lg 2 p 3 järgi üldmenetluse korras Prokurör Innokenti Menšikov Süüdistatav Ivan Grigorjev elukoht XXX, XXX, isikukood 35711053722, kodakondsuseta, kõrgharidus, emakeel – vene keel, töötab firmas „P“ direktorina, kohtulikult karistamata. Tõkendit ei valitud, 21.04.2004.a määratud ilmumiskohustus Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Mõista Ivan Grigorjev KarS § 299 lg 1, §
Asitõendid – KÜ juhatuse koosolekute ja KÜ üldkoosolekute žurnaalid hoida kriminaalasja juures. Kohtukulud määratud kaitsja osalemise eest uurimisel, kaitsjale toimikumaterjalidest koopiate tegemise eest ja ekspertiiside tegemise eest jätta riigi kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Viru Ringkonnakohtule 15-päevase tähtaja jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, kohustusega teatada kaebuse esitamisest kirjalikult kohtule 7-päevase tähtaja jooksul kohtuotsuse teatavakstegemise päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon: 2 I.Grigorjevit süüdistatakse selles, et töötades KÜ D XXX esimehena, s.o ametisikuna, võltsis 2002-2003.a jooksul järgmisi dokumente: • OÜ J nimel esitatud 30.04.2002.a sissetulekuorderit nr 13 summas 3472.74 krooni; • OÜ J nimel esitatud 19.09.2002.a sissetulekuorderit nr 38 summas 14 982.46 krooni; • OÜ N E nimel esitatud 15.04.2003.a arvet nr 8 summas 6720.75 krooni. Sellega Grigorjev pani toime ametiisiku poolt dokumendi võltsimise, s.o KarS § 299 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti tema, töötades KÜ D XXX esimehena, s.o ametisikuna, võttis pangas arvetelt nr 9320012821 ja nr 1056200061 ehitustööde eest maksmiseks raha summas 25 175.95 krooni ja pärast seda, eesmärgil vabaneda kohustusest tagastada kasutamata summa KÜ D XXX kassasse, esitas 2002-2003.a jooksul KÜ raamatupidajale järgmised võltsitud dokumendid summa 25 175.95 krooni kohta: • OÜ J nimel esitatud 30.04.2002.a sissetulekuorderit nr 13 summas 3472.74 krooni; • OÜ J nimel esitatud 19.09.2002.a sissetulekuorderit nr 38 summas 14 982.46 krooni; • OÜ N E nimel esitatud 15.04.2003.a arvet nr 8 summas 6720.75 krooni. Sellega Grigorjev pani toime võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga vabaneda kohustustest, s.o kui KarS § 345 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti tema, töötades KÜ D XXX esimehena, s.o ametisikuna, ajavahemikul 2002.a jaanuarist kuni 2003.a aprillini pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses olnud sularaha summas 25 175.95 krooni, mis kuulus KÜ-le D XXX. Sellega Grigorjev pani toime valduses olnud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise, s.o kui KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ettenähtud kuriteo. Süüdistatav Grigorjev süüd KarS § 299 lg 1, §
lg 2 p 3 järgi ei tunnistanud ja ütles kohtule, et kõikide arvete järgi on maksutud tasutud ja tööd tehtud. Siin on elektrikute ettekirjutused, on olemas Elektrivõrk vastuvõtu-üleandmise akt. Firmal J on juurdepääs nendele töödele. Teine arve on ettevalmistumine talveperioodiks. OÜ J on raha arvele saanud ja firma poolt on maksud makstud. OÜ N E poolt on tööd tehtud ja raha on F. üle antud. Mingit raha omastamist või varjamist ei olnud ega ole. Mis puudutab aruandealust raha, siis ainult temal oli õigus raha pangast võtta ja raha võis olla ainult kassas. Tema peal oli kogu KÜ raha ja keegi