4-08-11478 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2009.a Pärnu Väärteoasja number 4-08-11478 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Heili Rohtla Väärteoasi Martin Kuura` kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsioonija patrullitalituse vanemkomissar Ivo Haav`a poolt 06.11.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2500,08,003007 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi Istungil osalenud isik: kaebuse esitajana Martin Kuura (ik 38109270236) kohtuvälise menetleja ametnikuna Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Sander Peremees ja vanemkonstaabel Jüri Pilt RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135, § 2043 kohus otsustas 1) Jätta Martin Kuura` kaebus rahuldamata. 2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar Ivo Haav`a poolt 06.11.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,003007 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber
- Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 28.01.2009.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 29.01.2009.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 16.04.2009.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva 4-08-11478 jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluse käik 06.10.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel J. Pilt` poolt väärteoprotokoll nr AB1002735 selle kohta, et 06.10.2008.a kella 18:11 ajal Pärnu linnas Riia mnt Lennuki tn ja Paide mnt vahel suunaga Ikla poole juhtis M. Kuura mootorsõidukit (MB CLK 270, r/n xxxxxx) asulasisesel teel kiirusega 85±7km/h, lubatud 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 06.11.2008.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2500,08,003007 on M. Kuura`le määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud M. Kuura` suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Kaebuse sisu 21.11.2008.a esitas M. Kuura Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning asjas väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebaja leiab, et ei ole temale inkrimineeritavat väärtegu toime pannud. M. Kuura on seisukohal, et ei ületanud 06.10.2008.a linnakiiruse piirangut 50 km/h. M. Kuura sõitis Sindi poolt suunaga Riia mnt poole ning keeras Riia mnt-lt vasakule Riia poole. Kaebaja oli sõitnud juba mõned kilomeetrid 90 km/h alas, kui teda peatas eravärvides politseipatrull. Politseiametnik J. Pilt väitis, et kaebaja ületas kiirust Lennuki tn ja Paide mnt vahel. Kaebaja antud kohas aga ei sõitnudki. Seega leiab, kaebaja, et mõõdeti kellegi teise kiirust. Lisaks ei olnud politseiametnikul ette näidata videomaterjali ning ametnik oli teenistuses üksinda. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar S. Peremees oma 08.12.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja M. Kuura` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei toeta kaebust ja seda järgnevatel põhjustel. M. Kuura`t on LS § 7422 lg 2 ja 4 alusel karistatud selle eest, et tema 06.10.2008.a kella 18:11 ajal Pärnu linnas Riia mnt-l Lennuki ja Paide mnt vahelisel alal suunaga Ikla poole juhtis mootorsõidukit (Mercedes Benz CLK 270, r/n xxxxxx) sõidukiirusega 85±7 km/h, kui vastavalt LE § 124 p 1 oli lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 28 km/h. Menetleja leiab, et rikkumine on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Menetlusalune isik ei ole vaidlustanud rikkumise toimumise kohta ei kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, väärteoprotokollis ega vastulauses. Seetõttu tundub kaebuses toodud M. Kuura` liikumise teekond otsitud valena. Kogu väärteoasja menetluse jooksul on menetlusalune isik rõhunud asjaolule, et kohtuväline menetleja oli rikkumise fikseerimisel üksinda, mis on ilmekalt väljendatud M. Kuura` antud ütlustes väärteoprotokollis - „Politseinik juhtis sõidukit üksinda, ilma paarimeheta, seega tunnistus ühe inimese oma minu vastu ". Samuti on vastuolusid menetlusaluse isiku poolt märgitud sõiduki peatamise kohas. Väärteoprotokollis on ta kirjutanud - „mõned kilomeetrid linnapiirist väljas", vastulauses - „Riia mnt
- km ", kaebuses - „ olin sõitnud juba mõned kilomeetrid 90 alas ". Tegelikkuses asub Pärnu linnapiir 134.8 km-1, kust hakkab ka 90 km/h ala. Peale kilomeetri pikkust sirget Riia poole tuleb maanteel paremale suunduv lauge kurv ja umbes 136.3 km-1 ei ole linnapiir enam nähtav. Menetlusaluse isiku peatamise kohast aga oli veel linnapiir nähtav. Antud vastuolud näitavad veelkord M. Kuura` tahet tõde moonutada. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, 2
