevalt käesoleva väärteomenetluse eel ühel korral õigusvastase teo eest karistatud. LS § 7437 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või –viisi rikkudes rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Seega kohtuväline menetleja, mõistes antudliigilise esmakordse väärteo eest karistuseks sanktsiooni keskmises määras rahatrahvi 5 trahviühikut e 300 krooni, on õigesti ja proportsionaalselt hinnanud KarS § 56 lg 1 sätestatut, jättes samas ka võimaluse korduvate rikkumiste puhul määrata maksimaalkaristust. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 132

p 1 leiab kohus, et Pärnu Linnavalitsuse nimel Pärnu Munitsipaalpolitsei inspektor V. Zemljannikov`i poolt 11.01.2009.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 4593-MP ei kuulu tühistamisele ning L. Tammiksaar`e kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rubo Kikerpill kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.