rohkem raha käsutada ei saanud. Ta ei ole inimene, kes võis raha varastada. mingit omastamist või muid omakasu saamise eesmärke tal ei olnud. Revisjonikomisjon kontrollis KÜ tööd 2002.a kohta ja B. ning T. ässitusel olid koostatud avaldused politseile, pärast seda nad lahendasid konflikti koos. Hiljem aga uurija juures ülekuulamisel ilmus kusagilt OÜ N E arve 2003.a aprilli kohta, kuid 2003.a kohta ei viidud KÜ-s läbi majandustegevuse kontrolli. Sellest momendist see firma üldse ei figureerinud. 19.aprillil oli neil KÜ-s aruande-ja valimiskoosolek, ta andis oma dokumendid koosolekule. B. avalduse kohaselt on märgitud, et tööd OÜ J poolt ei olnud tehtud, kuid veenduda, et töö on tehtud, saab ainult KÜ esimees. Korteriühistu esindaja A.Š. ütles kohtule, et KÜ-l D XXX Grigorjevi vastu pretensioone ja haginõudeid ei ole. Ütles arvete nr 43 ja nr 29 kohta, et tehtud tööde osas vastutab kontrollimise eest KÜ revisjonikomisjon. 2002.a komisjoni aktis ei olnud järeldust, et nende arvete järgi on tööd tegemata, ta teab täpselt, et arve nr 29 järgi oli tehtud kogu maja vee läbipumpamine ja maja santehnik kinnitas talle seda. Kontrollis ise arveid ja leiab, et kõik oli 3 korras, Grigorjevilt vastuvõetud dokumentides puudujääke ei avastanud. Firma N E osutas korteriühistule teenuseid ja on olemas arved sellelt firmalt tehtud töö eest tasumiseks. Firmaga J ta koostööd teinud ei ole, seetõttu ta ei teadnud, et see kuulub Grigorjevile. Tunnistaja V.B. ütles kohtule, et ta oli revisjonikomisjoni esimees KÜ-s D XXX ja kontrollis korteriühistu 2002.a finantstegevust koos T.. Korteriühistu esimees Grigorjev võttis sularaha ja esitas avansiaruanded, kuid tehtud tööde aktid aruandes puudusid, s.h firma J poolt tehtud tööde eest tasustamine, kuid kuna puudusid lepingud ja eelarved tehtud tööde kohta, mis olid märgitud arves ja vastuvõtuaktis, siis ei saanud kontrollida, mis tööd olid tehtud OÜ J poolt, aga mis korteriühistu elektriku poolt. Just nende tunnuste kohaselt ta arvab, et arve nr 43 järgi töid ei tehtud nagu ka 19.09.2002.a arve nr 29 järgi. Firma N E 15.04.2003.a arvet nr 8 summas 6720.75 krooni ta nägi kontrollimise ajal, kuid aruandesse see ei läinud, kuna oli esitatud 2003.a. Selle arve kohta puudus samuti eelarve ja võimatu oli kindlaks teha, milliseid remonditöid oli tehtud. Nende tööde eest tasumise orderit, millise Grigorjev esitas kohtule, ta ei näinud. Pärast kontrollimist ta koostas aruande, mis oli esitatud üldkoosolekule, kuid koosolek ei tunnistanud Grigorjevi poolt finantstegevuse rikkumist ja tunnistas Grigorjevi tegevuse positiivseks, seetõttu pöördus avaldusega politseisse. Tunnistaja J.T. ütles kohtule, et kuulus KÜ D XXX revisjonikomisjoni koosseisu kohustusega kontrollida korteriühistu majandus-ja finantstegevust Grigorjevi esimeheks olemise ajal. 2020.a viisid kontrolli läbi ainult visuaalselt, kuna neid kontrollima ei kutsutud. Esimees peab revisjonikomisjoni kutsuma kontrollima. revisjoni ajal avastati firma J arved, kuid puudusid aruanded ja eelarve selle firma poolt tööde kohta. Arvetes aga oli tehtud tööd kirjeldatud üldiste fraasidega. Millisel viisil ta tehtud tööd vastu võttis, ei olnud võimalik tuvastada seoses aktide puudumisega. Leiab, et arves nr 29 märgitud tööd veevarustussüsteemi kuuma veega täitmiseks 2002.a septembris tegi ära