(4)4-08-11478 väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis, et M. Kuura` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Asjas kohtuvälise menetleja ametniku J. Pilti poolt koostatud protokoll on fikseerinud süüteo toimumise kohana Pärnu linna, Riia maantee ja Lennuki tänava vahelise lõigu. Protokollis M. Kuura poolt antud seletuses, ei vaidlusta ta asjaolu, et on viibinud oma sõidukiga protokollis toodud linnatänava lõigul. Kohtu poolt uuritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on samuti märgitud kiirusemõõteseadme kasutamise kohana Pärnu linna, Riia maantee ja Lennuki tänava vaheline lõik. Ka siin nagu ka politseile 07.10.2008 saadetud vastulauses ei ole kaebuse esitaja esitanud vastuväiteid menetleja poolt esitatud süüteo toimepanemise koha suhtes. Menetleja ametniku kohtu antud selgituse kohaselt fikseeris ta rikkumise kiirusemõõteseadmega Stalker Dual just eeltoodud teelõigul. Nimetatud tõenditele tuginedes loeb kohus tuvastatuks, et vaidlusalune sündmus toimus Pärnu linnas, Riia maantee ja Lennuki tänava vahelise lõigu. Kaebuse esitaja kohtumenetluses esitatud väide selles, et tema ei liigelnud antud ajahetkel selles piirkonnas, tuleb lugeda kohut eksitavaks. Alusetu on kaebaja väide selles, et tema ei ole väärteo protokollis toodud teelõigul lubatud sõidukiirust ületanud. Kohtuvälise menetleja ametniku J. Pilti selgituse kohaselt märkas ta Pärnu linnas, Riia maantee ja Lennuki tänava vahelisel lõigul, liikudes kesklinna suunas vastassuunast lähenevat kupeeMercedest, mis eristus üldisest liiklusvoost suure kiiruse tõttu. Mõõtmisel selgus, et lubatud sõidukiirus on ületatud, kuna seadme lugem fikseeris sõiduki kiiruseks 85 km/h. Menetleja selgituse kohaselt on Stalker Dual kiirusemõõteseadme puhul tegemist kaasaegse tehnikavahendiga, mis võimaldab mõõta kiirust sõidu pealt, nii läheneva kui ka eemalduva sõiduki suhtes. Samas seade valib liiklusvoos välja kõige kiiremini liikuva sõiduki ja „ei lase ennast sellest enam lahti“. Kuna rikkuja eemaldus suurte kiirusega, õnnestus rikkuja tabada alles kilomeetri jagu eemal sündmuskohast. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll tõendab, et seadme lugem on 85 km/h ja seadme tabloole fikseeritud lugemit näidati ka menetlusalusele isikule M. Kuurale. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja ametniku poolt rikkumine korrektselt fikseeritud ja protokollis kajastatud. Kohus peab alusetuks kaebuse esitaja väidet selles, et üksi teenistuses oleva politseiametniku ütlused ei ole usaldusväärsed. Politseiametnik ei tundnud süüdistatavat isiklikult. Seega puudub alus kahtlustada mistahes isiklikust konfliktist ajendatud tegelike faktiliste asjaolude meelevaldset kajastamist tema poolt. Samuti ei ole menetluses esitatud teisi andmeid, mis võimaldaksid seada politseiametniku toiminguid põhjendatud kahtluse alla. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus politseiametniku, kui avalikku korda kaitsma volitatud isiku, ütluste objektiivsuses ja tõepärasuses kahtlemiseks. Seega on väärteomenetlusega kindlaks tehtud, et M. Kuura on süüdi ohtlikus liikluseeskirjade rikkumises, kuivõrd ületas olulisel määral asulasiseselt lubatud suurimat sõidukiirust. Kohtu hinnangul ei toimunud sellises ulatuses kiiruse ületamine kaebaja poolt ei juhuslikult ega tähelepanematusest, vaid tegemist oli tahtliku kiiruse ületamisega. LE § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. 06.11.2008.a kehtinud Liiklusseaduse kohaselt karistatakse LS § 7422 lg 2 alusel mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. M. Kuura`t on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, mis on üle sanktsiooni keskmise määra 3
(4)4-08-11478 ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 35 trahviühikut, so 2100 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem korduvalt toime pannud liiklusalaseid süütegusid. Neist võtab kohus käesoleva otsuse tegemisel arvesse üksnes need, mis 06.10.2008.a seisuga ei olnud kooskõlas Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 ja § 26 lg 5 kehtivust kaotanud. Kohus ei arvesta käesolevas väärteoasjas etteheidetava teo raames karistuse eripreventiivse mõju kaalumisel seisuga 06.10.2008.a kehtivuse kaotanud ega ka pärast nimetatud kuupäeva toimepandud liiklusalaseid rikkumisi. Karistusregistri andmetel omab M. Kuura liiklusalaste süütegude toimepanemise eest viite kehtivat karistust. Arvestades eelnevat asus kohus seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole oma käitumisest järeldusi teinud ning eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol ei ole suutnud mõjutada M. Kuura`t seaduskuulekalt käituma. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et kuna üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, tuleb käesolevas väärteoasjas kohaldada eelmise kehtiva liiklusalase süüteoga võrreldes raskemat sanktsiooni ning kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Silmas pidades karistuse eripreventiivset eesmärki, so arvestades võimalust mõjutada M. Kuura`t edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et M. Kuura`le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar I. Haav`a poolt 06.11.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,003007 ei kuulu tühistamisele ning M. Kuura` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rubo Kikerpill kohtunik 4
(4)