korteriühistu santehnik R., mitte firma J. Pärast revisjonikomisjoni poolt 2003.a aprillis esitatud aruannet ilmus firma N E arve, kus oli märgitud, et remonditööde eest on tasutud 6000 krooni, kuid konkreetselt täidetud tööde kohta lepingut ja eelarvet ei esitatud. Nägi N E sissetulekuorderit 6720 krooni saamise kohta korteriühistult 15.04.2003.a arve nr 8 eest. Selle summa suhtes ta helistas OÜ-sse N E, kuid F. ei suutnud öelda, mis tööd konkreetselt olid korteriühistus tehtud. Grigorjev neile ei rääkinud, mis selle summa eest tehtud oli. Summa 6400 krooni oli 2002.a detsembris kantud Grigorjevi arvele ja selle summa kohta ei olud väljaminekudokumente, order aga ilmus 2003.a aprillis. Tunnistaja S.B. ütles kohtule, et 2002.a oli KÜ D XXX raamatupidaja. Töid viis korteriühistus läbi ja kontrollis neid esimees Grigorjev, tema sai ka raha tööde eest tasumiseks, seejärel esitas aruande rahaliste vahendite kulutamise kohta korteriühistu heaks. Firma N E tegi korteriühistule töid avansiaruande esitas talle Grigorjev. Korteriühistu kassas oli sularaha kuni 6000 krooni tööde finantseerimiseks ja väljaminek vormistati dokumentaalselt. Tunnistaja A.A. ütles kohtule, et KÜ D XXX juhatuse liige, kuid tehtud tööde vastuvõtmisel ei osalenud, mis olid nende korteriühistus tehtud firmade poolt. Mingeid tehtud tööde akte ei kirjutanud, kuid juhatuse liikmed käisid täidetud töid vaatamas ja pretensioone ei olnud. Juhatusel nõudeid esimehe vastu ei olnud. Juhatus kinnitas igakuiselt kõik otsused, korteriühistu üldkoosolek kinnitas 2002.a aruande 2003.a aprillis, s.h ka firma J osas. Tunnistaja V.P. ütles kohtule, et oli KÜ D XXX juhatuse liige, mingeid tehtud tööde akte ei koostanud. KÜ esimees tegeles kõikide tööde organiseerimisega, kuid kuidas neid täideti, ta ei tea. 4 Tunnistaja J.I. ütles kohtule, et oli KÜ D XXX juhatuse liige ja ta teab, et firma Juustel tegi majas töid, olid aktid tehtud tööde kohta, tööde tegemist kontrolliti alati. Ise tehtud tööde vastuvõtmisel ei osalenud ja ei tea, kes sellega tegeles. Ta ei teadnud, kellele firma J kuulus, kuid korteriühistu juhatuses valiti firmad tööde tegemiseks. Firmast N E midagi ei tea. Ta teab, et B. ja T. ei olnud rahul esimehe Grigorjevi tööga, kuid oma iseloomult nad ei olnud kunagi millegagi rahul. Tunnistaja S.R. ütles kohtule, et töötas 2002.a santehnikuna KÜ-s D XXX esimehe Grigorjevi ajal aj sai tehtud töö eest tasu. Materjale ostis kauplusest sularaha eest, andis tšeki korteriühistu raamatupidajale. Ükskord revisjonikomisjon kontrollis tema tööd, vaatasid, mida ta tegi ja fikseerisid kirjalikult oma dokumentides. Keerulisi töid tegid pealeselle veel firmad mehhanismide kasutamisega, seejuures küttesüsteemi pesemist ja kaevude puhastamist, samuti valmistasid maja ette 2020-2003.a sügis-talveperioodiks. Firmat N E ei tea. Elektrivarustussüsteemi paigaldusega ei tegelenud, ei tea, kes sellega tegeles, ise tegeles korteris mõõdikute plombeerimisega, maja üldarvestit ei puutunud. B. ja T. on tema naabrid, ei kuulnud neilt mingeid märkusi Grigorjevi töö suhtes. Tunnistaja G.K. ütles kohtule, et tunneb Grigorjevit nägupidi, kui tehase Baltijets endist töötajat. Esitatud firma N E 15.04.2003.a arvet tehtud tööde kohta KÜ-s D XXX tema kui firma raamatupidaja ei koostanud ja selle arve maksmist läbi raamatupidamise ei olnud. Uurija palvel kontrollis selle arve olemasolu raamatupidamises, kuid arve originaali ei leidnud ja talle esitatud arve blankett erines firmas N E kasutusel olevast arve blanketist. Tasumist selle arve järgi raamatupidamises registreeritud ei ole. Tunnistaja V.F. ütles kohtule, et oli firma N E direktor ja omanik ja kokkuleppel KÜ-ga D XXX tegi korteriühistule töid ja pretensioone tööde kohta korteriühistul ei olnud. Uurimise ajal esitati talle nende firma 15.04.2003.a arve nr 8 koopia KÜ-le D XXX summas 6720 krooni, kuid selle arve originaali tema ja raamatupidaja K. oma firmas ei leidnud. Order on nende firma oma ja allkiri sellel kuulub temale. Raamatupidaja K. ütles, et läbi raamatupidamise selline arve ei läinud. Ta ei mäleta, milliseid töid tehti selle arve järgi, kui dokument on, tähendab töid tehti. Sel on tema allkiri, kuid raamatupidaja seda arvet välja ei kirjutanud. Nende firma pankrotimenetlus kestis 3 aastat ja lõppes 2 nädalat tagasi. Firma pitsatit enam ei ole aj tal on raske öelda, kus see võis pankrotimenetluse ajal olla. Arvatavasti tuli raha korteriühistult nende firma arvele, mõnikord toodi aga sularaha ja hiljem võeti firmast tagasi. Sel juhul sain arvata, et see on vastastikune vahetus ja mitte anda raha raamatupidajale, kuigi oli kohustus anda dokumendid arvete järgi raamatupidajale. Kohtuvaidlustes prokurör viitas asjaolule, et KarS § 299 on dekriminaliseeritud, seoses sellega peavad teod olema hõlmatud vara omandamise koosseisuga, kuna seal on omandamine ametiisiku poolt. Tegelikult süüdistatava poolt esitatud order midagi ei muuda, kuna varem oli esitatud arve selle firma poolt. Seejuures arve ilmumise asjaolud ei vasta neile arvetele, millised vormistas firma N E. F. selgitas, et Grigorjevil olid nende firma puhtad blanketid allkirjaga ja pitsatiga. Näha on, et tekst orderile ilmus hiljem, kui allkiri ja pitsat. See dokument ei kuulu süüdistusse, kuna ilmus kohtuliku uurimise lõpul ja ta arvab, et süüdistust ümber esitada ei tule. Talle on arusaamatu, kuidas sai Grigorjev 2002.a detsembris teada, et märtsis on vaja maksta sellele firmale tehtud tööde eest. Firma J 2 arve osas oli tuvastatud, et firma kuulus Grigorjevile ja tal oli õigus kirjutada alla arveid ja tšekke ja kanda kõik läbi selle firma. Eelpoolöeldu alusel tunnistada Ivan Grigorjev süüdi KarS § 201 ja § 345 järgi ja kohaldada karistust, jättes välja KarS § 299. Kaitsja ütles kohtuistungil, et Ivan Grigorjevit süüdistatakse finantsdokumentide võltsimises: 5 2 firma Juustel dokumendi ja OÜ N E ühe arve. Grigorjev selgitas, et mõlemad J orderid koostas ise, kuna kuulub juhatusse. Tema on ainuke, eks saab need raamatupidamise orderid ja arved koostada. OÜ N E esimees ütles, et orderil on allkiri ja pitsat nende oma. Nende kahe firma esimehed kinnitasid esitatud dokumentide originaalsust, kuna aga Seaduse järgi nad mõlemad omavad õigust neid dokumente vormistada, siis dokumentide originaalsuses kahtlust ei ole. Võltsingu siin ei ole. Siin on küsimus finantsdistsipliini rikkumises. Järgmine episood on KarS § 201 järgi, kus öeldakse, et Grigorjev võttis korteriühistu arvelt raha ja kasutas seda isikliku rikastumise eesmärgil, s.o jutt on alusetust rikastumisest. Vastavalt eelmisele episoodile saame öelda, et küsimus on vaid selles, kuipalju need vastavad tegelikkusele, s.o tehtud tööde faktile. Vaja on välja selgitada, millele raha kulus ja kuidas seda kasutati. Grigorjev kasutas originaaldokumente. Jutt on süüdistuses ka sellest, et esimees pööras korteriühistu vahendid enda kasuks. Kuid vastavalt kriminaalasja materjalidele korteriühistu Grigorjevi vastu hagi ei esitanud. Kannatanu pool ei toeta süüdistust, et Grigorjev ei kasutanud vahendeid vajaduse järgi. Revisjonikomisjoni on korteriühistu sisekontrolli organ. Esitab vaid üldkoosolekul oma küsimused. Ainult üldkoosiolek saab toetada revisjonikomisjoni, anda talle volitused esindada kolmanda poole huvisid, või püstitada esimehe ees küsimusi, mis tekkisid kontrolli käigus. Iseenesest neil ei ole õigust esindada korteriühistu huve riigiorganites. Grigorjevi vastu korteriühistu juhatusel pretensioone ei ole. Tööd on tehtud ja raha makstud. Meie asjas on täiesti selge, et korteriühistul pretensioone ei ole. Ei leidnud kinnitust ka fakt, et Grigorjev kasutas korteriühistu rahalisi vahendeid enda rikastumiseks. Küsimus aga selle suhtes, kes on rahul ja kes ei ole tehtud töödega, mille eest on makstud raha, on vaja lahendada tsiviilõiguslikus vaidluses. Nimelt seal otsustatakse küsimus tehtud tööde kvaliteedi suhtes ja maksumuse vastavuses tehtud tööga. Seetõttu leian, et korteriühistu raha varguse tunnused puuduvad. Kuna tol ajal oli korteriühistu kui ilming uus asi, siis arvan, et mitte kõik töös ei laabunud. Pealegi ütlevad revisjonikomisjoni liikmed ise, et revisjonikomisjoni tööd ei viidud läbi õigesti. Arvan, et minu kaitsealuse Ivan Grigorjevi süü selles, et lähtuvalt kurjast tahtest ta tegeles korteriühistu vahendite vargusega ja dokumentide võltsimisega, ei leidnud kohtulikul uurimisel tõendamist. Seetõttu tuleb minu kaitsealune mõista kõikide süüdistuse paragrahvide järgi õigeks. Kohtu arvamus: Kuulanud ära protsessiosalised, kohus leiab, et Grigorjevi süü esitatud süüdistuses ei ole järgmistel alustel tõendatud: KarS § 201 sätestab Grigorjevile usaldatud võõra vara omastamise ja seega vara omanikule kahju tekitamise. Kuid korteriühistu esindaja Š. avalduse kohaselt neil Grigorjevi vastu materiaalseid nõudeid ei olnud ega ole, haginõudeid süüdistatava vastu ei esitanud, seega kuriteo objektiivse poole põhitunnus puudub. Tunnistajate B. ja T. põhjendustel on oletatav iseloom , et õib-olla Grigorjev poolt olid varastatud rahalised vahendid, kuna põhinevad dokumentaalsete kinnituste, nimelt lepingute, eelarvete ja tehtud tööde vastuvõtmise aktide, puudumisel. Need põhjendused võivad anda tunnistust finantsdistsipliini rikkumisest korteriühistus, kuid neil ei ole tegelikku kinnitust raha omastamises. Süüdistus KarS § 345 järgi on täienduseks süüdistusele KarS § 201 järgi, kuna süüdistuse mõttes dokumendi kasutamine vabastas Grigorjevi kohustusest tagastada alusetult saadud vahendid. Võttes arvesse kohtu seisukohta KarS § 201 suhtes, siis puuduvad alused süüdistuseks KarS § 345 järgi. Kuna prokurör loobus süüdistusest KarS § 299 järgi, kohus peab võimalikuks mitte motiveerida süüdistuse seda episoodi. Vastavalt KrMS § 181 lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta riigi kanda. 6 Kohus teeb otsuse eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 309 lg 3 ja §-de 312-313 järgi. Aleksei Kovalenko Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.